.................................. 13 Lisa 1. Hoiused seisuga 30.06.2009 eesti krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides........................................................................................... 14 SISSEJUHATUS Pankade osatähtsus ühiskonnas on aja jooksul pidevalt kasvanud. Nende teenuseid kasutatakse üha rohkem, sealhulgas on olulisel kohal ka raha hoiustamine. Hoiustamine on alati seotud mõningase riskiga ja seetõttu on vaja midagi, mis annaks hoiustajatele kindlustunde ja julgustaks neid säästma. Enamikus maailma pankades on hoiused tagatud, mis väljendub selles, et panga maksejõuetuse korral toimub hoiuse hüvitamine seaduses sätestatud ulatuses ja korras vastava organi kaudu. Hoiuste tagamisest on saanud üks pangandussüsteemi stabiilsuse garanteerimise vahend. Teema valik oli seotud teema aktuaalsusega. Autor ise oli kokku puutunud raha hoiustamisega Swedbankas, ja tema arust, selline teema oleks huvitav igale, kes kasutab
(tänapäeva pangandussüsteemis on need hoiustajad) vahel kokkulepe, mille järgi saab kumbki 50% kasumist, või saab pank 60% ning kapitalifondide andja või hoiustajad saavad 40%. Esmapilgul võib see kokkulepe keeruline tunduda, kuid kui see süsteem on juba tarvitusele võetud ja praktilises elus toimima hakkab, muutub see sama mehhaaniliseks ja rutiinseks kui tänapäeva süsteem, kus pangad võtavad teatud hoiuste kategooriatelt kõrgemat intressimäära ja samas ei maksa teatud tüüpi hoiustajatele nagu jooksevkonto omanikele mitte midagi. Panga kasumiks on saadava intressi ja hoiustajatele makstava intressi vahe. Samamoodi on intressivaba panganduse muutunud raamistikus nii, et ettevõtjad ja pank jagavad kasumit kokkulepitud protsentides või suhtes, suurem osa läheb ettevõtjale pankade vastas ja hoiustajad jagaks väiksemat osa sellest, mis pankadele läheb. Seda, kas ettevõtjate (laenuvõtjate) ja pankade ning pankade ja hoiustajate vaheline kasumi jaotamise protsent või
See paber oli väärpaberi eelkäija. Tegemist oli veksliga. VEKSEL- tingimusteta kirjalik lubadus, millega laenuvõtja kohustub laenuandale maksma nõudmisel või teatud tähtajal teatud rahasumma. Nimeline veksel- paberil nimi kirjas, ainult see inimene sai raha kätte. Turva kaalutlustel hakkas toimuma sularahata arveldus. Tseki tagaküljele hakati kirjutama, mida ja kui palju ta on tseki eest ostnud. See oli aga ebamugav, sest paber sai täis, määrdus jne. Hoiustajatele väljastatakse tsekke ( veksel), aga ei kirjutata enam nime. Ei kirjutatud enam kogu summat, kui tahtis 100 raha, sai mõne tseki 50-se, 20-se jne. Tekkis nn. esitaja väärtpaber. Kes selle hoidlasse esitas, see selle raha sai. ( siit tuli küll turvarisk, kuid ilmselt polnud see nii suur võrreldes mugavusega, mis sellega kaasnes). Kui nt kaup maksis 25.-, siis andsid kaupmehele tsekkid 1 x 5.- ja 2 x 10ne. Tekkis olukord, kus kuldraha kasutamine hakkas kokku kuivama. Mingi
