Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

HINGAMINE - sarnased materjalid

kops, hemoglobiin, hingamine, hingamiskeskus, kopsud, hemoglobiini, sissehingamise, diafragma, regulatsioon, rindkere, roie, iksem, pleura, hingamiskeskuse, roietevahelised, siva, tagaj, gaasivahetus, mahtuvus, rasused, hendus, rjel, letik, erutus, trots, venoosse, venitus, kanal, hemoglobiiniga, nohu, kopsukelme, bronhid, hingata, lihastele, hineb
thumbnail
33
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise ppeal paiknevatest sarnastest segmentidest, tglt nende segmentide vahel ajus vahesid ei ole

Anatoomia ja füsioloogia
280 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

HINGAMINE

Terviseteaduste ja Spordi Instituut Tallinna Ülikool 2006 www.astma.ee/kopsud/ Hingamisprotsess jaguneb · VENTILATSIOON (väline hingamine) · GAASIVAHETUS KOPSUDES · GAASIDE TRANSPORT VERES · GAASIVAHETUS KUDEDES 1 VENTILATSIOON · Sissehingamine ­ Välimised roietevahelised lihased ­ Sisemised kõhrevahelised lihased ­ Diafragma e. vahelihas · Väljahingamine ­ Seesmised roietevahelised lihased ­ Kõhulihased Kopsude ventilatsioon VE = VT x f Rahuolek ­ 6 - 10 l/min Kehaline töö 120 ja enam l/min · Hingamise sügavus · Hingamissagedus e. hingamismahust ­ Rahuolek 10 -18 ­ Sissehingamismaht · Lastel 20 -30 ­ Väljahingamismaht · Väikelastel 30 ­ 40

Füsioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Hingamiselundkond

Hingamiselundkond. Hingamiselundkond ­ elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat. · Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine ­ hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine ­ hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu

Bioloogia
100 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Hingamine

NINAÕÕS ­ õhu soojendamine ja mikroobine ja muu kinnipüüdmine karvakeste abil NEEL ­ õhu suunamine kõrri KÕRI ­ koosneb kõhredest, alumises osas o häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhu võnkumisel tekib hääl. HINGETORU ­ õhu soojendamine veelgi, mikroobide kinnipüüd karvakeste abil KOPSUTORUD ­ juhivad õhu kopsudesse KOPSUD ­ katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme, nende vahele java õõs on täidetud vedelikuga mis vähendabhõõrdumist. Kopsud koosnevad mullitaolistest moodustistest miles on õhk, nendes toimb gaasivahetus. HINGAMISKESKUS ­ närvikeskud, mis asub piklikus ajus, juhib hingamis liigutusi. Hingeldus on normaalsest sagedasem hingamine SISSEHINGAMINE ­ roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided liiguvad üles ja väljapoole, vahelihas(diafragma) tõmbub kokku ja liigub alla, rinnaõõne ruumala suureneb ja õhk surutakse kopsudesse.

Bioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Hingamiselundkond

Hingamiselundkond (konspekti koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud autorite väljaandeid). Hingamist saab vaadelda organismi ja raku tasandil (rakuhingamine), viimane on käsitletav kui toitainete bioloogiline oksüdatsioon. Hingamine organismi tasandil on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. See on otsesemalt seotud hingamislihaste tööga ning õhu liikumisega kopsudesse/kopsudest välja. Hingamine saab toimuda hingamiselundite ja vereringeelundkonna koostööna: kopsudes toimub vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP (adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O. Inimese hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, ninaneel, kõri (larynx), hingetoru

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Hingamiselundid

HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops ­ pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks.

Bioloogia
121 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

............................. 50 3.4. Veri........................................................................................................................................ 54 3.5. Südame-vereringesüsteem ..................................................................................................... 57 3.6. Hingamiselundid ................................................................................................................... 67 3.6.1. Hingamine ................................................................................................................ 71 3.7. Seedesüsteem ........................................................................................................................ 76 3.8. Eritusorganid ......................................................................................................................... 83 3.9. Suguelundid...............................................................

