Söötade seedekoefitsent Võrreldavad veiste ja lammastega, lutserni org.ainetest seedub 60%, jõusöödal 75% (veisest parem). Seedetalitluse areng varsal Sünnijärgselt emapiim. Maos lõhustub piimarasv e. lipaas 80-90% ja valk e. katepsiin (pepsiini ei ole) ph 3-4 Toitefaktorite tarve iibeks. Proteiinitarve - proteiini on varsal rohkem kui põrsal või vasikal. Proteiini kasutegur: 1kg juurdekasvuks kulub seeduvat proteiini 500g (Ca 25g; P 12g) Lootetarve - tiinus 340p. (sündinud varsas palju kuivainet, 24%) . Põhiline kasv tiinuse 8-11 kuuni, 1-7 kuuni talletub 11% energiastst ja 10% valgust. Liikumistarve - 30% elatustarvest Piimatootmistarve - Piim lehjem kui lehmal või seal
mujal. Kui ratsioonis on proteiini vähem vajadusest kahaneb valgusisaldus veres, maksas, lihastes, nahas ja mujal. Valguvarude kahanemisega organismis halveneb noorloomade juurdekasv, lihased jäävad kiduraks, jalad nõrgaks, täiskasvanud loomadel viljakusenäitajad halvenevad, toodang väheneb, vastupanuvõime haigustele nõrgeneb. Proteiinivaegus võib tekkida kui loomi söödetakse ühekülgselt süsivesikuterikaste söötadega. Proteiinitarve on suhteliselt suur noortel kasvavatel loomadel - vasikatel, põrsastel, lambatalledel, tibudel, sest nad võtavad kaalus juurde peamiselt valgurikka lihasmassi (tailiha) arvel, mitte rasvkoe arvelt. Selle moodustamiseks kulub aga palju sööda proteiini. Kuna proteiinirikkad söödad on kallid (piim, lõss, kalajahu, lihakondijahu, valgurikkad söödalisandid jt.), on ka noorloomade üleskasvatamine kallis.
väljaheidete näol keskkonda. Söötade proteiinisisaldus. Söötade proteiinisisaldus varieerub suuresti. Üldiselt on taimsed söödad proteiinivaesed, sisaldades rohkesti süsivesikuid - tärklist, suhkruid, toorkiudu. Proteiinirikkad on kaunviljad, liblikõielised ja enamus loomsetest söötadest. Söötade hindamisel proteiinisisalduse järgi tuleks lähtuda loomade keskmisest proteiinitarbest. Keskmise looma proteiinitarve saab kaetud kui sööda kuivaines on 15% või rohkem proteiini. Mäletsejate seede Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Vats kujutab endast suurt fermenterit e käärimistõrt, kus seedenäärmed puuduvad,
tarvitab söödaga saadud toitaineid elatuseks, liha ja rasva moodustamiseks, tiined emised loodete kasvatamiseks, imetavatel emistel kulub lisatoitaineid veel piima tootmiseks. Seetõttu on erinevas vanuses ja füsioloogilises seisundis sigade päevane toitainete tarve ja söödatarve väga erinevad. Elatussöödaks tarvitab siga 100 kg kehamassi kohta ligikaudu 1/3 võrra rohkem toitaineid kui veis. Sigade söötmise korraldamisel on oluline, et eeskätt oleks kaetud nende energia ja proteiinitarve. Noortel kasvavatel sigadel on oluline ka kriitiliste aminohapete tarbe katmine söötadega. Proteiinitarve on suhteliselt suurem noortel kasvavatel sigadel, sest nad võtavad kaalus juurde peamiselt tailiha arvel. Siga on kõigesööja loom, mistõttu talle võib sööta väga mitmesuguseid söötasid. Üldse võib seasöödad jagada kolme rühma: • energiasöödad (teraviljajahud, ka kartul, juurvili); • proteiin- ehk valgusöödad (õlikoogid, šrotid, kaunviljajahud, loomsed söödad
