Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund, üks dharmalikest religioonidest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal, Pakistanis jm. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduism tuttavaks saanud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk-Aasiast kuni Indoneesiani ja Filipiinideni.
Karina Repetun Hinduism ja Budism Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund, üks dharmalikest religioonidest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis,
Jakob Westholmi Gümnaasium HINDUISM Usundiõpetuse Referaat Õpilane: Kristofer Seil 10.a klass Õpetaja: Tiina Parktal Tallinn 2018 Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, dzainismi ja sikhismi- kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja religioosseid käsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Selle järgijate arv kasvab kiiresti. 2010. aastal hinnati hinduistide arvu kogu maailmas umbes 950 miljonile, mis oli umbes 14% maailma rahvastikust
Hinduism Koostas: Hinduism Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi tunnistajaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on India rahvuslik usund, sest ta on lahutamatult seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduismil on maailmas umbes miljard pooldajat. Ta on pooldajate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduismi tuttavaks teinud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On
HINDUISM Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid Legend Kaua aega tagasi, kui inimesed tulid külastama Indiat, tuli neil ületada suur jõgi. Seda jõge nimetati Sindhu. Need inimesed ei osanud öelda sõna Sindhu korralikult.Selle asemel kutsusid nad jõge Hinduks. Neid inimesi kes elasid üle jõe hakatigi kutsuma Hindudeks.Nii said Hindud endale nime. Hindude religiooni nimetatakse HINDUISMIKS.Paljud Hindud elavad siiani Indias,
Usk paljudesse jumalatesse Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil Ohvrite toojad brahmaanid tõusid peaaegu maapealseteks jumalusteks, sest nende käes oli ohvrite tohutu vägi. Ka nende sotsiaalne ja majanduslik seisund oli kõrge Hinduismi peetakse usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi Hinduismi tunnistajaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks Hinduism on India rahvuslik usund, sest on lahutamatult seotud India kultuuri,ajaloo ja elulaadiga Hinduismil on maailmas umbes 600 miljonit pooldajat, pooldajate arvult on hinduism kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel) Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid Hinduism on brahmanismi edasiarendus Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias Hinduismis puudub Jumal ühtse isiku või jõuna
HINDUISM Ajalooline tagapõhi Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Selle juured ulatuvad umbes 2500 aastat eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Kirjutiste põhjal tehti kindlaks, et selle kultuuri rajasid umbes 3000 aastat eKr Indiasse tulnud draviidid, kes austasid samu jumalusi kui tänapäeva hindudki. Pooldajad "Hindu" tähendas algselt Induse jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid ja nende asukaid. Seetõttu on hindu all mõistetud lihtsalt India elanikku.
Hinduism Hinduism on Indias levinud usund. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumalakäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon, selle järgijate arv kasvab kiiresti. Teda peetakse praegu järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistlikud kogukonnad on Nepaalis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal ja Pakistanis. Paljudesse riikidesse on rajatud ka hinduistlikke templeid. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, jooga, mimansa, vedaanta, vaisheshika ja sāmkhya . Kõigil neil on omakorda palju traditsioone ja järglaskoolko
