...........................5 Mehhiko......................................................................................................................................5 Kordamisküsimused....................................................................................................................6 Mõisted........................................................................................................................................6 Hispaania Ajaloolise arengu tulemusena on Hispaania muusikatraditsioonid erakordselt rikkad ja eripalgelised. Hispaania on riik, kus eri piirkondade vahel valitsevad keelelised ja kultuurilised erinevused. Lõuna-Hispaanias (Andaluusias) avaldub araabia ja mustlaskultuuri mõju, Põhja-Hispaanias on aga Prantsuse ja Itaalia kultuuri mõjuala. Tänapäeva Hispaania on jagunenud 17 autonoomseks piirkonnaks. Peale hispaania keele on seal ka veel riigikeeltena Kataloonia, Baskimaa ja Galiitsia keeled. Lõunas on Andaluusia dialekt
HISPAANIA MUUSIKA KÄTHLIN-ELIZABETH PETERSON SILLAOTSA KOOL 8.KLASS FLAMENKO • TEKKINUD ANDALUUSIA MAAKONNAS MUSTLASMUUSIKA MÕJUTUSEL. • VANIM ELEMENT ON LAUL, HILJEM LISANDUSID KITARRIMÄNG JA TANTS. • ISELOOMULIK TAKTIMÕÕT ON 2/4 VÕI ¾ VÕI NENDE KAHE KOMBINATSIOON. MUUSIKA • HISPAANIA RAHVAMUUSIKA PIIRKONNITI ERINEB AGA SELLE ÜHTSEKS JOONEKS ON TANTSULISUS JA RÜTMIERKSUS. • MUUSIKATRADITSIOONID ON ERAKORDSELT RIKKAD JA ERIPALGELISED. VIHUELA KITARR KASTANJETID TAMBURIIN KUULSAMAD HELILOOJAD • ISAAC ALBENENIZ • ENRIQUE GRANADOS • MANUEL DE FALLA • JOAQUIN RODRIGO
HISPAANIA Muusikakultuur Taavi Näks HISPAANIA KULTUUR . • HISPAANIA KULTUUR • Mõned faktid Hispaania kohta: • Pindala: 504 782 km2 Rahvaarv: 40 000 000 Pealinn: Madrid Keeled: hispaania (riigikeel), katalaani, galeegi, baski (autonoomsetes piirkondades koos hispaania keelega) Rahaühik: peseeta, euro • Suurimad Linnad • Madrid • Barcelona • Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao HISPAANIA INIMESED . • Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikule, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse.20.ajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtsse linnadesse. Pikkade sajanditega isesuguste inimrühmade kokkusulamisest kujunenud hispaanlased on romaani ehk ladina rahvas, kes ei erine füüsiliselt ega kultuuriliselt kuigi palju naabritest, portugallastest ja itaallastest
HISPAANIA Muusikakultuur Kairo ja Jüri . Hispaania kultuur . HISPAANIA KULTUUR Mõned faktid Hispaania kohta: Pindala: 504 782 km2 Rahvaarv: 40 000 000 Pealinn: Madrid Keeled: hispaania (riigikeel), katalaani, galeegi, baski (autonoomsetes piirkondades koos hispaania keelega) Rahaühik: peseeta, euro Suurimad Linnad Madrid Barcelona Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao Hispaania inimesed . Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikule, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse.20.ajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtsse linnadesse. Hispaania on olnud tavapäraselt väljarännumaa. Kuni 1930. aastateni läksid inimesed paremat elu otsima Ameerikasse. alates 1950.aastaist hakati rändama Euroopa maadesse, eelkõige Saksamaale, Prantsusmaale ja Sveitsi. Nüüd on Hispaania aga
