Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hispaania keele Omadussõna reeglid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
omadussõnad, ainsus, mitmus, nuevo, nueva, andra, toomV -ei -e-rum e-tüvelised Käändsõnad · LK, nagu saksa, kreeka ja vene keeles, on kolm grammatilist sugu. Soolise kuuluvuse määrab nimisõnadel harilikult sõna lõpp, mõnikord ka tähendus. · Grammatilisi arve on LK kaks. · Meditsiiniterminoloogias tarvitatakse käänetest põhiliselt Nom., Gen. · Omadussõna põhivormideks on tema kõikide sugude ainsuse nominatiivi vormid. Omadussõnad esitatakse sõnastikus meessoo vormis ja lisatakse teiste sugude lõpud. · Vastavalt tüve lõpphäälikule jagunevad ladina nimisõnad ja omadussõnad viide käändkonda. Nimisõnu esineb kõigis viies, omadussõnu ainult esimeses, teises ja kolmandas deklinatsioonis. Omadussõna ühildumine nimisõnaga · Omadussõna ühildub nimisõnaga soos, arvus ja käändes, s.t. adjektiivi vorm valitakse vastavalt nimisõna soole ja vormile. Omadussõnaline
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13
kaashäälikut (Eki, 2012). Nende keelte sarnasus seisneb selles, et nendes on tähed, mida ei saa hääldata, vaid kirjutada. Vene keeles on need tähed Ъ ja Ь, riifi keeles - ə(„Schwa“) (Eki, 2012) (Taskutark, s.a.). Erinevus vene ja riifi keele vahel on selles, et nad kasutavad erinevaid tähestikke: riifi keel – laadina tähestikku, vene keel - vanaslaavi tähestikku. Morfoloogia ja süntaks Riifi keele sõnaliigid on järgmised: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, küsisõnad, eitussõna (Mylanguages, 2015). Vene keele grammatikas eristatakse 10 sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad (Calc, s.a.). Riifi keel Riifi keele nimisõnad eristuvad soo (mees- ja naissugu) ja numbri (ainsus ja mitmus) järgi. Meessoost nimisõnad berberi keeles tavaliselt algavad ühega nendest kolmest vokaalist: a, u või
1 ROOTSI KEELE GRAMMATIKA SISUKORD Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19
Näiteks: ,,el ultramarinos"- toidupood, ,,la barba" habe. Umbmäärased artiklid: meessoost un (ainsus), lunos (mitmus); naissoost una (ainsus), lunas (mitmus). Näiteks: ,,un hotel" hotell, ,,una camera" fotoaparaat. Artikkel määratakse sõnale sõna lõpu järgi. Enamasti on a-lõpulised sõnad naisoost ja ülejäänud meessoost, kuid on ka väga palju erandeid ja ebareeglipärasusi. ( Peerna: 120; Bermon: 72, 122 ) Ainsus ja mitmus Kui eesti keeles on mitmuse tunnuseks ennamasti d, siis hispaania keeles on mitmuse tunnuseks es või s lõpp. -s lisatakse, kui sõna lõppeb rõhutu vokaaliga, näiteks ,,la casa" maja, ,,las casas" majad või kui sõna lõppeb rõbulise e või o-ga, näiteks ,,cafe" kohvik, ,,cafes" kohvikud. -es lisatakse konsonandiga lõppevatele sõnadele, näiteks ,,el proffesor" õpetaja, ,,los
transkriptsioon. abvgde ë zzi j k l mn o p r s t uf h c c s sc y ' è ju ja a b v g d e (je) jo (o) z z i i (j) k l mn o p r s (ss) t u f h (hh) ts ts s sts õ e ju ja Grammatika Isikulised asesõnad Ainsus Mitmus 1. 2. 3. , , Küsisõnad "mis", "kes", "kuidas", "miks", "milleks", "kui palju", "kus", "kuhu", "kust", "millal", "milline", "milline, kumb", , "missugune". Grammatiline arv Kaasaegses vene keeles on kaks grammatilist arvu: ainsus ja mitmus.Vanavene keeles oli ka duaal, mille grammatilised tunnused on vene keeles osaliselt säilinud. Tabelis on toodud nimisõnade lõpud ainsuses ja mitmuses.