Maailma usundid Natalja Laius 11a Usund Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundeid eristatakse selle järgi mida usaldatakse, usutakse. Selle järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese on erinev. Usundite klassifikatsioone on erinevaid. Üldiseim jaotus on kahene: kas monoteistlik või polüteistlik usund. Monoteism Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse jumalusse. Monoteistlike religioonide seas on Judaism, Kristlus, Islam On olemas erinevad monoteismi vormid, sealhulgas : Teism-tavaliselt usku "isikulisse" jumalasse Deism-usutakse, et on olemas üks jumal, kuid Jumal maailma ei sekku Panteism-universum ongi Jumal Panenteism-Jumal sisaldab maailma, kuid ei ole sellega samane Polüteism
· Hindi 360 mln · Portugali 200 mln · Inglise 340 mln · Vene 160 mln · Hispaania 320 · Jaapani 120 mnl mln · Saksa 100 mln 4 Euroopa keeled 5 Mis on tsivilisatsioon? · Suurim iseseisev olemusvorm, kaua aega kestnud inimkooslus · Sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristavad neile omane maailmavaade, ellusuhtumine, religioon, filosoofiad, mõtlemis-ja toimimisviisid, kultuuripärand, selle taga olev omapärane ajalookäik. / Samuel Huntington, tsivilisatsioonide konflikti teooria autor/ 6 Mis on tsivilisatsioon? · Tsivilisatsioonid ei ole igavesed · Nad sünnivad, arenevad, kujunevad ümber, hääbuvad, surevad välja · Praegu eristatakse 9-11 tsivilisatsiooni 7 Olulisemad religioonid · Kristlus · Judaism
Hinduism Ajalugu 1) Varajane faas: Veedade usund Umbes aastal 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased. 2) Teine faas: Brahmanism Preestriekeskne ohverdamisreligioon. Eesmärgiks säilitada korrastatus riitustel tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. 3) Kolmas faas: Hinduism Tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Mõiste Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Hinduism on maailma vanim järjepidav religioon. Hinduismi võib ka pidada usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Hinduismi järgijaid kutsutakse hinduistideks või ka hindudeks. Järgijate arvult peetakse kolmandaks usundiks maailmas. Hinduism on väga salliv. Ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline. Suunad ja koolkonnad Hinduismi suunad: 1. višnuism 2. šivaism 3. šaktism 4. smartism Hinduismi koolkonnad: 5
INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud mälestussambad, India keerukale templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile.
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias
jumalad ja sünnivad ümber. Reaalsusel on kaks kategooriat: hing (algsel kujul iseloomustab täielik teadmine, energia ja õnnistus) ja aatomid (liikumine, puhkus ja eeter moodustavad materiaalse maailma, milles hing asub). Dzainism õpetab vaimset teed, mis võimaldab hingel pääseda karma mõjust ja vabaneda ümbersündidest. Dzainism on läbi ajaloo olnud kultuslik, keskendudes Jinade(õpetajad) kujude ausatamisele ja templirituaalidele. HIINA USUNDID Hiina religioon on ainulaadne, kuna inimkonna suurtest usunditest on Hiina religioon ainsana arenenud eraldatuses, saamata mõjutusi teistelt maailmausunditelt. Shangi dünastia ajal püüdsid shangid vaimude tahet teada saada keeruka ennustamissüsteemi abil. Paljud nende ennustused on tänapäeval säilinud kuulsate nn oraakliluudena. Kuninga nõudmisel esitas ennustaja vaimule küsimuse ning kirjutas küsimuse ja vastuse kilpkonna kilbile või härja abaluule.
1) See on maailmavaade 2) Tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada 3) Eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid. 4) Rituaal, näiteks jumalateenistused, erinevad palvetamise viisid, usuliste pühade tähistamise viisid Usundeid saab liigitada ja eristada jumalate arvu järgi: 1) Monoteistlikud religioonid üks jumal (ristiusk, islam, judaism). 2) Polüteistlikud religioonid palju jumalaid (Vana-Egiptus, hinduism jne). Leviku järgi võib usundeid jagada aga: 1) Maailma (maailmareligioonid) Kristlus, Islam, Hinduism, Budism ja Taoism. 2) Rahvusreligioonid iseloomulik teatud piirkonnale näiteks hõimu usundid Aafrikas. Veel võib usundeid jagada aabrahamlikeks ja dharmalikeks. Esimese alla kuuluvad judaism, kristlus ja islam, sest neid ühendab Piibel ja prohvet Aabraham (Islamis Ibrahim). (Käsuõpetus).
