Lähvmal lehmale kui seale, sest jäemesooles toimub ka seede. Suuseede -võtab sööda mokkade ja keelega, rohu sööb väikehammastega. Purihambad laiad ,sööb 1 suupoolega ja aeglaselt (1kg.kaera 10 min). Maoseede - mahutab 10l. Söögitoru tuleb makku keskohast ja jaotab mao kaheks. Kaetud butaanse limaskestaga, kotitaaline eeosa ja näärimeline tagumine osa. Allaneelatud osad satuvad söögitorupoolsesse ossa – toimub mikrobiaalne seede. Tekib seede aeg maosisaldises 80% vett (maonõret). Edasi liigub sööt maolukuti kaudu peensoolde. Peensooleseede -( 20m)-kõige ulatuslikum. Lagundab süsivesikuid ja rasvu. (rasv-lipaas, tärklis-amülaas) Jämesooleseede – peensoolele järgnevad teravaosaline umbsool (30l) ja käärsool ( 100l). Siin toimub mikrobiaalne seede (tsellulloos,pektiinained). Tekivad lenduvad rasvhappe gaasid.
2. Keemilise, mehhaanilise, mikrobiaalse seede mõisted. Imendumise mõiste. Mehhaaniline seede: Mälumine. Eesmao, pärismao ja soolestiku lihaskesta kontraktsioonid toidu segamine, transport, imendumispinna suurendamine Keemiline seede: Imendumine on väikeste molekulide liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Jaguneb difusiooniks ja aktiivtranspordiks. Imendumata osa väljutatakse roojana. Mikrobiaalne seede- 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Närviregulatsioon- parasümpaatiline impulss soodustab seedet- innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu. Jämesoolue distaalne osa, pärasool ja pärak saavad parasümpaatilisse impulsi vaagnanärvi kaudu. Mediaatoriks atsetüülkoliin.
Erinevuseks on, et lihase lõdvestumine analoogselt eluslihasega on tapajärgselt võimatu, sest aktomüosiinisildade lõhustumiseks vajalikku energiat ei saabu. lihase elastsuse kadu, lihaste lühenemine, nende pingsuse areng, venitatavuse kadu. · liha veesidumisvõime liha omadus siduda või hoida endas sisalduvat vett töötlemise käigus: liha lõikuse (konditustamise ja siirimise), kuumtöötlemise, peenestamise või muu mehhaanilise töötlemise ajal · mikrobiaalne riknemine- bakterite mõjul nt hallitusseened, keeruline lahti saada
Keemiline seede – keemiliste ensüümide abil toidu lõhustamine väiksemateks osadeks. Põhiselt on tegemist hüdrolüüsiga ehk vee abil lõhutakse keemilisi sidemeid. Hüdrolüüsi viivad läbi ensüümid (valendiku faasi ensüümid ja membraani faasi ensüümid). Seedenõresid toodavad süljenäärmed, maonäärmed, soolenäärmed, pankreas, maks. Seedenõred sisaldavad ensüüme, mida vabastatakse seedetrakti toiduosakeste lagundamiseks. 25 kg koer toodab ööpäevas 5 l seedenõresid. Mikrobiaalne seede – molekulaarsed substraadid lõhustatakse bakterite jt mikroorganismide elutegevuse tulemusena. Ensüümid, mis lõhustavad, on mikrobiaalset päritolu, see on tunduvalt aeglasem kui peremeeslooma keemiline seede ja substraate muundab tunduvalt rohkem. Toimub kas eespool või tagapool magu. Kui eespool, siis toimub eesmaos (ruminadid, kaamlid). Hobusel ja rotil pole eesmagu, neil toimub mingi fermetatiivne seede mao proksimaalses näärmetus osas. Pärast
