,,Kuristik rukkis" J.D. Salinger ,,Kuristik rukkis" on Jerome David Salingeri 1951. aastal ilmunud romaan. Raamat on olnud populaarne nii autori kodumaal kui ka mujal maailmas üle poole sajandi, sest teemad, mida antud raamatus käsitletakse, on aktuaalsed ka tänapäeval. Osa Holdeni iseloomust tuleb esile tema vestlusest endise õpetaja Mr. Spenceriga. Viimane noomib Holdenit, suunab teda mängima reeglite kohaselt ning rõhutab õpingute tähtsust. Holdenil on teatud lugupidamine vana mehe vastu, kuid samas on näha tema põlgust täiskasvanute suhtes, sest kuigi ta annab mõista, et nõustub Spenceriga, naeruvääristab ta mõttes mehe sõnu. Holden tunneb end üksiku ning võõrandatuna, nagu kogu maailm oleks tema vastu. Arvestades asjaolusid, et ta on arukas poiss, pärit privilegeeritud New Yorgi perekonnast, võib tema meelekibedus õigustamatuna tunduda
pidada koolist välja kukkumise pärast. Teda häiris õpetaja pidev noogutamine, õpetaja riietumine, õpetaja viskas kõik asjad voodist mööda ja Holden pidi neid üles võtma, õpetaja ei lasnud tal kunagi lõpuni rääkida, toas oli ebameeldiv lõhn. 7. Kes oli Ackley, miks ta Holdenile ei meeldinud? Ackley oli Holdeni kõrvaltoa elanik. Ta ei pesnud oma hambaid, tal oli jubedalt palju vistrikke, oli pahatahtliku iseloomuga, Ackley tüütas ja segas Holdenit, tuli nende tuppa kutsumatta, näppis teiste asju panemata neid õigele kohale tagasi. 8. Milles palus toanaaber Strandlater Holdenilt abi? Toanaaber palus Holdenil kirjutada talle inglise keele kirjandi. 9. Mis oli Holdenil oma vanuse ja välimuse kohta imelikku? Tal oli juustes üks hall juuksesalk. Ta suitsetas ja jõi palju. 10. Mis juhtus ta parema käega? Samal päeval mil ta noorem vend Allie suri peksis ta parema käega garaazi aknad puruks. 11
hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav
Phoebe Josephine Caulfield 10 aastane Holdeni noorem õde Välimuselt kõhn, ilus ja punapäine Oma ea kohta arukas, hea kuulaja Oskas hästi tantsida Jonnakas Lahke Allie Holdeni noorem vend, kes on surnud Holden tundis temast puudust ja pidas teda omamoodi idealistiks Iseloomult kena Mängis pesapalli D.B Holdeni vanem vend Töötab Hollywoodis näitekirjanikuna Käib peaaegu igal nädalalõpul Holdenit vaatamas Isa Töötas advokaadifirmas Ükskõikne iseloom, kuna Phoebe väitis et ta tegi suitsu ja isa ei teinud sellest välja. Ema Oli kodune Hooliv, sest saatis Holdenile uisud Emal ei meeldinud külas käia Suhtlemine Holden suhtles Phoebel külas salaja Täname vaatamise eest!
tüdrukuga). Poisid ja tüdrukud käisid eri koolides. Kehtisid Ameerika elulaadi ideaalid, mille aluseks oli egoism, püüe teistest eralduda ja kõrgemale tõusta, mis Holdenile ei meeldinud. Kogu selle aja elulaadi võib iseloomustada sõnaga võlts. Tihti on Holdenil isegi kõige ebaolulistema detailide või tegevustega seostada mõni lugu, mida ta seejärel kirjeldab, tuues sisse uut taustinformatsiooni. Lugu Teoses lahedatakse probleeme, mis ümbritsevad Holdenit, kuid otseseid lahendusi ei leitagi. Raamatu kõige nähtavamaks probleemiks on nooruki mäss maailmakorra, täiskasvanute ja elulaadi vastu, kuid peategelane otseselt ei tegele selle probleemiga vaid hoopis püüab seda vältida, sooviga põgeneda suurlinnast, hoiduda rääkimast pealiskaudseid jutte ning eemalduda ühiskonnast. Holdeni mõlemad õpetajad kuid ka ta õde hoiatavad, et kui ta endale mingit eesmärki ei sea, langeb ta kuristikku, kust ta enam välja pääseda ei suuda
,,Elu on tõesti mäng, mu poiss, mida tuleb mängida reeglite kohaselt," kõlab õpetaja põhimõte, Holden teab seda isegi ja kahetseb õpetaja poole minekut, kuna too seda palub(Spencer oli Holdeni jaoks nagu autoriteet või midagi taolist, aga tema epistel oli ajast ja arust, näiteks ütles ta: ,,Sa hakkad oma tuleviku peale mõtlema alles siis kui hilja, mu poiss"). Üleüldse tüütas Holdenit see, kui teda aina õpetatakse käituma vastavalt eale. Spencer on õpetaja kohta väga heasüdamlik ja hooliv ja proovib Holdenile pingsalt selgitada, miks ta poisi ajaloos läbi kukutas, Holdenit aga see ei morjendanud, kuna ta kukkus niigi kõiges peale inglise keele läbi ja lennanud oleks ta koolist nii või teisiti. Holdeni iseloom ja tõekspidamised ei lubanud tal õppida koolis, kus lokkas silmakirjalikus, raha võim ja