............................................................................... lk 6 Hispaania popmuusika ................................................................................................ lk 7 Kokkuvõte .................................................................................................................... lk 8 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................... lk 9 HISPAANIA KULTUUR Mõned faktid Hispaania kohta: Pindala: 504 782 km2 Rahvaarv: 40 000 000 Pealinn: Madrid Keeled: hispaania (riigikeel), katalaani, galeegi, baski (autonoomsetes piirkondades koos hispaania keelega) Rahaühik: peseeta, euro Suurimad linnad: Madrid Barcelona Valencia Sevilla Zaragoza Malaga Bilbao HISPAANIA INIMESED Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikue, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse.20
Aeglane valss Esimene paaristants viini valss on üle sajandi olnud inspiratsiooniallikaks uute valsiliikumisel põhinevate seltskonnatantsude loomisel. Võimatu on alahinnata valsi mõju ka klassikalisele ja rahvatantsule. Seltskonnatantsudest on valsi järeltulijana kahtlemata menukaim aeglane valss. Tema sünniajaks loetakse aastaid 1924 1926, mil ta levis Inglismaalt Eutoopa mandrile ja sai tolle aja populaarseimaks moetantsuks. Aeglase valsi muusika taktimõõt on ¾. Taktis on kolm lööki, neist esimene rõhuline. Tempo 30 33 takti minutis. Sobivaim tempo on 31 takti minutis. Et muusikas on esimene taktiosa esile tõstetud, tuleb ka tantsus iga takti esimest sammu veidi rõhtutada, millega saavutatakse liikumise hoog ja loomulikum tõus esimesel taktiosal. Põhifiguurideks on: 1. Põhisamm üleminekuks vasakulepöördele (Closed Change from Natural to Reverse) 2
tuginedes kahele aeglasele põhisammule muusikatakti kohta. SALSA Praegune salsa on tõenäoliselt Kuuba tantsudest kõige populaarsem. Muusikaliselt on see keeruline segu ajaloolistest Kuuba tantsudest nagu son, danson, guajira, guaracha, mambo ja tsa-tsa-tsaa, pluss veel Kolumbia cumbia ja Puerto Rico bomba. Sellele rütmikokteilile on Ameerika muusika hoogu ning vitaalsust lisanud dzässi ja roki mõjud. Tulemuseks on joovastav segu täis elu ja rõõmsameelsust. Hispaania sõna salsa tähendab kastet, aga muusikud peavad silmas pigem vürtsi. Salsa jõudis esmakordselt areenile 1960ndatel USAs, selle vallutustööd kinnitas 1988.aastal ilmunud film ,,Salsa". See on tants, kus keha töö on vähemalt sama tähtis kui sammud, kui mitte rohkemgi. Ladina-Ameerika tantsud, eriti Kariibi päritolu tantsud on keerulised. Need on saanud mõjutusi pärismaalastelt, Hispaania kolonisaatoritelt ja Aafrika orjadelt, keda sisse veeti. Aafrika orjadelt
Ladina-Ameerika muusika Markos Paltser 8A Ladina-Ameerika koondab palju erinevaid kultuuritraditsioone. Räägitakse hispaania, portugali ja prantsuse keelt. Nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli (hispaania, portugali ja prantsuse keel). Tegelikult on küll mõnel Ladina-Ameerika maal ametlikuks keeleks inglise või hollandi keel. Ladina-Ameerika muusikast iseloomustavad sõnad „temperament“ ja „tants“. Paljudest selle maa tantsudest on saanud populaarsed seltskonna- või võistlustantsud. 1. Brasiilia
lõppeb kolmanda highlightiga. Paso doble tants kestab 2 minutit ning highlight´ide ajal võtavad tantsijad tavaliselt sisse mõne huvitava poosi. Võistlustel tantsitakse alati originaalse paso doble muusika järgi, sest see kirjeldab kõige paremini õiget õhkkonda. Samas on see õhkkond jällegi üks asi, mille üle palju vaieldakse, sest kui paso doble peaks kuulu järgi pärinema Hispaaniast, siis tegelikult sellest tantsu Hispaanias ei tunta. Paso dobles on küll sugemeid hispaania rahvatantsust ja flamenkost, kuid samas kirjeldab ta härjavõitlust ning arvatakse, et see tants on ehk veel enamgi kui teised võistlustantsud aegade jooksul muundunud millekski täitesti omanäoliseks ehk lihtsalt võistlustantsuks. On neidki, kes arvavad, et paso doble ei sobi oma olemuselt võistlustantsude sekka, kuid praegu ta seal siiski on. Samas käivad tipptantsijad paso doble olemust otsimas härjavõitluse areenilt ning
