Diktatuurid venemaal ja saksamaal Esimene maailmasõda pani aluse diktatuuride tekkele euroopas. Sõjale järgnenud kriis nii majanduses kui ka sisepoliitikas, muutsid rahva rahulolematuks. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.a, mil Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. Kui demokraatia langes kriisi, siis oodati diktatuuri, mis viiks majandusliku õitsengule. Pettuti demokraatias toimusid majanduslikud raskused, ning juhid (Stalin ja Hitler) oskasid lubada just vajatavat, seepärast sai ka diktatuur võimalikuks. 1933. Aastal õnnestus Hitleril tulla võimule. Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat- võim oli koondunud 1 isiku kätte- leian selles valitsemisviisis ainult ühte erinevust, nende ideoloogia oli teistsugune. NSVL-i diktatuurile pani aluse
Roosevelt ja uue kursi poliitika. Devalveeriti dollar,suurendati makse ja koondati raha föderaalvõimu kätte, mis investeeriti ehitusprojektidesse. Tööliste kaitse seadused. Saksamaa- 1934-Hitler võimule. Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi.Juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt.Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Sakamaad kiirest taasrelvastada, sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne. NSV liit-majanduskriis eriti ei mõjutanud. 1924-Stalini võimule tulek. Kolhoosid, rasketööstus, talude käest võtmine, industraliseerimine. Itaalia-kehtestati diktatuur.Mussolini lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia samasuguseks nagu see oli olnud Rooma impeeriumi ajal. 11. Millised ettevõtmised Roosevelti väljakuulutatud nn uue kursi raames olid ameeriklaste
Mille poolest sarnanesid, mille poolest erinesid Nõukogude Liit ja natslik Saksamaa? Esimene maailmasõda ning ülemaailmne majanduskriis panid aluse diktatuuride tekkele Euroopas. Rahvas muutus rahulolematuks. See andis aga tõuke äärmuslikele liikumistele. Näiteks Venemaal said võimule kommunistid 1917. aastal eetsotsas Leniniga. 1929. aastal tuli võimule Stalin. Ka Saksamaal hakkas diktatuur kujunema. 1933. aastal sai võimule Saksamaal Hitler. Kuid mõlemal on nii sarnaseid kui erinevaid tunnusjooni. Nõukogude liidus kontrollib riik kogu kultuurisfääri. Massiteabevahendid, samuti film ja teater kuulusid täielikult parteilis-riiklikule aparaadile. Kultuuriloominguga said tegeleda vaid need, kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organisatsioonidesse: kirjanike, kunstnike või heliloojate liitu. Inimesed, kes tegelesid loominguga väljaspool neid liite, võrdsustati kontrrevolutiooni ja vaenuliku propaganadaga
Stalini Venemaa ja Hitleri Saksamaa Esimese maailmasõja järel puhusid Euroopas segased tuuled. Rahva pettumine demokraatias, majanduslikud raskused, laienenud valijaskond ja pettumine Verailles’ süsteemis andsid tõuke diktatuuride tekkeks. Kaks kõige ehedamat totalitaristliku riiki olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Neil riikidel oli nii ühiseid kui erinevaid tunnusjooni. Diktatuurile omaselt oli mõlemas riigis võim mõlemas koondunud 1 isiku kätte, kelleks Saksamaal oli Adolf Hitler ja Venemaal Jossif Stalin. Kehtestatud oli üheparteisüsteem, Saksamaa oli ainuparteiks NSDAP, Venemaal sesis riigivõimu eesotsas Nõukogude Liidu
propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena Totalitaarne:Võim koondub ühe juhi ja tema sõltlaste kätte; kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuse(kogu elu) üle; hirmuvalitsus; pidevalt rikutakse inimõigusi; kõrgeimaks võimuks on diktaatori suva Diktatuuride kujunemine Itaalias, Saksamaal ja Venemaal Itaalia: Pettuti Pariisi rahukonverentsi tingimustes(ei tunnustatud Itaalia panust sõjas), Rahulolematust kasutasid ära kommunistid ning nende vastu hakkasid võitlema fašistid, eesotsas Bennito Mussoliniga. Mussolini lubas taastada riigis korra ja Rooma impeeriumi. Mussolini korraldas 1921.a marsi Rooma, mille abiga määrati ta aasta hiljem ka peaministrik ja sealt edasi ei olnud enam keeruline võimu saavutada. Saksamaa: Kannatati ulatuslike kaotuste all I maailmasõjast ja Hitler lubas sakslastele suur tulevikku, kuid selleks oli vaja tühistada
1925.a kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce´le anti seadusega piiramatu võim, loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid Mussolinil aitas võimul hoida intensiivne riiklik propagnda Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Welmari vabariigi rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1923.a üritas Hitler Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas teose ``Mein Kampf´´ Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuleks tühistada Versailles´ rahu ja teised lepingud, riigis tuleb kehtestada uus kord , mis pidi kõrvaldama demokraatia, aaria rass kuulutati teistest kõrgemaks Natsidel avanes uus võimalus siis kui tekkis ülemaailmne majanduskriis
· Vabad ja üldised perioodilised valimised (üks inimene, üks hääl) · Valitsejate vahetumise võimalus · Aus ja õiglane otsustamismenetlus · Otsuseid langetatakse häälteenamusega · Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks · Kaitstud inimõigused · Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus · Riigivõimu avalikkus ning poliitiline ja õiguslik vastutus · Seaduslikkuse põhimõtte järgimine · Sõltumatu kohus Adolf Hitler · Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast. · Poliitikukarjäär sai alguse Saksa Töölisparteist, kus avastas enda kõneande, mille abiga sai partei juhtivaks isikuks.