Ainsus Mitmus Kääne Küsimused Eessõnad Meessoost Kesksoost Naissoost Ninisõna Omadus OS NS OS NS OS NS sõna Meessoost Kesksoost Naissoost Kaas
Kelleks? Milleks?, Rajav lisatakse reeglina nimisõnale Kelleni? Milleni?, Olev lõpp: -s, -es. Ainsusel ei Kellena? Millena?, Ilmaütlev lisata mingit lõppu. - Kelleta? Milleta?, Kaasaütlev Kellega? Millega? Keelte võrdlus Tegusõna vormistik Pöörded on ainsus ja mitmus. Pöörded on ainsus ja mitmus. Ajad on olevik, lihtminevik, Ajad on lihtolevik, kestev täisminevik ja enneminevik. olevik, lihtminevik, kestev Tegumood: isikuline ja minevik,täisminevik, umbisikuline. Kõneliik: enneminevik, lihttulevik. jaatav ja eitav. Tegumood: isikuline ja
,,,,, ,,, ,. ,,,. NB! (eluta) , ,.. , , , . .Kui ei tea mis soost sõna on,kui ta lõpeb pehmendusmärkiga ja on ühesugune järelliide, vaata sõnaraamatust ja jäta meelde. - , - . . Nimisõna arvukategooria. : .Vene keeles on nimisõnal kaks arvu:ainsus ja mitmus. Mitmuse moodustamine. . . Ainsus. Mees-ja naissoost. Kesksoost sõnad. Kesksoost sõnade lõpus 1. on o.(kui tüvelõpu - konsonant on
Määrav artikkel 3 ASESÕNA 6 Isikulised asesõnad 6 Omastavad asesõnad 6 Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7 Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) 8 NIMISÕNA 9 Nimisõnade sugu 9 Nimisõnade mitmus 9 Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna käänamine umbmäärase artikliga 11 Omadussõna öeldistäitena 12 Omadussõna võrdlusastmed 12 TEGUSÕNA 14
sõnatüüpides kolme esimese kas käänatav sõna väljendab käände vaheline erinevus elusolendit või eluta asja. ilmneda täiesti piisava selgusega ainult tüvevaheldu- ses. Nt vormides kosk : kose : koske Arv Ainsus, mitmus Ainsus, mitmus Pöördkonnad Puuduvad 1. pöördkond, 2. pöördkond Kõneliigid Jaatav kõne, eitav kõne Jaatav kõne, eitav kõne Ajavormid Olevik, lihtminevik, Lihttulevik, olevik, lihtminevik. täisminevik, enneminevik (Olevikus ja tulevikus muutuvad sõnad vastavalt
VENE KEELE TESTID VI KLASSILE Tegusõna. I pöördkond II pöördkond Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus - ( - ) - ( - ) - ( - ) - - ( - ) - ( - ) - - - ( - ) - ( - ) - - ( - ) Täida tabel: Kirjuta tegusõna ette õige asesõna: ......... , ......
, (ainsus) Käänded Küsimused Om.s. (meessoost) (kesksoost) (naissoost) - - - . . nimisõna . . . - tugev Susisevad lühike i - ? kes? kaash. häälikud - - - - - - - - - -() ? mis?