15 000 e.Kr. Umbes perioodil 500 eKr–300 e.Kr. asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja
poppingu, mis on järsk lihaste kokutõmme käsivarrel, kaelal, rinnal ja jalgadel, luues mulje kiirest tõmblusest. Sama üldnimetuse alla mahuvad ka boogaloo, strut, dime stop, wave, tick, twisto-flex, slides. New Yorkis sai sellise tantsu hüüdnimeks electric boogie, Los Angeleses pop-locking, Richmondis roboting, San Franciscos Chinese strut. Algselt kujutasid b-boys/girls, Brooklyn uprockers ja lockers endast erinevaid tantsustiile erineva muusika, riietuskoodi ja terminoloogiaga. Ühiseks jooneks oli improvisatsiooniline ja võistluslik element ning tantsimine pealtvaatajate/võistlejate ringi keskel. Saksa breikarit Stormi (kodanikunimega Niels Robitzky) peetakse Saksa ja kogu Euroopa breiktantsu (B-boying) vanaisaks. Ta oli Euroopa breiktantsu taaselustaja 1980-ndatel ning on sestpeale tegutsenud aktiivselt nii ala propageerija kui tunnustatud esinejana üle maailma. Algselt ehk eelkõige alternatiivsema popkultuuri nähtusena eksisteerinud breiktantsust on tänu tantsijatele
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Linda Tanissaar MUSTLASMUUSIKA Aastatöö Secunda aste Juhendaja Aire Luhaoja Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................4 1.MUSTLASED JA NENDE KULTUURI ÜLDISELOOMUSTUS............................................6 1.1. Päritolu...........................................................................................................
tõmblusest. Sama üldnimetuse alla mahuvad ka boogaloo, strut, dime stop, wave, tick, twisto-flex, slides. New Yorkis sai sellise tantsu hüüdnimeks electric boogie, Los Angeleses pop-locking, Richmondis roboting, San Franciscos Chinese strut. Algselt kujutasid b-boys/girls, Brooklyn uprockers ja lockers endast erinevaid tantsustiile erineva muusika, riietuskoodi ja terminoloogiaga. Ühiseks jooneks oli improvisatsiooniline ja võistluslik element ning tantsimine pealtvaatajate/võistlejate ringi keskel. Saksa breikarit Stormi (kodanikunimega Niels Robitzky) peetakse Saksa ja kogu Euroopa breiktantsu (B-boying) vanaisaks. Ta oli Euroopa breiktantsu taaselustaja 1980-ndatel ning on sestpeale tegutsenud aktiivselt nii ala propageerija kui tunnustatud esinejana üle maailma. Algselt ehk eelkõige alternatiivsema popkultuuri nähtusena eksisteerinud breiktantsust on tänu tantsijatele
AEGLANE VALSS Esimene paaristants viini valss on üle sajandi olnud inspiratsiooniallikaks uute valsiliikumisel põhinevate seltskonnatantsude loomisel. Võimatu on alahinnata valsi mõju ka klassikalisele ja rahvatantsule. Seltskonnatantsudest on valsi järeltulijana kahtlemata menukaim aeglane valss. Tema sünniajaks loetakse aastaid 1924 1926, mil ta levis Inglismaalt Eutoopa mandrile ja sai tolle aja populaarseimaks moetantsuks. Aeglase valsi muusika taktimõõt on ¾. Taktis on kolm lööki, neist esimene rõhuline. Tempo 30 33 takti minutis. Sobivaim tempo on 31 takti minutis. Et muusikas on esimene taktiosa esile tõstetud, tuleb ka tantsus iga takti esimest sammu veidi rõhtutada, millega saavutatakse liikumise hoog ja loomulikum tõus esimesel taktiosal. Põhifiguurideks on: 1. Põhisamm üleminekuks vasakulepöördele (Closed Change from Natural to Reverse) 2