*uute numbrite ja rahadega kohanemine valmistab inimestele probleeme Pangandus Pangandus süsteemide toimisel on oluline roll keskpangal. Keskpanga ülesanded on riigiraha,rahapoliitika,statistika jagamine, stabiilsuse tagamine , kommerts pankade järelvalve ja kontroll .Keskpangal on ainuõigus välja trükkida raha. Kommertspangad Kommertspankade teenused : Laenu võtta,raha vahetada,hoiustada ja makseid teostada.Panga kasum tekib sellest et ta maksab väiksemad protsendi intresse hoiustajatele , võrreledes välja laenutavate summadega . Tööturg On turg kus töötaja müüb oma tööd ja tööandja ostab tööd makstes selle eest palka.Töö puudus tekib siis kui töö pakkumine on väiksem kui töö nõudlus.Siirde tööpuudus tekib siis kui inimene vahetab töökohta.Struktuurne tööpuudus tekib siis kui inimeste oskused ei vasta nõuetele ja see tõttu pole neil tööd.Tööpuudus on siis kui oskused ja tahe on aga tööd pole .Netopalk on palk kust on maksud maha arvutatud
Pank – finantsasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Kommertspanga ülesanded on: - raha hoiustamine - laenude andmine - maksete teostamine - investeerimisteenused - loob juurde raha kontode näol - valuutavahetus - finantsnõustamine Panga kasum – tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi, võrreldes hoiustajatele makstava intressiga. Pank on huvitatud võimalikult suurema osa hoiuste väljalaenamisest, sest seda suurem on kasum. Klientide usaldusväärsuse ja maksevõime hindamine on siin kõige olulisem. Teine suurem risk on seotud võimalusega jätta rahuldamata hoiustajate nõudmised. Kui panga sularaha reserv langeb liiga madalale, tekib paanika ja hoiustajad võtavad raha pangast välja. Panga likviidsus – panga võime rahuldada igal ajal hoiustajate õigustatud nõudeid.
Baasraha- sularaha ringluses Keynesi rahateooria- rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv( soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid ), ettevaatusmotiiv( soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks ) ja spekulatsioonimotiiv( soov omada raha juhuks, kui intresimäär tulevikus tõuseb) Aktiva- varad passiva- kohustused + omakapital Deposiidid- panga kohustused, mis kujutavad endast raha, mida pank võlgneb hoiustajatele. Keskpank- pankade pank, mille põhieesmärk on rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine. Rahapoliitika vahendid- diskontomäär, kohustuslik reservinõue ja avaturu operatsioonid Diskontomäär- intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kitsendav rahapoliitika- pidurdab inflatsiooni diskontomäära tõstmisega, avaturu müükidega ja kohustusliku reservinõude suurendamisega
(ringluses oleva paberraha hulga vähendamises). Sellega loodeti tõsta raha väärtust, mis omakorda pidi vähendama palku ja tekitama uusi töökohti, kuid tegelikult andis see otse vastupidise tulemuse: palgatase jäi samaks ja vähenenud rahahulk mõjus pärssivalt kogu majandusele, mis sundis tööstureid töökohti vähendama. 1931. aastal Austriast alguse saanud pankade pankrotilaine haaras peagi ka Saksamaad, mille tulemusena nii mõnigi Saksa suurpank läks pankrotti, mis tõi kaasa hoiustajatele rahakaotuse. 1932. aastal aastal õnnestus Saksamaal küll vabaks saada reparatsioonidest, kuid Saksamaa tööpuuduse tase ulatus siiski 30%-ni. 1932. aastal, kui oli kriisi kõige sügavam punkt, siis oli ligi seitse miljonit inimest tööta, aga kui arvestada leibkondadena, siis oli tuluallikata 15-20 miljonit inimest. Selleks ajaks oli tööstustootmise maht langenud 1929. aasta tasemega võrreldes 40,2% võrra
Panga funktsioonid: Klientide raha Laenu andmine ja inves- hoiustamine teerimine kui kasumi saamise allikad Ülekannete teostamine Panga kasum – tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi, võrreldes hoiustajatele makstava intressiga MAKSEVÕIME TULUSUS 100% Reservi määr PANGA SOOVITUD SULARAHARESERVI MÄÄR (r)