üheparteisüsteem, anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid, majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidi ära hoidma streigid ja tööseisakud. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler , 1923 üritas Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti kiiresti maha, Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kmapf ,, kus ta kuulutas Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuli tühistada Versailles rahu ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ja laiendada sakslaste eluruumi, riigis tuli kehtestada uus kord, mis pidid kõrvaldama
8. isolatsionismipoliitika Inglismaa 1. Väljus küll sõjast võitjana, kuid kaotas juhtiva koha maailmas (USA-le), osa maailmamajanduses kahanes (söe-ja tekstiilitööstus; söe asemel nafta, moe muutumine) 2. Probleemiks aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ja tööstusharudega 3. Tööpuudus püsis kõrgel, majanduskriisi ajal tõusis haripunkti 4. 1923. aasta valimiste tulemusel mood leiboristid liberaalide toel esimest korda parempoolse valitsuse (pretsedent oli loodud) 5. Välispoliitika impeeriumi rahvaste iseseisvuspüüded (esimene iirimaa, jäi dominiooniks, 1937 täielikult iseseisvaks.) 6. 1931 Briti parlament võttis vastu Westminsteri statuut, muutis senised dominioonid täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa 1. Liitis võitjariigina endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, majanduse elavneine: võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse 2
terviku heaolu, klassihuvid tuli allutada. Võrreldes Stalini ning Hitleriga ei olnud Mussolini pooltki nii terroriseeriv ning agressiivne, samuti hoidis ta häid suhteid katoliku kirikuga. Majandus võeti riigi kontrolli alla, riiki organiseeriti kutsekogude ning korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ning tööseisakud. Mussolini püsis võimul tänu intensiivsele riiklikule propagandale, kuigi tegelikult ta ei suutnud Itaaliat majanduse languses aidata. Agressiivne välispoliitika ammendas Itaalia napid ressursid. Saksamaal moodustati pärast sõda Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP), mille juhiks oli A. Hitler. Esialgu ei õnnestunud natsidel võimu haarata, kuid ülemaailmse majanduskriisi ajal (1929. a) avanes neile uus võimalus. Saksamaa kokkuvarisemist kasutasid ära ka kommunistid, kes kritiseerisid demokraatliku riigikorraldust ning üritasid võimu haarata. Kommunistide võimule tung oli võimalik ära hoida vaid natside võimule tõusuga
Majanduskriisi tagajärjed: Suur tööpuudus; töö kaotas kuni 30 milj inimest ning see omakorda põhjustas vaesumise, nälja ja rahulolematuse; inimesed kaotasid oma kodud ja kogu varanduse, muututi passiivseks (kannataja, kõrvalt vaataja); kaupade nõudlus vähenes mistõttu ka tootmine vähenes; see andis ka tõuke diktatuuri tekkele, just nendes maades kus olid äsja oma riigi loonud, sest demokraatias pettuti (Saksamaal Hitleri võimuletuleku põhjus). Demokraat Franklin Delano Roosevelt sai 1932. aastal USA presidendiks, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Rooseveldi reformikava sai nimeks New Deal. See põhines arusaamal, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanikkonna sissetulekute suurendamist. Tähtsamad Roosevelti algatatud reformid olid järgmised: riik asus suuremas ulatuses toetama uute
Leonardo da Vinci 15 saj II pool Otto I Suur 936-973 Tsingis-khaan 1206-1227 Valdemar II 1202-1241 Wolter von Plettenberg 16 saj I pool Vytautas 14.saj lõpp I ristisõda 1096-1099 IV ristisõda 1202-1204 Saja-aastane sõda 1337-1453 Konstanzi kirikukogu 1414-1417 Rooside sõda 1445-1485 Trento kirikukogu 1545-1563 Jossif Stalin oli Nõukogude Liidu juht. Juhtis Venemaa riiki. Vladimir Lenin Venemaa bolsevike juht, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Juhtis Venemaa riiki. Adolf Hitler oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht. Juhtis Saksamaa riiki. Benito Mussolini oli Itaalia peaminister ja diktaator ning oli ka Rahvusliku Fasistliku Partei eesotsas. Juhtis Itaalia riiki. MÕISTED! Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 - 1920.