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt

Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia ­ teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia ­ viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial ­ õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia

Inimese anatoomia ja...
330 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Inimene

alveoole tiheda võrgustikuna. http://www.zone.ee/silicium/Endogeenne%20hingamine%20ja %20frolov.htm Kopsude ehitus ja talitlus. Kopse katab väljastpoolt libe ja õhuke kopsukelme. Rinnaõõs on seest vooderdatud kelmega. Mõlema kelme vahele jääb õõs, mis on täidetud vedelikuga, et hõlbustada kopsude liikumist hingamisel. Inimese vasak kops on jagunenud 2 ja parem kops 3 osaks ehk kopsusagaraks. Kopsutorud hargnevad puuvõrale sarnaselt aina peenemateks harudeks ja lõpevad kerajate põiekestega ehk kopsusompudega. Alveoolid on mullitaolised ja õhuga täidetud. Alveoolide tõttu on kopsude sisepind väga suur, kuni 200 kuupmeetrit. Hingamine. Kopsud mahutavad kuni 6 liitrit õhku. Tavalisele sissehingamisel vahetub sellest väike osa. Kopsudes on alati õhku, nad ei saa tühjaks. Minuti jooksul läheb verre kuni 200 ml hapnikku. Hingamisliigutusi

Bioloogia
55 allalaadimist
thumbnail
78
doc

Exami küsimused 2005

Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused ­ on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude plasma puhversüsteem 4. hemoglobiini puhversüsteem. 2. Erütrotsüüdid, hemoglobiin. Erütrotsüüdid ­ e. punased verelibled. 1 mm3 ­s veres on 4,5-5 miljonit. ANEEMIA ­ erütrotsüütide hulga vähenemine. Ülesanne ­ hapniku transport. Hemoglobiin ­ aine, mis annab verele punase värvuse. Koosneb: · valk globiinist · 4 hemi rühmast ­ igas üks Fe aatom, mis seob endaga 1 O2 molekuli. Selle tõttu on väga tähtis saada iga päev toiduga rauda, ilma rauata ei saa

Inimese anatoomia ja...
130 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Füsioloogia konspekt eksamiks

omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luud toetada ja kaitsta keha,

Anatoomia ja füsioloogia
117 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hingamiselundkond

HINGASMISELUNDKOND Hingamine on ainevahetusprotsess, mis annab elutegevuses vajaliku energia. Hingamiselundkonna ülesanne on tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. glükoos + O2 = CO2 +H2O + energia Hingamiselundkond = hingamisteed(õhu liikumisteed organismis) + kopsud Hingamiselundid: · kopsud · nahk(1-2%) Hingamisteed algavad nineõõnega(lima, limaskestas veresooned, ripsmeepiteel), mille ülesanne on sissehingatav õhu soojendamine(verekapillaarid) ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu(neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub õhk kõrisse. Kõri(paiknevad häälekurrud ja häälepilu) koosneb erinevatest kõhredest, kõri läbib ainult õhk, kõris tekib hääl. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse(limaskestal karvakesed)

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Hingamiselundkond

Hingamiselundkond 1. Hingamine on gaasivahetus organismi ja keskkonna vahel 2. Hingamiselundkonnal on 2 ülesannet: 1) Varustada keha O2 (annab energiat) 2) CO2 eemaldamine organismist 3. Hingamisteed sisse-ja väljahingamisel Sissehingamine Väljahingamine 1) Ninaõõs 1) Alveool 2) Ninaneel 2) Bronhioolid ehk kopsutorukesed 3) Kõri 3) Bronhid ehk kopsutorud

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hingamiselundkond

Hingamiselundkond Hingamine on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakuhingamise ülesandeks on energia saamine 02 osavõtul. Seega rakuhingamise ülesandeks on 1. energia saamine hapniku toimel 2. C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. Hingamiselundid: Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid ­ kopsud Kopsudes gaasivahetus toimub kopsusompudes ehk alveoolides. Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks , puhastab ja soojendab sissehingatavat õhku. Neel - suunab õhu kõrisse Kõri - koosne erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud ,mille vahel asub häälepilu kus õhuvõnkumisel tekib heli. Kopsutorud ehk bronhid - juhivad õhu kopsudesse seal hargnevad. Kopsud - neid katab õhuke , libe, sidekoeline kopsukelme

Bioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Hingamiselundkond

Hingamine Hingamine Hingamine on gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel. Rahulikus olekus hingavad täiskasvanud 12 kuni 16, lapsed kuni 25 korda minutis. Hingamine laiemas, füsioloogilises tähenduses haarab kõiki protsesse, mis tagavad hapniku jõudmise õhust mitokondritesse ja seal moodustuva süsihappegaasi jõudmise õhku. C6 H12 06 + 6O2 6 H 2O + 6CO2 + energia ninaõõs neel kõri hingetoru kopsutorud kopsutorukesed kopsud Hingamiselundkonna ehitus: http://www.mediaspin.com/bodysystems/resp_menu.html Hingamisteed algavad ninaõõnega. Seetõttu esineb sagedasti ülemiste

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Hingamsielundkond

Rakuhingamise ülesandeks on energia saamine hapniku toimel. C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. Hingamiselundid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hingamiselundkonna moodustavad hingamisteed ja kopsud, mis tagavad gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel. Nina ja neel Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid ­ kopsud. Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks, puhastab ja soojendab sissehingatavat õhku ning limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe, limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja. Neel-suunab õhu kõrisse. Kõri

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Anatoomia ja füsioloogia eksam

Hüpotalamus on ajuosa, mis sisaldab erineva funktsiooniga ajutuumasid. Tema peamiseks funktsiooniks on siduda närvisüsteemi endokriinsüsteemiga läbi hüpofüüsi. Ta reguleerib hüpofüüsi tööd. Hüpotalamus paikneb talamuse all ajutüve peal ja on vaheaju osa. Inimesel on ta umbes mandli suurune. Hüpotalamus on seotud järgmiste põhiliste autonoomsetefunktsioonide täitmisega: · Kehatemperatuuri kontroll · Reaktsioon stressile · Vererõhu regulatsioon · Elektrolüütiline kontsentratsiooni hoidmine kehavedelikes, joomine ja soolase isu. Hüpotaalamus integreerib vegetatiivseid funktsioone kõrgema närvitalitlusega (emotsioonid, uni/ärkvelolek jne.) Hüpofüüs. Hüpofüüsi eessagar tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone. Eessagarasse ei tule juhteteid hüpotalamusest, regulatsioon toimub vere kaudu

Anatoomia ja füsioloogia
813 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Inimene

- Mõtlemiseks. - Tagamiseks püsivat kehatemperatuuri. - Uute molekulide sünteesimiseks, et ehitada keharakke või parandada vigastusi. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerub. E(energia) = A(ainevahetus) + K(kasv) + M(metaboolne energiakadu) + V(väljaheited) + U(uriin) Hingamise ja vereringe regulatsioon Glükoosi oksüdeerimise protsessi nimetatakse hingamiseks. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui need lihased kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad vastavad retseptorid omakorda siganaali piklikajusse. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab

Bioloogia
655 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inimene

Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad. Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke). Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmikku ja diafragma lihastesse.Kui lihased kokku tõmbuvad, algab hingamine, kui kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad.

Bioloogia
38 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hingamiselundkond

kopsudesse. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein, ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu, liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri alumises osas on häälekurrud. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Inimese parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad bronhid paljudeks aina väiksema läbimõõduga harudeks, miks lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega. Alveoolides toimub gaasivahetus. Hingamissageduse reguleerimine toimub peaajus asuvas närvikeskuses. Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku ja roided liiguvad üles- ja väljapoole. Samal ajal tõmbub kokku rindkere altpoolt piirav vahelises ja rindkere põhi laskub allapoole

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Hingamiselundkond

Tööleht Hingamiselundkond Inimene on võimeline ilma hapnikuta elama vaid mõni minut. Hapnikuta suudavad elada anaeroobsed bakterid ja pärmseened. Külma ilmaga on kasulikum hingata läbi nina, sest sissehingataval õhul on rohkem aega enne kopsudesse jõudmist kehas soojeneda. Hingetoru kõhred toestavad hingetoru seinu. Rinnakelmeõõnes olev vedeik vähendab kopsude hõõrdumist hingamisel ja aitab säilitada kopsusisest rõhku. Vasak kops on väiksem, sest vasakule poole peab ka süda ära mahtuma. Hingamiskekus asub piklikus ajus. Organismid vajavad hapnikku energiavahetuseks ja Co2st vabanemiseks. Hingetoru Kopsud Kopsutorude harud Gaasivahetus toimub alveoolides. Nina limaskesta ülesandeks on veresoonte kaitsmine. Hingamine on tavalisest kiirem füüsilise pingutuse korral. Halvasti õhutatud ruumis hingab inimene sagedamini ja sügavamalt, sest hapnikku on vaja kätte saada, aga ruumis on seda suhteliselt vähe.

