hüpotoonia Mittepärilikud haigused: tuulerõuged gripp bronhiit herpes sooleparasiidid AIDS KNS-i haigused: entsefaliit lastehalvatus dementsus Alzheimeri tõbi Parkinsoni tõbi epilepsia PNS-i haigused: Maksa ülesanded: vere glükoosisisalduse kontroll glükogeeni säilitamine Neerude ülesanded: a a Südame tööd kiirendab jooksmine, vererõhk, süsihappegaas, adrenaliin Hingamisliigutuste kiirust ajas mõjutab süsihappegaasi sisaldus veres, piimhappe sisaldus veres ning
hormoonide ja kahjulike ainete lagundamine * vere plasmavalkude, kolesterooli, lootel punaliblede süntees, *vitamiinide varu säilitamine 10. Neerude ülesanded, erituselundkond : vee filtreerimine, soolade ja vere stabiilsus. Erituselundkond : neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti 11. Mille kaudu väljutame jääke : nahk, neerud, kopsud, jämesool 12. Oska selgitada, mis tegurid mõjutavad: a) südame tööd- b) hingamisliigutuste kiirust ajas - c) uriini teket (millal suureneb, kuidas reguleeritakse, millal hulk väheneb jne) d) temperatuuri regulatsioon -
Mis on alveoolide ülesanne? Alveoolides toimub gaasivahetus. Kuidas toimub kopsudes gaasivahetus? Alveoolides toimub läbi õhukese seina gaaside difusioon suurema kontsentratsiooniga keskkonnast väiksema kontsentratsiooniga keskkonda ja seetõttu muutub venoosne veri arteriaalseks vereks ning vabanev süsihappegaas hingatakse koos väljahingatava õhuga välja. Mis on peaajus oleva hingamiskeskuse ülesanne? Hingamiskeskuse ülesandeks on hingamisliigutuste juhtimine. Mis on hingeldus? Hingeldus on normaalsest sagedam hingamine. Miks on parem hingata läbi nina kui läbi suu? Läbi nina hingamisel puhastub õhk ninas olevate ripsmekarvakeste ja lima abil võõrkehadest näieks. tolmust / Külma õhu korral ei toimu suu ja seedeelundkonna külmetumist. Mida nimetatakse rakuhingamiseks? Rakuhingamine on rakkudes toimuvad biokeemilised reaktsioonid, kus toitainete reageerimisel õhuhapnikuga vabaneb organismile vajalik energia ja
Ripsmete rütmiliste liikudustega kantakse lima kõri suunas ja neelatakse alla. Suuremad võõrkehad vallandavad köha. · Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine- see toimub juba ninaõõnes tänu suurele pinnale ja rikkalikule verevarustusele. Sügvamates teedes jätkub see protsess · Õhu kvaliteedi kontroll · Õhu juhtimine kopsudesse ja sealt välja. 4.Välise hingamise näitajad hingamissagedus hingamisliigutuste arv minutis. Naisel 15-20, mehel 12- Hingamismaht- Ühe tsükli jooksul välja hingatava või sissehingatava õhu hulk. 0,5l Inspiratoorne reservmaht maht mida pärast normaalset sissehingamistt saab veel sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht- maht mida pärast normaalset väljahingamist saab veel välja hingata Residuaalmaht-maht mis jääb kopsudesse pärast normaalset väljahingamist Vitaalkapatsiteet hingamismaht + irm +erm
Bronhiaalpuu Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara ja segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtiva nn. bronhiaalpuu. 9. Selgitage, mis on inspiirium ehk korduv rütmiline sissehingamine 10. Selgitage, mis on ekspiirium ehk korduv rütmiline väljahingamine 11. Selgitage mõisted: Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis Hingamissagedus täiskasvanul u. 1520 korda minutis vastsündinul u. 60 korda minutis Hingamismaht On ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk. Hingamismaht täiskasvanul Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisseväljahingatava õhu hulk. Pneumotooraks Õhkrind Düspnoe hingeldus