Hiljem külastab Holden Ackley´t, veedab tema juures aega ning otsustab Pencey´st lahkuda aega raiskamata. Holden pakib asjad, jätab kooliga hüvasti, endal pisarad silmis. Metroovagunis kohtub ta ühe klassivenna emaga, valetab oma nime ning pajatab lorajuttu ka klassivend Morrow´i kohta, sest see koolikaaslane ei meeldi poisile kohe raasugi, poisi ema vastu tunneb aga Holden sügavat sümpaatiat. Naine kutsub Holdenit suvel külla, Noormees valetab aga, et läheb vanaemaga Lõuna Ameerikasse. 9.-11. Peatükk · New Yorgis laseb Holden end ühte odavasse hotelli sõidutada. Hotell kubiseb totratest tüüpidest ning poisil on kange tahtmine helistada õele Pheobe´le või Jane Gallagherile. Holden valib aga viimaks ühe tundmatu tüdruku telefoninumbri, kes temaga siiski välja ei tule. Caulfileld otsustab viimaks ,,Lavendlisaali" sisse astuda,
hirmutatud. Holden teeb talle ettepaneku koos põgeneda, abielluda ja kuskil maal elama hakata, kuid Sally keeldub, nad tülitsevad ja lähevad lahku, Holden joob ennast purju. Lõpuks läheb Holden koju, kuid vanemad juhtuvad olema väljas. Holden räägib Phoebega, kes on ta peale pahane, et ta on koolist välja langenud. Holden räägib, et Penceys oli liiga palju teesklust ja alatust. Phoebe süüdistab Holdenit, et too on kõigega rahulolematu, ja küsib, kelleks vend tahaks saada. Holdenil ei tule pähe ühtki mõistlikku vastust, aga kuna tal keerleb peas üks tänaval kuuldud slaagrikatke ("Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad"), siis ütleb ta, et ta tahaks saada valvuriks, kes püüab rukkipõllul mängivaid lapsi, et nad mänguhoos üle kaljuserva ei kukuks. Holden lahkub kodust, olles otsustanud paariks päevaks öömaja küsida oma endise õpetaja hr Antolini juures
Holden tahtis veeta öö oma endise õpetaja Mr. Antolini juures, kuid põgenes sealt öösel, sest ärkas Mr. Antolini silitamise peale. IV Tegelaskond Peategelaseks oli Holden Caufield, 16-aastane nooruk, kes oli just Pencay erakoolist välja visatud. Ta leidis, et kõikjal tema ümber valitses talumatu silmakirjalikkus. Phoebe oli Holdeni väike õde, keda poiss väga armastas. Tüdruk oli oma noorusest vaatamata väga intelligentne ja austas Holdenit, ehkki teadis ja tunnistas tema nõrku külgi. Ta muretses väga oma venna pärast, et too pahandustesse ei satuks, andis talle isegi kogu oma kogutud raha. Väga hoolitsev ja taibukas tüdruk. Allie oli Holdeni vend, kes suri väga noorelt leukeemiasse, kuid Holden austas teda ja rääkis temast ja tema tegudest ikka veel. D.B- d kirjeldas Holden oma jutustuses väga hea kirjaniku ja vennana, kuid väga rumalana, sest raiskas oma annet filmikäsikirju kirjutades
Võrdlus: Holden ja mina Holdenit võib pidada stereotüüpseks, sest paljud noored saavad temaga samastuda, ta on mässumeelne ning tema kanda on palju valulisi probleeme. Ka mina, lugedes raamatut, tundsin, et võin temaga samastuda. Iseloomujooni, mis on meil sarnased, on mitmeid, kuid mõned neist väljenduvad meis erinevalt. Peamine joon, mille ma ära tundsin, on tasakaalutus. Meie tujud muutuvad kiiresti ning ärritume. Vihastumine on kerge tekkima, kuid see ei kesta kaua ning see pole isiklik
nendega vestlemist ja andis neile isegi raha heategevuseks. Vanemate kohta arvas Holden, et nad suudavad mõelda ainult rahast ning on samasugused nagu ülejäänud täiskasvanud. Ülejäänud tegelastega tekkis tal erinevaid konflikte. Ta vihkas Ackleyt, sattus kaklusesse koolikaaslase Staddleriga, langes liftimehe väljapressimise ohvriks ja läks Sallyga tülli, sest tüdruk ei nõustnud temaga põgenema. Luce solvas Holdenit sellega, et nimetas teda lapseks ning samuti tekkis tal konflikt õpetaja Antoliniga, kelle juurest ta põgenes pärast seda, kui mees hakkas öösel tema pead silitama, kuigi varasemalt oli ta õpetajasse suhtunud aupaklikult. 4. Holdeni õppeedukus koolis oli halb ja seetõttu visati ta Pencey internaatkoolist juba neljandat korda välja. Ta jälestas kooli ja jõudis järeldusele, et ta polekski tahtnud seal edasi õppida. Eriti