Hispaania on päriliku parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik, kus võimu kehtestab kuningas. Hispaania kliima on vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Kliimat mõjutavad mäestikud ja kiltmaad, riigi suurus, samuti Vahemere ja Atlnadi ookeani lähedus. Maastik on piirkonnati väikeste erinevustega. Seal paiknevad mõned kõrgendikud, madalikud, kiltmaad ja leidub isegi kõrbe alasid. Hispaania üks iseloomulikumaid spordialasid on härjavõitlus ja ka jalgpallis on Hispaania valitsev riik. Peamised tööstusharud on auto- , keemia- , masina- , ja toiduainetööstus. Oma kasuks kasvatavad hispaanlased suhkrupeeti, tubakat, päevalille, puuvilla ja suhkrurooga. Kusjuures suhkrurooga kasvatavad nad ainsana Euroopas. 3 1.ÜLDANDMED 1.1 Asukoht Hispaania asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal
5. Philippe de Vitry (1291-1361) muusikateoreetiline traktaat > ajastu nimi; uue notatsioonisüsteemi leiutaja (lk. 80 ja 83) Kirjutas oletatavasti 1322-23 muusikateoreetilise traktaadi "Ars nova", mille järgi sai nimetuse kogu ajastu. Teda teatakse ka kui filosoofi, ajaloolast, matemaatikut ja luuletajat (Petrarca hinnangul ajastu suurim luuletaja Prantsusmaal). Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. 6. Johannes de Muris (u.1295-1351) 2-osaline taktimõõt > vahelduv taktimõõt, polümeetria, isorütmika (lk. 83) Põhjendas teoreetiliselt võimaluse kasutada kolmeosalise e. täieliku (Püha kolmainsus!) taktimõõdu kõrval ka kaheosalist. See uuendus tegi teoste rütmika vägagi keerukaks, tihti kasutati vahelduvat taktimõõtu ja polümeetriat (ehk mitmikmeetrum) - mitme erineva meetrumi kasutamine heliteose eri häältes. Kasutusele võeti isorütmika - meloodiat ja teksti mittearvestav rütmijärgnevuste kordumine (peamiselt motettide tugihääles tenoris) 7
leiutaja. Kirjutas oletatavasti 1322-23 muusikateoreetilise traktaadi "Ars nova", mille järgi sai nimetuse kogu ajastu. Teda teatakse ka kui filosoofi, ajaloolast, matemaatikut ja luuletajat (Petrarca hinnangul ajastu suurim luuletaja Prantsusmaal). Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks, kehtestades muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. 6. Johannes de Muris (u.1295-1351) 2-osaline taktimõõt > vahelduv taktimõõt, polümeetria, isorütmika Põhjendas teoreetiliselt võimaluse kasutada kolmeosalise e. täieliku (Püha kolmainsus!) taktimõõdu kõrval ka kaheosalist. See uuendus tegi teoste rütmika vägagi keerukaks, tihti kasutati vahelduvat taktimõõtu ja polümeetriat (ehk mitmikmeetrum) - mitme erineva meetrumi kasutamine heliteose eri häältes. Kasutusele võeti isorütmika - meloodiat ja teksti mittearvestav rütmijärgnevuste kordumine (peamiselt motettide tugihääles tenoris) 7
Muusikariistad Muusikariistad tekitavad kindla helikõrguse ja rütmikaga helisid, mida me kokku nimetame muusikaks. Antiikajast peale on inimesed valmistanud mitmesuguseid pille, kasutades seejuures nii mõnigi kord käepäraseid materjale. Nad on teinud muusikat meelelahutuseks, aga ka töötegemise hõlbustamiseks. On erinevat tüüpi muusikariistu ehk pille, mõnel neist on piirkonniti väga oluline tähendus. Pillid edastavad helisid helilainete võnkumisena. Sõltuvalt sellest, kuidas heli tekitatakse, liigitatakse pillid keel-, puhk- ja löökpillideks. Klaver Üks tähtsamaid klahvpillidest on klaver, ta on ühteaegu nii keel- kui ka löökpill. Klaver koosneb korpustest, malmraamist, puittugiraamist, kõlalauast, keltest (230), klaviatuurist ning haamer-,summutus- ja pedaalmehhanismist. Klaverikeeled on pingutatud tugevale malmraamile,
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia
gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse lauluks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. Läänekristlikus kirikus kujunes see välja 7.-8.sajandil. Gregooriuse laulus on peamised tekst ja sõnum. Tekst oli ladinakeelne. Laul on ühehäälne ja saateta. Kirikus kasutati siiski tagasihoidlikku orelisaadet. Olenevalt liturgiast võis laulda üks laulja, lauljate grupp või terve koor. Taktimõõt puudus. 7. Kristliku kirikulaulu kaks liturgia liiki tunnipalvus ja missa. . Kõik Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa lauldavad liturgilised laulud jagunevad kaheks: proopriumiks ja ordinaariumiks. Prooprium laulud vahelduvad iga päev. Ordinaarium laulud kõlavad kõikidel teenistustel. Kyrie eleison Issand, halasta
Prantsusmaal Henri IV andis välja Nantes’i edikti, millega riigiusuks kinnitati katoliiklus ja hugenottidelt (protestandid) võeti nende eriõigused (usuvabadus, tugipunktid) Inglismaa rajas rahvusliku anglikaani kiriku, Inglismaal levis ja tugevnes ka puritaanlus, Šotimaal presbüterlus Skandinaavia maad said protestantlikuks Hispaania, Portugal, Itaalia, Iirimaa säilitasid katoliikluse
Mõnel oli looduslik õõs, teistes suurendati seda, et hääl oleks valjem. Osale puuriti augud sisse, et neid paarikaupa kokku siduda. Niisuguseid pille mängisid alati naised tantsu saateks. Plagistidest arenesid esimesed kastanjetid, mida kohtab esmalt Kreeka ja Egiptuse rahvalikus muusikas 500 eKr. Need olid praegustest kastanjettidest palju pikemad. On teada, et ka Vana-Roomas olid kastanjetid olemas. Euroopas seostatakse kastanjette kõige rohkem Hispaania flamenko tantsuga. Seal olevat neid tuntud juba siis, kui tekkis foiniiklaste koloonia. Triangel Triangel on Egiptuse sistrumi järeltulija, mida mängiti jumalannade Hathori ja Isise auks ning kurjade vaimude peletamiseks. Sistrumil oli 2 põhikuju: 1) metallist ja kaarjas, 2) fajansist templisistrum, millel oli keskne jumalanna Hathori pea. Metallpill oli tagurpidi pööratud U-kujuline ning sageli hõbedast, alla oli kinnitatud puust käepide
Ladina-Ameerika rahvastik ja kultuur Helen Tahk Üldiselt L-A ehk Iberoameerika on Ameerika maailmaosa, kuhu kuuluvad kõik Ameerika maad peale USA ja Kanada. Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja- Ameerika alasi, mis jäävad Rio Grandest (Rio Bravo del Norte) lõuna poole. Ladina-Ameerika nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli. Näiteks- hispaania, prantsuse ja portugali keel. Vaatamata sellele võib leida mõnes L-A riigis ametlikuks keeleks inglise või hollandi keele. Ladina-Ameerikasse kuuluvad riigid Argentiina, Aruba, Belize, Boliivia, Brasiilia, Tsiili, Colombia, Costa Rica, Kuuba, Dominikaani VR Ecuador, El Salvador, Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Guatemala, Guyana, Haiti, Honduras, Martinique, Mehhiko, Hollandi Antillid Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, Puerto Rico, Saint-Martin, Saint
suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värstiriigid (suurim Kiievi) mongolite rünnakud. Bütsants- türklasete rünnakutel vähenendu, Balkani ps ja Türgi. 15.sajand: Inglismaa- kaotati alad Pran (100.a sõda 1337-1453), laienes kontrolli all Iirimaa. Pran- tugev ja ühtne, tsentraliseeritud kuningriik, pealinn Pariis. Hispaania- ühtne riik (1492), kogu Hispaania ala ühendatud ühtseks kuningriigiks kuninganna Isabella ja kuningas Fernando. Saksmaa- killustati, nõrgem, Itaalias üksikud riigid. Paavstiriik- taastati paavstide võim, lõpetati suur kiriku lõhe, võimul vaid üks paavst Roomas. Poola- poola+leedu ühtneriik (abieluliit), ristiusk. Põhjamaad- üks suurriik- põhjamaade riik, Soome, Taani, Rootsi, Norra. Baltimaad- eestlased+lätlased. Venemaa- ühtne riik, taastati veneriik, keskuseks Moskva, Moskva suurvürsti riik, osa