Euroopa Liidus: o Pangandusjärelvalve asutus EBA o Kindlustus- ja tööandjapensionide järelvalve asutus EIOPA o Väärtpaberituru Järelvalve asutus ESMA o Pankade ühtne järelvalve o Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ESRB 7. Hoiustajate ja investorite kaitse Eesti Tagatisfondi poolt. Eesti Tagatisfond alustas tegevust 2002.a. Eesmärk – tagada kaitse Pankade hoiustajatele Investeerimisasutuste klientidele Kohustuslike pensionifondide osakuomanikele Kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud kindlustusvõtjale. 8. Maailma finantsturgude üldised arengutendentsid. Arengutendentsid: Turumahtude, turuosaliste ja tehingute arvu ning kaasa haaratud regioonide kiire kasv Finantsturgude globaliseerumine rahvusvahelise integreerumise alusel (EL rahaturg jne)
Kommertspankade peamiseks majanduslikuks funktsiooniks on hoiuste (deposiitide) vastuvõtmine ja laenude andmine. Kommertspangad tegutsevad kasumi saamiseks. Kasum tekib väljalaenatud raha intressi (panga tulu) ja hoiusele võetud laenu intressi (panga kulu) vahest. Siin tuleb aga arvestada asjaoluga, et kuigi pangad soovivad saada nii palju kasumit kui võimalik, laenates raha välja niipalju kui võimalik, peavad nad teiselt poolt olema võimelised nõudmise korral hoiustajatele nende raha välja maksma. Ükski pank ei ole suuteline kogu hoiustatud raha korraga välja maksma ja panga tegevus põhineb arvestusel, et kõik hoiustajad kunagi korraga oma raha välja võtta ei soovi. Pangad hoiavad mingi osa deposiitidest reservis, ülejäänu aga laenavad välja. Väljalaenatud rahast omakorda mingi osa hoiustatakse uuesti pangas, millest osa jätab pank reservi, osa aga laenab omakorda uuesti välja. Nii võib kokku hoiustatud ja välja laenatud raha hulk võrreldes
määrab pangasüsteem ja raha nõutavat kogust võib väljendada intressimäära pöördfunktsioonina. Keynesi mudelis määrab tasakaalu intressimäära raha pakkumiskõve (Sm) ja raha nõudluskõver (Dm) lõikepunkt. Kommertspankade süsteem Peamine funktsioon on hoiuste (deposiitide) vastuvõtmine. Annab ka laenu. Tegutseb kasumi eesmärgil. Tahavad küll laenata niipalju kui võimalik, kuid peavad olema võimalised ka hoiustajatele raha välja maksma. Panga bilanss kajastab panga varade ja kohustuste vahet. Bilansi aktiva poolel on eraisikute või ettevõtete rahas väljendatud varad. Siia kuuluvad väärpaberid, sularaha, mida hoiatakse reservis, ja laenud nii testele pankadele, valitsuseel, firmadele ja eraisikutele. Bilansi passiva poolel on eraisikute või ettevõtete rahas väljendatud kohustused ja omakapital. Omakapital on kõikide varade väärtus miinus kõikide kohustuste väärtus. Panga omakapital
c) väheneb krooni ostujõud d) langeb tarbijahinnaindeks 45. Kolm omavahel seotud majandusringluse sektorit on a) valitsus, kaubandusbilanss ja palgad b) valitsus, ettevõtted ja kodumajapidamised c) maksud, valitsuskulud ja palgad d) maksud, kasumid ja palgad 46. Riigi majanduses kasutusel olev rahamass ilmselt suureneb, kui kommertspangad a) suurendavad reservi varutegurit b) võtavad klientidelt vastu sularahahoiuseid c) suurendavad väljaantavaid laenusummasid d) maksavad hoiustajatele välja sularaha 47. Marx uskus, et kaupade ja teenuste väärtus tuleneb a) nende tootmiseks vajalikust tööjõukulust. b) nende tootmiseks vajaliku tööjõu ja kapitali ühendatud jõupingutustest c) lisakapitali investeerimisest d) tööjõu ekspluateerimisest 48. Kauba nõudlus on elastne, kui a) kogutulu suureneb iga hinnalangusega b) kogutulu langeb iga hinnalangusega c) hinnamuutustel ei ole kogutulule mõju d) nõudluskõver nihkub paremale 49. Konkurents turul on tähtis, sest see