2. (vos) estis 3. sunt Eitamisel non: non sum, non es Studiosus (pl studiosi) meessoost ülõpilane studiosa (pl studiosae) naisüliõpiane Salve! Salvete! Tere! Vale! Valete! Head aega! Quid tibi nomen est? Mis on su nimi ? Mihi nomen est......... Minu nimi on.... et/atque/-que ja Gratias ago! Aitäh! Käändsõnad (noomenid) Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (casus) caasus: Nom=Nominatiiv ( casus nominativus) kes? Mis? Gen=Genitiiv (casus genitivus) kelle? Mille ?, kuid ka kelle, mille seast? Dat=Daativ(casus dativus) kellele?millele?kellel?millel? Acc=Akusatiiv (casus accusativus)- sihitise kääne, keda?mida? Näiteks:Isa loeb
mille? • Dativus – dat. – alaleütlev – kellele? millele? • Accusativus – acc. – osastav – keda? mida? kuhu? • Ablativus – abl. – määruse kääne – kellega? millega? kuidas? kus? • Vocativus – voc. – ütte kääne – kes? Mis? KOLM GRAMMATILIST SUGU • MEESSUGU – genus masculinum – M • NAISSUGU – genus femininum - F • KESKSUGU – genus neutrum - N KAKS ARVU AINSUS - singularis MITMUS – pluralis • Nimisõnadel on viis KÄÄNDKONDA e DECLINATIO • Tegusõnadel on neli PÖÖRDKONDA e CONIUCATIO * Kuus AJAVORMI: olevik, lihtminevik, lihttulevik, täisminevik, enneminevik, teine tulevik Sõnaraamatus.... /näide, millised andmed on sõnaraamatust leitavad.../ • Puella, ae f – tüdruk - Genitiivi lõpp –ae näitab sõna kuulumist I käändkonda - Tähis f (femininum) näitab, et sõna on naissoost
16. Kui vokaal on enne vokaali, on see lühike 17. –alis, -aris, -atus, -inus, -osus on alati pikad lõpus 18. –icus, -ulus, -ula, -ulum on alati lühikesed 19. Millest koosneb omadussõna põhivorm? Kõikide sugude nom ainsuse vormidest 20. Kui omadussõna meessoo lõpp on –us, siis naissool ja kesksool on see a, um 21. Kui naissoost omadussõnal on lõpp –is, siis meessoost ja kesksoost omadussõnal on er, e 22. –us, -a, -um ja –er, -a, -um-lõpulised omadussõnad kuuluvad I rühma. 23. -Us-lõpulistel omadussõnadel Gen.Sing. lõpp on i, -a-lõpulistel on ae ja –is või –e- lõpulistel on is . 24. Nimetage 3.deklinatsiooni tunnus? is 25. Mitmenda deklinatsiooni nimisõnadel on Nom.Pl. lõpp –es ? III ja V 26. Mis soost nimisõnadel on Nom.Pl. lõpp –a? kesksoost nimisõnadel 27. 2.rühma omadussõnadel Nom.Pl. lõpp on –es, -ia 28. 1.rühma naissoost omadussõnadel Gen.Pl. lõpp on arum , kesk- ja meessoost omadussõnadel on orum 29
jätmine. Kui täishäälik on sõna keskel, võib juhtuda, et hääldatakse hoopis 2 konsonanti kõrvuti ja täishäälik ei kõla. Näiteks. 'momoe' (magada) on tihti hääldatud kui 'mmoe'. Rõhuta täishäälikud sõna lõpus jäetakse lihtsalt ära ja sõne lõpebki kaashäälikuga. (2) 22- Isikulised asesõnad: 23- 24- 25- Ainsus 26- Duaalsus 27- Mitmus 28- 1 a) Au 29- Ekslu 30- Inklus 31- Ekslu 32- Inklus b) Kau siivne iivne (kaasa siivne iivne (kaasa arvatud) arvatud)
· Erandid! a potato potatoes a tomato tomatoes a negro negroes a hero heroes · · f(e)lõpulistele sõnadele mitmuses lisatakse s. a roof roofs a safe safes · Erandid! a leaf leaves a thief thieves a wife wives a knife knives a shelf shelves a half halves · Pane tähele! Nimisõnad, millel on ebareeglipärane mitmus: a man men a woman women a foot feet a penny pence(kogusumma), pennies(üksikud mündid) a deer deer a sheep sheep an ox oxen a child children a mouse mice a goose geese a tooth teeth Omastav kääne Inglise keeles on nimisõnadel ainult üks käändelõpuga kääne omastav kääne. 1
