Hispaania põllumajanduse iseloomustus (0)

Hispaania põllumajandus



Hispaania põllumajanduse iseloomustus Hispaania asub edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Riiki ümbritseb ühelt poolt
Atlandi ookean ning teiselt poolt Vahemeri. Pinnamood on Hispaanias mägine.
Kirdeosas asuvad Püreneed ja Ibeeria mäed, keskosas asuvad Kesk-Kordiljeerid
ning lõunaosas Sierra Morena ja Sierra Nevada. Hispaania keskosa hõlmab Meseta
kiltmaa, mis on laiguti poolkõrbeline ala. 2011.aasta andmetel moodustab Hispaania
kogu maast maakasutuse 54,1% ning metsaga on kaetud 36,8%. Haritava maa
protsent on 24,9% ning istanduste ehk püsikultuuride kasvatamine võtab maast enda
alla 9,2%. Niisutatavat maad on Hispaanias 38 000 km². Maa on riigi lõunaosas
kuivem, mistõttu on vaja põldude niisutamiseks rajada niisutuskanaleid. Niisutussüsteem Hispaania kaguosas


Agrokliima Hispaania põhjaosa iseloomustab parasvöötme kliima ja kesk- ning lõunaosa
lähistroopiline vahemereline kliima. Põhja- ja loodeosa on niiske ja merelise
kliimaga. Lähistroopiline kliima Hispaanias toob kaasa niiske ja sooja talve. Suvel on
aga ilmad kuivad ja palavad. Sademed ja temperatuur on riigi erinevates osades kohati erinev. Aastane keskmine
temperatuur jääb vahemikku 13-18 kraadi. Soojem on riigi lõunaosas, madalamatel
kohtadel. Juuni, juuli, august on kõige palavamad kuud Hispaanias, kuid ka kõige
sademete vaesemad. Talvel on keskmiseks temperatuuriks 10-14 kraadi, suvel aga
20-25 kraadi. Sademete hulk on suurem kõrgustikel ja nende lähiümbrustes. Aastane sademete
hulk jääb vahemikku 200mm-1600mm. Riigi põhjaosas on aastane sademete hulk
tunduvalt suurem. Hispaania põhja pool asuvas San Sebastianis on aastane
sademete hulk 1581mm. Seevastu aga lõuna pool asuvas Ameria linnas on aasta
keskmine sademete hulk kõigest 215mm. Riigis on üsnagi viljakad pruunmullad, mis võimaldavad saada mitu saaki aastas.
Põldude niisutamiseks kasutatakse ka jõgede vett, sest kõigis riigi osades ei ole
sademeid aastas piisavalt. Kuid enamik Hispaania jõgesid on veevaesed ja
vooluhulk kõigub tugevalt. Selleks, et põlde niisutada kasutatakse põhjavett.
Piirkondades, kus ei ole piisavalt sademeid, et saadusi kasvatada, hakatakse
põllumaid kastma. Kastetud vesi imbub sügavale maasse ning võtab endaga kaasa
lahustunud soolaosakesi. Kapillaarjõud paneb aga vee liikuma tagasi ülespoole ning
sooja temperatuuri tõttu aurub vesi ära. Alles jäävad vaid soolad, mistõttu on
Hispaanias piirkondi, kus ei saa enam midagi kasvatada, sest pinnas on sooldunud.


