" Nii võis see olla raamatu kirjutamise ajal 100 aastat tagasi, aga on ka praegu. Mulle tundub, et ei mehed ega naised mõista, kui neile esmalt ära öeldakse. Nad ei jäta oma silmarõõmu enne rahule, kui saavad võimaluse olla temaga koos. Tihti antaksegi lillesülemitele, kaisukarudele, kommikarpidele ja järjepidevusele järgi. Mõne aja pärast aga tekib rutiin ning huvi kaob ja valitakse uus sihtmärk, keda jahtida. See teeb aga hingeliselt inimestele väga haiget ning usun, et keegi meist ei tahaks sellega elus kokku puutuda. Armastus kui kõikehaarav tunne. See moment, kui vaatad oma kallima silmadesse ja kogu muu maailm ununeb. Kõhus on naljakas tunne ning suurest õnnest tahaksid silmarõõmu pooleks kallistada. Iga minuti tahaksid veeta temaga koos ning üksteisest eemal olles keerlevad mõtted vaid tema juures. Ükski maailma mure ei tundu nii suur ja raske, kui on keegi, kellega seda jagada
Amoroso- armastusväärselt Misterioso- salapäraselt Energico- energiliselt Con brio- kuumalt, tuliselt Bellicose- sõjakalt Religioso- pühalikult Funebre- leinavalt Con fuko- leegitsevalt Brillante- briljantselt Secco- kuiv Furioso- metsikult, vihaselt Con spirito- hingeliselt Burleso- koomiliselt Semplice- lihtsalt Grandioso- suurejooneliselt Subito- äkki Calmando- rahulikult Dünaamika: Heliteose tugevus ja selle muutumine Piano Pianissimo- üli vaikselt Pianissimo- väga vaikselt Piano- vaikselt Mezzo Piano- pool vaikselt Mezzo Forte- pool valjult Forte- valjult Fortissimo- väga valjult Forte Fortissimo- üli valjult
Jossif Stalin Nimi Lapsepõlv Sündis 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril) Sündis Gruusia linnas nimega Gori Perekonda sündis veel peale tema kaks last, aga nad surid noorelt Isa oli vägivaldne ja joodik, ema väga usklik Hardidus Lõpetas Gori kirikukooli, pärast seda Tifisi õigeusklikku vaimulikku seminari. Tiftsi õigesusu koolis oli range režiim ning suur osa polnud hingeliselt selleks valmis Leidsid endale teise õpetuse- kuulumine keelatud organisatsioonidesse Tegutsemine Ta ühines Vene Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Parteiga (VSDTP-ga) ning temast sai elukutseline revolutsioonäär Ta sukeldus revolutsioonilise poliitika allmaailma, mida iseloomustasid vendeseltslaslikud intriigid, ideoloogiline väiklus, haritus, fraktsioonide võimumängud, revolutsionääride omavahelised armulood, politsei
tegutsenud Liivimaa kroonika autori, Tallinna eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäiku ja teda ümbritsenud keskaegset linnamiljööd. Teost läbib teema, milliseid kompromisse tuleb teha selleks, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda. Romaani peaprobleemiks on Russowi asend kahe sotsiaalse, kultuurilise ja rahvusliku maailma -- saksa ülikute ja eestlastest alamrahva -- vahel. Ta võitleb end olusid trotsides ülemklassi, kuid jääb hingeliselt seotuks maarahvaga. Seetõttu tuleb tal pidevalt laveerida ja kompromisse teha.
suuremate saavutuste puhul tunneme küll rõõmu, kuid väiksemad saavutused on meile tühised. Kõiges ei saagi alati võita, elu pole mäng võidu peale. Tihti ei saa inimesed aga sellest aru ning tuntukase kurbust ja stressi. Kui elult on saadud juba üks tagasilöök, ei suudeta edasi minna. On inimesi, kes on ka materiaalsest kaotusest löödud. Kuigi materiaalne väärtus võib osutuda oluliseks, on kaotada eluliselt, hingeliselt, märkimisväärsem, kui kaotada midagi materiaalset. Kaotust ei ole olemas. Seda, mida nimetatakse kaotuseks, on tegelikult võidetud kogemus, mis teeb meid targemaks ja annab jaksu edaspidiseks. Ka saksa filosoof Friedrich Nietzsche on öelnud: ,,Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks." Näitena võib tuua spordivõistlusi, kus mõni osavõtja ei ole rahul teise või kolmanda koha saavutustega, viimase koha saanud algajast
ümber. keha osas. Hinge roll inimese kehas on Hing lahkub peale surma Uskus, et hing mõjutab meie mõõtmatu. kehast. keha mitmeid funktsioone. Inimene maksab peale surma Inimene võib kannatada nii Inimese hing sureb koos tema oma tegude eest. füüsiliselt kui ka hingeliselt. kehaga. (Mitte otseses mõttes) Rain Hiietamm G1B
Iga rida algas sellisete sõnadega: ,,mida teha mäluga..." nagu poleksgi mäluga midagi võimalik teha. Mulle see luuletus ei meeldinud, ja arvan et oleks linnateatrist palju paremate luuletuste osaliseks saanud. Teine luuletus esitati Mathura poolt ja luuletuse pealkirjaks oli Must. Alguses, kui ma seda pealkirja nägin, siis ootasin ma midagi sama hirmsat ja sünget kui eelmine õhtu, kuid seekord oli päris positiivne. Luuletus esitati hingeliselt ja oli võrdlemisi lühike, sõnumiks oli ,,Must on kõik" mis on omamoodi väga huvitav vaatenurk ja mille peale ise tihtipeale ei tulekski. Mulle see luuletus isiklikult meeldis ja jään innukalt ootama mida järgmine esitaja suudab. Kolmandal õhtul oli luuletus Leelo Tungla poolt nimega Massikultuur ühe lausega. Minu arvates oli see võrreldes eelmistega väga hea. Kohe oli tunda, et seekord on tegemist ikka kogenud ja tunnustatud luuletajaga