kahes tegumoes ja kahes kõnes. Muutumatud sõnad ei pöördu ega käändu või käänduvad ainult osaliselt. Käändsõnad Tähenduse põhjal jaotatakse käändsõnu järgmiselt: · nimisõnad ehk substantiivid -- olendite, esemete või nähtuste nimetused. Nimisõnad jagunevad päris- ja üldnimedeks. Üldnimi on olendite, nähtuste või esemete liigi ühine nimetus; pärisnimi on üheainsa olendi, nähtuse või eseme nimi. · omadussõnad ehk adjektiivid -- märgivad olendite, nähtuste ja esemete omadusi · arvsõnad ehk numeraalid -- väljendavad olendite, nähtuste või esemete arvu ja järjekorda. Numeraalid jagunevad omakorda põhi- (märgivad arvu või hulka) ning järgarvsõnadeks (väljendavad järjekorda). · asesõnad ehk pronoomenid -- asendavad nimi-, omadus- ning arvsõnu Pöördsõnad Pöördsõnu võib tähenduse poolest lugeda tegusõnadeks. Tegusõnal on käändelised ja
Sellele vastab tavaliselt sisseütlev või alaleütlev + saakka ~ asti, näit. metsään saakka (~asti), `metsani', iltaan saakka (~asti) `õhtuni', rajalle asti `piirini'. Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel. Soome keele käänded8: Kääne Ainsus Käändelõpp nimetav 1. lahjakas tyttö - nominatiiv omastav 2. lahjakkaa/n tytö/n -n genitiiv sihitav* lahjakas tyttö - 3. akusatiiv lahjakkaa/n tytö/n -n osastav -a, -ä 4
paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas kalades Seestütlev kalast kaladest Alaleütlev kalale kaladele Alalütlev kalal kaladel Alaltütlev kalalt kaladelt Saav kalaks kaladeks Rajav kalani kaladeni Olev kalana kaladena Ilmaütlev kalata kaladeta Kaasaütlev kalaga kaladega Käändsõna formatiivivariandid KÄÄNE ARV
Seega piper-pepper->Pfeffer. twai-two->zwei, hairto-heart->Herz. 3) Helilised klusiilid -> helitud klusiilid b->p, g->k, d->t, þ->d. Seega rib-Rippe. bridge – Brück. beard->Bart, middle->mittel, cold->kalt, good-gut. þat-that->das, airþa-earth ->Erde. tugevad ja nõrgad nimisõnad Kui on tüvi lõppeb vokaaliga, siis on tugev nimisõna ja kui lõppeb kaashäälikuga siis on nõrk käändkond. Tugevad nimisõnad on need mille mitmus moodustub –s abil. Eye-eyes, kusjuures vanainglise keeles oli see sõna nõrk nimisõna eage – eagan. Nõrk nimisõna on see mille mitmus ei ole -s, inglise keeles seda väga palju ei ole, ox-oxen/criteria-criterion. tugevad ja nõrgad tegusõnad nõrk verb on see, mille minevik moodustatakse dentaali lisamisega. See on germaani keelte uuendus, sest tänapäeval ei ole mineviku moodustamine ablauti abil produktiivne. Selle
Kaudkõne Reported speech 11 Kaudküsimused Reported questions 12 Passiiv Passive voice 12 Loendatavad nimisõnad Countable nouns 12 Loendamatud nimisõnad Uncountable nouns. 13 Mitmuse moodustamine 13 Siduvad asesõnad 14 Omastav kääne 14 Käskiv kõneviis 15 Omadussõnad 15 Viisimäärsõnad 16 Tingimuslaused 16 2 Ajavormid Tense vorms Lihtolevik The present simple Korduv, harjumuspärane tegevus. Every day, twice a week, usually, sometimes, often, always. 1. pv (-s) do/does + 1. pv I get up at 7 every day. He always works hard. What time do you go to school?