Ta on endaga aegajalt ka konfliktis. Holden vihkab valet, sest talle ei ole see meelt mööda . Ta käitub ebaviisakalt, sest ta valetab ennast aegajalt vanemaks. Holdenile meeldib valetada ja käituda mõtlematult. Holden mõtleb tihti tüdrukutest ja kodust ära põgenemist. Tema suhted teiste inimestega on halvad, ta ei saa läbi oma perekonnaga, väljaarvatud õega. Koolis ei saa ta läbi õpetajatega, ainult saab läbi ajalooõpetaja Spenceriga. Holdenit mõjutas õde Phobe. Holdeni sotsiaalne roll oli korralikust perekonnast, kes elas suurlinnas. Tema isa oli rikas ja ta töötas advokaadina. Ta armastas oma perest ainukesena oma õde Phobet. Holdenil oli tavaline perekond ja tal oli armastusvajadus. Holdeni perekond elas suurlinnas New Yorgis ja peresuhted teiste inimestega olid head . Ta on sõbralik ja abivalmis. Mõningate valetamiste tõttu teised inimesed ega sõbrad ei usu teda. Holden huvitub teistest inimestest
Phoebega. Üle kõige maailmas armastab ta oma väikest õde. Läbisaamine vanematega ei ole väga hea. Samuti on tal suur vend D.B, kes on kirjanik ja temast 2 aastat noorem vend Allie, kes suri juba väga noorena valgeveresusse. Tema tugevateks külgedeks on inglise keel ja kirjandus. Samuti meeldib talle lugeda. Tema pahadeks külgedeks võib lugeda tema alkoholi lembust ja seda, et ta suitsetas. Ta käib poiste erakoolis, kust teda ootab väljaviskamine. Holdenit on ka varem koolidest väljavisatud halva õppeedukuse tõttu. Tal on väga raske kohaneda uute asjade ja uue keskkonnaga. Iseloomult paistab ta rahulik, kuid tegelikult nii ei ole. Holden on teismeline poiss, kes kõigub kusagil lapsepõlve ja täiskasvanu maailma vahel. Ta kardab saada täiskasvanuks, kuid nii mõneski olukorras teeskleb ta, et on täiskasvanu. Talle meeldib end pidevalt vanemaks valetada, kui tegelikult on. Holden oli üleüldse üks suur luiskaja
kutsudes, kohtumisel sutenööri ja prostituudiga. Tema identiteedid(valenimed) vahetuvad tihti, just selleks, et teha asju, mida vanemad inimesed teevad. Vaatamata sellele, ei usu keegi, et tegu võiks olla täiskasvanud poisiga. Holden ei taha saada täiskasvanuks, sest nn suurte inimeste maailm on tema jaoks võlts ja silmakirjalik(kõneldakse ainult rahast, võimust ja aust). Ta keeldub sobitumast ühiskonda, reeglitele truuks ka ei jää.(justkui seesmiselt tühi). Holdenit häirisid vaesusega seotud pisiasjad: odavad kohvrid, mis teda ärritasid; ühistransport; liftid; näitlejad ja teater, kuna polnud loomulikud; kino. Ta pigem oleks soetanud endale hobuse kui auto, sest hobune oli vähemalt midagit inimlikku. Holdenil on elav fantaasia, väga kergesti ärrituv, tõrges, kinnine teiste inimeste suhtes, üleolev. Samuti ei usalda ta teisi, seepärast pole tal ka südamelähedasi sõpru; enne ütled, siis mõtleb; sallimatus,
Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav
Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei
Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei
Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer
aega. Teiseks, noormees oli kaotanud oma venna, keda ta väga armastas ning väga taga igatses. Ja tegelikult oli Holden üldse väga hea südamega. Ta armastas tulihingeliselt lapsi. See väljendus hästi selles, et ta ei tahtnud, et nad loeksid seintele kirjutatud roppusi ning üritas neid igal võimalusel maha nühkida. Ei soovinud ka seda, et nad kunagi suureks saaksid, kuna täiskasvanute maailm oli tema jaoks nii võlts ja silmakirjalik. Arvan, et Holdenit häiriski kõige rohkem see tema jaoks võlts tegelikkus, milleks ta polnud isegi veel valmis ning kõige selle vastu võideldes muutus see juba ta luupainajaks ning tegi talle halba, mis viis ta lõpuks psühhiaatriahaiglasse, kus ravil viibides hakkas ta kõike teistmoodi mõistma ning taga igatsema asju, mida ta vahepeal põlanud oli.