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hingamiselundkond

Rakuhingamiseks on vajalik hapnik ja glükoos. Selle käigus eraldub energia ning tekivad vesi ja süsihappegaas. Nii toitaineid kui ka hapniku kannab rakkudesse veri. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda rakkude elutegevuses moodustunud süsihappegaasist. Naha osa hingamises on väga väike, ligikaudu üks-kaks protsenti. !!!!!!!!Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud(bronhid) ja kopsud.!!!!!!!!! Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ninas on palju verekapillaare, mis soojendavadki õhku. Kõri alumises osas on häälekurrud. Häälekurdude vahele jääb häälepilu. See on kõri kõige kitsam koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma. Õhk soojeneb hingetorus veelgi. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks e. bronhiks.

Bioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused

·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid ­ punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordi funktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineid seedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineid erituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikku kopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoone jt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaid valgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu. 4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed.

Füsioloogia
166 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Normaalne ja patoloogiline füsioloogia ja anatoomia

tõttu hüdrostaatilisele rõhule, siis on seistes hädaoht, et veri jääb jalgadesse seisma. Ometi ei juhtu seda. Miks? Neli põhjust, mis veri jookseb ka altpoolt ülespoole: 1) veeni ümbritsevate lihaste kokkutõmme (liikumisel tugeam) – suruvad veenide peale, panevad sellega vere liikuma. 2) klappide olemasolu veenide sisepinnal (vt jalaveresoonte pilti, kapid näha) 3) negatiivse rõhu olemasolu õõnesveenide suubumiskohas südamesse – toimib imeva pumbana 4) negatiivse rõhu teke rindkere õõnes sissehingamise ajal. Liikumatuse korral kuhjub piimhape lihastesse ja lihased „surevad ära.“ Aeglane lonkimine väsitab rohkem kui kiire käik, kuna veri jääb lihastesse pidama. Pulss ja selle mõõtmine Pulss on arterite seinte rütmiline võnkumine südame tööst tingituna. Süstoli ajal süda paiskab järjekordse portsjoni verd aorti – see annab tõuke vastu aordi seina ja paneb selle võnkuma. See

Anatoomia ja füsioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid ­ punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordifunktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineidseedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineiderituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikkukopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoonejt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaidvalgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu. 4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed.

Füsioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
88
doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub 1) kõhrerakkude paljunemis teel ja

Eripedagoogika
143 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kordamine füsioloogia eksamiks

Ilma veeta on elu võimalik ainult lühikest aega, sest organismist ei saa eemaldada ainevahetusjääke, häiritud on osmootse rõhu ja happe-leelise tasakaalu regulatsioon, vesilahustes toimuvate keemiliste reaktsioonide kulg jne. Inimorganism vajab umbes 2,2-2,8 liitrit vett llpäevas. Vett saadakse toiduga, endogeense veena. Vett antakse ära uriiniga, higiga, väljahingatud õhuga ja väljaheidetega. Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed. Veetasakaalu regulatsioon on tihedalt seotud mineraalainete, eriti Na- ja K-tasakaaluga. Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana, (ioonidest K+ ja valgud). Bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad ja sellepärast on osmoos oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 on vereplasma (ioonidest Na+ ja Cl-).

Bioloogia
98 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Füsioloogia

1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres. RENE DESCARTES (1569 ­ 1660) ­ prantslane. Uuris reflektoorset olemust. TÜ omaaegsete füsioloogide panus F arenemisesse. *H.A.A. SCHMIDT (1831 ­ 1894) ­ formuleeris teooria verehüübimise kohta. *F.H. BIDDER (1810 ­ 1894) - kirjutas koos eelnimetatuga 1852 "Seedemahlad ja ainevahetus". Tegi kindlaks, et inimese maomahl sisaldab soolhapet. II AINEVAHETUSE FüSIOLOOGIA · Ainevahetuse olemus ja üldine regulatsioon. Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus. AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolismil moodustuvad toitainete omastamise e. assimilatsiooni (orgaaniliste ainete süntees) tulemusena organismi koostisosad