...............................................................................................13 Siduvad asesõnad..........................................................................................................14 Omastav kääne..............................................................................................................14 Käskiv kõneviis.............................................................................................................15 Omadussõnad................................................................................................................15 Viisimäärsõnad............................................................................................................. 16 Tingimuslaused.............................................................................................................16 2
Inglise keeles järgneb kõikidele põhiarvsõnadele (peale arvsõna one) nimisõna mitmuses. two weeks kaks nädalat a hundred days sada päeva five books viis raamatut Aastaarvudes tarvitatakse ainult põhiarvsõnu. in 1966 in nineteen hundred and sixty-six või in nineteen sixty-six in 1905 in nineteen hundred and five Kuupäevi loetakse järgmiselt: May 9, 1945 - the ninth of May, nineteen hundred and forty-five või May (the) ninth, nineteen forty-five. Nimisõna mitmus Tavaliselt on nimisõna mitmuse lõpp -s book raamat boat paat books raamatud boats paadid Nimisõnad, mis lõpevad tähtedega -s, -ss, -sh, -ch, -tch, -x neile lisatakse -es ja loetakse -iz bus buss buses [bsz] fox rebane foxes [fa:ksiz] glass klaas glasses [glæsiz] church kirik churches [t:rt iz]
KORDAMISKÜSIMUSED Häälikud 1)Ladina keeles [ä] häälikule vastab diftong ae. 2) Häälikule [j] sõna alguses vastab i ja j 3) [k] häälikut märgistatakse tähega c ja k-tähega sel juhul, kui tegemist on laensõnaga 4) [f] tähistatakse f ja ph 5) Sõnas spatium ti hääldatakse nagu [tsi] 6) Ti peale s, x hääldatakse nagu (ti) 7) [kv] kirjutatakse nagu .qu 8) C nagu [ts] hääldatakse ainult enne i, e, y, ae, oe 9) Sõnaühendis caput costae c tähte loetakse nagu k 10) Ngu hääldame nagu ngv Rõhk 1)Rõhk langeb ainult kahe silbilisel sõnadel alati esimesel, kahel ja enamsilbilistel sõnadel eelviimasel või kolmandal tagant, mitte kunagi viimasel. 2) Kui eelviimasel silbil on diftong, siis see on pikk silp. 3) Silp on pikk, kui selle vokaal on enne kaashäälikute ühendit. 4) B, c, d, g, p, t + l, r ei tee silpi pikaks. 5) Kui vokaal on enne vokaali, siis see on lühike silp 6) Al-, -ar-, -at-, -in-, -os- on alati rõhulised või pikad. 7) Ol-, ul- on a
- ainsus - mitmus küsimused m.s k.s. n.s. - - - - - - oms ns . . . . . . - - - oms ns .. ? Kes
ASESÕNA 45 Isikulised asesõnad 45 Omastavad asesõnad 45 Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46 Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51 TEGUSÕNA 52 Tegusõna SER pööramine 52 Tegusõna ESTAR pööramine 53 ESCUCHA & REPÍTE 43 Tegusõnade SER ja ESTAR kasutamine 54
enamike keemiliste elementide nimetused: das Gold, das Kupfer, das Aluminium, das Eisen, das Neon, · das Chlor; füüsikaliste tähiste nimetused, tähestiku tähed: das Ohm, das Kilowatt, das Fis, das Ges, das · C, das Z; enamik noori loomi: das · Ferkel; linnad ja enamik maid: das Rom, das · Bonn; maailmajaod: das Asien, das · Europa; hotellid, kohvikud ja kinod: das Hilton, das · Capitol; värvid ja keeled: das Estnische, das · Grün. 1. Sufiksiga -e moodustatav mitmus. Umlaut võib esineda või puududa. · Enamik tugeva käändkonna meessoost nimisõnu: der Anfang die Anfänge. · Võõrapärase päritoluga meessoost nimisõnad, mis lõppevad sufiksiga: 1. -al: der General die Generäle; 2. -ar: der Kommissar die Kommissare; 3. -är: der Sekretär die Sekretäre; 4. -eur: der Ingenieur die Ingenieure.