Hispaanias on vegetatsiooni pikkus riigi erinevates osades erinev, kuid keskmiselt on
selle pikkuseks 6 kuud. Aastas saadakse mitu saaki, sest on piisavalt soe ja niiske
kliima. Temperatuur püsib ühtlane ja sademed jaotuvad aastas üsnagi ühtlaselt. Hispaania SKT 2017.aastal teenis Hispaania sisemajanduse kogutoodanguga 1,314 triljonit USA
dollarit. Riigi SKT elaniku kohta ehk sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta
oli 2017.aastal 38 400 USA dollarit ja 2016.aastal 27 200 USA dollarit. Erinevatel majandussektoritel on erinev osatähtsus riigi SKT-s.
Põllumajandustoodang moodustas 2017.aastal kogu SKT-st kõigest 2,6%.
Tööstused võtavad aga enda alla 23,2% riigi SKT-st. Toiduainetööstustest on
oluliseimad õlu tööstused, veinitööstused ja neitsioliiviõli tööstused. Muude teenuste
osatähtsus on 74,2% riigi erinevate majandussektorite tähtsuses. Hispaania
peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima
käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metallitööstused. Neis tööstustest
toimub ka suur eksport teistesse riikidesse. Hispaania on kogu tööhõive näitaja põhjal maailma tabelis 27.kohal. Tööhõive
näitaja sõltub põllumajanduse, tööstuse ja erinevate teenuste näitajatest.
Põllumajandus hõlmab põllumajandust, kalandust ja metsandust. Tööstus hõlmab
kaevandamist, tootmist, energiatootmist ja ehitust. Teenused hõlmavad valitsuse
tegevust, sidet, transporti, rahandust ja kõiki muid majandustegevusi, mis ei tooda
materiaalset kaupa.


Hispaanias moodustas 2009.aasta andmete põhjal tööstus 24%, erinevad teenused
71,7% ja põllumajandus 4,2% tööhõivest. Põllumajanduses töötab vähe tööealistest
inimestest. Seega võib öelda, et põllumajandusel ei ole väga suurt tähtsust
majanduses. Suurema sissetuleku riiki toovad teenused ja tööstused. Graafikult on näha Hispaania sisemajanduse kogutoodangut inimese kohta. On
olnud nii tõuse kui ka langusi, kuid alates 2013.aastast on kogutoodang ühe inimese
kohta tõusnud.


Tähtsamad põllukultuurid ja loomakasvatussaadused Graafikult on näha Hispaania kõige olulisemad 20 toodangut. Riigi kõige tähtsamad
toodangud on sealiha ja oliivid. Seejärel tulevad viinamarjad, tomatid, kanaliha,
lehma piim, nisu ja oder. Lisaks ka virsikud, nektariinid, mandariinid, muud
tsitruselised, kanamunad, mais, apelsinid, koorega mandlid, maasikad, lehtsalat,
seened, trühvlid ja kartulid. Lõuna-Hispaanias asub üks maailma suurimaid kasvuhoone piirkondi- Almeria.
Almerias ja linna kõrval asuvas El Ejidos asuvad ulatuslikud kasvuhooned. Maapind
on seal tasane ning ilm soe, kuid sademete hulk on peaaegu, et nullilähedane.
Kasvuhooneid on 30 000 hektari ulatuses. Ühe kasvuhoone suurus on keskmiselt
50x150 meetrit. Kasvuhoonetes on suurepärased tingimused erinevate
põllukultuuride kasvatamiseks. Hoones ulatub temperatuur kohati kuni 45 kraadini.
Kasvuhoonetes toodetakse mitmeid köögi- ja puuvilju. Kasvatatakse tomateid,
paprikaid, kurke, suvikõrvitsaid jms. Kasvuhoonetes kasvatamine annab Almeriale
tema peamise sissetuleku. Nendes piirkondades, kus kasvuhooned asuvad, on
eelkõige tegemist intensiivse põllumajandusega. Suur osa toodangust eksporditakse
edasi Euroopa põhja poole. Hispaaniat kutsutakse ka Euroopa köögivilja aidaks.


Hispaanias kasvatatakse hulgaliselt ka oliive. Riigi keskosas asuvad suured põllud
oliividega. Istandused asuvad punakal pinnasel ja kergelt kumeramatel mäenõlvadel.
Üks istandus on keskmiselt 20x7 km suur. Oliivid tahavad sooja kliimat, kuid taluvad
hästi põuda. 2018.aastal koristati Hispaanias kokku 2 579 001 hektarilt oliive. Kokku
korjati 9 819 569 tonni oliive. 2018. aastal oli maailma tabelis Hispaania 1.kohal
suurimate oliivi eksportijate seas. Hispaania eksportis 47% kogu maailma oliivi
eksportijatest ning teenis sellega 3,57 miljardit USA dollarit. Suur osa oliividest
eksporditi Prantsusmaale, Itaaliasse, Portugali, USA-sse ja Inglismaale.