Hinduism Raik Eek 10b Hinduism on Indias ja India lähedastes riikides levinud usund, mis hõlmab suurt hulka uskumusi ja rituaale. Hinduism on maailma vanim religioon ning suuruselt on ta kolmas, kristluse ja islami järel. Selle usundi järgijaid on maailmas umbes üks mljard inimest, kellest ligikaudu 900 000 000 inimest elavad Indias ja Nepaalis. Seetõttu on see religioon väga tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Kui ma õigesti olen aru saanud, siis hinduismi nii öelda peamõte on see, et igal inimesel on saatus. Hinduistid jälgivad ja peavad lugu karmaseadusest. Karma tähendab tegude saadust. Nad usuvad, et iga inimene on võimeline oma karmat muutma. Kui inimene teeb head ja on üldse hea inimene, siis järgmises elus elab ta hing parema olevuse sees. Kui inimene teeb halba
ühendas Induse ja Gangese jõgede ülemjooksu piirkonnad oma valitsemise alla ning tegi pealinnaks Gangese jõe ääres asuva Pataliputra. Läänes pidas Tšandragupta sõdu Makedoonia Aleksandri suurriigi lagunemisel tekkinud hellenistliku Seleukiidide riigiga. Oma suurima ulatuse saavutas Maurja dünastia poolt valitsetav riik Tšandragupta pojapoja Ašoka Suure valitsemisajal 273 – 232 eKr, kes esimesena ühendas suurema osa Indiast. Enda valitsemisaja alguses pidas Ašoka küllalt veriseid vallutussõdu Hindustani poolsaare lõunaosas. Valitsemisaja kolmeteistkümnendal aastal olevat ta budismi mõjul loobunud edasistest vallutustest ja kuulutanud sõjad ebakõlbelisteks. Ašoka käsul püstitati kogu riigis kivist sambaid, millele oli graveeritud budistlikus laadis valitsemise põhimõtteid ja budistliku õpetuse aluseid.
Maailma religiooni konspekt Maria Kull 12.a Konspekt: Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või pühaks õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad on jõulud, ülestõusmispühad ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ' HINDUISMI JA BUDISMI SARNASUSED JA ERINEVUSED Referaat Sisukord TALLINN 2012 Sissejuhatus Maailma religioonid, mis on tekkinud peaaegu igas maailma nurgas, on niisama mitmekesised kui kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur
mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurusega isiku kohta Ameerika dollarites (USD). Igal aastal koostatakse nende näitajate põhjal nimekiri ÜRO liikmesriikidest. On olemas ka inimvaesuse indeks, mis näitab riigi vaesusastet. Religiooni mõju tänapäeval Religioonil on tähtis osa inimeste kultuurierinevustes, isegi uude elukeskkonda tuuakse kaasa religioossed tavad ja harjumused (nt türklased või kurdid Lääne-Euroopas). Maailmas kõige levinum religioon kristlus, ka islam ja budism on oma tekkekohast kaugele levinud, sest mõlema järgijaid leidub arvukalt nii Euroopas kui ka Põhja- Ameerikas. Maailamareligioonidest levib kaasajal kõike kiiremini islam ning prognoositakse. Inimesed peavad jõule, Kristuse taassündi munadepühi, palvetavad, käivad kirikus igal pühapäev. Kristlus ehk ristiusk. Tunnused: üks Jumal Jehoova, kõige tähtsam isik Jeesus Kristus,
FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike.
Kordamisküsimused: Hinduism I 1. Mis on hinduism ja kuidas seda nimetatakse sanskriti keeles? Sõna hindu (sanskriti keeles sindhu) on pärsia sõna ja tähendab "jõge", kuna Induse jõe org oli tihedalt asustatud. Hinduism on India traditsiooniline usund hindu dharma. 2. Kuidas nimetavad hindud ise oma usku sanskriti keeles ja mida see tähendab? Hindud ise nimetavad oma usku "igaveseks õpetuseks" või "igaveseks seaduseks" sanatana dharma. 3. Nimetage kaks Induse jõe orus võrsunud kultuuri: Harappa kultuuri õitseng dateeritakse aastatega 2200-2100 eKr. Mohendjo Daro kultuuri dateeritakse aastatega 2400-2160 eKr. 4. Kes olid Põhja-Indiasse tunginud rändrahvad, kust nad tulid ja millal?