Allofoon üks variant foneemist, nt esinevad h tähe hääldused. (foon) lihtsalt mingid tähed/häälikud millest sõnad koosnevad Minimaalpaar kana vs kala erinevad ainult ühe hääliku poolst, aga tähendus täiesti erinev 09.10.2012 Fonoloogia strukturalismi ühe põlvkonnana. VAATA SLAIDE 16.10 Morfoloogia Grammatiline kategooria: hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused nt ainsus vs mitmus, minevik vs olevik Gr.kategooriate(morfoloogilised)väljendusviisid: - sünteetiline väljendusviis(afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon) nii tüvi ise muutub kui ka lisatakse morfeeme - abisõnad e analüütiline väljendusviis. nt laual v laua peal, kapis v kapi sees. - (reduplikatsioon) kordus haigestus - sünteetiline jäi haigeks - analüütiline Markeeritus - eesti keeles ainsus markeerimata, mitmus markeeritud (poiss-poisi.d) (problemaatiline osastav: lauda, laudu)
2. nimisõna arvu "der Junge" Singular/ainsus "die Jungen" Plural/mitmus 3. nimisõna käände "dem Mann" Dativ "des Mannes Genitiv Artiklid võivad olla määravad (der bestimmte Artikel) umbmäärased (der unbestimmte Artikel) Määrav artikkel (der bestimmte Artikel) Ainsus (Singular) Mitmus (Plural) "der Garten" "die Gärten" "die Stadt" "die Stadte" "das Haus" "die Häuser" Määrav artikkel (der bestimmte Artikel) osutab sellele, et kõnealune objekt on eelnevast vestluses osalejatele tuntud. Mõnikord esineb määrav artikkel ka asesõna "see" asemel. Kennen Sie den Mann? Kas te tunnete seda meest?
Kindlate verbide rektsioonilise laiendina väljendab kaasaütlev kääne: e. asja, millele tegevus on suunatud, nt Maril oli raske uue olukorraga harjuda. Kaasaütleva käände tunnus on ga. Eesti keele arvukategooria liikmed Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka. Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget - ainsus ehk singular ja mitmus ehk pluural -, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus), nt Mees vehkis käega. Mees vehkis kätega. Arvuvastandus on ainult loendatavatel nimisõnadel, nagu mees, laud, tegevus. Loendamatutel nimisõnadel, nagu ilu, tõde, vanadus, gripp, leetrid, tavaline arvuvastandus puudub. Lisaks loendamatutele nimisõnadele on keeles nimisõnu, mis märgivad küll põhimõtteliselt loendatavaid asju, kuid ei erista nende arvu, nt püksid, käärid; asjade arvu
.. s.a). 1.2 Piirkond ja kõnelejate arv: Kairiru keelt räägitakse Kairiru, Karesau ja You saarel, Mushu saare põhja- ja lääneosas (Wivell, 1981: 1); kõnelejaid on 3 200 (Paul jt 2015). 1.3 Kirjaviis ja murded: kirjutatakse ladina tähtedega. Wivelli (1981: 191) järgi on kümme murret (koragur, shagur, rumlal, serasin, shem, yiwun, sup, maram, yuo ja worn). Uuemate andmete loetelus teadaolevaid murdeid ei esine (Paul jt 2015). 2. Morfoloogia 2.1. Arv ehk numerus: esineb ainsus, mitmus ja duaalsus. 2.2 Sõnaliigid/fraasid: Kõikides maailma keeltes on vähemalt nimi- ja tegusõnad. Eesti keeles on kaheksa sõnaliiki, Kairiru keeles on nad ka olemas, eraldi kirjeldusena Wivelli (1981) töös välja toodud sõnaliigid on kirjeldatud tabelis 1. Tabel 1. Sõnaliigid Nimisõna esineb kolme sorti nimisõnafraase: lihtnoomenifraas (Simp NP), liitnoomenifraas (Camp NP) ja eestäiendiga noomenifraas (App NP) (Wivell 1981: 37).
annaabi.ee 