negatiivne ning õhk imetakse kopsudesse. 17.Selgitage, mis on ekspiirium ehk väljahingamine, selle ajal roietevahelised lihased lõõgstuvad, rinkere vajub allapoole, rõhk on kopsudes positiivne ning õhk surutakse kopsudest välja. 18.Nimetage hingamistüübid · abdominaalne e kõhuhingamine · diafragmaalne e vahelihashingamine. · segahingamise e diafragmaal-torakaalne hingamine 19. Selgitage mõisted: Hingamissagedus - hingamisliigutuste arv ühes minutis. Naistel 15, meestel 12- Hingamismaht - ühe tsükli jooksul väljahingatava või sissehingatava õhu hulk(0,5 l) Minutiventilatsioon - on ühes minutis sisse ja välja hingatava õhu hulk. Pneumotooraks - õhkrind Düspnoe - hingeldus Apnoe hingamise seiskus Hüperventilatsioon - inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt. Hüpoksia - hapnikuvaegus veres 20
Hingamisel osalevad roietavahelised lihased ja diafragma. Abilihasteks on õlavöötme ja kõhulihased. Normaalse rahulolekuhingamise juures abilihaseid vaja ei ole. Hingamisteede ülesanded: 1. Atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel 2. Alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel-õhu kvaliteedi kontroll 3. Sissehingatava õhu puhastamine-ninaõõnes 4. Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine-ninaõõnes Hingamissagedus hingamisliigutuste arv minutis. Naisel 15-20x`, meestel 12-15x´. Hingamismaht HM, õhe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu maht. (puhkeolekus 0,5l). (inspiratoorne reservmaht-maht, mida pärast normaalset sissehinagmist veel sisse saab hingata) (ekspiratoorne reservmaht-maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab veel välja hingata) (residuaalmaht-maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist) Minutiventilatisoon- ühe minuti jooksul sisse ja välja hingatava õhu hulk
Ka ärritaja on siis ülemistes hingamisteedes. 4. sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine see toimub suuresti juba ninaõõnes tänu ninakarbikute limaskesta suure pinna ja rikkalikule verevarustusele. Sügavamates hingamisteedes jätkub õhu soojendamine ja niisutamine, nii et alveoolidesse jõudnult on see omandanud kehatemperatuur (37°C) ja täielikult küllastunud veeauruga. Välise hingamise näitajad: 1. Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis. Hingamissagedus erineb olenevalt east, soost. Vastsündinu hingamissagedus on ~60 korda minutis Täiskasvanud naistel ~15-20 x´, meestel ~12-15 x´ 2. Hingamismahud Hingamismaht (HM) On ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk. Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit. Lisaks tavalisele hingamismahule on veel nii inspiiriumi kui ka ekspiiriumi suunas võimalik sisse või välja hingata märkimisväärne täiendav õhu hulk
võrgustikus. Õhu hapnik tungib verre, süsihappegaas verest väljub alveolaarõhku. 12) Iseloomusta rinnakelmet ja pleuraõõnt. - Rinnakelme katab kopse ja rinnaõõnt seestpoolt. Kopse ja rinnaõõnt kattev kelme ühinevad kopsude juures. Pleuraõõs kujutab endast pilu, mis sisaldab vähesel määral seroosvedelikku, mille ülesandeks on vähendada hõõrdumist kopsukelmete lestmete vahel hingamisliigutuste ajal. Pleuraõõnes valitseb negatiivne rõhk, seega õhk puudub. Parem ja vasak pleuraõõs ei ole ühenduses. 13) Mis on keskseinand; kus see asub ja mida see sisaldab? - Keskseinand on rinnaõõne keskosas kahe pleurakoti vahel paiknev ruum. Eest on keskseinand piiratud rinnaku tagapinnaga ja osaliselt roidekõhredega, tagant rinnalülidega, alt diafragmaga ja külgedelt keskseinandmise pleuraga. Keskseinand jaguneb eesmiseks ja tagumiseks osaks