· inimõiguste rikkumine, · illegaalne immigratsioon, · põgenikud, · puudega inimesed, · HIV/AIDS jm epideemiad, · olenevalt riigist / piirkonnast negatiivne iive või vastupidiselt rahvastiku liigne juurdekasv, · terrorism, · jne. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate (elu mõtte, juhised õigeks tegutsemiseks ja suhtlemiseks, tõekspidamised surma, saatuse, tuleviku, maailma alguse ning lõpu küsimustes jms). Religioon on saatnud inimest aegade algusest saadik, oletatakse, et religioon on sama vana kui inimkond. Pole teada ühtki
selle rakendamine. Perekondlikud pidustused üleminekuriitustena. Rahvapeod. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulpuuride read, nede vahel seinamaalid jumalustest. Maalingutel kirjutatakse koos jumalustega ka pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite kooseksisteerimist. India kunsti saab mõista hinduismi mõistmise põhjal. Hinduism on tihedalt läbi põimunud ka muusikas. Tähtsamad musitseerimisinstrumendid on sitar ja tabla. Uskumused Tänapäeval mõistetakse hinduismi all rikast pluralistlikku religioosset kultuuri,milles on suuhulk tavasid, jumalakummardamise viise ning jumalaid ja jumalannasid , oma teoloogiaid, filosoofiad, lood, kunst ja muusika. Paljud hindud usuvad, et hinduistlik pühiõpetus on püsinud sajandeid muutumatuna.
India Vabariik ? Bh?rat Ganar?jya Pealinn: Delhi Rahvaarv: 1,016 miljardit (kasvab suure hooga) Keeled: hindi, inglise Religioonid: 80% hinduism, 14% moslemid, 2.4% kristlased, 2% sikhid, 0.7% buddistid, 0.5% dzaiinid?, 0.4% muu Parim aeg külastamiseks on oktoobri ja märtsi vahel. Aprillis ja mais võib tasandikel temperatuur küündida üle 40 kraadi. Mussoon hakkab üldjuhul juunis ja kestab septembrini. Ajavahe Eestiga on 3 ja pool tundi. Majandus ja riigikord Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik. Majandus on sihuke riiklik-tsentraalse planeerimisega-kapitalistlik, ühesõnaga ei liha ega kala.
sügavalt usklik. Religioon mängib keskset ja otsustavat rolli inimeste ja terve maa elus. Praeguseks on Indias 80% hindusid, hinduismi peetakse maailma kõige vanimaks usuks. Islam on Indias levinud 13% rahva hulgas. Sikhism, ayyavazhi, budism ja dzainism on Indias tekkinud religioonid, mis on tugevasti mõju avaldanud ka teistele maadele. Kristlus, zoroastrism, judaism ja bahai on väiksemas osakaalus. Hinduism on religioon, mis põhineb veedadel ja teda peetakse ka veeda religiooni otseseks järglaseks, hinduism koosneb mitmetest sektidest. Jumalate panteon on suur ja neid kõiki peetakse ülima jumala Brahmani ilminguteks. Enim kummardatakse Sivat ja Visnut. Siva on hävitaja, kuid just ka kõige halva hävitaja, Visnu on tuntud kui säilitaja ja tihtipeale teatakse paremini tema kehastusi Krisnat ja Ramat. Budism on Põhja Indias 6s e.m.a. tekkinud religioon, mis levis üle Aasia ja põhineb Budhha õpetusel
INDIA KUNST Usulahkude jagunemise kaart I. Usulahkude jagunemise kaart II. Hinduistlik arhitektuur Hinduismi tekkimine ja põhisuunad: Hinduism on rahvuslik ehk etniline religioon, sest see on lahutamatult seotud India ajaloo, kultuuri ja elulaadiga. Hinduismil puudub rajaja. Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud veeda-usund (1500-800a. eKr.) ja brahmanism (800eKr.-400pKr.), võib teda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism
Hinduism Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI 2009 Indias kujunesid: Hinduism, budsim, dzainism ja Sikhism. Induismi nimetus pärineb algselt Induse jõe orust. Juured ulatuvad umbes 2500 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Kultuuri rajajateks olid u 3000 eKr Indiasse tulnud draviidid. Vanim ja oluliseim karamus on veedad, mis tähendab usulist ja püha teadmist. Veedade rühmitus: 1. Veeda hümnid - sanskritikeelsed ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Vanim Rig-Veda u 1200-1000 eKr; 2