noomitama halva õppeedukuse pärast, saab Holdenil villand. Ühikas ärritab teda tema ebahügieeniline ühikanaaber, Ackley ja ka ta enda ühikakaaslane Stradlater. Stradlater veedab oma õhtu Jane Gallagheriga. Ta on üks tüdruk, kellega Holden vanasti käis ja keda ta siiamaani imetles. Rääkimise keskel Holden muutub närviliseks, sest Stradtler viis Jane-i kohtingule. Kui Stradtler saabub tagasi Holden küsib otsekoheselt, kas ta proovis temaga seksida. Stradtler narrib Holdenit, kes aga on nüüd maruvihane ja ründab Stradtlerit. Stradtler surub Holdeni vastu maad ja lööb teda. Holden saab aru, et tal on kopp ees Penceyst ja lahkub kolm päeva varem Manhattanile, ööbib hotellis ning ie ütle oma vanematele, et ta on tagasi. Teel New Yorki, kohtub ta rongis ühe koolikaaslase emaga. Kuigi ta mõtleb, et see koolikaaslane on puhas värdjas, räägib ta emale väljamõeldud lugusid, kuidas ta poeg on nii häbelik ja respekteeritud koolis
keerasin noka kuklasse, nii nagu see mulle meeldis, ja karjusin kõigest kõrist: ,,Head und, kretiinid!" Vean kihla, et äratasin viimse kui värdja kogu korrusel. Siis kadusin, kus kurat." Kuna Holden pelgab peale neljandat koolist välja viskamist koju minna, sõidab ta New Yorki, et seal kolmapäevani end varjata. Ta seikleb klubides ja baarides, joob ning suitsetab, tantsib kõige koledamate California naistega ja kujutleb et on tõepoolest täiskasvanu. Üleüldse ärritab Holdenit see, kui inimesed märkavad vaid ta lapsikust ning unustavad ära ta täiskasvanulikud teod ja otsused. Hotellis on noorukil piinlik kokkupuude kerglaste elukommetega naisterahva ja liftipoisiga, ta määrab kohtumisi oma vanade klassikaaslastega, keda siis solvab, sest leiab, et nad on niisama rumalad ja silmakirjalikud kui enne Holdeni lahkumist Penceysse . Kõik inimesed, kellega ta kokku puutub, pöörduvad Holdenist ära. Holden räägib teiste
" Holden aga keeldub ühiskonda sobitumast. Ühiskonnast väljaspool seisvat Holden Caulfieldi võib võrrelda Mark Twaini loodud Huck Finni tegelaskujuga, aga nende võõrandumise põhjused on erinevad. Huck Finn on sunnitud ekslema, ent ta teab, et saab ükskord ühiskonna liikmeks. Holdeni kohta on William H. Faulkner aga tähendanud, et ta ei saa sobituda, sest sellist ühiskonda või inimkonda, kuhu Holden võiks kuuluda, ei ole olemas. Hucki ahistavad reeglid, Holdenit aga tühjus nende reeglite taga. Holden Caulfieldi otsingute eesmärk on üsna ebareaalne otsitavat võiks nimetada puhtaks ja siiraks armastuseks, üldisemalt võttes üritab ta aga lihtsalt oma elu mõtestada. Ta eesmärk on müstiline ning Holden on veendunud, et tavapäraselt elades selleni ei jõua. Põlates kõike enda ümber, saab Holdeni ainukeseks sooviks olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest kujutluspilt, mis tal tekkis Robert
hirmutatud. Holden teeb talle ettepaneku koos põgeneda, abielluda ja kuskil maal elama hakata, kuid Sally keeldub, nad tülitsevad ja lähevad lahku, mille peale Holden ennast purju joob. Lõppude lõpuks läheb Holden koju, kuid vanemad juhtuvad olema väljas, ta kohtub oma õega, kes on ta peale pahane, et ta on koolist välja langenud. Holden räägib, et Penceys oli liiga palju teesklust ja alatust, kuid Phoebe't see ei kõiguta ja ta süüdistab Holdenit, et viimane on kõigega rahulolematu ja küsib, kelleks vend lõpuks siis saada tahaks. Holdenil ei tule pähe ühtki mõistlikku vastust, aga kuna tal keerleb peas üks tänaval kuuldud slaagrikatke ("Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad"), siis ütleb ta, et ta tahaks saada valvuriks, kes püüab rukkipõllul mängivaid lapsi, et nad mänguhoos üle kaljuserva ei kukuks. Holden lahkub kodust, olles otsustanud paariks päevaks öömaja küsida oma endise õpetaja hr Antolini juures