Anatoomia
126 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Inimese f�sioloogia I KT kordamisk�simused vastustega

rahuoleku ajal keskmisel 60-80ml. Kehalise töö ajal 100-140 ml. Sõltub südamesse saabuva vere kogusest, südame kontraktsioonijõust. Südame minutimaht näitab mitu l verd suudab süda välja pumbata ühe minuti jooksul. (löögimaht x 60). Rahuolekus 5-6l, kehalise töö ajal 25-35l. Kui pulss üle 180, hakkab vähenema, kuna väheneb diastoli aeg. Söltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest, töö võimsusest. 9. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Reflektoorne regulatsioon tähendab, et reguleerimine toimub vastavalt refleksile mööda refleksi kaart. Refleks on KNS vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt vastuvõetus ärritustele. Südame kodade seintes on kahte tüüpi retseptoreis: A ja B. A retseptorid reageerivad kodade lihaspingele ninde kontraktsiooni ajal, B retseptorid aga annavad infot kodade venituse kohta. Gauery-Henry refleks lähtub kodade venitusretseptoritelt. Veremahu tõus põhjustab parema

Inimese anatoomia ja...
155 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Füsioloogia eksami küsimused

vajadusega. · Teatud muutujate muutmine soovitud eesmärgile orienteeritud viisil · Teatud parameetreid hoitakse teatud kitsaas vahemikus · Kohastumine ja komplekse termodünaamiliselt avatud struktuuri hoidmine · Parameetri tasakaalus hoidmine toimib vaid siis kui parameetri suurenemisest ja vähenemisest tingitud mõjud on tasakaalus · Homeöstaas · Parameetrid võivad olla ruumiliselt eraldatud sellepärast regulatsioon üle terve organismi Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon · Elektrisignaalid (neuronid) · Lipofiilsed ja lipofoobsed signaalid · Ahelsignaalid-signaalikaskaadid 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid,toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem.

Füsioloogia
109 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein

Anatoomia ja füsioloogia
58 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Füsioloogia

*Lihase kiuline koostis s.o kiirete ja aeglaste lihaskiudude vahekord antud lihases. Muude võrdsete tingimuste juures arendavad suuremat jõudu lihased, millel on suurem ristlõige ja kiirete lihaskiudude protsent. Lihasesisene koordinatsioon, s.o lihaspinge regulatsiooni ühe lihase piires kindlustavad kolm mehhanismi: *Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon; *Motoorsete ühikute impulseerimissageduse regulatsioon; *Motoorsete ühikute impulsatsiooni ajaliste suhete regulatsioon Need regulatsioonimehhanismid toimivad nii inimese tahtelisel kui ka reflektoorsel liigutustegevusel. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon (rekruteerimine). Mida rohkem on aktiivseid (rekruteerunud) motoorseid ühikuid lihases, seda suuremat pinget (jõudu) ta arendab kontraktsioonil. Motoorsete ühikute rekruteerumine on regulatsioonimehhanism, mis toimib motoneuronpuuli tasandil. Viimase all mõistetakse motoneuroneid, mis innerveerivad ühte lihast või selle gruppi pead

Füsioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Patoloogilise füsioloogia eksamiks kordamine

mobilisatsioon luudest, veres tõuseb kaltsiumi sisaldus. Tekib luude demineralistasioon. 2. poegimishalvatus e. paralysis puerperalis peamiselt veistel, aga ka väikemäletsejatel ja sigadel. Piimaga väljutatakse palju Ca ja P, mille tulemusena häirub Ca/Mg suhe ning Ca sisaldus langeb < 1,75 mmol/l. Tiinuse lõpul tekitab Ca-liig ratsioonis alimentaarse hüperkaltseemia, mis pidurdab parathormooni ja stimuleerib kaltsitoniini sekretsiooni, Ca-liig salvestatakse luudes. Cavahetuse hormonaalne regulatsioon on aeglane, poegimise ajal on veres vähe parathormooni, Ca mobiliseerimine luudest on mitteküllaldane. Alanud laktatsioon langetab Ca sisaldust veres veelgi. Kliinilised tunnused: teadvuse kadu, halvatus, tetaania. 3. osaline poegimishalvatus e. paresis puerperalis eelmise kergem vorm: täheldatav maaslamamaisena ilma kooma ja tetaaniata. Põhjus Ca/Mg suhte muutused vereplasmas. Iatrogenne haigus- loomaarsti või seemendaja vahendusel levivad nakkused. Näiteks on saastunud kirurgilised

Normaalne ja patoloogiline...
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun