Soovituskiri Holdenile Tere, Holden Eelmisel kuul sain teada, et sul on päris palju halbu omadusi, kuid nende seast leiab ka midagi head. Otsustasin, et tahan sind aidata, sest on ju hea, kui sul elus kergem on. Järgmiseks toon sulle näiteid, mida sa enda juures saaksid muuta, kuid tingimata kehtib reegel, et sa ei pea seda kõike tõsiselt võtma. Esiteks peitub sinu seest välja suur negatiivsuse allikas ja kritiseerimine. Alatasa, kui sinu
Kallis Holden, Kuulsin, et Sa kukkusid järjekordsest koolist välja. Tunnen Su pärast muret, sest tean, et Sa ei ole rumal poiss. Sa oled ääretult tark ja andekas, aga takistuseks Sinu teel on Su suhtumine. Ma tean, et see maailm on täis inimesi, kes on silmakirjalikud, valelikud, omakasupüüdlikud, aga Sa ei saa nii mõeldes elada. Sa oled veendunud, et kõik täiskasvanud on sellised ja ainult lapsed on siin ilmas midagi väärt, aga ma arvan, et Sa eksid. Mäletad, Sa mainisid mulle oma kohtumist nunnadega, nemad olid ju täiskasvanud ja väga head ja toredad inimesed. See näitab, et kõik ei ole ühesugused. Sa pead lihtsalt leppima tõsiasjaga, et inimesed ongi erinevad. Mr. Antolini ütles Sulle, et ükskõik mida Sa oma eluga teha ei taha, esimeseks sammuks on ikkagi kool. Tal on õigus, Holden! Koolisüsteem on juba pikka aega kindel ja paika pandud. Sulle ei meeldi, et kool surutakse teatud piiridesse. Sellega tuleb leppida...
Salingeri "Kuristik rukkis" küsimused 12. klassile · Millele vihjab Caulfieldi nimi? ,,Holding caul" on embrüot kaitsev membraan, mis haakub metafooriliselt Holdeni ütlusega, et ta tahaks olla kui püüdja kuristiku serval keset rukkist, kes püüab kinni lapsed enne, kui nad jõuavad ,,kuristikku langeda" (saada täiskasvanuks). · Miks Holdenile täiskasvanud ei meeldi? Üks osa temast tahtis sarnaneda ja käituda täiskasvanulikult- valetades oma vanuse kohta, käies baarides joomas, omades seksuaalsuhteid, aga teine pool temast suhtus jälle sellesse vastandlikult ja soovis elada oma lapsikus ja sürreaalses maailmas (unistas elamisest puuonnis ja töötamisest seal lähedal olevas tanklas). · Kas Holden andis võitluses maailmaga alla v ei? Terve novelli jooksul Holden tunneb end ülejäänud maailmast kõrvaleheidetuna.
parema mulje jtta ning kik on omakasupdlikud. Isegi kui selles koolis kivad enamus rikaste inimeste lapsed, on seal ikka vga palju vargaid. Kuigi neil poistel pole millestki puudus, varastavad nad lihtsalt varastamise prast. Kahte koolikaaslast kirjeldab Holden lhemalt. Esimene neist on tema abituriendist toakaaslane Stradlater. Stradlater pdis endast jtta mulje kui korralikust ja viisakast noormehest, kuid tegelikult oli ta rpane ja ei armastanud korda. Holdenile tundus see silmakirjalik, et Stradlater pdis jtta endast paremat muljet kui ta tegelikult on. Teine on Robert Ackley. Ackely elab Holdeni krvaltoas. Ta on vga pealetkkiv ja ei tee vlja Holdeni vihjetest, kuigi ta saab nendest suureprast aru. Samuti valetab ja ilustab ta mitmeid oma jutte. ldiselt ei peatu Holden eriti oma koolikaaslaste kirjeldamisel ja need on ainult ajutised tegelased. 2) Vana Spenceri ja Mr. Antoliniga olid tal suhted head. Vana Spencer oli Holdeni ajaloopetaja
Lõpuks Ackley küsis, mis raamatut Holden loeb ja Holden vastas See lause, mida ma praegu loen, on lihtsalt kohutav. Holden arvas, et ta võib olla väga sarkastiline, kui tal selleks vastav tuju on. Miks Holden teeb seda, mida ta teeb? Holden valetab väga palju, eelkõige sellepärast, et pääseda liigsest seletamisest. Samuti kui ta rongiga sõitis ja kohtas enda klassivenna ema, ta valetas ennast kellekski teiseks ja seejärel valetas tema poja kohta head. Nii oli Holdenile kergem. Miks talle ei meeldi täiskasvanud? Näiteks vanaema saatis palju raha, läks õpetajale külla headaega ütlema, Vanaema saatis Holdenile tihti raha, mis Holdenile meeldis, ta käis ajalooõpetaja Mr. Spenceriga hüvasti jätmas ja tal tuli korra koju minnes täiesti äkki mõte helistada oma endisele inglise keele õpetajale mr. Antolinile. Ta ei teeks seda, kui talle tõesti ei meeldiks täiskasvanud.