Kommertspankade süsteem: Kommertspankade peamiseks majanduslikuks funktsiooniks on hoiuste (deposiitide) vastuvõtmine ja laenude andmine. Kommertspangad tegutsevad kasumi saamiseks. Kasum tekib väljalaenatud raha intressi (panga tulu) ja hoiusele võetud laenu intressi (panga kulu) vahest. Siin tuleb aga arvestada asjaoluga, et kuigi pangad soovivad saada nii palju kasumit kui võimalik, laenates raha välja niipalju kui võimalik, peavad nad teiselt poolt olema võimelised nõudmise korral hoiustajatele nende raha välja maksma. Ükski pank ei ole suuteline kogu hoiustatud raha korraga välja maksma ja panga tegevus põhineb arvestusel, et kõik hoiustajad kunagi korraga oma raha välja võtta ei soovi. Pangad hoiavad mingi osa deposiitidest reservis, ülejäänu aga laenavad välja. Väljalaenatud rahast omakorda mingi osa hoiustatakse uuesti pangas, millest osa jätab pank reservi, osa aga laenab omakorda uuesti välja. Nii võib kokku hoiustatud ja välja laenatud raha hulk võrreldes
Loomulikult arvestati teenuselt ka väike tasu. Algusajal töötasid valuutavahetuspankadena näiteks Hamburgi Pank ja Amsterdami Pank. Kuigi seda tüüpi pangad olid omal ajal väga tähtsad, lõpetas enamik neist tegevuse 19. sajandi teiseks pooleks. Deposiitpangad jätkasid ja arendasid edasi seda, millega tegelesid kullassepad. Selle asemel, et kulla hoiustamise eest tasu küsida, maksid deposiitpangad hoiustajatele intresse. Vastutasuks lubasid hoiustajad pangal oma kulla välja laenata, mille pealt pank suuremat intressi võttis. Selline tegevus tõi majandusse juurde hulgaliselt raha ja aitas kaasa arengule. Sarnaselt valuutavahetuspankadele, tekkis ka deposiitpankade juurde pangaraha. Siinkohal ei olnud selleks aga mündid, vaid tõendid selle kohta, kui palju oli inimesel pangas raha. Algselt toimus arveldamine suusõnaliste kokkulepetena, hiljem kirjalike kviitungitena, millest
pakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja vastupidi. See võimaldab keskpangal kasutada kohustusliku reservi määra raha pakkumise juhtimiseks. Keskpangad teevad seda siiski harva ja vähe, sest see avaldab raha pakkumisele väga tugevat mõju. · Kohustusliku reservi teine funktsioon on pangasüsteemi likviidsuse tagamine. Näiteks kommertspank satub liiga hoogu laenamisel ja ei suuda seetõttu hoiustajatele raha õigeaegselt tagastada. Keskpanga loal on sellisel juhul võimalik saada abi kohustuslikust reservis. · Kohustusliku reservi kolmas funktsioon on maksustamise funktsioon. Keskpank ei maksa reservilt intressi või on see turuintressist tunduvalt madalam. Nii võib kohustuslikku reservi käsitleda kui kommertspankadelt võetavat lisamaksu. 52. Heidutatud töötajad Töötuse loomulikuks määraks nimetatakse töötuse minimaalset taset, mis