Lisaks oliivisaludele ja köögi- ja puuvilja kasvatusele on Hispaanias veel erinevaid
taimekasvatusi. On viinamarjakasvatused, viigipuu istandused, mandariinide- ja
apelsinide kasvatused ning ka suhkrupeedi kasvatused. Hispaanias tegeletakse ka loomakasvatusega. Kõige suurem loomakasvatus on
sigadekasvatus. Kuid on ka suured lammaste kasvatused, veisekasvatused ja ka
kitsedekasvatused. Oluliste loomakasvatussaaduste hulka kuuluvad Hispaanias
sealiha, veiseliha, piim ja linnuliha. Hispaanial on koos Prantsusmaaga Euroopa Liidu suurim kalalaevastik.
Kalalaevastik koosneb 9 146 laevast, mis on EL-is suuruselt kolmas. Kalapüük
annab tööd umbes 36 800 inimesele Hispaanial on ligi 8000 km pikkune rannajoon,
mida ümbritseb nii Atlandi ookean kui ka Vahemeri. Riigil on head tingimused mere-
ja mageveekultuuriks. Lisaks tegeletakse ka kalakasvatusega. Hispaania toodab
aastas veidi alla 1,2 miljoni tonni kalandustoodetest. Olulisemad kalaliigid on
tuunikala, tursk, heeringas, sardiin ja krevetid, kuid ka peajalgsed on tähtsad. Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on
põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele. Castilla la
Mancha ja La Rioja asuvad riigi keskosas ja on tuntumad viinamarjakasvatus
piirkonnad. Põhjaosas on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedi
kasvatuspiirkonnad. Peamised puu- ja köögivilja kasvatuspiirkonnad asuvad riigi
edelapoolses Andaluusias, kaguosas Murcias ja riigi idapoolses osas Valencias. Ka
enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest asuvad Hispaania edelaosas.


Eksport Tabel näitab kõikide toodete eksporti. Graafikult on näha, et Hispaania ekspordib
kõige rohkem toodangut Prantsusmaale ja Saksamaale. Lisaks veel Itaaliasse,
Portugali ja Suurbritanniasse. Kõikidesse riikidesse välja arvatud Suurbritanniasse
on aastatel 2015-2019 aina rohkem toodangut viidud. Hispaania eksportis
Prantsusmaale 2019. aastal toodangut väärtuses üle 40 000 000 euro.
Suurbritanniasse samal aastal aga 19 000 000 euro väärtuses. Hispaania eksportis
2019.aastal kokku riigist välja 301 220 508 euro eest toodangut.


Sektordiagramm näitab Hispaania 2019.aasta värskete puu-ja köögiviljade eksporti.
Diagrammilt on näha, et riigist eksporditakse välja apelsine,meloneid, kurke,
sidruneid, arbuuse, tomateid, paprikat, tsitruseid ja nektariine. Kõige suurema osa,
36% moodustab muud värsked puu- ja köögiviljad. Kõige rohkem ekspordib riik välja
apelsine ja tsitruselisi. 7% arbuusidest ja 6% paprikatest viiakse teistesse riikidesse. Hispaania ekspordib ka suurtes kogustes veini, sest riigis asuvad suured
viinamarjaistandused. Lisaks ka neitsioliiviõli, mille jaoks kasvatatakse suurtes
saludes oliive. Joondiagrammilt on näha Hispaania puuviljade ja köögiviljade eksport vahemikus
2008-2019. Sinine joon näitab eksporti tonnides ja punane joon eurodes. Hispaania
eksport nii tonnides kui ka rahalises väärtuses on kasvav. 2016.aastal ekspordi
kogused vähenesid, kuid raha saadi rohkem. 2018.aastal hakkas puu-ja köögiviljade
ekspordi kogused tonnides taas tõusma.