seepärast tuli tagasi kooli sõita. 3. Miks pidi Holden külma ilmaga nii väheste riietega hakkama saama? Keegi oli tema toast ta riided varastanud. 4. Millega tegeles Holdeni vend? Holdeni vend oli Holliwoodis kirjanik. 5. Mis oli juhtunud teise vennaga? Noorem vend suri noorena valgeveresusesse. 6. Miks läks Holden oma vana ajaloo õpetaja Spenceri juurde? Mis teda seal häiris? Õpetaja kutsus Holdeni enda juurde hüvasti jätma ja et ta saaks Holdenile loengut pidada koolist välja kukkumise pärast. Teda häiris õpetaja pidev noogutamine, õpetaja riietumine, õpetaja viskas kõik asjad voodist mööda ja Holden pidi neid üles võtma, õpetaja ei lasnud tal kunagi lõpuni rääkida, toas oli ebameeldiv lõhn. 7. Kes oli Ackley, miks ta Holdenile ei meeldinud? Ackley oli Holdeni kõrvaltoa elanik. Ta ei pesnud oma hambaid, tal oli jubedalt palju
Holden on ehitanud enda ümber psühholoogilise raudrüü, kaitsmaks teda maailma keerukuse eest. Lõik, milles Holden paljastab raamatu pealkirja päritolu, on ilmselt tuntuim. See leiab aset pärast Holdeni tagasipöördumist oma korterisse. Nad räägivad Phoebe'iga, tülitsevad ning seejärel lepivad. Kui Phoebe küsib, mida Holden oma eluga ette kavatseb võtta, manab Holden sellise võrdkuju, mis näitab tema kujutelma ideaalsest lapsepõlvest ja tema rolli süütuse kaitsjana. Holdenile meeldib pigem taganeda tema enda väljamõeldud maailma, kui tegeleda tõelisusega, mis teda ümbritseb. Tal on küüniline, liialt lihtsustatud arusaam teistest inimestest. Suur osa tema fantaasiamaailmast põhineb ideel, et lapsed on lihtsad ja süütud, samal ajal kui täiskasvanud on pealiskaudsed ja silmakirjalikud. Idee poisist, kes püüab kuristiku äärel lapsi, peegeldab tema hinge süütust, tema usku puhtasse, äraostetamatusse noorusesse
Miks otsustas Holden mitte ära oodata kolmapäeva, vaid lahkuda Penceyst juba laupäeva öösel? ● Kuna Penceys oli kurb ja igav. Ta ei soovinud enam seal olla. Miks võttis Holden rongis Ernie Morrow´ ema kõrval istudes sõiduplaani ja hakkas seda lugema? ● Kuna ta ei soovinud Ernie Morrow´ emale rohkem valetada. Mis juhtus Holdeniga, kui ta saabus tagasi hotelli pärast Ernie lokaalist lahkumist? ● Liftimees pakkus Holdenile prostituuti. Holden võttis pakkumise vastu. Kuidas tutvus Holden Keskvaksalis kahe nunnaga? ● Oma kohvreid pagasikappi toimetanud, jäi Holden puhvetisse einestama. Mõne aja pärast tulid sinna ka need kaks nunna. Nad ei teadnud kuhu paigutada oma kohvreid, Holden käks neile appi ning nad jäid vestlema. Millist nõu andis Carl Luce Holdenile, kes Wickeri baaris kurtis, et ei tunne kunagi õiget kirge, kui tütarlaps talle tõsiselt ei meeldi?
Ta oleks olnud ,isegi nüüd, see sama Holden , kes ta oli siis. Ta oleks teinud samu valikuid ja samu mõtlematuid tegusid. Kuid siiski oleks teda rohkem takistatud. Aga arvan, et Holden ei annaks ka praegu alla. Keegi ei suudaks teda ka selleks sundida. Siiani oleksid kõik tema mõtted täis tema venda Alliet. Vend oleks siiani see, tänu kellele on Holdeni elu üles ehitatud. Võibolla poleks Allie isegi surnud, kui see kõik oleks toimunud 21.sajandis. See oleks olnud Holdenile suuri võimalus oma elus edasi minna ja paraneda. Kuristik , see on ainus asi mis tema elus oleks muutunud. Ta oleks oodanud huviga täiskasvanuks saamist ja sellega kaasnevaid võimalusi. Hetkel soovivad kõik noored saada täiskasvanuks, arvan et seda sooviks ka Holden. Ta ei oleks saanud valesti aru ka kuristikku kukkuvatest lastest. Ta ei tahaks neid hoida kukkumast. Holden võiks lausa soovida neid hoopis sinna kuristikku kukutada. See oleks olnud tema jaoks suur rõõm. Saada
Pistad nad suurde klaasvitriini ja jätad rahule. Ma tean, et see on võimatu, aga kahju siiski." lk. 108 Mulle tundus, et Holden kardab muutusi. Ta oli enne öelnud, et ta ei saa enamasti arugi, et ta oleks lahkunud koolist. Ilmselt seepärast, et ta ei taha jälle uude kooli minna, kus tuleb uuesti ära harjuda. - "Kui sa teed mõnda asja liiga hästi, siis mõne aja pärast, kui sa ennast ei kontrolli hakkad sa sellega edvistama." lk. 111 See seletab minu arust, miks Holdenile ei meeldinud kino ja teater. Näitlejad, kes seal mängisid teadsid, et nad on head ja siis olid filmid ja etendused liiga hästi mängitud ja see Holdenile ei meeldinud. See oleks võlts. ("Kui ma maailmas midagi vihkan, siis see on kino. Ärge seda minu kuuldes mainigegi. lk 7") -"Mida teeb surnu lillega? Kõige vähematki....Kõik võisid istuda autodesse, raadio mängima panna ja sõita kusagile kenasse restorani lõunatama kõik peale Alli." lk. 135
Pistad nad suurde klaasvitriini ja jätad rahule. Ma tean, et see on võimatu, aga kahju siiski." lk. 108 Mulle tundus, et Holden kardab muutusi. Ta oli enne öelnud, et ta ei saa enamasti arugi, et ta oleks lahkunud koolist. Ilmselt seepärast, et ta ei taha jälle uude kooli minna, kus tuleb uuesti ära harjuda. - "Kui sa teed mõnda asja liiga hästi, siis mõne aja pärast, kui sa ennast ei kontrolli hakkad sa sellega edvistama." lk. 111 See seletab minu arust, miks Holdenile ei meeldinud kino ja teater. Näitlejad, kes seal mängisid teadsid, et nad on head ja siis olid filmid ja etendused liiga hästi mängitud ja see Holdenile ei meeldinud. See oleks võlts. ("Kui ma maailmas midagi vihkan, siis see on kino. Ärge seda minu kuuldes mainigegi. lk 7") -"Mida teeb surnu lillega? Kõige vähematki....Kõik võisid istuda autodesse, raadio mängima panna ja sõita kusagile kenasse restorani lõunatama kõik peale Alli." lk. 135