Hakataksegi pöörduma hoidlate poole laenu saamiseks. Kuid laenaja on ju hädasolija ja talt saab võtta kõrget tasu. Selline laenamine väga tulus äri. Umbes aastal 1500 hakkasid hoidlatel tekkima probleemid. Et mõni hoiustaja tahab raha välja võtta, kuid kõik raha on välja laenatud. Seetõttu hakati alandama hoiuse teenustasu (et meelitada rohkem hoiustajad ja siis saaks rohkem ka välja laenata). Teenustasu alandamisega jõuti nulli. Ei pidanud enam hoiustamise eest tasu maksma. Hoiustajatele hakatakse lausa peale maksma. Nüüd on tegemist sisuliselt pangaga. Paljudes riikides lähevad need hoiustajad 3 pankrotti. Lõppkokkuvõttes väga suure negatiivse mõjuga raha ringlusele. Valitsus hakkab nüüd teostama kontrolli pankade üle. Pangad korraldavad raharinglust. Valituse huvi on majanduse kasv (seetõttu kontroll nende pankade üle)
kaasaaitamine ja euromüntide emiteerimine; - Eesti maksebilansi (statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga) koostamine oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine; - muud seadusega Eesti Pangale pandud ülesanded. Panga kasum Panga kasum tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi kui ise hoiustajatele maksab. Majandusliku tulususe seisukohast on pank huvitatud võimalikult suurema osa hoiuste väljalaenamisest. Kusjuures eesmärgiks pole mitte laenu andmine iseenesest, vaid laenu andmine klientidele, kes on võimelised laenu koos intressidega tagasi maksma. Laene liigitatakse erinevate parameetrite järgi. Otstarbe järgi võib eristada: Tarbimislaen - mõeldud auto ostmiseks, remondiks, igasuguse vara soetamiseks.
Raha pakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja vastupidi ning see võimaldab keskpangal kasutada kohustusliku reservimäära rahapakkumise juhtimiseks. Praktikas kasutavad keskpangad finantsvooge suhteliselt harva, kuna see avaldab raha pakkumisele otsest ja suhteliselt tugevat mõju. Kohustuslikul reservil on ka teine funktsioon – tagada pangasüsteemi likviidsus. Kui pangad satuvad liigselt hoogu laenude väljastamisest, võib keskpangal tekkida vajadus seda piirata, et garanteerida hoiustajatele raha õigeaegne väljastamine. Keskpank tõstab kohustusliku reservimäära. Tänapäeval on paljudes riikide kohustusliku reservi nõudlus (Belgia, Šveits, Rootsi) ning selleks, et tagada pankade likviidsus rakendatakse nendes riikides likviidsuskohustus ehk kehtestatakse normatiivid, kui palju pank peab oma varadest hoidma likviidsus varadena. Kolmandaks funktsiooniks on nn maksustamise funktsioon, kuna
paberraha hulga vähendamises). Sellega loodeti tõsta raha väärtust, mis omakorda pidi vähendama palku ja tekitama uusi töökohti, kuid tegelikult andis see otse vastupidise tulemuse: palgatase jäi samaks ja vähenenud rahahulk mõjus pärssivalt kogu majandusele, mis sundis tööstureid töökohti vähendama. 1931. aastal Austriast alguse saanud pankade pankrotilaine haaras peagi ka Saksamaad, mille tulemusena nii mõnigi Saksa suurpank läks pankrotti, mis tõi kaasa hoiustajatele rahakaotuse. 1932. aastal aastal õnnestus Saksamaal küll vabaks saada reparatsioonidest, kuid Saksamaa tööpuuduse tase ulatus siiski 30%-ni. (Adamson et al 20 2003:63-64) 1932. aastal, kui oli kriisi kõige sügavam punkt, siis oli ligi seitse miljonit inimest tööta, aga kui arvestada leibkondadena, siis oli tuluallikata 15-20 miljonit inimest. Selleks ajaks
Seega võib pangal tekkida igal hetkel likviidsusprobleem, kui ta on kaasatud raha väljalaenanud või paigutanud mingitesse finantsinstrumentidesse. Ning seetõttu ei suuda ta rahuldada hoiustajate ja kreeditoride nõudmisi. See ongi põhjuseks, miks likviidsuse juhtimine on üks olulisemaid finantsjuhtimise valdkondi panga igapäevatöös. Likviidsus on panga võime täita igal ajahetkel oma jooksvaid kohustusi, see tähendab kindlustada hoiustajatele võimalus oma deposiitide väljavõtmiseks ning laenajatele võimalus alati oma vajaduste katteks laene taodelda või lühiajaliselt käibevahendeid laenata. Panga poolt endale lepinguliselt selleks võetud kohustuste ulatuses. Likviidsuse tagamiseks hoiavad pangad osa oma varadest likviidsel kujul, mis võimaldab eeltoodud kohustusi täita, kuigi likviidsed varad pangale reeglina mingit kasumit ei tooda. Likviidsust jaotatakse kaheks tasandiks: 1
vastavat tasu. Säästuhoiuse puhul laekub kliendilt regulaarselt raha kontole juurde ja pank maksab kogunevalt summalt kliendile intresse. On ka kombineeritud hoiuseid, kus klient saab nautida nii nõude- kui ka säästuhoiuse hüvesid. Laenamine tähendab hoiustajate raha suunamist neile, kes soovivad seda hetkel kasutada. Laenuintressid on üks pankade oluline tuluallikas. Panga kasum tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi kui ise hoiustajatele maksab. Majandusliku tulususe seisukohast on pank huvitatud võimalikult suurema osa hoiuste väljalaenamisest. Kusjuures eesmärgiks pole mitte laenu andmine iseenesest, vaid laenu andmine klientidele, kes on võimelised laenu koos intressidega tagasi maksma. Laene liigitatakse erinevate parameetrite järgi, otstarbe järgi võib eristada näiteks tarbimis-, eluaseme-, hüpoteek-, arveldus- ja õppelaenud. Ülesanne 25
vastupidi ning see võimaldab keskpangal kasutada kohustuliku reservimäära rahapakkumise juhtimiseks. Praktikas kasutavad keskpangad nimetatud finantshooba suhteliselt harva, kuna see avaldab rahapakkumisele otesest ja suhteliselt tugevat mõju. Kohustluslikul reservil on rahapakkumise kõrval ka teine funktsioon – tagada pangasüsteemi likviidsus. Kui pangad satuvad liigselt hoogu laenude väljastamisest, võib keskpangal tekkida vajadus seda piirata ehk garanteerida hoiustajatele raha õigeaegne väljastamine ning seetõttu keskpank tõstab kohustuliku reservi määra. Tänapäeval on paljudes riikides loobutud kohustusliku reservi nõuetest( Belgia, Šveits, Rootsi) ningn selleks, et tagada pankade likviidsus, rakendatakse nendes riikides likviidsuskohustus ehk kehtestatakse normatiivid, kui palju pank peab oma varadest hoidma likviidsete varadena. Kolmandaks funktsiooniks on nn. maksustamise funktsioon. Kuna keskpangad ei maksa reservilt
Laenuintressi kujunemine on seda mõjutavate tegurite rohkuse tõttu äärmiselt keerukas. Igasuguse laenu puhul intressist rääkides tuleb arvestada, et oluliseim intressimäära mõjutav tegur on eelkõige konkreetse projekti riskantsus, mis sõltub näitena nii büroo asukohast ja ehituskvaliteedist, kui ka hinnatasemest. Projekti omapäradele lisandub ka panga poolt rahvusvahelistelt rahaturgudelt laenatud rahaliste vahendite baashind ehk intress või hoiustajatele makstav hoiuseintress. Nende puhul on oluliseimateks teguriteks panga enda usaldusväärsus ja finantsvõimekuse tase ning üldine maailmamajanduse olukord. (Kuhlbach, Priske, Lauren 2002, 156) Kuna hüpoteeklaenude riskantsus on suhteliselt madal, siis võib baasintressile lisatav marginaal moodustada küllaltki väikese osa koguintressist. Eesti puhul on levinuima baasintressina kasutusel 6 kuu Euribor. 6 kuu Euribor on otseselt seotud Euroopa Keskpanga
annaabi.ee 