Teine variant - pärineb ladina sõnast "tango", mis tähendab "puutun". Tango sündis kiiresti kasvavate ja etniliselt kirevate suurlinnade Buenos Airese ja Montevideo alamklasside seas, sidudes Euroopa muusika- ja tantsutraditsiooni (habaneera) Lõuna-Ameerika päritolu milonga ja Aafrika rütmidega (candombe). Algul tantsiti tangot mistahes sobiva muusika järgi, hiljem hakati looma spetsiaalseid palasid. Tangomuusikat esitas tüüpiliselt orkester, kuhu kuulus viiul, klaver, kitarr, flööt ja akordion. Tangomuusika üheks väljapaistvamaks heliloojaks peetakse argentiinlast Ástor Piazzollat. Tantsu nimetusele on antud erinevaid seletusi: Hispaanias on eksisteerinud sellenimeline flamenkostiil; Hispaania kolonistid kutsusid tangoks mustanahaliste orjade koosviibimisi ja 3 pidustusi. Tango on iseloomult sensuaalne ja dramaatiline tants; legendi järgi kujutab see prostituudi ja sutenööri suhet. 20
lauluvorme. Laul on ühehäälne ja saateta, ent kirikus kasutatakse siiski sageli tagaishoidlikku orelisaadet. Olenevalt liturgiast võib laulda üks laulja, lauljate grupp või terve koor, mis sageli jaguneb kaheks vastakuti laulvaks rühmaks. Kuna roomakatoliku kiriku jumamateenistuse keeleks oli ajalooliselt ladina keel, siis on ka gregoriuse laulu tekstis enamasti ladinakeelsed. Laulu rütm lähtub loomulik kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub. Ka helikõrguste osas võtab meloodia eeskuju kõnest, selle kõrgpunktid rõhutavad olulisi sõnu ja lause osi. Läänekirikus lauldi kagu I aastatuhande jooksul valdavalt phehäälselt. Sageli oli selline laulmine seotud vaba improvisatsiooniga ja nii võis hulgakesi koos lauldes lidanduda ka mitmehäälsuse elemente. Peamiselt oli tegu suuliselt levinud ja säilinud trdaitsiooniga. Teisel aastatuhandel sai
"pildikummardamist". William Shakespeare- Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolmeks: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. Antiigiainelistes näidendites käsitles Shakespeare siiski mitte antiikaja, vaid kaasaja probleeme ja andis tegelastele kaasaegsete inimeste iseloomujooned. Valdavalt on ta näidendid kirjutatud blankvärsis. William Shakespeare'i teosed on avaldanud maailma kultuurile tohutut mõju ning kuuluvad kindlalt maailmakirjanduse klassikasse. Nende aineil on tehtud arvukalt kirjandus-, kujutava kunsti ja lavateoseid, filme jt kunstiteoseid. Shakespear’i teoseid: "Hamlet", "Kuningas Lear", "Romeo ja Julia", "Othello", "Tõrksa taltsutus", "Suveöö unenägu", "Veneetsia kaupmees" jne Mikolaj Kopernik- heliotsentriline maailmamudel, Juba 16. sajandi alguseks olid Kopernikul välja kujunenud heliotsentrilised vaated. 1514
2. Nimeta varakristliku muusika laulutüübid ja seleta nende tähendus. psalmoodia Gregoriuse laulutüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine. hümnoodia hümnide, uute luuletekstide laulmine. responsooriumi laulmine kaunistatud stiilis improvisatsiooniline Gregoriuse laulu tüüp. antifooniline laulmine vastulaulmine 3. Mis muutus Euroopas pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal? Iseloomusta võrdlevalt lane- ja idakristluse poliitilisi tagamaid ja mõju kultuurile. Idakristlus: kirik muutus iseseisvamaks, kuid nõrgemaks. Muutus rohkem, kui idakirik. Ladina keel. Läänekristlus: kirik on väga tihedalt riigivõimuga seotud ning on muutunud tähtsamaks ja tugevamaks. 4. Lõpeta laused. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Esimesteks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada püha Augustiniust, kelle õpetus on sillaks Kreeka-Rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. Kirik legaliseeriti 313. aastal