1)TEOSE IDEE Miks teie arvates on teos kirjutatud, milline näib olevat autori eesmärk? Mille nimel võideldakse? Millised autori tõekspidamised väljenduvad teoses? Arvan, et teos on kirjutatud selleks, et näidata puberteediaega seotud probleeme. Holden Caulfield võitleb ühiskonna ja inimestega tema ümber, sest nad ei mõista teda. 2)AINE JA TEEMA Milliseid probleeme lahendatakse? Millises keskkonnas tegevus toimub? Mida tehakse, milleks? Teoses lahedatakse probleeme, mis ümbritsevad Holdenit, kuid otseseid lahendusi ei leitagi. Raamatu minategelane pole küll veel täiskasvanueas, kuid elab väga vaba elu andmata vanematele või tuttavatele aru oma käimistest ja tegemistest. 3)AEG, RUUM, MILJÖÖ Ajastu, ajalooline olukord. Millised on autori taotlused asjaolude kujutamisel? Teose tegevus toimub 1940-aastate teisel poolel, mida tegevuse käigust tegelikult järeldada ei saa. 4)TEGELASKOND Peategelased, nende probleemid teoses, nende portree, karakteristika ja tegutsemise
Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta. Muide Holden oli Penceyst välja visatud. Ta põrus neljast eksamist kolmel. Ainuke eksam mille ta sooritas korralikult oli inglise keel. Holdenit hoiatati tihti ning ta vanemad käisid seal tihti Thurmeriga nõu pidamas. Penceyst lüüakse tihti poisse välja, sest õppeedukus on seal väga kõrge. Holdenil polnud see ainuke kool, kust tedaon välja visatud. Holdenil tuli meelde, et ta pidi veel enne kojusõitu hr. Spenceri juurest läbi käima. Mr. Spencer oli talle lausa kirja saatnud. Seega Holden hakkas liikuma Spencerite poole. Kui ta nende majani jõudis, oli ta täiesti külmunud
ja rääkis talle oma plaanist, et ta tahaks lahkuda, õde aga seda ei lubanud ja nad läksid pikale jalutuskäigule linna peale. Holden istus pargipingile ja hakkas nutma. Raamat lõpebgi sellega, et Holden on ikka samas halvas seisus kui raamatu alguses. Peategelane Holden oli selline poiss, kes armastas väga oma õde ja kiitis teda alati . Samas tundub Holden selline ülbe, aga samas ka mitte . Natuke tundub, et isegi ta on heasüdamega poisike, aga samas jälle ei tundu. Ma ei oskagi Holdenit niimoodi iseloomustada . Kord tundus ja heatahtlik, teine kord jälle selline pahatahtlik . See raamat ei olnud minu arust küll üks parimatest, aga kindlasti mitte ka üks halvematest. Raamat ,,Kuristik Rukkis,, oli väga põnev ja tõsiselt huvitav raamat. Ei suutnud seda vahepeal isegi käest ära panna . See raamat oli väga tõeline, see ei olnud selline multifilmilik ja fantaasialik , vaid kohe päris tõeline. See
2. Tegelassuhted: Holden Phoebe: Holden ja Phoebe olid õde ja vend, kes pole üksteist ammu enam näinud kuna Holden käis internaatkoolis. Phoebe oli pahane venna otsuste üle ja püüdis teda aidata. Holden oli teismeealine poiss, kes tahtis proovida ja kogeda kõike mis elul pakkuda on kui see tõid vaid pahandust. Phoebe oli hea kuulaja, kellele Holden sai kõik ära rääkida. Holden hr Spencer: Ajalooõpetaja, ainukene kes Holdenit kaitses. Spencer tegi poisile märkusi, võtku ennast kokku ja tehku eksamid ära, elu on mäng, mida peab oskama mängida. Holden tegi näo nagu ta saaks aru ja võtaks sellest õppust kuid siiski läks kõik allamäge. Holden Sally: Sally oli poisi tüdruksõber. Holden oli väga muutliku meelega, kord kui kirg oli suur siis Sally oli tema oma ja kordadel kui nägi talle huvipakkuvaid naisisiksusi oli Sally talle kui tühikoht