poiss, mida tuleb mängida reeglite kohaselt," kõlab õpetaja põhimõte, Holden teab seda isegi ja kahetseb õpetaja poole minekut, kuna too seda palub(Spencer oli Holdeni jaoks nagu autoriteet või midagi taolist, aga tema epistel oli ajast ja arust, näiteks ütles ta: ,,Sa hakkad oma tuleviku peale mõtlema alles siis kui hilja, mu poiss"). Üleüldse tüütas Holdenit see, kui teda aina õpetatakse käituma vastavalt eale. Spencer on õpetaja kohta väga heasüdamlik ja hooliv ja proovib Holdenile pingsalt selgitada, miks ta poisi ajaloos läbi kukutas, Holdenit aga see ei morjendanud, kuna ta kukkus niigi kõiges peale inglise keele läbi ja lennanud oleks ta koolist nii või teisiti. Holdeni iseloom ja tõekspidamised ei lubanud tal õppida koolis, kus lokkas silmakirjalikus, raha võim ja kus käisid lontrused alates ta toakaaslatest Ackleys ja Stradlaterist, lõpetades ennastülistava kirikutegelasega(edukas vilistlane,
Teose analüüs J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" I Teose idee Teose ideeks oli näidata inimestele, et tänapäeva noored ei väärtusta eriti haridust. Raamatu autor üritas seda kõike meile näidata Holdeni kaudu, kes on küll suhteliselt intelligentne inimene, aga ei viitsinud lihtsalt õppida. Ta oli juba mitmendat korda lasknud ennast koolist välja visata. Holdenile meeldis teisi inimesi kritiseerida, ta vihkas valelikkust. Jutustus näitas ka, kui olulised on lähedased inimesed, tänu kellele me tihti oma otsuseid muudame. Nõnda tegi ka Holden, oma õe soovile vastu tulles, sest Phoebe oli talle väga kallis. II Aine ja teema Holden ei talunud teda ümbritsevat teesklust ja valelikke inimesi. Ta uskus, et räägib ise õigust ja on lihtsalt aus. Kõige rohkem põlgas Holden kõike, mis röövis väikestelt lastelt süütuse ja
Koleda välimusega. Saamatu; erak (teda ei tahetud eriti seltskonda võtta tema välimuse pärast, kuid ka ta iseloom polnud kena); pahatahtlik; toppis oma nina igale poole; ignoreeris teiste privaatsust. Stradlater – Holdeni toakaaslane, kes tema sõnul oli „liiderlik kretiin“, uhke. Hea välimusega, tugev, naistemees. Kuigi välimuselt oli hoolitsetud oli ta oma asjadega laisk ja hooletu. Jane – Elas suvel Holdeni vastasmajas. Polnud küll kõige ilusam, kuid Holdenile ta meeldis. Mängisid koos malet. Tantsis balletti. Sally – Holdeni ammune tuttav, kellega ta palju tuvitses. Ilus, ning teadis seda ise hästi, seetõttu ka väga edev. Mr. Antolini – Holdeni kunagine õpetaja. Väga tark ja mõistev; oskas inimesi hästi lugeda. Raamatus on ka mainitud Holdeni vanem vend D.B., kes töötab Hollywoodis näitekirjanikuna ning vanemad. Isa oli tal advokaadifirmas tööl ning ema oli Allie surmast saadik kodune, kuna polnud sellest ikka veel üle saanud.
· Holden saabub New Yorgist vehklemise võistlustelt, mis aga toimumata jääb, sest Caulfield oli vajalikud tarvikud metroovagunisse unustanud. Pencey´s toimub jalgpalli võistlus Saxon Hilliga, Holden mängus ei osale, ta suundub mr. Spenceri juurest ühikatuppa ning loeb igavusest raamatut. Tasub mainida, et vaatamata noormehe väiksele sõnavarale loeb Holden palju. Ühikatuppa tuleb naabertoast poiss nimega Robert Ackley, kes nii Holdenile kui ka tema toanaaber Stradlaterile eriti ei meeldi. Ackley on tüütu, räpakas ning isekas, Stradlater küllatki uhke, kuid sõbralik ja hea südamega. Ackley ei salli Stradlaterit silmaotsaski, nimetab teda krantsiks · Holdenil on kahju lahkuda Pencey erakoolist, kuid välja viskamine pole talle veel õieti kohale jõudnud ning paratamatusega peab siiski leppima. Elkton Hillsi koolist lahkus
olnud, ning see toakaaslane palub Holdenil kirjutada tema eest kirjeldav kirjand valmis. Holden kirjutab oma surnud venna pesapallikindast, mis oli luuletusi t�is kirjutatud, kuid toakaaslane ei ole rahul ning nad l�hevad kaklema. P�rast seda pakib Holden oma koti kokku ja suundub rongiga New Yorki. Holden v�tab New Yorgis hotellis toa ning ei suuda magama j��da, m�eldes, kellele v�iks helistada. Liftimees teeb temaga kaupa, saates Holdenile l�but�druku, kuid Holden tegelikult teda ei taha, seega maksab talle ja saadab t�druku minema. Liftimees tuleb m�ne aja p�rast tagasi, n�udes rohkem raha t�drukule, kuid Holden keeldub, aga liftimees l��b teda k�htu ja v�tab raha. Holden j��b sinna veel lamama, kujutledes, et talle lasti kuul k�htu. Holden j��b siiski l�puks magama ning kohtub hommikul teatris Sallyga, kellele ta r��gib oma raskustest koolis, kuid Sallyt ei huvita see
See pidi kohale jõudma umbes nädala pärast, seega ei tahtnud noormees enne seda koju minna, sest ta tahtis lasta vanematel seda seedida ning lootis, et hiljem on nad mõistlikumad ega õienda temaga. Internaati jõudes tuli tema tuppa Stradlater, kellel oli kiire, kuna ta kiirustas kohtingule. Holdenit huvitas, kellega ta seekord siis välja läheb. Kui ta kuulis Stradlaterit ütlemas Jane Gallagheri nime, oli ta sokeeritud. Jane oli tüdruk, kes oli varem Holdenile meeldinud. Stradlater palus Holdenilt inglise keele kirjandiga abi. Poiss oli nõus ning kirjutas kirjeldava loo enda hukkunud venna Allie pesapallikindast, mis oli luuletusi täis kirjutatud. Kohtingult tagasi tulles luges Stradlater kirjandi läbi ning ütles, et see ei vasta absoluutselt teemale. Holden tõmbas selle puruks ning viskas minema. Holden sõitis New Yorki rongiga. Seal kohtas ta igasugu veidraid inimesi. Ta meenutas vanu
Holden tundis temast puudust ja pidas teda omamoodi idealistiks Iseloomult kena Mängis pesapalli D.B Holdeni vanem vend Töötab Hollywoodis näitekirjanikuna Käib peaaegu igal nädalalõpul Holdenit vaatamas Isa Töötas advokaadifirmas Ükskõikne iseloom, kuna Phoebe väitis et ta tegi suitsu ja isa ei teinud sellest välja. Ema Oli kodune Hooliv, sest saatis Holdenile uisud Emal ei meeldinud külas käia Suhtlemine Holden suhtles Phoebel külas salaja Täname vaatamise eest!