2) Dies irae-viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis-kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa-annab edasi kurbust ja hingevalu. Gregooriuse koraal (laul) Keskajal tekkis gregooriuse laul e. gregooriuse koraal. Gregooriuse laul on: · roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul · laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed · retsitatiivne · puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt · rütm lähtus tekstist · kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, zanre ja lauluvorme:
Suurim järv on Titicaca, Boliivia/Peruu, 8340km2 Pikim jõgiAmazonas, Brasiilia, 6516km Kõrgeim tippCerro Aconcagua, Argentiina, 6959m Madalaim koht on Valdesi poolsaar, Argentiina, 40m allpool merepinda 13 riiki Lõuna Ameerikas: Argentiina *Peruu Boliivia *Prantsuse Guajaana Brasiilia *Suriname Colombia *Tsiili Ecuador *Uruguay Guyana *Venezuela Paraguay Pealinn: Buenos Aires Rahvaarv: 34,6mln Rahaühik: Agentina peeso Riigikeel: hispaania Iseseisvus saavutati 1850a. Mitmeparteiline demograafia Kohustuslik sõjaväe teenistus Majanduse tugevad küljed: Tugev ja mitmekülgne põllumajandus (peamiselt veiseliha, nisu, puuvili ja vein) Suur energiavaru ja oskustööjõud Majandusreformid, rahakursi stabiliseerimine ja inflatsiooni vähendamine ahvatleb välisinvestoreid Majanduse nõrgad küljed: Hüperinflatsioon tekitab ikka veel kahtlusi madala inflatsiooni jätkumises.Kohapealne
Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1
elavamaks, kui see enne oli. Egiptuses oli templi(muusika)reform, st et kõrgemates klassides muusika keelati. Tänapäevaks pole Egiptuse muinasaegset muusikat säilinud, alles on vaid pildid, millel kujutatakse musitseerimist. · Kreeka- muusika oli kõrgel tasemel arenenud. Homerose ,,Iliases" rääkis kuulsatest lauljatest, kes kandsid eeposeid ette. Kreekas domineeris koorilaul. Erinevad pillid: · KING- löökpill Hiinas. Koosnes 16 erineva suurusega kiviplaadist, mida mängiti puust haamritega. · Mitm. VILEPILLID- valmistati loomakontidest, mammuti sarvedest ja kihvadest. · VINA- kitarri eelkäija, tekkis Egiptuses. Legendi järgi koosnes surnud kilpkonna kestast ja pingul soolikatest. · Mitm. FLÖÖDID- teada on vaid põikiflööt ja otseflööt Vaid Kreekas ja Egiptuses: · LÜÜRA- keelpill · AULOS- nagu vilepill, 5-6 auku
riik on tekkinud idaslaavlaste enda sisemise arengu tulemusena. 862 Rjurik vallutas Novgorodi 882 Kiievi vallutamine 988 võeti vastu ristiusk. Said Bütsantsilt mõjutusi. Vene riik lagunes, kui vürst jagas riigi surres oma poegade vahel ära. Riigi juht oli Kiievi suurvürstil, aga reaalselt tal eriti võimu polnud. Vürsti roll oli sõjaväge juhtida. Druzinnik oli vürsti sõjaväelane, kaaskondlane ja nõuandja. 9. Araablased ja islam Araablaste peamine elupaik oli Araabia poolsaar ning kuna see oli suures osas kõrb, tegeleti rändkarjakasvatusega - kaamel (beduiinid - rändkarjakasvatajad) ja oaasides põlluharimisega datlipalm (fellah). Läänepoolsed alad Punase mere ääres olid kaubateed, mis viisid põhjast lõunasse. Kaubateedele oli tekkinud kaks olulisemat linna: Meka ja Medina. VI sajandil haarasid sugukondade juhid endale võimud. Algselt olid araablased polüteistid, kus kummardati paljusid jumalaid. Esialgu oli Allah ainult üks jumal paljudest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