Hispaania ekspordist moodustas 2018.aastal kõige suurema osa turismivaldkond.
Turism võttis enda alla 33,43%. Kollane osa näitab eksporditud
põllumajandustoodangute osakaalu. Kõige rohkem eksporditi riigist välja sealiha
(1,78%), seejärel tsitrused (1,59%) ja oliiviõli (1,57%). Import


Import ehk sissevedu on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist. Saksamaa,
Prantsusmaa, Hiina, Itaalia ja USA on peamised riigid, mis oma teenuseid ja kaupu
Hispaaniasse toovad. Kõige rohkem ostab riik kaupu ja teenuseid sisse Saksamaalt.
Eelmisel aastal ostis Hispaania riiki 335 405 588 euro eest kaupu ja teenuseid üle
terve maailma. Hispaania impordib teistest riikidest oma riiki sojaube, maisi, nisu, tubakat ja palmiõli.
Lisaks ka kartuleid, otra, rafineeritud suhkrut, toorsuhkrut ja ka rapsi. Maisi
imporditakse riiki seetõttu, et mais ei saa kasvada mägisel alal. Hispaanias maisi küll
vähesel määral kasvatatakse aga mägise maa tõttu ei ole toodet võimalik igal pool
kasvatada. Erinevaid tooteid imporditakse Hispaaniasse, sest pole sobivaid tingimusi
ise selle kasvatamiseks. Samuti on Hispaanias palju mägesid ning ka mõningaid
kõrbealasid või sooldunud alasid, kus põllukultuurid ei kasva.


Hispaania elanikud on toiduga piisavalt varustatud. Alatoitluse all kannatab vähem
kui 2,5% elanikkonnast. Hispaania puhul on tegemist arenenud riigi tootmisega, sest saadusi toodetakse
intensiivselt. Riigis inimesed ei kannata alatoitumise all. Põllumajandusega ei tegele
küll palju inimesi, kuid saadakse piisavalt vajaminevat toodangut. Hispaanias on
ühed maailma suurimad oliivisalud ning riik saab seeläbi suure sissetuleku oliivide
ekspordist. Lisaks asuvad Hispaanias suured kasvuhoone piirkonnad, kus
toodetakse Euroopale suur osa juur-ja köögiviljadest. Hispaanias on riigi erinevates
osades erinev kliima, mis võimaldab põllumajandusega tegeleda. Hispaania
ekspordib riigist välja suuremates kogustes veini, mandariine, apelsine, tomateid,
neitsioliiviõli. Riiki sisse aga importeerib maisi, nisu, sojauba, otra, palmiõli.


Kasutatud allikad: https://www.amusingplanet.com/2013/08/the-greenhouses-of-almeria.html
https://www.wfp.org/publications/hunger-map-2020
https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania
https://www.google.com/maps/@42.9457765,0.9972871,2696994m/data=!3m1!1e3!5m1!1e4
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sp.html
http://www.klimadiagramme.de/pics/st_esp.html
https://hispaaniaa.weebly.com/loodus.html
https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Infrosonic/Hispaania_loodusressursid
https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Infrosonic/Hispaania_p%C3%B5llumajandus
http://www.fao.org/forestry/country/19971/en/esp/
https://trendeconomy.com/data/commodity_h2/1509
https://padlet.com/redgidark01/o2vmzjviepge
https://www.google.com/earth/
https://www.indexmundi.com/spain/labor_force_by_occupation.html
https://et.wikipedia.org/wiki/Kliimav%C3%B6%C3%B6de
http://www.fao.org/faostat/en/#country/203
https://www.trademap.org/tradestat/Product_SelCountry_TS.aspx?nvpm=1%7c724%7c%7c
%7c%7cTOTAL%7c%7c%7c2%7c1%7c1%7c2%7c2%7c1%7c1%7c1%7c%7c1
https://miksike.ee/docs/lisa/9klass/8teema/loodus/hispaania.htm
https://vm.ee/et/2-majanduse-iseloomustus
https://www.eurofish.dk/spain
https://www.freshplaza.com/article/9197304/spain-record-exports-of-fruit-and-vegetables-in-
2019/
https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Bella20xx/Hispaania_p%C3%B5llumajandus
https://atlas.cid.harvard.edu/
https://commodity.com/data/spain/