osta vms. ”Jestas, vaata, et sa teda mul liiga välja ei venita.” Holden andis mõista Stradlaterile, et see tema seemisnahkset jakki ikka ilusti hoiaks, kuna see oli tal ainult paar korda seljas käinud. ”Sa ütlesid, et see peab olema kirjeldus. Miks kurat võtaks, ei võiks see siis olla pesapallikinda kirjeldus?” Stradlater oli palunud Holdenil enesele kirjeldav kirjand kirjutada. Kuna Holden tegi selle pesapallikindast, polnud ta sellega rahul ning sellest andis ta ka Holdenile teada. ”Korista oma vastikud põlved mu rinnalt.” Holden kakles Stradlateriga, kuna oli vihane poisi peale, et too oli käinud kohtamas tüdrukuga, kes ka Holdenile meeldis. Kaklus oli juba nii suure hoo sisse saanud, et poisid mõlemad olid maas pikali ja tagusid üksteist kuidas jaksasid ning Holden tahtis teist enda pealt minema saada. ”Ma mõtlesin, et kui teil tuleb raha korjata, võiksin omalt poolt ka natuke anda. Hoidke seniks oma käes, kuni te korjandust alustate.”
lagunenud hotelli. Õhtu veetis ta tantsides kolme tüdrukuga ning hiljem tuli tal läbi elada vahejuhtum ühe väljapressijast prostituudiga. Alguses pidas ta prostituudile maksma 5 dollarit, kui hiljem hakkas tüdruk nõudma kümmet dollarit. Holden ei kavatsenudki maksta. Siis kutsus prostituut oma kupeldaja ja läksid oma viite dollarit lisaks välja nõudma. Holden keeldus ka siis maksmast. Lõpuks võttis prostituut Holdeni rahakotist viis dollarit ära ja kupeldaja lõi Holdenile rusikaga kõhtu, sest too oli teda sõimama hakanud. Holden helistas oma endisele tüdruksõbrale, Sallyle. Ta kutsus tüdrukut endaga muusikali vaatama ning tüdruk nõustus meeleldi. Hiljem läksid nad uisutama ja kohvi jooma. Kohvi juues kutsus Holden Sallyt endaga kaasa. Ta tahtis temaga koos ära põgeneda, aga tüdruk keeldus. See tegi Holdenile pahameelt ning ta ütles talle, et Sally käib talle kohutavalt närvidele. See ajas Sally väga vihaseks. Holden proovis
Esimene peatükk Holden visati Pencey erakoolist välja, sest ta kukkus neljas aines läbi. Võistlustele minnes unustas ta varustuse metroovagunisse. Sellega teenis ta kogu meeskonna meelepaha. Holden jälgis veidike mängu künkalt ja läks siis ajalooõpetaja mr. Spencerile külla. Teine peatükk Holden Caulfieldi hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Mr. Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga hüvasti. Kolmas peatükk Holden läks internaadis oma tuppa ja hakkas raamatut lugema. Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley. Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit. Kui Ackley oli juba tükk aega toas ringi kolanud tuli Stadlater, kellel oli alati kiire. Seekord kiirustas ta kohtingule. Neljas peatükk
rääkis, mainis ta ära kohe vistrikud, aga enda kohta ta ei maininud midagi halba), ta on pikka kasvu ja siilisoenguga. Ta joob, suitsetab kohutavalt ja ajab ligi naistele. Kõiki ülejäänud tegelasi nimetaksin mina kõrvaltegelasteks. Võtame näiteks Holdeni noorema õe Pheobe, kellest on küll palju juttu, kuid peategelane ta siiski ei ole. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda, kuna kui Holdenile tuli mõte kaugele ära sõita, pakkis plikatirts oma kohvri kokku ja otsustas kaasa minna. Loomulikult seda ei juhtunud, aga lugedes tekkis mul selle koha peal nii mõnus tunne ja lihtsalt selle pärast, et see nii armas tundus. Vahel Pheobe küll turtsus ja tujutses, aga see käis tema vanusega kaasas. Järele mõeldes on üsna haruldane selline õe-venna suhe, kus mõlemad üksteisest lugu peavad ja hästi läbi saavad
Antolini Holdeni endine õpetaja Holden, peategelane visati Pencey erakoolist välja, sest ta ei saanud neljas aines hakkama.Kui ta läks võistlustele siis unustas ta enda varustuse metroosse. Tänu sellele oli terve tema tiim vihane. Holden jälgis mängu künkalt ning peale seda läks Härra Spenceriga rääkima. Holdeni hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Härra Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga hüvasti. Holden läks internaadis oma tuppa ja hakkas raamatut lugema. Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley. Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit. Kui Ackley oli juba tükk aega toas ringi kolanud tuli Stadlater, kellel oli alati kiire. Seekord kiirustas ta kohtingule.
mitte milleski meeldimises. Holden räägib oma unistusest olla püüdja kuristikus täis rukkist. Isik, kes püüab väikseid lapsi, kui nad on alla kukkumas kuristikust. Phoebe ütleb talle, et ta on valesti meelde jätnud selle luuletuse, kust ta selle pildi on endale pähe võtnud: Robert Burn'si luuletus ütleb: ,,kui keha kohtub keha, tulles läbi rukki," mitte ,,püüab keha". Holden helistab oma endisele inglise keele õpetajale, Mr. Antolinile, kes ütleb Holdenile, et too võib tulla tema korterisse. Mr. Antolini küsib tema väljaviskamiste kohta ja proovib nõustada teda tuleviku kohta. Holden ei suuda varjata, et ta on väsinud ning mr. Antolini paneb ta diivanile magama. Holden ärkab selle peale üles, et tema õpetaja silitab ta laupa. Mõeldes, et mr. Antolini käitub kui homo, lahkub Holden kähku korterist ja magab paar tundi ühel pingil Grand Central Stationis.
Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei muretse, Holden leiab, et tal on üleminekujärk ja see läheb kunagi üle, Hetkel muret ei tunne. Spencer kutsub ta kakaod jooma, kuid Holden vabandab end välja, et peab võimlasse minema oma asjade järele. Tegelikult ei pea. S hüüab talle järele õnn kaasa ja see ärritab Holdenit (Õnn kaasa ja võrratu on teda ärritavad sõnad).
Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei muretse, Holden leiab, et tal on üleminekujärk ja see läheb kunagi üle, Hetkel muret ei tunne. Spencer kutsub ta kakaod jooma, kuid Holden vabandab end välja, et peab võimlasse minema oma asjade järele. Tegelikult ei pea. S hüüab talle järele õnn kaasa ja see ärritab Holdenit (Õnn kaasa ja võrratu on teda ärritavad sõnad).
Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei muretse, Holden leiab, et tal on üleminekujärk ja see läheb kunagi üle, Hetkel muret ei tunne. Spencer kutsub ta kakaod jooma, kuid Holden vabandab end välja, et peab võimlasse minema oma asjade järele. Tegelikult ei pea. S hüüab talle järele õnn kaasa ja see ärritab Holdenit (Õnn kaasa ja võrratu on teda ärritavad sõnad).
Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei muretse, Holden leiab, et tal on üleminekujärk ja see läheb kunagi üle, Hetkel muret ei tunne. Spencer kutsub ta kakaod jooma, kuid Holden vabandab end välja, et peab võimlasse minema oma asjade järele. Tegelikult ei pea. S hüüab talle järele õnn kaasa ja see ärritab Holdenit (Õnn kaasa ja võrratu on teda ärritavad sõnad).
sest pidi seal kokku saama Sallyga. Ta jõudis sinna liiga vara ja hakkas vestipüülis jälgima teisi tüdrukuid. Viimaks ilmus Sally trepile ja ta läks talle vastu. Ta oli jube ilus Holdeni arvates. Kui Holden teda nägi tahtis ta kohe temaga abielluda, kuigi talle ei meeldinud ta . Seejärel rääkisid nad kuidas neil läinud on ja ruttasid teatrisse Luntisid vaatama. Sallyle väga meeldisid Luntid. Teel teatrisse suudlesid nad paar korda ja Holden avaldas talle armastust, siis ka Sally Holdenile. Holdeni arvates ei olnud näidend nii halb kui tavaliselt, aga üldiselt siiski rämpsuvõitu. Pärsast esimese vaatuse lõppu läksid nad riidu, kuid siiski kutsus tüdruk ta Radio Citysse uisutama. Uisutades ei läinud neil kuigi hästi ja Holden pakkus, et võiks baari minna. Baaris läksid nad jälle riidu aga nüüd juba täielikult, kuna Holden kutsus teda Vermonti elama aga Sallyle ei meeldinud see mõte. Holden jalutas sealt minema, tal ei
J.D.Salingeri teose ,,Kuristik rukkis" analüüs Kristjan Nõmmik, 12d 1.Teoses on juttu noorte enesekesksusest ning kiusamisest. Caulfieldi toakaaslane on suurepärane näide enesekesksest ning ükskõiksest noormehest. Ta hoiab pigem oma ette ning ümberringi olevad inimesed on talle pea tähtsusetud. Hoolimata Jane'i ja Holdeni vahelisest sidemest, läks Stradlater ikkagi kohtingule Jane Gallagheriga, mis valmistas Holdenile pahameelt. Koolikiusamine on tänapäeval suur probleem. Lastel tekivad halvast peresisesest suhtlemisest kompleksid, mis omakorda suunavad neid veidi tumedamale käitumismaneerile. Selle tõttu hakkavad lapsed teisi omasuguseid ning ka loomi kiusama, piinama nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Pencey's juhtus säärane sündmus, kui koolipoisid läksid oma koolikaaslase tuppa ning nõudsid temalt vabandust teatud asja pärast, kuid poiss jäi endale kindlaks ning keeldus. Lõpuks lendas see
ei saanud osaleda kuna Holden, kes oli võistkonna kapten, unustas oma vehklemisasjad rongi. Holden jõudes tagasi kooli (Pencey erakool Pennsylvainias), läks enda tuppa. Teda tüütab poiss kõrval toast, Robert Ackley. Vahepeal käis külas ajaloo õpetajal mr.Spenceril, kes talle koolist välja viskamise pärast pidas loengu. Holdeni toakaaslane Strandlater käis väljas Holdeni sõbra Janega ning kui kohtingult tulles Strandlater ei rääkinud Holdenile, mida ta Janega autos tegi, siis läks Holden talle kallale. Strandlater lõi Holdenil nina veriseks. Holden otsustas asjad pakkida ja lahkuda, kuigi oli alles laupäev ja koju pidi minema kolmapäeval. Ta sõitis rongiga New Yorki, tee peal flirtis oma klassivenna emaga ning valetas talle oma nime kohta. Rongi pealt tulles võttis takso, et sellega hotelli minna. Viis asjad hotelli ning läks ööklubisse ,,Lavendlisaal", kus tantsis vaheldumisi kolme naisega, kes olid sinna kuulsusi
Romaani lõpuks on Holden Caulfield nii kehaliselt kui ka vaimselt kurnatud. Üritades kaitsta talle armsaid inimesi, on ta teinud asja ainult hullemaks ning olnud ise julm ja ebainimlik. Sellises vaimselt ja füüsiliselt ekstreemses olukorras Holden mõnes mõttes lepib maailmaga. Võibolla ta mõistab, et ennast maailmast isoleerides ei ole võimalik seda parandada. Niisugune lõpplahendus on iseloomulik ka mitmele teisele J. D. Salingeri teosele. Kuristik ei paista Holdenile enam nii sügav ega sinna kukkumine nii suur õnnetus: ,,Lastega on lugu nii, et kui nad on otsustanud kuldrõnga kinni püüda, siis sa ei tohi vahele segada. Kui nad kukuvad, siis kukkugu, aga kui sa neile midagi ütled, on veelgi halvem." Romaani stiil on kõnekeelne ja püüab jäljendada keelekasutust, mis peaks olema iseloomulik 17 aastasele koolipoisile. Salinger kasutab tihti kordust (kordab mõtteid ja märksõnu), sest
Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei muretse, Holden leiab, et tal on üleminekujärk ja see läheb kunagi üle, Hetkel muret ei tunne. Spencer kutsub ta kakaod jooma, kuid Holden vabandab end välja, et peab võimlasse minema oma asjade järele. Tegelikult ei pea. S hüüab talle järele õnn kaasa ja see ärritab Holdenit (Õnn kaasa ja võrratu on teda ärritavad sõnad).