Kuumutamisel madalatel temperatuuridel (70-80°C) nitriti vähenemine aeglustub. Nitrosoamiinid Juba 1970 aastal pööratu tähelepanu soolatud lihatoodetes nitrosoamiinide tekkele. Nitrosoamiinid tekkivad nitriti reaktsioonist amiinidega kõrgetel temperatuuridel. Nitrosoamiinide tekke eeldusteks on amiinide olemasolu (värskes lihas on väga vähe) ja piisavalt madal pH. Nitrosoamiinide moodustumise võib esile kutsuda kas keemiline või mikrobiaalne reakstioon. Nitrosoamiinide moodustumine sõltub aminorühma struktuurist ja teisest lämmastiku sisaldavast ainest, ka reaktsiooni tungimustest (pH, amiiini leeliselisus, temperatuur). Nitrosoamiinide teke on ka kõrgem rasvastes koetes võrreldes tailihaga, sest kuumtöötlemise jooksul rasv jõuab kõrgema temperatuurini kui tailiha. Mikroorganismid võivad ka võtta osa nitrosoamiinde moodustamises erineval moel nitriti ja nitraati redutseerimine, proteiinide lagundamine
Kolledž Nitrosoamiinid Juba 1970. aastal pöörati tähelepanu soolatud lihatoodetes nitrosoamiinide tekkele. Nitrosoamiinid tekkivad nitriti reaktsioonist amiinidega kõrgetel temperatuuridel. Nitrosoamiinide tekke eeldusteks on amiinide olemasolu (värskes lihas on väga vähe) ja piisavalt madal pH. Nitrosoamiinide moodustumise võib esile kutsuda kas keemiline või mikrobiaalne reakstioon. Nitrosoamiinide teke on kõrgem rasvastes koetes võrreldes tailihaga, sest kuumtöötlemise jooksul rasv jõuab kõrgema temperatuurini kui tailiha. 13 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Oht tervisele 1) N-nitrosoamiinid – kantserogeenid Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, mis võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust.
Tärklis lõhustub glükoosiks, sahharaasi toimel lõhustub sahharoos samuti lihtsuhkru molekulideks. Tärklise seeduvus sõltub tärklisetera ehitusest. Teravilja ja keedetud kartuli tärkliseterad seeduvad sea peensooles hästi, toore kartuli tärkliseterad jäävad aga peensooles osaliselt seedumata, sest nende pealispind on _amülaasi suhtes resistentne. Kartuli keetmisel (resp. aurutamisel) see resistentsus kaob. Mikrobiaalne seede toimub umbsooles ja käärsoole proksimaalses osas. Mikroobidest domineerivad sea seedekanalis streptokokid ja laktobatsillid. Mao kardiaalses osas tekkivatest hapetest moodustab piimhape 66–80 molaarprotsenti, seevastu jämesooles domineerivad äädik, või ja propioonhape. Kui seale antakse rohkesti toorest kartulit, mille tärkliseterad seeduvad peensooles halvasti, intensiivistub jämesooleseede
...................................................8 3.1.4. Fumonisiinid.............................................................................................................................8 3.1.5. Ohratoksiin-A...........................................................................................................................8 3.1.6. Patulliin.....................................................................................................................................8 3.2. Mikrobiaalne detoksifikatsioon vatsakeskkonnas....................................................................8 3.3. Mükotoksiinide toimemehhanism..............................................................................................8 3.4. Terviseprobleemid lüpsilehmadel ..............................................................................................9 3.4.1. Aflatoksiinid...............................................................................................................