omas vutlaris-kinnine. Ta mõne õpetajaga rääkis vahel, aga see oli ka kõik. Ta oli klassi erak. Inimesed arvavad alati, et nad sind päris läbi näevad. Mulle on see üks kama kõik, ainult et mõnikord tüütab ära, kui mind aina õpetatakse, et peab käituma vastavalt oma eale. Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin ma palju vanem, kui ma olen - see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi. (lk 14) Nad teadsid Holdenit ja nägid teda, aga nad ei märkanud... Nad ei märkanud seda mis temaga tegelikult toimus, seda et Holden oli masendunud ja leinas oma venda. Ta igatses teda väga. Ja ükskord kui õpetaja midagi ütles, et ta teab mis Holdenil viga on, siis ta oli hämmingus, et keegi tema kivikõvast väliskestast suutis läbi näha. 2. Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matši (ameerika jalgp.). Ja siis ta läheb Mr
Holdenil on kaks venda ning üks õde. Allie ja D.B on vennad, Phoebe tema õde. Allie suri valgeveresussse, vanem vend D.B on hea kirjanik, Phoebe on noor, kuid oma vanuse kohta asjalik laps. Kõige lähedasem suhe on tal Phoebega, ka Alliega. Holden ei taha saada täiskasvanuks, sest nn suurte inimeste maailm on tema jaoks võlts ja silmakirjalik(kõneldakse ainult rahast, võimust ja aust). Ta keeldub sobitumast ühiskonda, reeglitele truuks ka ei jää. (justkui seesmiselt tühi). Holdenit häirisid vaesusega seotud pisiasjad: odavad kohvrid, mis teda ärritasid; ühistransport; liftid; näitlejad ja teater, kuna polnud loomulikud; kino. Ta pigem oleks soetanud endale hobuse kui auto, sest hobune oli vähemalt midagit inimlikku. Holdenil on elav fantaasia, väga kergesti ärrituv, tõrges, kinnine teiste inimeste suhtes, üleolev. Samuti ei usalda ta teisi, seepärast pole tal ka südamelähedasi sõpru; enne ütled, siis mõtleb;
ebaõnnestunud kirjatöö talle valjusti ette. Holden tundis end ebamugavalt ning läks esimesel võimalusel minema. Koolist saadeti Holdeni vanematele kiri. See pidi kohale jõudma umbes nädala pärast, seega ei tahtnud noormees enne seda koju minna, sest ta tahtis lasta vanematel seda seedida ning lootis, et hiljem on nad mõistlikumad ega õienda temaga. Internaati jõudes tuli tema tuppa Stradlater, kellel oli kiire, kuna ta kiirustas kohtingule. Holdenit huvitas, kellega ta seekord siis välja läheb. Kui ta kuulis Stradlaterit ütlemas Jane Gallagheri nime, oli ta sokeeritud. Jane oli tüdruk, kes oli varem Holdenile meeldinud. Stradlater palus Holdenilt inglise keele kirjandiga abi. Poiss oli nõus ning kirjutas kirjeldava loo enda hukkunud venna Allie pesapallikindast, mis oli luuletusi täis kirjutatud. Kohtingult tagasi tulles luges Stradlater kirjandi läbi ning ütles, et see ei vasta absoluutselt teemale
on vähemtaunitavad. · Mida Holden vihkab? Holden vihkab paljusid asju, talle ei meeldi kino, pidavalt kritiseerib romaanis oma klassikaaslasi, vihkab ja kardab ka homoseksuaale. Ta näeb võltsina inimesi, kes üritavad käituda teiste järgi. · Milline mässaja Holden on? Lapsik, kes ei taha kasvada täiskasvanuks. Mässab nii teiste kui iseendaga. · Võrdle teisi mässajaid Holdeniga. Keda teisi? · Iseloomusta Holdenit. Holden on probleemne laps, kes välja langenud neljast koolist, tal väljendub täielik apaatia oma tuleviku suhtes, on raskusi teiste inimestega suhtlemisel ja novelli jutustamise hetkel viibib vaimuhaiglas psühhoanalüütiku pideva järelvalve all. Holdeni probleemse vaimse seisundi kujundamises on kindlasti süüdi ka kaks traumat: tema venna Allie surm ja ühe koolikaaslase enesetapp. Iseloomult on ta väga hindav kõige ja kõigi üle- ta kritiseerib ja filosofeerib inimesi,