Postimpressionism Vincent van Gogh (1853 1890) hollandlane. Ta oli enen Pissarroga kohtumist maalinud tugevate pintslilöökidega ja tumeda, isegi porise koloriidiga pilte lihtrahva elust või tavalistest esemetest. Hoolimata lihtsatest motiividest on neis teostes tajutav kunstniku kirg ja pingestatud suhe kujutatavasse. Noorikuna oli ta ütiranud kristliku jutlustajana inimestega sidet otsida, tunda kaasa vaestele ja neid hingeliselt toetada. 1886 1888 oli ta pariisis, liitus impressionistidega ning tema maalide meeleolu muutus rahulikumaks ning värvid muutusid heledamaks ja puhtamaks. ( Päevalilled. Saapad. Autoportree kinniseotud kõrvaga. Kirik Auvers'is.) Paul Gaugin (1848 1903) edukas pangaametnik, hakkas koguma impressionistide pilte, hiljem hakkas nende moodi maalima, loobus tulusast tööst. Ta pidas impressionismi kunstivooluks, mis muudab kunstniku passiivseks nähtava maailma jäljendajaks. Ta oli
arvamust täielikult. Tihti on nii , et sõnad ja teod ei käi käsikäes.Paljud asjad, mida on võimalik lubada sõnadega, ei pruugi keegi täita oma tegudega.Nii on meie kõigiga.Nii on ka meie riigikogu inimestega valimise ajal.Nad lubavad siis kõikvõimalikke positiivseid muudatusi oma sõnadega.Kuid kuhu jäävad nende teod?Seda teavad nad ainult ise. On nii, et sõnad võivad teha rohkem valu, kui teod.Sõnadega tehtud valu mõjutab ja teeb haiget meile hingeliselt ehk vaimselt ning tegudega tehtud valu on füüsiliselt valus.Paraku on nii , et hingeline valu on vahepeal lausa miljoneid korda valusam ja mõjukam. Meid on siin maailmas erinevaid ja valime sõpru ka erineval.Mõned meist valivad sõpru vaid tegude jägi, mitte sõnade, mis on minu jaoks olulisem.Paljud meist lihtsalt ei viitsi kuulatagi, mida kellelgi meile öelda on.Valides endale sõpru tegude järgi, võime saada valed sõbrad.Kuigi tegelikult on sõnad palju tähtsamad.Tuleks
Eriti löödud olime siis, kui võeti ära meilt iseseisvus, mille saamiseks tõime väga palju ohvreid. Ma arvan, et need kõik sõjad muudavad eestlased ka vaiksemaks. Nagu ka ''Tants aurukatla ümber'' olev Elmar, kelle pojad olid sõjas surma saanud. Mees oli kühmuvajunud ning mõtlik, kuna teadis, et pojad ei tule iial tagasi. Samas võime olla uhked, et ei ole võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist loobunud. Ka ´´Kolme katku vahel´´ peategelane Balthasar Russow jäi hingeliselt seotuks maarahvaga, mistõttu ei loobunud ta oma põhimõtetest, vaid tegi pidevalt kompromisse. Me oleme palju läbi elanud, kuid ma arvan, et ei ole põhjust kahetsemiseks, sest kõik see näitab, millised me tegelikult oleme.
Oktoobris 2006 tehti viis tundi kestnud operatsiooniga Andres Aagist Angela Aak. Angela Aak tunnistab, et kuigi tal on väga valus, tegi ta oma elus läbi selle, millest paarkümmend aastat unistas. Operatsioon maksis 300 000 krooni. Palju reisival muusikul tuleb saada uus pass ja uus isikukood. Pärast soovahetusoperatsiooni on ta hingeliselt tasakaalus ja õnnelik. Angela kardab kõrgust ja madusid. Rockileedi Angela Aak kuulub nende väheste naiste hulka, kes ei pelga avalikult tunnistada, et ta on lasknud oma rinnapartiid suurendada. Veelgi enam Angela julgustab ka teisi naisi probleemi korral oma enesekindlust ja -väärikust ihu plastilise kohendamise teel tõstma. Kunagi küsita Angela käest: Milline tunne on olla aheldatud valesse kehasse? Kas seda tunneb inimene ka füüsiliselt kuidagi (ma ei pea silmas anatoomiat)
Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused". Muu looming Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "AmorTrio"). Tänan kuulamast!
läbisaamine on väga konfliktirikas, sest jalutu poiss ei mõtelnud üldse sellele, et ka vaene kodanik on inimene ning sundis teda teiste päris hobuste ja eeslitega võidu jooksma. Jalutu käskis "hobusel" heina süüa ja muudki ebainimlikku teha ning ei pööranud tähelepanu tema kurnatusele. Väike poeg oli aga terve filmi jooksul arvamusel, et nii kaua, kuni tal on raha, peab ta kõik enda tahtmise saavutama. Film kujunes rahulikumalt hetkeni, kus inimene murdus ja muutus ka hingeliselt loomaks. "Hobune" loobus vastu põiklemisest ning leppis sellega, et peab olema kõigeks valmis, kui enda päevaraha teenida soovib. Filmi ideeks oli just see, kuidas inimesed ise teineteise kuritarvitamise ja tarbimiseni jõuavad. Võib isegi öelda, et see näitas selgelt klassidevahelist ärakasutamist ja inimeste hoolimatust üksteise suhtes. Tekkis tunne nagu inimesed ei mõistaks, kuidas nad üksteisele liiga teevad ja lõpuks sellega maailma hävitavad.