Impotentsus, libiido ↓, günekomastia. Tsimetidiin võib takistada maksas mitme metabolismi. H2 blokaatorid on üldiselt hästi talutavad ning kõrvaltoimed oluliselt erinevad on vaid üksikute preparaatide vahel. : - Uimasus, unisus, peavalu, nõrkus – liiklusohtlikus - Kõhulahtisus, iiveldus - Nahalööbed, sügelus( paik. nuumrakkudes – allerg.rakkudes) - Seen- mikrobiaalne nakkus - HCl ↓ - Fe imendumine väheneb c) Prootonpumba inhibiitorid: Mao happe sektersiooni mao-limaskesta parietaalrakus viimane lüli on vesinik- kaaliun-adenosiintrifosfaat (H+K+-ATPaas) e. prooton pump. Kui H2 blokaatorid ei suuda peptilist haavandit ravida, siis kasutakse prooton pumba inhibiitoreid. See on HCl teket takistav ainete rühm - Parietaalrakus olev ensüüm (H+K+-ATPaas) on prootonpump, mis H+ hulka,
Nende näitajate puhul peab täpselt arvestama, milliseks otstarbeks liha kasutatakse. Näiteks liha veesiduvusvõime: keeduvorstide puhul on vajalik võimalikult suur liha veesiduvusvõime; toorsuitsuvorstide puhul - vastupidi, liha peab eraldama vett, sest toote valmistamise käigus on eesmärgiks vee eraldamine ja valmistoote niiskussisaldus peab olema madal. Liha kvaliteeti määravad sanitaar-hügieenilised näitajad jagunevad kahte gruppi: mikrobiaalsed ja toksikoloogilised. Liha mikrobiaalne saastatus, liha säilivus ja ohutus tervisele sõltub nii tapaeelsetest kui ka tapajärgsetest teguritest. 4. Sealiha kvaliteeti mõjutavad tegurid (stress, geneetilised tegurid, loomakasvatuslikud võtted, lihakombinaadis toimuv). Stress - Ebaharilikku, võõrasse ümbrusse sattudes siga erutub, väsib, kuumeneb või jahtub liigselt. Seal tekib stressiseisund. Termin "stress" on tulnud inglise keelest, kus ta tähendab pinget, pingeseisundit
Nende näitajate puhul peab täpselt arvestama, milliseks otstarbeks liha kasutatakse. Näiteks liha veesiduvusvõime: keeduvorstide puhul on vajalik võimalikult suur liha veesiduvusvõime; toorsuitsuvorstide puhul - vastupidi, liha peab eraldama vett, sest toote valmistamise käigus on eesmärgiks vee eraldamine ja valmistoote niiskussisaldus peab olema madal. Liha kvaliteeti määravad sanitaar-hügieenilised näitajad jagunevad kahte gruppi: mikrobiaalsed ja toksikoloogilised. Liha mikrobiaalne saastatus, liha säilivus ja ohutus tervisele sõltub nii tapaeelsetest kui ka tapajärgsetest teguritest. 4. Sealiha kvaliteeti mõjutavad tegurid (stress, geneetilised tegurid, loomakasvatuslikud võtted, lihakombinaadis toimuv). Stress - Ebaharilikku, võõrasse ümbrusse sattudes siga erutub, väsib, kuumeneb või jahtub liigselt. Seal tekib stressiseisund. Termin "stress" on tulnud inglise keelest, kus ta tähendab pinget, pingeseisundit. Sead peavad pidevalt kohandama oma kehalist
muudavad keskkonna roisubakterite elutegevuse jaoks ebasoodsaks. 8) Aeg arenemiseks Mikroobide generatsiooniaeg oleneb mikroorganismide liigist ja keskkonna temperatuurist. Ohtlik temperatuurivahemik mikroorganismide arenemise kiiruse seisukohast on 5...68 °C. Eriti ohtlik vahemik on 30...50 °C. Kui liha säilitatakse madalate temperatuuride juures ja samal ajal on vähendatud ka vee aktiivsus või hapnikusisaldus, siis väheneb tunduvalt ka liha riknemise võimalus. 26. Liha mikrobiaalne riknemine (roiskumine, käärimine, hapnemine, hallitamine) Roiskumist põhjustavad proteolüütilised mikroorganismid, kes lagundavad oma elutegevuse käigus valke ja valkude hüdrolüüsi produkte (ehk aminohappeid). Tapasoe liha on soodne keskkond roisubakterite arenguks: valgurikas, niiske, optimaalne temperatuur, sisaldab alati mingil määral mikroorganisme. Käärimine ja hapnemine- Tekib tavaliselt liha soolamisel piimhappebakterite mõjul, kui lisatud suhkru