Teine on Robert Ackley. Ackely elab Holdeni krvaltoas. Ta on vga pealetkkiv ja ei tee vlja Holdeni vihjetest, kuigi ta saab nendest suureprast aru. Samuti valetab ja ilustab ta mitmeid oma jutte. ldiselt ei peatu Holden eriti oma koolikaaslaste kirjeldamisel ja need on ainult ajutised tegelased. 2) Vana Spenceri ja Mr. Antoliniga olid tal suhted head. Vana Spencer oli Holdeni ajaloopetaja. Ta meeldis Holdenile, kuigi ta oli eakas ja tema petamismeetodid olid vanamoelised. Ta ritas Holdenit aidata ja suunata teda tagasi ppimise ja kooli juurde, kuid poiss ei vtnud teda kuulda. Mr. Antolini oli Holdeni endine inglise keele petaja, kellele ta New Yorki klla lheb. Mr. Antolini meeldis Holdenile, sest ta kitus temaga nagu vrdsega ning ei pannud Holdenile pahaks, et ta ji ja suitsetas. Holdenile ei meeldinud ldiselt noomivad ja iendavad tiskasvanud. Mr. Antolini ei olnud selline. Ta ritas samuti Holdenile aru phe panna nagu vana Spencer, kuid tegi seda teistsugusel moel
Niisiis otsustas ta võtta New Yorgis hotelli toa, et kuni kolmapäevani seal olla. Ta ei tahtnud varem koju minna, kuna siis oleksid vanemad temaga kohe riidlema hakanud, et ta koolist välja vistaud on. Ta arvas, et kõigeparem oleks kui vanemad selle uudise korralikult läbi seedivad, siis ei oleks niipalju pahandust. Teel koolipoole rääkis ta rongis ühe koolikaaslase emaga. Koolikaaslase ema arvates oli Holden tore ja kutsus vaheajal oma juurde. Aga loomulikult Holdenit ajas see naerma ja ta poleks elusees sinna läinud. Esiteks Holden valetas talle, et saab ta pojaga hästi läbi. Siis mõtles ta, et on parem vait, ei valeta enam talle. Kui Holden rongist maha läks võttis ta takso ja sõitis hotelli Edmont. Ta võttis seal toa kuna oli täiesti masendunud. Siis ta mõtles ühele tüdrukule helistada, et oleks lõbusam. Tüdruk kutsus teda kokteilile kuid Holden keeldus. Seepeale läks ta ,,Lavendlisaali" ja palus omale ühe joogi, kuid temalt
toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta. Muide Holden oli Penceyst välja visatud. Ta põrus neljast eksamist kolmel. Ainuke eksam mille ta sooritas korralikult oli inglise keel. Holdenit hoiatati tihti ning ta vanemad käisid seal tihti Thurmeriga nõu pidamas. Penceyst lüüakse tihti poisse välja, sest õppeedukus on seal väga kõrge. Holdenil polnud see ainuke kool, kust tedaon välja visatud. Holdenil tuli meelde, et ta pidi veel enne kojusõitu hr. Spenceri juurest läbi käima. Mr. Spencer oli talle lausa kirja saatnud. Seega Holden hakkas liikuma Spencerite poole. Kui ta nende majani jõudis, oli ta täiesti külmunud. Holdeni sõrmed ja kõrvad
Ahistatus lööb inimesed rööpast välja ning sellest püütakse kõikvõimalikel viisidel vabaneda. K. käib läbi kõiksugused kohtuasutused ja otsib üles inimesed, kes protsessi lahendamist saavad kiirendada, tegelikult teeb ta seda asjatult, sest tema saatus on juba määratud. K. võitlebki justkui nähtamatu vaenlasega, kelle võim on suurem, kui ta arvatagi oskab. See oli ahistatus, millest vabaneda ei olnud võimalik. ,,Kuristik rukkis" toob esile teist moodi ahistatuse. Holdenit hoiab justkui vangistuses see, et ta peab koolis käima ja tegema tema arvates mõttetuid koolitöid. Ta teeb kõik, et sellest ahistatusest pääseda ning see õnnestub edukalt. Holden visatakse kõikidest koolidest välja ning lõpuks ei julge ta isegi oma vanematega silmitsi seista, kuna teab, et nad on temas tõsiselt pettunud. Kui inimesi miski ahistab, siis ainus viis sellest vabaneda on sellega kas leppida või püüda see probleem ületada.