,,Kuristik rukkis" J. D. Salinger 1.Tsitaadid. ,,Ma ei taha, et sa selle oma neetud õlgadega välja venitad" (lk 29) Holden üritas Stradlaterile selgeks teha, et ta seda seemisnahkset jakki korralikult hoiaks, sest ta oli seda ainult paar korda kandnud. ,,Kasi mu seljast, sa ilge kretiin!" (lk 45) Holden kakles oma koolivenna Stradlateriga, sest ta käis kohtamas Jane Gallagheriga, kes meeldis Holdenile väga ning talle ei meeldinud, et Stradlater tüdrukut nii halvasti kohtleb. Kaklus oli jõudnud nii kaugele, et mõlemad olid pikali maas, aga Holden tahtis et ta lõpetaks ja ta lahti laseks. ,,Kõik need sileda näoga poisid on ühe vitsaga löödud." (lk 144) Holden mõtles sellega seda, et kõik need poisid, kes enda eest hoolitsevad ja head välja näevad on kõik ühesugused. ,,Isast pole midagi, talle võib tooliga pähe virutada, ilma et ta ärkaks, aga ema sul
mässumeelsus on sarnane raamatuga ,,Kuristik Rukkis" 6. Mis on kuristik, kuhu inimesed võisid kukkuda? Mõtesta see sümbol lahti. Kuristik, mille poole Holden veereb on niisugune kuhu langevad inimesed, kes oma elu teatud perioodil otsivad midagi, mida elu neile hetkel pakkuda ei suuda. Ja nad loobuvad otsimast. Loobuvad enne, kui on õieti alustanudki. 7. Too tekstist välja vähemalt kolm erinevat sümbolit, millised inimesed/ asjad Holdenile väga tähtsad on ning mida/keda ta vihkab. Kõik ajab teda oksele, kool, õpetajad, klassikaaslased, kogu maailm. Sealjuures võiks ta õigupoolest rahul olla. Tal on jõukad vanemad, kes ostavad talle ilusaid asju. Ta on intelligentne ja saab häid hindeid, kui just parajasti tahab. Ta on suurt kasvu, näeb hea välja ja tal ei ole vistrikke. Sellegipoolest on ta masenduses. Ainukesed inimesed kellest ta hoolib ja kes on talle tähtsad on tema õde ja surnud vend
ajalooõpetajaga. Ta valetas alati ennast vanemaks . Holden on keskmist kasvu, rahvus on tal ameeriklane ja ta kannab peas punast jahimütsi. Holden on iseloomu poolest korralik, teotahteline ja oskab teha elule valikuid. Ta on alati hooliv oma kaaslastesse, ta tunneb hirmu üksi olla. Ta on endaga aegajalt ka konfliktis. Holden vihkab valet, sest talle ei ole see meelt mööda . Ta käitub ebaviisakalt, sest ta valetab ennast aegajalt vanemaks. Holdenile meeldib valetada ja käituda mõtlematult. Holden mõtleb tihti tüdrukutest ja kodust ära põgenemist. Tema suhted teiste inimestega on halvad, ta ei saa läbi oma perekonnaga, väljaarvatud õega. Koolis ei saa ta läbi õpetajatega, ainult saab läbi ajalooõpetaja Spenceriga. Holdenit mõjutas õde Phobe. Holdeni sotsiaalne roll oli korralikust perekonnast, kes elas suurlinnas. Tema isa oli rikas ja ta töötas advokaadina. Ta armastas oma perest ainukesena oma õde Phobet
Talle ei meeldinud koolis käia , talle ei meeldinud vanemad. Ta oli hea väljanägemisega poiss, kellel polnud vinne. Ta hoolis väga väikestest lastest ja sai oma õega väga hästi läbi. Mr.Spencer- ajalooõpetaja. Mr. Spencer on väga vana ja ei paindunud hästi. Ta hoolis väga Holdenist ,muretses tema käekäigu pärast. Ta tahtsi teda mida Holden oma tulevikust arvab ja kas ta vanematele juba rääkis, et ta välja visati. D.B-Holdeni vanem vend. Robert Acley- koolikaaslane. Holdenile ta eriti ei meeldi , ta on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga. Stradlater-Holdeni toakaaslane. Holdenile ta ei meeldi kuna stradlater käsib tal kirjutada kirjandi mingi toa või hoone kirjelduse kohta. Allie-Holdeni noorem vend , kes on surnud. Pheobe- Holdeni õde. Ta oli Holdeni noorem õde , kes oli oma ea kohta väga tark. Ta sai Holdeniga väga hästi läbi
Holden on suures segaduses, ta ei saa aru mida ta tegema peab, kes ta on või kuhu ta kuulub. Ta üritab minevikust võimalikult palju kinni hoida ja hirmunud tuleviku ees. Ta on maailmas pettunud ja kibestunud. Ta ei usalda kedagi, peale oma õe ja surnud venna Allie, kellega ta vahetevahel räägib. Holden on kinnine ning hoiab omaette, otsustusvõimetu ja ärritub kergelt. Ta hing on rahutu. Talle ei meeldi reeglite järgi elada. Kardab üksina jääda ning on iseendaga pidevalt konfliktis. Holdenile ei meeldi kaklused ja on ise ka nende osas suur argpüks. Rahaga käitub ta mõtlematult. Ta oli väga kiindunud lastesse. Ta tahab, et maailm oleks parem ja õnnelikum koht, nagu lapsepõlves. Tema unistuseks on see, et tema oleks see, kes suudab ära hoida lapsi kuristiku kukkumast. Et lapsed, väikesed süütud olevused, oleksid ja jääksidki õnnelikuks nagu lapsepõlves ja ei pea kohtama seda suurt võltsi täiskasvanute maailma.