Loomingu Raamatukogus 1971. aastal. Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli viimane, mille ta avaldas Jüri Üdi pseudonüümi all ning sisaldab lõpuosana ka "Juhan Viidingu luulet". Aastal 1980 ilmus "Elulootus" juba Juhan Viidingu nime all. Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "AmorTrio" jm). Aastal 1980 avaldas Jüri Lina Stockholmis heliplaadil Üdi filosoofilisematest värssidest koostatud luulelavastuse "Katarsis tardumuskrampides" (koostaja Jaak Lõhmus). Plaat on tehtud mitu aastat varem Eestis keelustatud raadiolavastuse põhjal. Tegu on ilmselt ühe
veel soolasid. Alkeemiaga tegelesid keskajal peamiselt teadlased, kuid ka kloostrivaimulikud. Esimestena jõudsid alkeemiani araablased. Isegi maailmakuulus teadlane Isaac Newton, kelle järgi on nimetatud jõu mõõtühik njuuton ja kes oma elust ei raisanud ühtki sekundit selle peale, mida ta pidas mõttetuks ja mittevajalikuks, tegeles alkeemiaga mitmeid aastakümneid. Usuti, et alkeemia, nn Suure Toimingu valmimiseni jõutakse vaid juhul, kui ollakse võimeline end hingeliselt puhastama. Siiski, mitte ükski teadlane pole veel jõudnud enesekssaamiseni. Mitte ükski alkeemik pole veel jõudnud lõpetada Suurt Toimingut, mida on siiski peetud nii lihtsaks. Raamatus aga suutis Alkeemik metalli kullaks muuta. Alkeemikult õppis poiss oma südant kuulama ja tundma Maailma Hinge ja rääkima Maailma Keelt. Kuid metalli kullaks ta ikkagi ei osanud muuta. See-eest aga jõudis ta aga ome südame kuulamiseni, sai aru, et kui ta püüab olla
ei leia nad seda, mida nad otsivad. Nad ei tea, et see, mida nad otsivad, võib olla ühes roosiõies või tilgas vees. Nad ei leia seda, kuna nad ei otsi südamega. See ei pruugi olla kõige ilusam ja uhkem roosiõis või kõige sillerdavam kastetilk. Tuleb leida see õige. Silmad on pimedad, tuleb otsida südamega. Kui lihtne oleks tegelikult elada, kui me suudaks jääda oma elu jooksul sama lapsemeelseks, eetiliselt avatuks, siiraks ja hingeliselt puhtaks, nii nagu me oleme oma lapsepõlves, rikkumata kõigest ümbritsevast. Mida vanemaks me saame, seda vähem me kuulame oma südame häält, sest ühiskond, milles elame ei soosi emotsioone. Elus edasi jõudmiseks pead olema karm kaalutleja ja enesekeskne edasipürgija, sest ainult tugevad väljuvad sellest võitlusest võitjatena. Emotsioonid jäävad tagaplaanile. Me kohandame end ühiskonnale ja üldistele tõekspidamistele
Kunstnike Ühingu liikmeks ning ta pälvis 1861. aastal Peterburi Kunstiakadeemia nõukogult akadeemiku tiitli. Lisaks sai Köler õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis ning oli 1862-74 ka suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja. Köleril olid tihedad sidemed õukonnaga, olles aastakümneid Peterburi eesti haritlaskonna juhtfiguure. Vaatamata pikaajalisele elamisele Peterburgis Köler ei venestunud kunagi hingeliselt, vaid jäi südames ja oma tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale, tehes kõik temast sõltuva, aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt. Liikudes ja suheldes Peterburis vene võimukandjate seltskonnas, rõhutas ta korduvalt, et on eestlane. Köler on maalinud palju maastikke, enamasti Itaaliast ja Krimmist. Tema maalides valitseb looduslik küllus, iseloomulikud on romantilised kaljud ja veekogud. Enamasti lisas ta sinna mõne ilusa
kes hoolitseb oma tegude ja edasimineku eest. Majast väljudes hakkas peategelane naerma ,kergendatult ja häbelikult mõistes,et on reaalsus ja taas kahe jalaga maa peal. Kindlasti pole lihtne sulanduda teise kultuuri ja keskkonda, kuid elus tuleb teha palju otsuseid ja kui sa ise ei tee, ei tee ka keegi teine, kui peaks tegema võivad need olla valed, nii, et igaüks on oma õnne sepp. Mulle tundub,et tegelane oli hingeliselt traumeeritud või hirmutatud ja tal oli tõuget vaja enesekindluse poole, sest igalühel on oma arvamus ja soov.
2003. aastal puhkenud Iraagi sõjas osalesid ka Eesti rahuvalvajate üksused. Eesti kultuur ühendab traditsioonilist pärandit Põhjamaade ja Euroopa kultuurivooluga. Ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid siia levinud igast suunast. Eestit on sageli vaadeldud kui Lääne ääreala Ida vastas. Seda väljendab muu hulgas eriline ühendus protestandi ja õigeusu kiriku vahel. Praeguseni säilinud traditsioonide hulgas on käimine saunas. Paljud eestlased on hingeliselt seotud maakohtade ja loodusega, linnastumine on alanud üsna hiljuti. Eestlaste tähtsamad etnilised allrühmad on võrukesed, mulgid, saarlased,hiidlased ja setud, kes on siiani alal hoidnud oma põliseid traditsioone. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setude, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur. Minu arvates on Eestimaa üks tore, armas, pisike paigake, kus elada. Ma isiklikult
preemia. "Klaasist loomaaed" on Tennessee Williamsi näidend.Selle näidendiga sai Tennessee Williams maailmakuulsaks.Klaasist loomaaia tegelased on Amanda Wingfield, tema tütar Laura Wingfield ja poeg Tom Wingfield ning Laura eluaegne armastatu Jim O'Connor. Näidendil on seos tema enda eluga. Amanda sarnaneb kirjaniku emaga, Laura tema õega ning Tom autori endaga, sellest on juba raamatu alguses aru saada, sest kõik on pandud kirja väga hingeliselt. Laura on häbelik tüdruk, kes hoolib väga oma klaasist loomaja eest. Jim O'Connor on keskkoolis populaarne noormees, kelle ümber tüdrukud tiirlevad ja keda kõik armastavad. Jim O'Connor kingib lõpuks Laurale suudluse, kuid jätab ta maha, teatades kihlusest teise naisega. Laura peitub tihti oma klaasloomade kogu taha, mis sümboliseerivad ka tema klaashabrast siseelu. Tom, kes on pere ainus ülalpidaja, lahkub vanematekodust, tundes sealjuures, et ta