lämmastikust · Loomad vajavad orgaaniliste ühendite,peamiselt valkude lämmastikku · Orgaanilise aine lagunede vabanevat ammoniaaki võivad jälle kasutada taimed ja mikroobid · Suurem osa vabanevast ammoniaagist allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes algul nitrititeni ja teises järgus nitraatideni · Nitraadid on taimedele kasutatavad lämmastikuallikad, nende varal toimub lämmastikutsüklit sulgev mikrobiaalne protsess-denitrifikatsioon Viimasel ajal on täheldatud nitraatide kujumist, sest neid tekib ka inimese tootmistegevuses. Samal ajal looduse saastumise tulemusena denitrifikatsioon väheneb. Hästi lahustuvana kogunevad nitraadid peamiselt veekogudesse. Nii kujuneb ringdefitsiit-üha rohkem lämmastiku väljub ringest. Fosforiringe Fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks
peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega Na+ -- suurem osa transporditakse koos aminohapete ja glükoosiga, Na eemaldatakse Na/K-pumba abil rakuvaheruumidesse; osmootse rõhu tõus! 53) Jämesoole talitlus. Herbivooride ja karnivooride erinevused. Jämesoole alaosad: Umbsool Käärsool ülenev-, risti-, alanev- ja sigmakäärsool. Pärasool Liikidevahelised erinevused mahus ja funktsioonis NB! Herbivoorid, Mikrobiaalne seede Vee ja toitainete imendumise lõpetamine Rooja moodustumine Soolenõret ei moodustu, ainsaks sekreediks lima Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad rasvhapped, piimhape K ja B vitamiinide süntees bakterite poolt K ja B vitamiinide süntees bakterite poolt Valkude roiskumise tulemusena mürgised ühendid Hobune ja siga: tselluloosi käärimine 40 50% Hobune ja siga: tselluloosi käärimine 40-50%,
Veri moodustab 7-11% hobuse elusmassist. Pulsisagedus on normaal ehk puhkeasendis 36-44 korda. Mida suurem loom seda väiksem on pulsi sagedus. Magu ja seedeorganid H magu on väikesemahuline ja ka seedeorganid on väiksemahulised. H on ühekambrilise maoga. Magu on ainult 15-17 l. Hobust ei tohi kunagi sööta enne ja siis joota. Alati enne joota, siis koresööt, ja siis konsentraat. Kui hobune tuleb raskelt spordilt siis ei tohi anda 2 tundi külma vett. Põhiline mikrobiaalne käärimine käib jämesooles ja käärsooles. Meeleorganid h näevad suht halvasti, u 500 m peale. H on tasandiku loom. Ta näeb horisondi peale. H on head kõrvad, millega kuuleb hästi. Eriti hästi kuuleb mära. H närvisüsteem jag ka nelja gruppi. Alates sangviinukuga ja lõp melanhoolikuga. Konstitutsioon- sangviinik, melanhoolik, koleerik, flegmaatik Konditsioon ja toitumus - sammuti neli tüüpi mõlemal. 1. Näituse toitumus ilus, aga vormide all ei ole õiget lihaskude
· müügis olev liha või toode peab vastama ostja soovidele ja oodatavale kvaliteeditasemele Liha kvaliteedinäitajate grupeerimisel on mitmeid võimalusi. 1. Jaotamine nelja gruppi: · rümba kvaliteet - tapasaagis, konfirmatsioon, seljapeki paksus jt; · liha kvaliteet - marmorsus, pH-väärtus, valgu, pigmendi, rasva sisaldus jne; · söödavuse kvaliteet - õrnus, liha värvus, maitse jt.; · teised kvaliteedi näitajad - mikrobiaalne kvaliteet, eetiline kvaliteet, võõrainete puudumine jt. 2. Jaotamine viide gruppi: · sensoorsed näitajad; · toiteväärtust iseloomustavad näitajad; · tehnoloogilised näitajad; · sanitaar-hügieenilised näitajad; · eetiline kvaliteet Searümba kvaliteet* Sealiha kvaliteet Tapasaagis Liha toiteväärtus (keemiline koostis)
Endla Reintam, 2008/2009 33 4) orgaanilise aine lagunedes vabanevat ammoniaaki (NH3) võivad jälle kasutada taimed ja mikroobid; 5) suurem osa vabanevast ammoniaagist allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes algul nitrititeni (NO2-) ja teises järgus nitraatideni (NO3-); 6) nitraadid on taimedele kasutatavad lämmastikuallikad, nende varal toimub lämmastikutsüklit sulgev mikrobiaalne protsess denitrifikatsioon. Viimasel ajal on täheldatud nitraatide kuhjumist, sest neid tekib ka inimese tootmistegevuses. Samal ajal looduse saastumise tulemusena denitrifikatsioon väheneb. Hästi lahustuvaina kogunevad nitraadid peamiselt veekogudesse. Nii kujuneb ringedefitsiit üha rohkem lämmastikku väljub ringest. Fosforiringe Fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks.
annaabi.ee 