kuid tuntumaks on teda teinud romaan ,,Kuristik rukkis". See on rahvusvahelise tunnustuse pälvinud raamat, milles kirjanik väljendab peategelase Holdeni kaudu inimese ja ühiskonna vastuolusid. Holdeni meelest ei küsi mõistmine ja eluolust arusaamine vanust. Nimelt oli noorukil õde Pheobe, keda Holden pidas arukamaks kui mõnd täiskasvanut. Just Pheobe oli see, kellega poiss mitmeid kordi oleks tahtnud suhelda ja kurta oma muret seoses probleemidega koolis. Holdenile meeldis, et ta õde mõistis teda suurepäraselt ja ei pärinud iga seiga üksikasju, vaid kuulas vaikides Holdeni hinge täitvaid mõttesopistusi. Näiteks kui nad Allie`ga käisid jalutamas ning rääkisid mõnest üldisest asjast, siis kuulas Pheobe alati neid pealt, nii et poisid tihtilugu unustasid äragi, et neil on kaasas ka väikeõde.. ,,Teate, kui Pheobe-plikale midagi rääkida, siis taipab ta kohe jutu tuuma." Holdeni seisukoht elu mõistmisel soenduvalt
Koleda välimusega. Saamatu; erak (teda ei tahetud eriti seltskonda võtta tema välimuse pärast, kuid ka ta iseloom polnud kena); pahatahtlik; toppis oma nina igale poole; ignoreeris teiste privaatsust. Stradlater Holdeni toakaaslane, kes tema sõnul oli ,,liiderlik kretiin", uhke. Hea välimusega, tugev, naistemees. Kuigi välimuselt oli hoolitsetud oli ta oma asjadega laisk ja hooletu. Jane Elas suvel Holdeni vastasmajas. Polnud küll kõige ilusam, kuid Holdenile ta meeldis. Mängisid koos malet. Tantsis balletti. Sally Holdeni ammune tuttav, kellega ta palju tuvitses. Ilus, ning teadis seda ise hästi, seetõttu ka väga edev. Mr. Antolini Holdeni kunagine õpetaja. Väga tark ja mõistev; oskas inimesi hästi lugeda. Raamatus on ka mainitud Holdeni vanem vend D.B., kes töötab Hollywoodis näitekirjanikuna ning vanemad. Isa oli tal advokaadifirmas tööl ning ema oli Allie surmast saadik kodune, kuna polnud sellest ikka veel üle saanud.
Koleda välimusega. Saamatu; erak (teda ei tahetud eriti seltskonda võtta tema välimuse pärast, kuid ka ta iseloom polnud kena); pahatahtlik; toppis oma nina igale poole; ignoreeris teiste privaatsust. Stradlater Holdeni toakaaslane, kes tema sõnul oli ,,liiderlik kretiin", uhke. Hea välimusega, tugev, naistemees. Kuigi välimuselt oli hoolitsetud oli ta oma asjadega laisk ja hooletu. Jane Elas suvel Holdeni vastasmajas. Polnud küll kõige ilusam, kuid Holdenile ta meeldis. Mängisid koos malet. Tantsis balletti. Sally Holdeni ammune tuttav, kellega ta palju tuvitses. Ilus, ning teadis seda ise hästi, seetõttu ka väga edev. Mr. Antolini Holdeni kunagine õpetaja. Väga tark ja mõistev; oskas inimesi hästi lugeda. Raamatus on ka mainitud Holdeni vanem vend D.B., kes töötab Hollywoodis näitekirjanikuna ning vanemad. Isa oli tal advokaadifirmas tööl ning ema oli Allie surmast saadik kodune, kuna polnud sellest ikka veel üle saanud.
Peaaegu kõik kes seal olid ülesmukitud tüübid, välja arvatud Holdeni parempoolne kõrvallaud. Siis tellis Holden endale viski soodaveega. Kahjuks talle ei toodud seda, sest saadi aru, et ta on alalealine. Siis palus ta endale pudeli coca-colat. Siis tegi Holden kõrvallaua piigadelesilma, kuid need hakkasid itsitama. Muidu oleks Holden neid ignoreerima hakanud, kuid tal oli kange tantsuhimu, seega kutsus ta nad tantsima. Need piigad vist ootasid kuulsusi, kes uksest sisse astuksid. Holdenile tegi see natuke nalja ja viskas ühe vembu. Nimelt ta ütles, et saali teises otsas on Gary Cooper. Loomulikult küsis inetuim nendest, et kus ta on. Pärast rääkis inetuim neist piigadest, et siis saalis oli olnud Gary Cooper. Teised küsisid, et kas ta siis nägi teda ning Inetuim luiskas, et ainult vilksamisi. Piigad lahkusid varsti ja seda tegi ka mõne aja pärast Holden. Holden istus takso peale. Jällegi sattus talle selline takso, mis haises nii, et Holdenil hakkas paha.
tahaks. Holdenil ei tule pähe ühtki mõistlikku vastust, aga kuna tal keerleb peas üks tänaval kuuldud slaagrikatke ("Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad"), siis ütleb ta, et ta tahaks saada valvuriks, kes püüab rukkipõllul mängivaid lapsi, et nad mänguhoos üle kaljuserva ei kukuks. Holden lahkub kodust, olles otsustanud paariks päevaks öömaja küsida oma endise õpetaja hr Antolini juures. Endine õpetaja võtab Holdeni sõbralikult vastu nad arutlevad selle üle, miks Holdenile koolis ei meeldinud. Antolini püüab Holdenit veenda, et sellest puberteedist tuleb välja kasvada, ning et oma ideede nimel ei tule õilsat surma surra vaid tagasihoidlikult elada, et haridus õpetab inimest oma võimeid tundma ja ilukirjandus näitab, et tema hämmeldus ja tülgastus elu tundma õppides ei ole erandlikud. Öömajale jäänud Holden ärkab aga öösel selle peale, et õpetaja tema pead silitab, ja ta põgeneb kiiruga, kuna peab seda homoseksuaalseks lähenemiskatseks
rääkides tunneb end hästi. Phoebe püüab vennale aru pähe panna ning head nõu anda, kuid poiss ei taha õde kuulda võtta. Holdeni vanemad on rikkad ning valmis ostma poisile kõike, mida ta vaid tahab. Noormehe noorus on möödunud koole vahetades, sest teda visatakse välja halbade hinnete pärast, kuigi tegelikult on ta tark, kui vaid õppida viitsiks. Poisi välimuse üle kurta ei saa, kuigi ta ise endaga rahul ei ole. Holdeni ühikakaaslane on Ackley, kes pole Holdenile sümpaatne ega lähedane, kuid vahel on teineteisega siiski hea suhelda. Ackley oli välimuselt suhtelist inetu, ta oli väga pikk ning nägu oli täis vistrikke. Ka iseloomult oli ta ebasümpaatne. Holdeni toakaaslane oli Stradlater, kes oli kena ning loomulikult ka tüdrukute lemmik. Ta hoolitses väga oma välimuse pärast, kuid koduses elus oli ta lohakas ning kodutööde jaoks polnud aega, sest oli vaja tüdrukutega väljas käia. Sellepärast juhtuski tihti, et Holden tegi tema kodutöid