Lubas taastata riigis korra ja muuta riik sama võimsaks kui oli Rooma impeerium. Tema õpetuses tähtsaimal kohal rahvuse kui terviku heaolu. 1922.a. määrati ta peaministriks. Likvideeris demokraatliku riigikorralduse. Kehtestati üheparteisüsteem. Loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Mussoliini ei suutnud Itaaliat hädast välja aidata. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (natsid) Hitler üritas Münchenis võimu haarata, natside mässukatse suruti kiirelt maha ja Hitler sattus vangi. Kirjutas raamatu. Aarjia rass kuulutati teistest rassidest kõrgemaks ja selle puhtuse säilitamine Saksamaa üheks suurimaks eesmärgiks. Hitler jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Natsid ei suutnud esijalgu suuremat toetust koguda. Uus võimalus ülemaailmse majanduskriisi ajal. Hitleri löögirühm kandis pruuni mundrit. 1930.a. suurendasid nad oma saadikute hulka, 1932.a
DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA ITAALIA 1. Nimeta põhjused, miks sattus demokraatia kahe maailmasõja vahel (Ida) Euroopas kriisi (4-5). Poliitiline ebastabiilsus, uute rahvakihtide kaasamine poliitikasse valimisõiguse laienemine, pettumine demokraatias, majanduslikult raske olukord, kiire arengu ja õitsengu iha. 2. Nimeta diktatuuri kehtestamise eeldused (3). Tööpuudus, majanduslikud raskused, manipuleeritav rahvas, rahva arvamus et ,,kõva käega" asjad paranevad. 3. Nimeta diktatuuri tunnused (5-8). Totalitaarne, võimu koondamine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja kogu elu üle. Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4
· Diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus · Seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aksepteerimine · Ühe partei või ideoloogia domineerimise puudumine · Peamiste inimõiguste tunnustamine · Vabadus avaldada arvamust 5. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid: sisepoliitika, majandus ja välispoliitika Suubritannia Sisepol: 1918.a. valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikute arv pea kolmekordseks. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas tugevdas Töölispartei ehk leiboristide positsioone. 1923.a. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid liberaalide toel esimest korda pahempoolse valitsuse. Kõige vaatamata jäi Inglismaa poliitline olukord üldiselt stabiilseks. See aitas Inglismaal edukamalt kui teistes
Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi.
Eriti raskelt kannatas keskklass. Saksamaa nõrkus tõi kaasa inflatsiooni ja tööjõupuuduse mujalgi. Äärmusliikumiste tugevnemine Igatsus kõva käega võimu järgi tugevdas 1920.a. algul Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919 moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Komitern. Kommunistide eesmärk oli haarata võim ning vajadusel kasutada vägivalda. Komitern rahastas kommunistlike riigipöörete ettevalmistusi mitmes Euroopa riigis. Saksa kommunistid spartakistid, Itaalia kommunistid fasistid, kes tulid võimule 1922. Uue majandusliku tõusu aastad Äärmusliikumiste mõju nõrgenes 20date majandusliku tõusuga kogu maailmas. USA rahandusministri Dawesi ettepanekul vähendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati tähtaegu. Eriti kiire majanduskasv oli sel ajal Ameerikas. Sealne kasv tugines enamjaolt soodsatele laenuvõimalustele. Majandust toetasid riikidevahelised laenusuhted. Rahvusvahelised suhted 1920 Euroopas
Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia. Natsionaalsotsialism- Fasismi Saksapärane variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat, rassiteooria, marrimeedia- massiaparaat.