Harry on elus pettunud ning püüab oma mured unustada alkoholiga, kuid ka see ei päästa. Tihe positsioonivõitlus inimeses ja hundi vahel teeb olemise veelgi raskemaks. Loomalik instinkt tahab elada omaette ning ning kõike maha põlata. Inimene aga püüdleb kõrgema vaimse oleku poole. Kumbki pool ei suuda leppida teineteisega ning Harry saab endale sobiva nimetuse stepihunt, üksi olev rahulolematu olend. Kehaliselt on iga inimene tervik, hingeliselt aga mitte kunagi. Ta otsustab, et teeb enesetapu oma viikümnendal juubelil, sest siis tundub elu talle rohkem elamist väärt, kui on olemas mingisugune pääsetee siit maailmast. Harry suutmatus oma sisemusega toime tulla viis ta masendavasse olukorda, mille käigus ta eemaldus muust maailmast. Enesevihkamine on võrdne egoismiga, mis kutsub esile isoleeritust. Ta püüdis elust otsida kõrgemat tähendust , kuulas Mozartit, kirudes raadio ebaperfektsust, suutmata elada
"(Su nimi mus heliseb tasa) Isikustamine- "Vesi võlgu ei võta, laenuks ei neela leek"(Langenud saatusesõna), "Neelasid aastad."(Noorus on hõbe) Metafoor- "Nõnda lausuvad laud silmile,"(igatsus, sidrunimahl), "Sina, mu sisetunde minister," "Valitud seltskonnas vaim vaid pillerkaarleb palees." "Langenud saatusesõna" haakub teemalt minu elus olnud hetkega. Olen öelnud olulisele inimesele solvavat. Sõnu on raske tagasi võtta ja see tegi talle hingeliselt haiget. "Langenud saatusesõna tuul tagasi enam ei kanna." Õnneks andis ta lõpuks andeks. "Õiglus on kuningas, kuni halastus on kuninganna- maailma majesteet." Ma olen sind armastanud. Ma olen Su hüljanud ühe silbi pärast, mis vaikuse näkku Sa süljanud. Vere torm rebis raamatulehti ööl, mil viibisin Sinu pool. Tema jõhkruses kaheks tehti vaimuühtsuse ülikool. Minu jaoks on pealkiri "Mandragora" midagi väga maagilist. See on ravimtaim, aga rikkaliku ja kindla taustaga
alates 1858. aastast elas aga mitu aastat Roomas, maalides rohkesti väljendusrikkaid Itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid. 1861. aastal nimetati Köler Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks ning järgmisel aastal kolis kunstnik Peterburi, töötades kunstiõpetajana (sealhulgas tsaariperekonnas ja Kunstiakadeemias) ning saavutades tunnustuse karakteersete portreedega. Vaatamata pikaajalisele elamisele Peterburgis ei venestunud Köler kunagi hingeliselt, vaid jäi südames ja tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale ning tegi kõik temast sõltuva, aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt. Liikudes ja suheldes Peterburis vene võimukandjate kõige kõrgemas seltskonnas ja omades häid tutvussidemed keisriga ja keisrikojaga, rõhutas ta korduvalt, et on eestlane. Sellega teadvustas ta võimuladvikule ikka ja jälle eestlaste olemasolu. Ning mitmed Köleri parimad pildidki kujutavad Eesti talurahva elu.
Keelas hasartmängud, sealiha söömise, alkoholi pruukimise. Suurimaks süüks pidas islami usust taganemist. Paljude islamiriikide seadusandluse aluseks. Islami ühiskond Naised Omavad õigusi Hoiavad abielludes enda perekonnanime Perekond Tasakaal mehe, naise, laste ja sugulaste õiguste vahel (omakasupüüdmatu käitumine, lahkus, armastus) Stabiilne pere pakub rahu ja turvalisust Sugulasi ja lapsi hinnatakse väga Vanurid Nende eest hoolitsedes saab hingeliselt kasvada Nende suhtes peab käituma kaastundlikult, sest nad kasvatasid ka meid üles Austatakse, koheldakse armuliselt ja omakasupüüdmatusega Sunniidid ja siiidid Lõhenemine pärast Muhamedi surma Abu Bakr- Muhamedi äi (sunniidid) Ali- Muhamedi onupoeg (siiidid) ja väimees siiitide diskrimineerimine Siiidid ehk Ali partei Vaba tahe Vastutab enda tegude eest Kõik ei sünni vaid Allahi tahtel Ettemääratud saatus Mutah- ajutine abielu
nagu omaenda pussitamine. 3. 4 raamatut iseloomustavat sõna 1) Kaasahaarav 2 Mõtlemapanev 3) Huvitav 4) Õpetlik 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1. Kas viimasel leheküljel surma saanud mees oli Paul Bäumer? 2. Kas Pauli ema suri vähki? 3. Mis sai Albertist? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid 1) Sõda lõhub inimest hingeliselt palju hullemini kui füüsiliselt. 2) Kui sõdurid sõjas mõtlema hakkavad, võib see nad hulluks ajada. 3) Sõjaajal elavad inimesed ei suuda kunagi tunda seda, mida rindel sõdinud sõjamehed. 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta Erich Maria Remarque (kodanikunimi Erich Paul Remark; 22. juuni 1898 Osnabrück, Saksamaa – 25. september 1970, Šveits) oli saksa kirjanik. Ta on saanud kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna. 1916. aastal läks Remarque rindele, kus sai
alates 1858. aastast elas aga mitu aastat Roomas, maalides rohkesti väljendusrikkaid Itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid. 1861. aastal nimetati Köler Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks ning järgmisel aastal kolis kunstnik Peterburi, töötades kunstiõpetajana (sealhulgas tsaariperekonnas ja Kunstiakadeemias) ning saavutades tunnustuse karakteersete portreedega. Vaatamata pikaajalisele elamisele Peterburgis ei venestunud Köler kunagi hingeliselt, vaid jäi südames ja tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale ning tegi kõik temast sõltuva, aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt. Liikudes ja suheldes Peterburis vene võimukandjate kõige kõrgemas seltskonnas ja omades häid tutvussidemed keisriga ja keisrikojaga, rõhutas ta korduvalt, et on eestlane. Sellega teadvustas ta võimuladvikule ikka ja jälle eestlaste olemasolu. Ning mitmed Köleri parimad pildidki kujutavad Eesti talurahva elu.