· Svastika päike haakristi kujutis õnne sümbol. · Lehm viljakuse sümbol püha loom ei sööda lehmaliha. · Shiva hävitamise ja loomise jumal. Aarjalased · II a tuh eKr, indoeurooplased. · Sanskriti keel. · Arya õilis. · Veedad pühad tekstid. Veeda tähendab teadmisi. · Tähtsaim veeda - rigveda. · Rita maailmakord. · Mitra päikesejumal. · Varuna taevajumal. · Riitus elstatakse lugusid; hoitakse maailmakorda. · Hinduism on usundina henoteism s.t mitme jumala hulgast ühe eelistatud jumala kummardamine, (samas on ta ka teopanteism s.t üks jumal või jumalik kõiksus) peajumalaks enim austatud jumal. · Kastikord (kast - varna) kindlasse seisusesse sünnitakse: 1. Brahmaanid preestrid 2. Ksatrijad sõdurid, aadlikud, valitsejad 3. Vaisjad kaupmehed, käsitöölised, põlluharijad 4. Suudrad teenijad, sulased 5. Paariad puutumatud · 1.-3
Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal 1. Raamatuusundid- nende religioonide õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse. Sageli on need kanoniseeritud ning moodustavad pühakirja Nt. Kristlus, islam 2. Loodususundid
Neist said tänapäeva hindude esivanemad. Aarjalaste kõneldud keelest arenes hiljem India klassikaliseks kirjakeeleks saanud sanskriti keel, samuti tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keeleks. Pole teada kas aarjalaste sissetung põhjustas Induse tsivilisatsiooni languse või tungisid uued asukad Indiasse pärast varasema kõrgkultuuri allakäiku. Peagi hõivasid aarjalased ka Gangese madalikku ja alistasid järgnevalt suure osa Indiast. Ainult Hindustani poolsaare lõunaosa jäi neist sõltumatuks ja seal kõneldakse tänapäevani peamiselt kohaliku päritolu draviidi keeli. Umbes 800 aastat eKr algas Indias rauaaeg. Peagi võeti kasutuseleka foiniikia tähestikul põhinev kiri. Aarjalaste ühiskonnakorraldusest saab ülevaae nende pühade raamatute ehk veedade vahendusel. Need olid muistset tarkust talletanud hümnide ja muude usutekstide kogumikud.
Riitus usundi loomuliku koostisosana mingile pärimusele vastav korrapärane ja arenguliselt konservatiivne usuline käitumine, mis koosneb sõnalisest ja talituslikust osast. Rituaal mingi usutalituse, tava või kombe täitmise kindlakskujunenud kord, tseremoonia. Rituaalidel on kindel mudel (sõnalis-kehaline toiming, liturgiline kord), aeg ja kindlad väärtused. Durkheimi järgi on rituaal: kogukonna ühine toiming, millega kinnitatakse ühiseid tõekspidamisi/väärtusi. Religioon annab ühise kogemuspinna, on kollektiivne kogemus ning inimtsivilisatsiooni alus Kultus usundites üleloomuliku olendi või niisuguse reaalse objekti kummardamine ja austamine, millele omistatakse religioosne või maagiline vägi. Dogma õpetuslause, mida peetakse tõeks ilma tõestust vajamata; teoloogiline võide, mis on kokkuleppeliselt tunnistatud vääramatuks tõeks, mis on kohustuslik kõigile usklikele ja mis ei ole arvustatav.
juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika Islami kasv ja areng ning problemaatika seoses sellega Veedausunditeks nimetatakse kolme usundit, mis tekkisid Indias: hinduism, budism ja dzhainism Veeda on sanskriti keeles "teadmine" Nii budism kui ka dzhainism tekivad 6. 5. saj eKr reaktsioonina hinduismile (kujunenud II aastatuh eKr veedade õpetusest) Veedausundeil on tarvitusel nn karmaseadus; hea tegu toob hea tagajärje, halb tegu toob halva tagajärje Inimese järgmine kehastus või sünd sõltub varasematest tegudest Eesmärgiks on vabaneda karmast ja karma viljadest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