POLIITIKA Kodanikud osalevad poliitikas Valitseb üks juht KULTUUR IDEOLOOGIA Mitu parteid Ühepartei süsteem 10. Mis olid diktatuuride tekkimise põhjused? (4) · Demokraatiakogemuse puudumine laiadel rahvahulkadel · Pettumine Versailles' süsteemis · Pettumne demokraatias · Majandus raskused 11. Selgita, mis on autoritaarne ja mis totalitaarne valitsemine. Autoritaarne valitsemine võim ühe isiku käes, rahval puudub vimalus poliitikas osaleda, pole vägivaldne. Totalitaarne valitsemine võim koondunud ühe isiku või partei kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuste üle, massireparatsioonid, rikutakse inimõigusi. 12. Leia kolm sarnasust ja erinevust Stalini ja Hitleri diktatuuride vahel.
BRITI RAHVASTE ÜHENDUS- Suurb. Senised dominioonid muudeti sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks, alus BRÜle. PRANTSUSMAA Poolpresidentaalne vab. Parlament, president, peaminister-valitsus, Konservatiivsest Parteist- Kommunistliku Parteini Tööstusriik, poliitiline ebastabiilsus, valitsuse kiire vahetumine, äärmusliikumised- lubasid riigi karmil käel kriisist välja tulla. RAHVARINNE- 1934 koostöölepe kommunistid ja sotsialistid, võimalus koostöö kodanike erakondadega. Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist soodustavad tunnused: 1)Muutused ühiskonnas keskklass kaotas mõjuvõimu, esile kerkis tööliskond. Töölised ja naised said valimisõiguse, mis põhjustas erimeelsusi valijate rühmade vahel. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada.2)Sõjamõju Inimesed olid harjunud kindlakäelise riigivõimuga
suveräänseks. Prantsusmaa: Sõja tulemusena liitis prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke Tänu sellele oli sõjajärgne majanduskriis prantsusmaal väiksem kui enamikus euroopa riikides Muutus peale sõda lõplikult tööstusriigiks Erinevalkt Inglismaast ei tekkinud prantsusmaal stabiilsed poliitilised parteid, mis tõi kaasa valitsuse kiire vahetuse(1919-1939 vahemikus oli prantsusmaal 41 valitsust) Rahvas pettunud demokraatias Ülemaailmse majanduskriisi ajal suurenes tööpuudus ning inimeste elujärg halvenes Äärmusliikumiste tugevnemine, mis lubasid riigi karmil käel kriisist välja tuua: nende võimule tõusmise ära hoidmiseks sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ning esitasid Rahvarinde idee. Rahvarinne võitis 1936 aasta valmised ning moodustas valitsuse, mis küll 1938. aastal lagunes, aga sellega suudeti poliitiline olukord stabiliseerida.
tähelepanu 3. Natside lubadused enne võimuletulekut. 1918. aastal oli Saksamaast saanud vabariik, kuna Asutav Kogu tuli kokku Weimaris, kus võeti vastu Saksa Vabariigi I põhiseadus . Ajajärku 1919-1933 on hakatud nimetama Weimari Vabariigiks. Weimari Vabariigi poliitikaga mitterahulolevad inimesed hakkasid pooldama Natsionaalsotsialistlikku Töölisparteid (NSDAP), mida juhtis Hitler. Nad lubasid: a) töölistele palgatõusu ja tööpuuduse likvideerimist b) Talupoegadele maad ja võlgade tühistamist. c) sõjaväelastele sõjaväeteenistuse sisseseadmist. d) suurmonopolistidele ei mingeid natsionaliseerimisi e) likvideerida Versailles`i rahu f) taastada sakslaste eneseväärikus, selleks rõhutati aaria rassi üleolekut teistest rahvastest, millest pidavat ka tulema sakslaste suuremad õigused. Alamrahvasteks peeti juute ja slaavlasi (poolakaid),