ükskõik mida ja ükskõik kui palju kordi. Mida tähendab andestus? See tähendab, et andestatakse kõik üksteisele tehtud ebameeldivused ega tuletata seda enam kunagi meelde. F. Dostojevski romaan ,,Kuritöö ja karistus" jutustab noorest üliõpilasest Raskolnikovist, kes sooritab kuritöö, tappes liigkasuvõtjast vana naise ja tema õe, ning püüab seejärel nende vara röövida. Pärast kuriteo sooritamist jääb Raskolnikov n.ö hingeliselt haigeks. Esimene inimene, kellele ta oma süü üles tunnistab, on tema armastatu Sofja Marmeladova, kes on valmis talle andestama ja temaga koos karistust kandma. Sonja läheb kaheksaks aastaks Siberisse, et olla toeks nii Raskolnikovile endale kui ka teistele kurjategijatele, kes on saadetud pikaajalisele sunnitööle. Seoses Dostojevski romaaniga meenub E. Vilde teos ,,Külmale maale", mida võiks pidada ,,Kuritöö ja karistuse" paralleeliks
Viimaks otsustab Dorian taas kõlbelist elu elama hakata. Portree aga vananeb sellegi poolest edasi. Seda nähes otsustab Dorian maali hävitada ning lööb noa lõuendisse. Dorian leitakse südamesse löödud noaga ning äkitselt vanaks jäänuna. Dorian Gray portree on taas noor. Tegelased · Alan Campbell Keemik, Doriani vana sõber · Basil Hallward Kinnine ja omaettehoidev kunstnik, kes maalis Dorian Gray portree. · Dorian Gray Ilus, rikas, hingeliselt puhas ja rikkumata noormees · James Vane Näitleja Sibyli vend · Lea Doriani majapidaja · Lord George Fermon Sõbralik, kuid laisk ja lõbumaias aadlik · Lord Henry Wotton e Harry Paradoksaalse kõneviisiga, aforisme armastav ja küüniline aadlik · Margaret Devereux Romantiline iludus, kes suri aasta pärast peigmehe surma. · Mr Hubbard Punase põskhabemega väike raamimeister · Parker Basili teener
korraldanud massimõrva armastusest oma jumala nimel. Teisest küljes eksisteerib tugev armastus lisaks veel abstraksete asjade või esemete vastu. Nagu Tuglase novellis, ,,Toomehelbed", armastas alguses väike Leeni tingimusteta oma nukke just kui oma lapsi. Julgen väita, et igaühel on midagi, mida nad armastavad. Vastavalt isikule, kas sport, muusika, tantsimine või mõni hingeliselt oluline ese. Sellises situatsioonis üldiselt armastus kasvab ning pakub meelerahu, mitte ei tapa. Kui ühe asjaga kogu hingest tegeleda, hakkab ikka see rohkem meeldima ning saab õppida seda rohkem armastama. Kahjuks leidub ka inimesi, kellel on ülevoolav armastus materiaalsete asjade vastu, nagu näiteks raha. On inimesi, kes armastavad seda niivõrd, et tegelevad ainult selle kuhjamisega ning pühendavad sellele kogu oma elu
omada oma teoreemi või lihtsalt püüavad loogilisi seletusi anda, siis alkeemikutel oli üks eesmärk saada ,,jumalaks". Tarkade Kivi loomine oli alkeemikute Suure Toimingu eesmärk, sümboliseerides täiuslikkuse taotlust. Tõeline võlu peitus aga transformatsioonis, loomingus, arusaamise avardumises, loojaga kontakti saamises ja maailma mõistmiseks. Muundumine toimus protsessi käigus alkeemitu endaga, kes kasvas ja puhastus hingeliselt ja vaimselt sisemine pimedus muutus valguseks, tavaline eriliseks, hirm armastuseks ja teadmatus teadmiseks. Seda võiks minu meelest võrrelda budismiga. Budismis on samuti elu eesmärgiks saada ,,valgustatuks", saada õndsaks ja puhtaks. Oluline ei ole mitte Buddha kummardamine, vaid iseendas rahu leidmine. Mina arvan, et alkeemia ongi selline paras segu teadusest, faktidest ja suurepärasest fantaasiast ning tahtest. ,,Kui nobelist Einsteini kuulsaid valemeid saab tõlgendada üheselt,
VASTUSED: 1. Keskaja kultuur oli eelkõige kosmopoliitiline, mille põhjuseks olid tollased segased riiklikud olud. Kirjanduse seisukohalt oli rahvuskultuuride renemise takisutseks rahvuskeelte arenematus, mistõttu suulise ja kirjaliku suhtlemise vahendiks sai ladina keel. Rahvuskeelena oli ladina ühiskeeleks. Keskaega ei kuulunud inimese individuaalsuse ausatamine, inimese olemuse määras tema seisus, hingeliselt oli ta ennekõike Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. Keskaegse Euroopa usuks oli ristiusk, mis on ka tänapäeval kõige levinum. 2. Kristlus on lunastusreligioon- Jumal lõi inimese ja määras talle osaks igavese õnne, sõnakuulmatuna rikkus inimene aga loomupäralt vahekorda Jumalaga ning sattus seejärel kurjuse ja surma võimusesse. Inimene ise ei suutnud patust vabaneda ja Jumal sai
öelda geeniuslapsed neist tehakse saateid, kutsutakse esinema ning neist oodatakse palju. Muidugi on nende vanemad sellega väga rahul ja toetavad tähelepanu iga hinnaga, unustades lapse tegelikud tahtmised, soovid, unistused ja vajadused. Samuti on ka noortega, kes on geniaalsed füüsilistes tegevustes. Sellisel juhul soovib iga imelaps lihtsalt olla tavaline isik, ilma suurema surveta ja ka suurema tähelepanuta. Juhul kui seda kõike on tema jaoks liiga palju, võib see mõjuda tale hingeliselt laastavalt ja tekitada vaimseid raskusi edasi millegi poole pürgida, sest tema võimetest on viimanegi piisk välja pigistatud. Vältimaks sellist olukorda, peaksime laskma igal persoonil omamoodi kasvada ja lasta tema andekusel edasi areneda, sest keegi pole ilma sündinud, hõbelusikas suus, samas ei saa ka seda kõigi kohta väita, on ka selliseid inimesi. Andekal inimesel on paratamatult suurem võimalus elus läbi lüüa, kui seda oleks mõnel
Hemingway vihkab sõda. Ta on paradoksaalselt valmis tapmise ärahoidmiseks relva kasutama. Talle on tähtis humanism, ent seda tuleb kehtestada ja kaitsta relvaga, mis tähendab tapmise ja sõja vastu, relv käes, võitlemist. 7. "Ja päike tõuseb" dokumenteerib nn kadunud põlvkõnna elu Pariisis ja tegelaste reisi Hispaaniasse. See räägib tüdimusest, elupõletamisest, kalapüügist ja härjavõitlusest. Kadunud põlvkonna all mõistetakse sõjast elusalt naasnud, kuid hingeliselt ja vahel füüsiliselt vigaseid mehi, kellele sõda lõppes kaotusega, ükskõik millisel poolel nad sõdisid.