Kontrolli, kas saad temaga kontakti, hüüa teda ja küsi, mida ta teeb, kas on kontaktne, kas teadvus on selge. Kui ta ei vasta, püüa teda puudutada, kas või valuvõtte teha, teadvusel inimene reageerib sellele. Hea indikaator on see, kas ta laseb käel oma silmale ja näole kukkuda. Selleks tõstame ta käe üles ja laseme sellel ta silmadele langeda. Kui see jääbki sinna lebama, siis on kannatanu tõepoolest teadvuseta. Hingamisliigutuste tuvastamiseks vaatle kannatanut: naised hingavad rohkem rinnaga, mehed kõhuga. Võib panna oma käeselja kannatanu nina ette ja hinnata, kas hingamist on tunda. Kai võib panna oma kõrva kannatanu nina juurde, et tunnetada ja kuulata õhuvoolu. Teadvuseta kannatanu pea tuleb kallutada kuklasse, et tema keel tuleks hingamisteede eest ära ja ta saaks hingata. Kontrollida tuleb ka suud, et seal ei oleks võõrkehasid, mis takistavad hingamist
LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE Teemad: Haige lapse läbivaatus, elutähtsate funktsioonide hindamine Sagedamini esinevaid terviseprobleemid lastel ja nende sümptomid (palavik, nohu, köha, valu), nende leevendamine Ravimite manustamine lastele Mis on hingamine? Hingamine on reflektoorsete hingamisliigutuste teel toimuv gaasivahetusprotsess, mida reguleerib piklikus ajus paiknev hingamiskeskus Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisfaasist. Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul Hingamissügavus ja -maht
köhimisel valusad. 2.faas on kinnine/lahtine köha. Limaskest hakkab tootma sitket lima. Köhimine võib olla valuline. 3.faas on märg köha. Köhides eraldub sekreet ehk röga, mis võib olla limane, mädane, või verine. Märga köha nimetatakse ka produktiivseks köhaks. 7 5.2.5. Hingamissageduse mõõtmise metoodika ja hindamine Terje Arula Hingamissagedus on hingamisliigutuste arv ühes minutis. Hingamissagedusel loetakse kas ainult väljahingamised või ainult sissehingamised. Mida noorem on laps, seda kiirem, ebaregulaarsem ja pinnalisem hingamine on. Hingamissagedust tuleb lugeda terve ühe minuti vältel. Hinnata tuleb lisaks hingamissagedusele ka hingamise rütmi, sügavust ja tüüpi. Hingamissageduse lugemine peab olema lapsele nö ”nähtamatu-salajane”, sest teadmine võib muuta hingamissagedust. Seega on oluline lapse tähelepanu kõrvalejuhtimine.
Hingamises osalevad lihased Roietevahelised lihased ja diafragma 5. Hingamisteede ülesanded 1) Atmosfäärõhu juurde toomine sissehingamisel 2) Alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel 3) Sissehingatava õhu puhastamine Osakesed kinnituvad hingamisteede limakihile. Lima transporditakse hingamisepiteeli ripsmete pidevate rütmiliste liigutustega kõri suunas ja neelatakse lõpuks alla 4) Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine 6. Välise hingamise näitajad Hingamissagedus Hingamisliigutuste arv minutis Hingamismaht Ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk Insp. reservmaht Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata Eksp. reservmaht Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata Residuaalmaht Maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk 7. Hingamissageduse muutused
emotsioonid, siis muutub ka loote südametegevus järsult. Üheksas kuu Üheksanda kuu alguseks on loote kaal on umbes üle 2 kg. Ometi võib isegi ultraheli abil kaalumine eksida mõnesaja grammiga. Samal ajal võtab laps ise igal nädalal juurde 200 grammi. Loote pikkus on 45 cm ringis. Kõik elundid ja süsteemid käivad läbi täiustumise etappi, eriti närvisüsteem. Laps liigutab ikka rohkem ning aktiivsemalt -- ruumi jääb aina vähemaks. Hingamisliigutuste ajal satub kopsudesse amniootilist vedelikku, välja hingamisel see väljub. Loode on keeranud ennast peaga allapoole. Kõht on alla vajunud ning veidi lamedamaks muutunud. Loode on allapoole nihkunud -- ta valmistub väljumiseks. Üheksanda kuu lõpus toimub väljumisfaas. Vastsündinu pilk fokuseerub kuni 20 cm kaugusele ning see on küllaldane, et toitmise ajal vaadelda lähedalt oma ema nägu. Last pole soovitav välguga pildistada, sest ta silmad on veel välismõjude eest kaitsetud.