16. veebr 1918 – Leedu iseseisvus 24. veebr 1918 – Eesti iseseisvus, Eesti ja Leedu iseseisvust algul ei tunnistatud, sattuti Saksa okupatsiooni alla, kuid samm iseseisvuse suunas tõsine iseseisvumislaine algas Sm ja tema liitlaste kokkuvarisemisega--> Tšehhoslov, Poola, Ung, Ser-Horv-Slov kuningriik, 18. nov 1918 Läti, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia Ung-s 1919 võimule enamlased, kuid võim lämmatati Soome kodusõda, kus kohalikud kommunistid kukutasid valitsuse -->kindral Mannerheim – asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi e valgekaarti ja pani punaväe edasitungi seisma, Sm väed appi--->kommunistide lüüasaamine Kodusõja algus Venemaal ja välisriikide interventsioon: maailmasõjajärgne suurim kodusõma Vm-l, tegelikult alanud juba 1917. lõpul, paljud Vm piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlike võimumehi tunnustamast
· 16. veebr 1918 Leedu iseseisvus · 24. veebr 1918 Eesti iseseisvus, Eesti ja Leedu iseseisvust algul ei tunnistatud, sattuti Saksa okupatsiooni alla, kuid samm iseseisvuse suunas · tõsine iseseisvumislaine algas Sm ja tema liitlaste kokkuvarisemisega--> Tsehhoslov, Poola, Ung, Ser-Horv-Slov kuningriik, 18. nov 1918 Läti, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia · Ung-s 1919 võimule enamlased, kuid võim lämmatati · Soome kodusõda, kus kohalikud kommunistid kukutasid valitsuse -->kindral Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi e valgekaarti ja pani punaväe edasitungi seisma, Sm väed appi--->kommunistide lüüasaamine Kodusõja algus Venemaal ja välisriikide interventsioon: · maailmasõjajärgne suurim kodusõda Vm-l, tegelikult alanud juba 1917. lõpul, paljud Vm piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlike võimumehi tunnustamast
Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa Liitis endaga tööstuslikud piirkonnad, mis andis majandusele tugeva tõuke. Sõja järgne majanduskriis väiksem ning muutus tööstusriigiks. Ei hiilanud poliitilise stabiilsusega. Valitsuses oli kiire vahetumine. Olukord pingestus veelgi, kui riiki tabas ülemaailmne majanduskriis, suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg. Hakkasid tugevnema äärmusliikumised. 1934. sõlmisid kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ja esitasid Rahvarinde idee. Rahvarinde teke suutis poliitilist olukorda stabiliseerida. Välipoliitikas pürgis Pr. Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks. 1930ndatel hakkas otsima NSV Liiduga koostööd, lootes luua Saksale vastukaalu. Diktatuurid Lääne- Euroopas Paljudes riikides tekis dem. Kriis, kujunesid välja mittedem. liikumised, mis nõudsid diktatuuri.
Hiljem ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume ning liiduvabariikide arv tõusis 15-ni. Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. · NSV Liit Stalini ajal: Juba enne Lenini surma (1924) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle valitsusajal kujunes NSV Liidus lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. Loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele- Moskvast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida. Alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku
5.Nimeta USA presidendi F.D. Roosevelti majanduskriisist välumise kava e New Deali tähtsamaid reforme: *riik asus suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist *organiseeriti hädaabitöid *seadusega kehtestati min töötasu ja tp max pikkus *suurendati ametiühingute õigusi *töötutele abiraha,vanuritele pensioni, ning vaesematele peretoetusi *riik reguleeris põllumajandust, kehtestas tootmispiirangud riigikontroll panganduse üle 6. Milline oli Usa maailmasõdade-vaheline välispoliitika? Isolatsionismi poliitika. Püüdes maailmas toimuvast eemale hoida. 7) Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa 1.Nimeta diktatuuride kujunemise põhjusi I MS järgses Euroopas *uuterahvakihtide kaasamine poliitikasse / valimisõigused *pettumine Versailles süsteemis /rahu tingimusi peeti ülekohtuseks * pettumine demokr.riigikorralduses *majanduslikud raskused 2.Mille poolest erinevad autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid?