Sealt on pärit tema teoste teemad: kõrgema, puhtama maailma ning terviklikkuse ja harmoonia poole püüdlemine, vabaduseiha, piirete lõhkumine, iseseisvumine ja köidikuist vabanemine, tasakaalu leidmine iseendas rändamise kaudu, enesearendamine, et leiada oma tee. Zanri poolest kuulub suurem osa Hesse teoseid kujunemisromaanide hulka. Kujunemisromaanide tegelased saavad teose jooksul terviklikuks isiksuseks, küpsevad vaimselt ja hingeliselt. Ka Hesse romaanide põhiteemaks on traditsiooniline eneserealiseerimine, kuid ta uuendas kujunemisromaani zanri: eelkõige "Stepihundiga" muutis ta romaanitüübi vormi, kompositatsiooni ja jutustamistehnikat. Samuti lisas ta zanrisse autobiograafilisi motive, kaasaegse psühholoogia võtteid ja sotsiaalset kriitikat. Hesse peategelased on kõik enese otsingul ning püüdlevad harmoonia poole, nad on oma elus jõudnud ummikusse ja peavad, midagi oma elus või mõttemaailas muutma, et
igatahes sinu süda õige koha peal. Andes ära hädasolijale on sul võimalus pisarate asemel tuua teise inimese suule naeratus, mis on siiras. Heateole ei saa määrata rahalist väärtust, heategu tähendab enesele heameelt ja teisele suurt abi. Mõlemad osapooled saavad olla õnnelikud ja ilma vaevata edasi elada- see ongi puhas õnn. 9. Mis oli tugevam kui tuli ja murdis Õnneliku Printsi südame? Mis saab olla hingeliselt valusam, kui lähedase inimese kaotamine ja veel enese silme all? Mina arvan, et see murrab iga inimese/asja südame, olgu süda kas või maailma kõige kõvemast metallist. Pole midagi valusamat, kui hingevalu ja teadmine, et mul pole enam inimest, keda ma siin maailmas kõige rohkem armastasin. 10. Miks on muinasjutu pealkiri "Õnnelik Prints"? muinasjutu pealkiri on "Õnneliks Prints", sest loo peategelane elas oma eluajal lossis, kus
elus toime tulla. Nende haridustee jääb lünklikuks, nad ei hinda vaimseid väärtusi ega tundeid. Puuduvad eesmärgid ning tahe enda arendamiseks. Et lapse elutee kulgeks edukalt, peavad vanemad just haridustee alguses olema talle toeks ning tegema omalt poolt panuse, et järglasele valitaks sobiv lasteaed ning hiljem ka kool. Ainult siis küpsevad ka külvatud teradest lopsakad viljapead. Kui aga laps kohtab varases eas ükskõiksust ning hoolimatust, ei saa ta areneda nii füüsiliselt kui hingeliselt, seetõttu jääb "rohtaia" kasv kängu ega ole lopsakas. Teadmiste omandamist ei tohi unarusse jätta ka täiskasvanuna. Sel inimese eluetapil on oluline rõhku panna enesetäiendamisele. Teatriskäigud, kontserdikülastused, raamatute lugemine kõik see aitab pürgida vaimsete väärtuste poole, omada rohkem teadmisi kui harilik inimene. Ei piisa ainult töö ja kodu vahel pendeldamisest, nii võib teadmistemaailm vaeseks jääda. Kui oled kursis sellega, mis toimub mujal maailmas,
vahel säilinud vaid mõni üksik leht. Aga igaühes meist on varjul omad lood, oma maailm. Mõnes on see avaram, mõnes kitsuke, mõnda võid lugeda lõpmatuseni ja ikka ei taba päriselt tema olemust ... Erich Maria Remarque, 1898-1970 oli saksa kirjanik Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid? Hermann Hesse, 1877-1962 oli saksa kirjanik, luuletaja ja kunstnik Kehaliselt on iga inimene tervik, hingeliselt mitte kunagi. Friedrich (Wilhelm) Nietzsche, 1844-1900 oli saksa filosoof Tegelikult armastab inimene oma soove, mitte seda, mida soovib. Paulo Coelho, 1947- on brasiilia lüürik ja romaanikirjanik Ja nii kui nad (inimesed) meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea.