imetavatel emistel kulub lisatoitaineid veel piima tootmiseks. Seetõttu on erinevas vanuses ja füsioloogilises seisundis sigade päevane toitainete tarve ja söödatarve väga erinevad. Elatussöödaks tarvitab siga 100 kg kehamassi kohta ligikaudu 1/3 võrra rohkem toitaineid kui veis. Sigade söötmise korraldamisel on oluline, et eeskätt oleks kaetud nende energia ja proteiini- tarve. Noortel kasvavatel sigadel on oluline ka kriitiliste aminohapete tarbe katmine sööta- dega. Proteiinitarve on suhteliselt suurem noortel kasvavatel sigadel, sest nad võtavad kaalus juurde peamiselt tailiha arvel. Siga on kõigesööja loom, mistõttu talle võib sööta väga mitmesuguseid söötasid. Üldse võib seasöödad jagada kolme rühma: · energiasöödad (teraviljajahud, ka kartul, juurvili); · proteiin- ehk valgusöödad (õlikoogid, srotid, kaunviljajahud, loomsed söödad peale vadaku); · odavad rohusöödad, mida antakse sigadele väikestes perefarmides, kus sigu nuumatakse
toodangu moodustamiseks. Täiskasvanud loomadest vajavad proteiinirikkaid söötasid suuretoodanguga piimalehmad, munakanad, kuna nad eraldavad toodanguga kehast palju valku. Seevastu rasvasead, nuumveised, kes võtavad kaalus juurde peamiselt rasvkoe arvel, vajavad vähe proteiini. Neid tuleks sööta süsivesikuterikaste söötadega. Üldiselt on taimsed söödad proteiinivaesed, sisaldades rohkesti süsivesikuid –tärklist, suhkruid, toorkiudu. Keskmise looma proteiinitarve saab kaetud kui sööda kuivaines on 15% või rohkem proteiini. Väga proteiinirikkad söödad (üle 40% proteiini kuivaines): verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, sojasrott, maapähklisrott, rapsisrott, puuvillasrott, söödapärm. Proteiinirikkad (20...40% proteiini kuivaines): kaunviljad ja nende jahud, vikk, hernes, uba, lõssipulber. Keskmise proteiinisisaldusega söödad (15...20% proteiini kuivaines): hea karjamaarohi, heina silod (sees liblikõielised), ristik-ja lutsernhein, kapsas,
Seejärel bakterite poolt põhjustatud kopsupõletikku. Kontrollvõtted kopsuhaiguste vältimiseks. Soe ja kuiv allapanu. Vähendada õhuniiskust. Vasikate tihedus peab olema õige. Vältida erinevas eas vasikate ühte gruppi tõstmist (neil on erinev immuunsus ja erinevad mikroorganismid). Valguse tagamine. Hoida vasikad eraldi täiskasvanud loomadest. Vaktsineerimine. Vasikalatrite ja aedikute puhastamine. Mineraalelementide, vitamiinide, energia-proteiinitarve peab olema kaetud. 15. Võtted vasikate kõhulahtisuse esmaabis Vasikas jääb nõrgaks ning sureb kõhulahtisuse korral veepuudusesse. Kõhulahtisuse korral viiakse organismist välja naatrium, kloriidid, bikarbonaadid jt. elektrolüüdid. Kahjustatud sooleseina tõttu ei saa imenduda glükoos ning teised toitained. Atsidoos põhjustab südametöö kiirenemist, nõrkust ning vasikas võib surra ilma ravita 4-6 tunni jooksul
viirushaigustesse. Seejärel bakterite poolt põhjustatud kopsupõletikku. Kontrollvõtted kopsuhaiguste vältimiseks. Soe ja kuiv allapanu. Vähendada õhuniiskust. Vasikate tihedus peab olema õige. Vältida erinevas eas vasikate ühte gruppi tõstmist (neil on erinev immuunsus ja erinevad mikroorganismid). Valguse tagamine. Hoida vasikad eraldi täiskasvanud loomadest. Vaktsineerimine. Vasikalatrite ja aedikute puhastamine. Mineraalelementide, vitamiinide, energia-proteiinitarve peab olema kaetud. 16. Võtted vasikate kõhulahtisuse esmaabis Vasikas jääb nõrgaks ning sureb kõhulahtisuse korral veepuudusesse. Kõhulahtisuse korral viiakse organismist välja naatrium, kloriidid, bikarbonaadid jt. elektrolüüdid. Kahjustatud sooleseina tõttu ei saa imenduda glükoos ning teised toitained. Atsidoos põhjustab südametöö kiirenemist, nõrkust ning vasikas võib surra ilma ravita 4-6 tunni jooksul. Seega on esmaseks kõhulahtisuse ravivõtteks toitainete lahuste
237 g s. prot./sü s.o s.o 14 86%%276-st 276-st g s.prot.sü lehma kaal 600 piima 45 1 sü on ~10 Mj 1. Energiatarve 28,5 sü 2. Proteiinitarve 3060 g sprot/päevas 3. Söödaratsioon 5. Piimaliitri omahind 1,92 kr Sööta talveperioodiks 30-le vaja lehmqle sööt kg/sü g s.prot/sü kr/kg kg kr sü g s
annaabi.ee 