kõikides probleemides on süüdi senine ühiskondlik korraldus.Kasvas tööpuudus, ebakindel oli olukord rahanduses. Arvati, et lahendus seisneb diktatuuris ning riigi sekkumises igapäevaellu. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. See soodustas kommunistlike liikumisi. 1919. aastal moodustati Komitern ehk rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organ. Kommunistid tahtsid kiiresti võimule saada vägivaldsete riigipööretega. Organiseeriti sõjalised mässud Bulgaarias, Poolas ja Eestis, kuid mässukatsed suruti maha. Komiterni katsed maailmarevolutsiooniks kukkusid läbi. Itaalias saatis ennast fasistlikuks nimetavat liikumist edu-1922. aastal tulid nad Itaalias võimule, neid juhtis Benito Mussolini. 6. Kommunistlikud riigipöördekatsed pärast I MS detsembrimäss
Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 2.1.4.NSV Liit Stalini ajal: Juba enne Lenini surma (1924) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle valitsusajal kujunes NSV Liidus lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. Loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle
impeeriumi aegset hiilgust ja au sõna fašism pärinebki rooma riigi ajast mil faces tähendas rihmadega kinniseotud vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega 1936 sülmisid itaalia ja saksamaa sõjalis poliitilise liidu(berliini-Rooma telik) Saksamaa novembrirevolutsiooniga 1918 kukutati keiser ja loodi weimari vabariik. nimetus weimari tuli linna järgi kus koostati konstituitsioon mitmel korral üritasid võimu haarata kommunistid ka sõjaväelased üritasid riigipööret 1923 nov üritas hitler jõuga võimu haarata see müncheni „õlleputš“ kukkus läbi hitler pandi vangi hitlerile andis võimaluse majanduskriis. hitler lubas kaotada tööpuuduse, parandada majandust, tühistada versailles rahulepingu tingimused, taastada saksamaa sõjaline võimsus, ta kuulutas aaria rassi eriti sakslased teistest paremaks. 1932 sai natsionaalsotsialistlik töölispartei (natsid) kõige rohkem kohti riigipäevas
aa alguses diplomaatilisi suhteid. USA tugevnes, paljud Euroopa riigid olid tema võlgnikeks. USA Kongress ei ratifitseerinud Versailles'i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu. Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga. Lääne suurriigid pärast I maailmasõda Rahvusvahelised suhted 1920.a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid (peaminister Stresemann). Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis. Ükski Euroopa suurriik va Saksamaa ei tunnustanud kuni 1924. aastani NSV Liitu. Rahvasteliit korraldas r/v konverentse, püüdes kinnistada rahu Euroopas 1925 Locarno konverents. 7 Euroopa riiki sh Saksamaa kinnitasid, et
traditsioonilisemate hoiakute ja ideede suhtes sootusk altimad. Sestap kaldusid nad olema tagasivaatavad, isegi rektsioonilised, võrreldes totalitaarsete ideoloogiate revolutsioonilisusega. Tavaliselt liigitatakse kolm sõdadevahelise aja ideoloogiat marksism-leninism, natsism ja fašism, potentsiaalselt totalitaarsete hulka. Neist kõige järjekindlam oli marksism-leninism, mis tugines Hegeli, Marxi ja Engelsi ideedest lähtuvale süsteemikindlale doktriinile, mida Lenin ja Stalin edasi arendasid. See koosnes majandusteooriast (majanduslik determinism), tervest hulgast ajalooseadustest (dialektiline ja ajalooline materialism) ja usust, et inimkond areneb kõrgema ühiskonnavormi suunas, mida nimetatakse „klassideta ühiskonnaks“. Fašism ja natsism laenasid rassilise ebavõrdsuse ja võitluse paratamatuse ideed niisugustelt 19. sajandi kirjameestelt nagu Nietzche, Gobineau ja H.S.Chamberlain
tegevus piiratud; rahval puudub otsene võimalus juhte mõjutada · Totalitaarne riigikorralduseks diktatuur; võim ühel juhil; kontroll inimeste elu üle; pidevalt rikutakse inimõigusi; kõrgeimaks seaduseks diktaatori suva FASISTLIK DIKTATUUR ITAALIAS · Lääne-Euroopas esimesena diktatuur Itaalias · Itaalia pettus Pariisi rahukonverentsi tulemustes · Itaalia rahulolematust kasutasid ära kommunistid, streikide ja väljaastumistega · Benito Mussolini juhtimisel astus kommunistide vastu fasistide liikumine, lubades taastada Itaalia · 1922.a sai Mussolini peaministriks: likvideeris demokraatliku riigikorralduse; kehtestati ühepartei süsteem; majandus võeti riigi kontrolli alla · Tegelikkuses ei suutnud Mussolini Itaaliat aidata NATSIONAALSOTSIALISTIDE VÕIMULETULEK SAKSAMAAL · Maailmasõja tulemustega ja Weimari vabariigiga rahulolematud koondusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