õpetada ja nende järale vaadata. Tänapäeval vajavad lapsed vanemate toetus rohkem, kui kunagi varem ja seda igapäevaselt. Samas on muutunud ka põlvkondadevahelised suhted ehk siis noorte ja vanemate inimeste suhted. Tänapäeval, kui tänaval nähakse näiteks väga vana inimest, siis tehakse tema kallal nalja või lihtsalt öeldakse, et ,,mida sa koperdad siin ees". See, on muiduga väga halb ja vale suhtumine vanemasse inimesesse. Sest see võib hingeliselt väga valus olla ja samas, jäävad noored ka ise kunagi vanaks ja siis ma ei usu, et neile meeldib, kui nende kulul nalja tehakse. Aga vanematesse inimestesse ei pruugi alati olla selline suhtumine, sest noori on erinevaid ja suhtumisi on erinevaid. Mõned näiteks lähevad vanematele inimsestel appi, kui neil on abi vaja ja aitavad vanemaid inimesi hea meelega. Näiteks kui neil on kotte vaja tassida või bussis iset pakkuda. Samas kui sa
lihtsalt üksteist süütult tapavad. Eesotsas on n.ö ,,bossid'', kes tavarahavast ära kasutavad oma poliitiliste õiguste leidmiseks. ,,Tõsiasjad on meid ära põletanud; me oskame vahet teha nagu kaubitsejad ja mõistame paratamatust nagu lihunikud. Me pole enam muretud -- oleme kohutavalt ükskõiksed." Sõda rikkus ära nende inimlikkuse ja muutis nad hoolimatuteks. Sõda kogenud põlvkonda nimetati õigusega ,,kadunud põlvkonnaks", sest kes rindel ei hukkunud, said haavata hingeliselt. Ainult kõige tugevamad elavad üle sõja jubedused: "Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui hakkad selle üle järele mõtlema''. Noorte tegevus sõjas koosneski kaevikutes istumistest ja rindel edasi - tagasi jooksmisest, inimeste tapmisest ja omade surma nägemises. Neist said ükskõiksed rindevõitlejad, kes püüavad oma tundeid alla suruda, et mõistust selgena hoida. Teose tegelane Albert ütles: ,, Sõda on kõige jaoks
keskseks kujuks. Riskeerides vabadusega, toimus just tema eestvedamisel 1864. aastal tema isatalus tähtis ,,Lubjasaare koosolek", kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga, milles juhiti tähelepanu üle jõu käivatele maksudele ja kohalike võimude omavolitsemisele. Pärast Carl Robert Jakobsoni surma 1882. aastal langeski rahvusliku liikumise juhtimise ränk koorem Johann Köleri õlgadele. Vaatamata pikaajalisele elamisele Peterburgis ei venestunud Köler kunagi hingeliselt, vaid jäi südames ja tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale ning tegi kõik temast sõltuva, aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt. Liikudes ja suheldes Peterburis vene võimukandjate kõige kõrgemas seltskonnas ja omades häid tutvussidemed keisriga ja keisrikojaga, rõhutas ta korduvalt, et on eestlane. Sellega teadvustas ta võimuladvikule ikka ja jälle eestlaste olemasolu.
Aastalaat (1971) Osa (1991) Detsember (1971) Aastal 1998 ilmus Käekäik (1973) mahukas kogumik Selges eesti keeles ,,Kogutud luuletused". (1974) Armastuskirjad (1975) Muu looming Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor-Trio"). Aastal 1980 avaldas Jüri Lina Stockholmis heliplaadil Üdi filosoofilisematest värssidest koostatud luulelavastuse "Katarsis tardumuskrampides" (koostaja Jaak Lõhmus). CD kogumik ,,Juhan Viiding" I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet
käituma. Suurim probleem on kindlasti see, et inimesed ei tea, kui halvasti võivad nad mõjuda ümberkaudsetele inimestele. 4) Lord Henry Wotton Ahelsuitsetaja, küüniline, väljendab ennast väga targa jutuga. Kõikidest asjadest omad teooriad ja arusaamised. Basil Hallward Kunstnik, ei suhtle väga palju, omaettehoidev, ei ava ennast inimestele ja kui seda teeb, siis ei ole selle üle väga õnnelik. Dorian Gray Rikkumata ja hingeliselt puhas noormees, kuni ta tutvub lord Henry'ga. Sibyl Vane Pidi saama Dorian Gray abikaasaks. Ilus, hea näitleja, lummav. James Vane Sibyl Vane'i vend. On laeval meremees. Alan Campbell Keemik, tark noormees, intellektuaalne kirg suunatud teadusele. Suurepärane muusik, kes mängib viiulit ja klaverit. 5) Peategelane muutub halvemaks. Muutub sellepärast, et tema sõber lord Henry Wotton mõjub talle halvasti oma filosoofiaga
olemas kaasa arvatud praegu olemasoleva säilitamine tulevikus. Eros ise on armastus ilusa vastu, järelikult ihaldab ta seda, millest endal puudus on. Siit võib välja lugeda, et Eros on inetu ning ei olegi mingi ideaalne jumal, vaid hoopis deemon, kes asetseb kõige keskel ning täidab ruumi inimeste ja jumalate vahel. Armastus on mitmekülgne ning ta on soov alati hüve omada. Selleks tuleb nii kehaliselt (sünnitades lapsi) kui hingeliselt (mõne teose loomisel) ilus sündida, tuues vana asemele noore ning värske. Armastus ei saa olla ise täiuslik, sest siis inimesed ei püüdleks selle poole, vaid jääksid rahulikult paigale. Ta on midagi vahepealset ning tükike põhimõtteliselt kõigest. Minu meelest on see täiesti tõsi, et ei eksisteeri ainult äärmused nagu näiteks ilus ja inetu ning just seal vahepealses alas paiknevad ka enamus inimesi.
läbi lüüa. Paljud andekad inimesed on maailma poolt pandud suure surve alla. Eriti nii-öelda geeniuslapsed. Neist tehakse saateid, kutsutakse esinema ning neilt oodatakse palju. Muidugi on nende vanemad sellega väga rahul ja toetavad tähelepanu iga hinnaga, unustades lapse tegelikud tahtmised, soovid, unistused ja vajadused. Juhul kui seda kõike on tema jaoks liiga palju, võib see mõjuda talle hingeliselt laastavalt ja pärssida pürgimist edasise poole, sest tema võimetest on viimanegi piisk välja pigistatud. Andekus võib küll muuta inimese elu raskemaks, nihutada tasakaalu ühele või teisele poole, aga temas on olemas võimalus, mida igaühele ei jagata. Küsimus on selles, mida saaduga peale hakata, võtta seda kui võimalust olla jumal või saatuse ebaõiglast karistust. Pessimist näeb igas võimaluses raskust, optimist igas raskuses võimalust. Mõõta saab andekust vaid
muredest. Kõige lihtsam on loobuda, kuid kas see on siis täisväärtuslik elu, kui elad ainult uskumuselt ja ei taha elus midagi muud? Mina arvan, et iga inimene peaks leidma oma õnne läbi meeldiva töö. Sellega jõudma siis sinna, kuhu ta südamest soovib minna. Ei ole muidugi oluline palju inimene teenib. Oluline on inimesed ja armastus sinu ümber. Tihtipeale on rikaste inimeste elu hingeliselt tühisem, kui vaese inimese elu. Jah, me tõesti elame ühe ja sama taeva all, aga meil kellegil pole sama silmapiir. Kõik see sõltub meie perest, meie tahtmistest ja soovidest. Pole vahet, kes me tulevikus olla tahame või kui kaugele soovime jõuda, et soov täituks, tuleb ainult vaeva näha.