Tegelikult oli tema mõttemaailm niivõrd erinev, et selle mõjud andisid oma jõulisusega tema elule hoopis uuesuunalise käigu. Erinev arusaam maailmast ja selle olemusest oligi tema probleemide põhialuseks. Mitte, et ta arvamused oleks niivõrd problemaatilised ja ebardlikud olnud, aga need lihtsalt ei sobinud antud keskkonda. Õppetöö ei olnud tal just kuigi edukas. Ta oli juba mitmest koolist välja visatud ning nüüd löödi ta välja ka Pencey'st. Kuid kool ei olnud koht Holdenile. See lihtsalt ei sobinud talle ning teda ei huvitanudki. Ta kartis vaid, et vanemad muretsevad selle pärast. Kuigi ta õppeedukus oli halb, ei saa aga öelda, et ta loll oleks olnud. Loomulikult ei osanud ta matemaatikat või füüsikat nii hästi kui teised, kuid kas sellised faktilised teadmised on teadmised, mis tembeldavad inimese targaks? Arvan tegelikult, et nii see päris ei ole. Elus on ju võimatu hakkama saada vaid kooliteadmistega, viimased ei kompenseeri ju elutarkusi. Ma
täiskasvanuks, sest neiu lõpetab meest ootavad iga päev maailm, kuhu poiss kohe prostituudina. Tunded on kedagi Godot`d. Didi ja astuma peaks, tundub Maria jaoks kadunud. Gogo leiavad oma elu võlts, pealiskaudne. Tagasi kodumaale läinud, mõtte just tema Võitlus ühiskonnaga kohtub ta noore kunstniku ootamises. Koomiline ja lõpeb Holdenile koolist Ralfiga, kes Mariale samas ka traagiline selle väljaviskamise ja painava endalegi üllatuseks juures on, et nad ootavad üksindusega. Temast saab suudab temas hääbunud kedagi, kes ei tule kunagi, nn. üksik hunt New Yorgi tunded äratada. Algab aga samas oleks tema tänavatel, leidmata kohta teekond eneseleidmiseni saabumine tähendanud maailmas
5. Peategelase käitumine: Peategelane-Holden on mässaja.Mitte otsene maailmakorralduse, vaid inimeste vastu mässaja. Samas väärtustab ta inimlikke vajadusi- ta hoolib oma õest ja emast, kuigi vahepeal nende juurest ära joosta kavatseb. Ta tahab leida endas olevat täiskasvanut, kuid ei suuda leppida sellega kaasneva vastutuse ja rolliga. Ta ainus tahe on olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest 6. Autori arvamus: Kuristik ei paista Holdenile enam nii sügav ega sinna kukkumine nii suur õnnetus: ,,Lastega on lugu nii, et kui nad on otsustanud kuldrõnga kinni püüda, siis sa ei tohi vahele segada. Kui nad kukuvad, siis kukkugu, aga kui sa neile midagi ütled, on veelgi halvem." 7. Minu arvamus: Minule see raamat eriti ei meeldinud, kuna jäin alati selle lugemise ajal magama ja siis ma ei mäletanud jälle mittemidagi. Selles raamatus ei olnud midagi mis mind tõmbaks, seal kordas hästi palju ühte ja sama asja
on kool ning oma suutmatuses ollakse eelkõige ise süüdi. Teiseks ühiseks probleemiks Holdenil ja tänapäeva noortel on hirm täiskasvanuks saamise ees. Holden, ei tahtnud tegelikult täiskasvanuks saada, kuid sellegipoolest valetas ta end tihtipeale vanemaks ning kasutas valenimesid. Tema arvamus oli, et täiskasvanud on võltsid, mõistmatud ja silmakirjalikud. Holdeni arust peavad täiskasvanud kinni liialt palju reeglitest ja see ei meeldinud Holdenile sugugi. Tänapäeva noored valetavad end samuti tihtipeale vanemaks kui nad tegelikult on. Tahetakse näidata end targematena ja iseotsustavatena. Tahetakse näha täiskasvanute maailma, kuid sisimas kardetakse saada täiskasvanuks ja iseseisvaks. Kardetakse teha tähtsaid otsuseid ja valikuid. Tihti peavad noored ennast "jube" targaks ja täiskasvanuks. Lubatakse endale kõike, mis pähe tuleb: suitsetamine, joomine, märatsemine, kuid noor ise ei taipa kui lapsik see kõrvaltvaatajaile näib
Holden läks kuskile baari, kus ta ennast täis jõi ja siis läks telefoniputkasse Sallyle ja Janele helistama. Ta hiilis tagasi oma korteri juurde ja läks Phoebe tuppa ja luges ta päevikut. Siis ärkas ta õde üles ja nad vestlesid. Phoebe sai aru, et Holden visati koolist välja. Phoebe tahab teada, miks Holden lasi endal läbi põruda: Holden hakkab seletama, kui vastik ja silmakirjalik kool see oli ja mis talle seal ei meeldinud. Phoebe leiab selle peale, et Holdenile ei meeldi miski. Holden hakkab ennast kaitsma ja väidab, et meeldib küll, kuid samas on tal raskusi nende asjade nimetamisega. Ta ei suuda nimetada elukutset, kelleks tahaks saada. Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden tahaks tõeliselt olla, siis ütleb Holden, et ta tahaks olla Püüdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile.
ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini- kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda neile pakkuda." Võiks öelda, et selline kuristik eksisteerib Holdeni enda mõistuses, ta ise ei suuda leppida täiskasvanuks saamisega ja sõdib maailma vastu. Romaani lõpuks on Holden kurnatud. Sellises vaimselt ja füüsiliselt ekstreemses olukorras Holden mõnes mõttes lepib maailmaga. Võib-olla ta mõistab, et ennast maailmast isoleerides ei ole võimalik seda parandada. Kuristik ei paista Holdenile enam nii sügav ega sinna kukkumine nii suur õnnetus: ,,Lastega on lugu nii, et kui nad on otsustanud kuldrõnga kinni püüda, siis sa ei tohi vahele segada. Kui nad kukuvad, siis kukkugu,aga kui sa neile midagi ütled, on veelgi hullem. Samuti mõistab Holden, et küpsuse märk on see, kui inimene elab millegi nimel tagasihoidlikult.
annaabi.ee 