hõõrdumist hingamise ajal. Pleuraõõnes EI OLE ÕHKU Mediastiinum ehk keskseinand- ruum, mida täidavad kahe kopsu vahel paiknevad elundid. Bronhiaalpu kopsude sees olev võrgustik, mis juhib õhku kopsualveoolidesse. Inspiirium- korduv rütmiline sissehingamine Ekspiirium- korduv rütmiline väljahingamine Hingamistüübid:diafragmaalne ehk kõhuhingamine, rinnakuhingamine, segahingamine Hingamisagedus- hingamisliigutuste arv minutis Hingamismaht- on ühe tsükkli jooksul sisse või väljahingatava õhu hulk Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sissse või väljahingatud õhu hulk Pneumotooraks- õhkrind Düspnoe- hingeldus Apnoe- hingamisseiskus Hüperventilatsioon- suurem hingamissagedus ja maht Hüpoksia- hapnikuvaegus 2. Katteelund- nahk Naha pindmine kiht- epidermis ehk marrasnahk, selle all dermis, ehk pärisnahk. Nahahalune kiht koosneb kollageensetest kiudude kimpudest mille vahel palju
võimalik eristada erinevaid unefaase ja ärkvelolekut ning nende kestust. Korrelatsioonis teiste registreeritud näitajatega on võimalik selgitada nende seost erinevate unefaaside või ärkvelolekuga. · Elektrookulograafia (EOG) registreerib silmamunade liigutusi une ajal. REM- ehk kiirele unele on iseloomulikud kiired silmamunade liigutused, samas on EEGs registreeritud aju elektriline aktiivsus sarnane ärkveloleku aktiivsusega. · Suu-nina õhuvoolu, rindkere ja diafragma hingamisliigutuste registreerimine võimaldab saada ülevaadet hingamise rütmist, liigutuste amplituudist ning registreerida hingamisseiskuse episoode ja nende kestust. · Norskamisheli registreerimine salvestab norskamise intensiivsuse, nende episoodide sageduse ja kestuse, samuti seose unesügavuse ja hingamisliigutustega. · Kehaasendi registreerimine annab ülevaate, millise kehaasendi korral patsiendil esines hingamisseiskus.
· Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutustele · Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid. Hingamisgaaside sisaldus sissehingatavas ja väljahingatavas õhus: O2- sissehingatav: 20,93% Väljahingatav: 16,4% CO2- sissehigatav: 0,03% Väljahingatav: 4,1% Hingamise regulatsioon toimub CO2 sisalduse järgi. CO2 sisalduse muutmiseks, muutub hingamisliigutuste kiirus ja sügavus. Sissehingamisel: · Rinnaõõne ruumala suureneb ja õhk liigub kopsudesse/ Kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided · Diafragma lameneb ja rindkere suureneb · Atmosfääriõhk liigub kopsudesse Väljahingamisel: · Rinnaõõne maht väheneb ja õhk liigub organismist välja · Diafragma tõuseb ülespoole · Roided langetuvad VERERINGE Südametööd mõjutab: · Hingamisgaaside sisaldus vees · Jäsemete liigutamine
sagedasem (J-A, Eavans et al, 1992). Kogu maailmas on tubakast tingitud haigused hakanud noorte naiste seas sagenema - põhjuseks ei ole mitte ainult üha suurenev suitsetavate naiste hulk, vaid ka fakt, et suur osa naistest peavad tahes-tahtmata olema passiivsed suitsetajad. Ümberringi suitsetavad sõbrad ja tuttavad sunnivad ka mittesuitsetajaid tubakavingu sisse hingama. Suitsetamine põhjustab loote südame löögisageduse suurenemist ja hingamisliigutuste sageduse vähenemist. Loote vereringes ja lootevees on nikotiinikontsentratsioon suurem kui raseda enda vereringes (Suitsetamine ja rasedus, http://legacy.library.ucsf.edu). Suitsetamisest loobumisega raseduse alguses on võimalik kõiki nimetatud riske vähendada. Loote vääraarenguid võivad põhjustada mitmed tubakasuitsus sisalduvad ained. Näiteks põhjustavad nikotiin sõltuvust ning veresoonte ahenemist ja süsinikmonooksiid hapnikuvaegust nii emal kui ka lootel
kuni alveooli ja sombujuhadeni 16. Inspiirium Sissehingamisel roided tõstavad sissehingamislihaseid 17. Ekspiirium Sissehingamisel laskuvad roided alla, diafragma kumerub, rindkere maht väheneb ning kopsusisese rõhu tõusu tõttu surutakse osa kopsudes olevast õhust välisõhku 18. Hingamistüübid Abdominaalne, diafragmalaane, segahingamine, torakaalne 19. Mõisted Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis. Hingamismaht Sisse- ja väljahingatava õhu kogus iga hingamisliigutuse jooksul Pneumotooraks Pleuraõõnde tekkinud õhk tekitab õhkrinna Düspnoe Hingeldus Apnoe Hingamisseiskus Hüperventilatsioon Inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia Hapnikuvaegus kudedes 20. Arvväärtused Hingamissagedus Täiskasvanul n: 15-20x', m: 12-15x Vastsündinul 60x'