struktuuride kokkuvarisemisega igasuguse mõtte. Kaitsta oma väärikust nagu Austria soov kätte maksta. Võitlevad pooled otsustasid siiski võitluste puhkemist, sest iga riik võis alahinnata sõja puhkemist, mida keegi ei oodanud. Riigid ei uskunud maailmasõjasse, usuti ainult, et võivad puhkeda väiksemad konfliktid. Esimene maailmasõda oli traagiline ja tarbetu konflikt. Traagiline sellepärast, et esimesele kokkupõrkele järgnenu kustutas kümne miljoni inimese elu, muserdades hingeliselt veel mitmeid miljoneid. Impeeriumid on lõpuks kokku varisenud, Nõukogde Vene impeerium neist kõige viimasena. Esimese maailmasõja puhul on tegemist ääretult mõistatusliku konfliktiga, mille lätted ja käik jäävad salapärasteks. Õitsev kontinent, Euroopa, oma edu tipul, olles maailma rikkuse ja võimu allikas ning vahendaja, ühel oma vaimse ja kultuurilise arengu kõrghetkel otsustas riskida kõigega, mis oli saavutanud enda jaoks, lükkas käima kõlvatu ja
,,Pisuhänd" on lugu sellest, kuidas osavuse ja kavalusega võidetakse tõrksa pruudiisa vastuseis ning noored armastajad kõigi tõkete ületamise järel õnnelikku abiellu astuvad. Väikearvulises tegelaskonnas vastanduvad kaks paari: äpardunud insener Ludvig Sander ja tema auahne naine Matilde ühelt poolt ning boheemik kirjamees Tiit Piibeleht ja Matilde õde Laura teiselt poot; nende vahel seisab tõusikust ärimees Vestmann, Laura ja Matilde isa. Ludvig ja Matilde on hingeliselt äriinimesed, nende püüdluste sihiks on aineline heaolu ja seltskondlik prestiiz. Piibeleht ja Laura peavad olulisemaks vaimseid ja hingelisi väärtusi, kuid pole ükskõiksed ka raha suhtes. ,,Pisuhänna" intriig on rikas ootamatutest pööretest ja üllatavatest käikudest. Intriigi käivitab Matilde kategooriline nõudmine: Ludvig pangu ammu lubatud romaan. Matilde tahab seltskonnale näidata, et kui ta ongi endale mehe ostnud see pole häbiasi-, on ta teinud head
mingiks ühtsuseks. Kui nüüd mõni inimene sammukese edasi läheb ning oma mina ettekujutatud ühtsuse kahesuseks laiendab, siis on ta juba peaaegu geenius, igal juhul haruldane ja huvitav erand. Tõeliselt pole aga mitte ükski, isegi mitte kõige naiivsem mina mingi tervik, vaid ülimalt mitmekesine maailm, väike tähistaevas, vormide, astmete ja seisundite, pärilikkuste ja võimalikkuste kaos. Kehaliselt on iga inimene tervik, hingeliselt mitte kunagi. NÄITED KIRJANDUSEST: Faust, Harry Haller, mingil määral Raskolnikov. Kui Faust lausub tolle kuulsa, imetletud lause: ,,Kaks hinge asuvad, ah, rinnas mul!" siis unustab ta Mefisto ja terve hulga teisi hingi, kes on tal samuti rinnas. Ka Stepihunt usub, et tema rinnas peitub kaks hinge ja leiab, et tal on seetõttu rinnas hirmus kitsas. Inimene on sajast koorest koosnev sibul, paljudest lõngadest põimitud kude. Elus ei ole asjad nii lihtsad nagu meie mõtetes
avastada ja ilma hirmuta arendada oma loomingulisi omadusi. Selline inimene pakub endale rõõmu ja toob kasu ka teistele. Sellistest inimestest räägitakse kui täisväärtuslikest ühiskonnaliikmetest. Selline võib olla psüühiliselt terve ja vaba inimene. Sõna psüühiliselt tuleneb kreeka keelsest sõnast , PSÜHE' mille tähenduseks on hing. Nii nagu üldine mittevabaduse mõistmine on kergem ,kui seda on vabaduse mõistmine ,nii on ka kergem defineerida hinge mittevabadust. Hingeliselt mittevaba inimene kogeb pinget ja ebamugavust oma hinges. Selliste olukordadega tegeleb selline teadus nagu psühholoogia, mis on samuti tulnud eelmainitud kreeka keelsest sõnast ,psühe' e. hing. Mingil määral puutuvad kokku ja huvituvad sellest teadusest kõik inimesed , ise seda teadmata. Iga kord kui inimene on vastamisi probleemiga, miks ta ei saa hakkama enda püstitatud eesmärkidega, ei suuda lõpetada mingit alustatud
teatri- või filminäitlejad, lauljad, kirjanikud, kunstnikud) all ning sisaldab lõpuosana ka "Juhan Viidingu luulet". Aastal 1980 ilmus "Elulootus" juba Juhan Viidingu nime all. Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. Juhan Viiding oli ka edukas näitleja ja lavastaja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid "Olevused", filmistsenaariume "Nipernaadi" ning esinenud lauljana ansamblis "Amor-Trio" jm. Aastal 1980 avaldati Stockholmis heliplaadil Üdi filosoofilisematest värssidest koostatud luulelavastuse "Katarsis tardumuskrampides" (koostaja Jaak Lõhmus). Plaat on tehtud mitu aastat varem Eestis keelustatud raadiolavastuse põhjal. Tegu on ilmselt ühe omapärasema tõlgendusega Juhan Viidingu luulest.
annaabi.ee 