Holden teadis Jane´ist üsna palju, ja tundis ennast ja teda kuidagi solvatuna, justkui oleks Stradlater rüvetanud seda mälestust, puhtust ja süütust. Ta ei tahtnud, et see mälestus muutuks. Ja ta oli armukade. Aga nagu Holden ütleb, ei ole ta kunagi julgenud tüdrukutega lõpuni minna, seetõttu sai Stradlateri kohting Holdenile üheks tõukeks koolist enneaegselt lahkumiseks. Jane´i võib omamoodi pidada Holdeni ideaalkujuks ja peaaegu peategelaseks, kes saadab Holdenit läbi teose truult nagu punane nokamüts. Raamat meenutas mulle rootslaste Anders Jacobssoni ja Sören Olssoni Berti-lugusid, olles pisut sarnaselt humoorikas ja tegelanegi maailmavalus samaealine. Enim meeldis mulle Holdeni ja taksojuht Horwitzi dialoog Keskpargi parditiigi asukate talvise saatuse teemadel. Lugeda on mõnus, kuigi vahetevahel hakkab Holdeni ennast kordav keelekasutus kaunikesti häirima, ehkki see on taotluslik näitamaks noormehe segadust
Woodruffi koolis, ta ei olnud intelligentne. Ta oli eputis, talle meeldisid lavastused, mis olid peened. Robert Ackley-oli isemoodi poiss, oli 6 jalga 4 tolli pikk, längus õlgadega ja viletsate hammastega. Ta oli palju vistrike. Stradlater- nägi alati välja tipp-topp. Kui oli end üles mukkinud, oli alati korralik, kuid nurgatagused olid räpased.Pidas ennast kõige ilusamaks noormeheks läänepoolkeral. Ta oligi kaunis. 3. Kuidas iseloomustab Holdenit tema keelekasutus. Lisa tüüpväljendeid. Keelekasutus teoses on iseloomulik 17-aastasele poisile. Tüüpväljendid: ,,Kui tahate tõtt teada..."; ,,Ahter..."; ,,Tõmban traati..."; ,,Noobel..."; ,,Tobe.."; ,,Ah sa poiss.."; ,,Kurat.." 4. Mida arvab Holden iseendast? Millisena paistab ta lugejale- kõrvalvaatajatele? Enda sõnul on Holden kõige hirmsam luiskaja, keda keegi oma elus kohanud, ajades alatihti pula
Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav
kui villand tal on koolist, kuid Sally ei mõista teda ja on Holdeni ägedusest hirmutatud. Holden teeb talle ettepaneku koos põgeneda, abielluda ja kuskil maal elama hakata, kuid Sally keeldub, nad tülitsevad ja lähevad lahku, Holden joob ennast purju. Lõpuks läheb Holden koju, kuid vanemad juhtuvad olema väljas. Holden räägib Phoebega, kes on ta peale pahane, et ta on koolist välja langenud. Holden räägib, et Penceys oli liiga palju teesklust ja alatust. Phoebe süüdistab Holdenit, et too on kõigega rahulolematu, ja küsib, kelleks vend tahaks saada. Holdenil ei tule pähe ühtki mõistlikku vastust, aga kuna tal keerleb peas üks tänaval kuuldud slaagrikatke ("Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad"), siis ütleb ta, et ta tahaks saada valvuriks, kes püüab rukkipõllul mängivaid lapsi, et nad mänguhoos üle kaljuserva ei kukuks. Holden lahkub kodust, olles otsustanud paariks päevaks öömaja küsida oma endise õpetaja hr Antolini juures
ägedusest hirmutatud. Holden teeb talle ettepaneku koos põgeneda, abielluda ja kuskil maal elama hakata, kuid Sally keeldub, nad tülitsevad ja lähevad lahku, Holden joob ennast purju. Lõpuks läheb Holden koju, kuid vanemad juhtuvad olema väljas. Holden räägib Phoebega, kes on ta peale pahane, et ta on koolist välja langenud. Holden räägib, et Penceys oli liiga palju teesklust ja alatust. Phoebe süüdistab Holdenit, et too on kõigega rahulolematu, ja küsib, kelleks vend tahaks saada. Holdenil ei tule pähe ühtki mõistlikku vastust, aga kuna tal keerleb peas üks tänaval kuuldud slaagrikatke ("Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad"), siis ütleb ta, et ta tahaks saada valvuriks, kes püüab rukkipõllul mängivaid lapsi, et nad mänguhoos üle kaljuserva ei kukuks. Holden lahkub kodust, olles otsustanud
annaabi.ee 