Kontrolli, kas saad temaga kontakti, hüüa teda ja küsi, mida ta teeb, kas on kontaktne, kas teadvus on selge. Kui ta ei vasta, püüa teda puudutada, kas või valuvõtte teha, teadvusel inimene reageerib sellele. Hea indikaator on see, kas ta laseb käel oma silmale ja näole kukkuda. Selleks tõstame ta käe üles ja laseme sellel ta silmadele langeda. Kui see jääbki sinna lebama, siis on kannatanu tõepoolest teadvuseta. Hingamisliigutuste tuvastamiseks vaatle kannatanut: naised hingavad rohkem rinnaga, mehed kõhuga. Võib panna oma käeselja kannatanu nina ette ja hinnata, kas hingamist on tunda. Samuti võib abistaja panna oma kõrva kannatanu nina juurde, et tunnetada ja kuulata õhuvoolu. Teadvuseta kannatanu pea tuleb kallutada kuklasse, et tema keel tuleks hingamisteede eest ära ja ta saaks hingata. Kontrollida tuleb ka suud, et seal ei oleks võõrkehasid, mis takistavad hingamist
Ekspiirium Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, sisemised interkostaallihased kontraheeruvad ja roided langevad alla ning diafragmakuppel tõuseb üles. Õhk surutakse välja. Hingamisteede ülesanded atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel, "alveolaarõhu" äraviimine väljahingamisel, sissehingatava õhu puhastamine. Välise hingamise näitajad Hingamissagedus, hingamisliigutuste arv minutis.Vastsündinu hingamissagedus on ~60 korda minutis. Täiskasvanud naistel ~1520 x´, meestel ~1215 x´ Hingamismaht HM On ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk. Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit. Inspiratoorne reservmaht IRM Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht ERM Maht, mida pärast normaalset väljahingamist
Õhk imetakse kopsudesse. Ekspiirium- Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, sisemised interkostaallihased kontraheeruvad ja roided langevad alla ning diafragmakuppel tõuseb üles. Õhk surutakse välja. Hingamisteede ülesanded- atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel, "alveolaarõhu" äraviimine väljahingamisel, sissehingatava õhu puhastamine. Välise hingamise näitajad Hingamissagedus, hingamisliigutuste arv minutis.Vastsündinu hingamissagedus on ~60 korda minutis. Täiskasvanud naistel ~15-20 x´, meestel ~12-15 x´ Hingamismaht HM- On ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk. Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit. Inspiratoorne reservmaht IRM- Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht ERM- Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata.
1) Atmosfääriõhu juurdetoomine sisse hingamisel 2) "Alveolaarõhu" äraviimine väljahingamisel 3) Sissehingatava õhu puhastamine - ninaõõnes, kus limaskestale tolm püütakse 4) Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine - ninõõnes tänu ninakarbikute suure pinna ja rikkalikule verevarustusele; alveoolidesse jõudnult on see 37 kraadi celsiust ja täielikult küllastunud veeauruga Välise hingamisenäitajad: 1) Hingamissagedus - hingamisliigutuste arv minutis; vastsündinu u 60x/min; täiskasvanud naine u 15-20 x/min, mees u 12-15 x/min 2) Hingamismahud: Hingamismaht (HM) - ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk; väljahingamisel pole võimalik kogu kopsudes olevat õhku eemaldada Inspiratoorne reservmaht (IRM) - maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata Ekspiratoorne reservmaht (ERM) - maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab
Need mõlemad faktorid määravad kindlaks keskkonna klimaatilised tingimused (temperatuuri, veeaurumise, õhu ja vee liikumise)., kuid ainult väike osa kasutatakse ära fotosünteesis. Inimese silm eristab päikesekiirgust lainepikkusega 380-750 nm. Taimede poolt kasutatav kiirguspiirkond on 380-710 nm. 35.Bioloogilised rütmid: tsirkaadrütm (ööpäevane), sesoonne rütm (aastaajaline). Biorütmid on mitmesuguste elunähtuste (nt.närviimpulsside, hingamisliigutuste, ärkveloleku, sigimise, rännete) korrapärane kordumine. Tsirkaadrütm füsioloogiliste protsesside ööpäevarütm. Tsirkaadrütm säilib ka juhul, kui organism on püsivas temperatuuris ja pidevas valguses või pimeduses. Periood vältab keskmiselt 24 tundi ja kõigub nt putukail 21,5-27,5 tunni piires. Sesoonne rütm aastaajaline muutus; aastaaja rütm, hooajaline. 1 36. Produktsioon ökosüsteemis. Biomass. fütomass, zoomass, bakterimass, mortmass. Bioproduktsioon
See sõltub nii antud tööst otseselt mitte osavõtvate lihaste kaasatõmbamisest kui ka hingamislihaste ja südamelihase tegevuse intensiivistumisest. Nende faktorite mõjul võib hapniku tarbimine kasvada ning töö kasutegur langeda. Kopsude ventilatsiooni kasvul suurendab iga liigne liiter ventileeritud õhku 10 ja enam ml võrra hapniku tarbimist. Raskel tööl, ventilatsiooni tõusul puhkeolekuga võrreldes 10-20 korda ja enam, hapniku ,,maksumus" hingamisliigutuste sooritamisel kasvab õhu iga täiendava liitriga. Hingamise minutimahu suurenemisel 150 liitrini võib lisahapniku tarbimine kasvada 1 liitrini. Hapnikuvõlg. Juhul kui hingamine ei suuda rahuldada kudede hapnikuga varustamist, s.o. hapniku vajadus minutis on hapnikulaest suurem, sooritavad lihased tööd hapnikupuuduse tingimustes. Hapnikuvõla ulatus oleneb töö intensiivsusest ja kestvusest. Organismis leiduvad teatud hapniku varud (vere ja lihaste oksühemoglobiini ja
pidurdub ja algab väljahingamine, ulatuslik tühjakstõmbamine algatab aga reflektoorselt sügava sissehingamise. Et kopsude aferentne teave venitusseisundi kohta kulgeb vaaguses, lakkab vagotoomia puhul refleks ning katsealune hingab aeglaselt ja sügavalt (samas nt kopsutransplantaadiga patsiendid hingavad normaalselt, seega hingamismuster on õpitav ja töötab ka ilma venitusretseptoriteta). Refleksi füsioloogiline olulisus seisneb selles, et ta piirab hingamisliigutuste amplituudi. Selliselt on tagatud kaitse ülevenituse vastu ja optimaalse hingamissügavuse valimine hetkeolukorras. Irritantretseptoritele (kiirelt adapteeruvatele mehanosensoritele) on omane erutuslaine teke kopsukoe venituse alguses. Kopsude irritantretseptorid reageerivad ärritajatele nagu tolm, antigeenid ja põletikumediaatorid, suits ja külm õhk (bronhiospasmi teke suusatajatel), nad on, nagu mainitud, kiiresti adapteeruvad. Ülemiste
Virgatsaine aktiivsuse mõjutajad on agonistid ja antagonistid. Esimesed tõstavad virgatsaine aktiivsust, teised pidurdavad seda. Peale teadete ülekandmist on sünapsis vajalik taastumine protsess, kus virgatsaine molekulid võetakse tagasi aksoni presünaptilisse membraani. Virgatsainete mõjutamise näiteks antagonisti poolt on atsetüülkoliini blokaad teatud taime mahla kuraare poolt (mis blokeerib teadete edastamise motoneuronite ja lihaste vahel). Tulemuseks on lämbumine hingamisliigutuste peatumise tõttu. Dopamiini puudusega aju liigutusi juhtivates piirkondades seostub Parkinsoni tõbi. Aju liigtundlikkust dopamiinile peetakse üheks võimalikuks skisofreenia põhjuseks ja dopamiini antagonisti kloorpromasiiniga on katsetatud skisofreenia ravimist. Valuretseptorite neurotransmitterid kannavad nimetust endorfiinid (endogeensed morfiinid). Samalaadsed ained kujutavad endast ka analgeetikume (valuvaigisteid). Inimese virgeseisundit on
ebatüüpilised hingamiskahinad rebend Kõht Laudkõva, ettevõlvunud kõht Verejooks kõhuõõnde, vahelihase rebend Paradoksaalne segment – sissehingamisel rinnakorvi osa tõmbub paisumise asemel sisse Uurimiskäik: trauma tekke asjaolud (koht, aeg, liik); rindkere, kaela ja kõhu uurimine; hingamisliigutuste jälgimine; auskultatsioon; kaela, rindkere ja õlaliigeste palpatsioon; kõhu palpatsioon; eluliste näitajate määramine (vererõhk, pulssoksümeetria); eluliste näitajate dünaamika jälgimine. Seisundi raskuse indikaatorid rindkeretrauma korral: õhupuudus, hingamise abilihaste rakendamine, ninatiibade hingamine, kõnevõimetus; paradoksaalne segment, naha krudisemine; teadvusehäired, teadvusetus (GCS-i järgi hinnata!); 503
annaabi.ee 
