Hiiumaa rahvastik Rahvaarvu muutumine ● Rahvaarv väheneb iga aastaga 2005. aastal oli Hiiu maakonna rahvaarv 9370. 2015. aastal oli Hiiu maakonna rahvaarv 8582. Soolis-vanuseline koosseis ● Noori mehi on rohkem kui noori naisi ● Keskealisi mehi ja naisi on peaaegu võrdselt ● Vanemaid naisi on rohkem kui vanemaid mehi Rahvuslik koosseis ● eestlasi on 98,84% ● venelasi on 0,72% ● soomlasi on 0,19% ● ukrainlasi on 0,15% ● valgevenelasi on 0,09% Asustustihedus 8,4 elanikku ruutkilomeetri kohta Äärealadel on asustus tihedam, Hiiumaa keskel puudub asustus. Kõige tihedam asustus on Kärdlas.
Euru kalgulaaturid Na tervidus teitele! Eiltse kuupeevaga pidid nee 580 000 euru kalgulaaturid egal Eestimaa perel kee olema ja nüid saavad keik nupule vajudamist arjuta ja teeda kui pitkaks see miinus so kontu peel peele euru tulemist venib. Medele oli ka see postkasti pantud. Ma arudasi paki lahti, keertsi kalgulaaturil isegid kruu välje, vetsi senne plassmass plätaga ee ja pani kaane uueste tagasi. Siiss ma muljusi seda vad on-nuppu, sest äi-ole-nuppu pole olnd ja kaheksmad akkastkid sihverplaadi peel eest lebi joosma! Kalgulaatur töötas mihesti vajudad sa euru- vöi eeku-nuppu kohe oli vastus kee. Siss teedis Juhan ta reekida, et kuskis pool oli kolmest kalgulaaturist ainuld üks tööle akand. Siiss ma akasi indernettist uurima. Üks rahanduse ministeerjumi asjamees kerjudas, et kalgulaaturid oo kundrullit ja seda kinnidab ka nende Iina partner. Muidud kinnidab, kisse oma kaupa ekka maha ...
kiiresti ja omandas vaimuliku instrumendi maine. Rootsis oli see eriti populaarne 1840. - 1860. aastail, levides sel ajal ka luterlikesse naabermaadesse. Kuna pilli oli lihtne valmistada levis see kiirest talurahva seas ja teda kasutati koduste palvetundide ajal laulu saateks. Samuti kasutasid seda vaesed kogudused ja koolid, kes kallimat instrumenti osta ei jõudnud. Pilli kasutati vaimuliku laulu õpetamiseks ja saateks ja seepärast nimetati teda ka tihti laulupill või laulukannel. Hiiu-kannel Vanuselt järgmine keelpill on Eestis hiiu kannel. See jõudis Eesti aladele arvatavasti 13.-14. sajandil rootslaste vahendusel. Sellel ajal asusid Lääne-Eestisse ja saartele elama rootslased. Nad tõid endaga kaasa pilli, mida nad ise nimetavad talharpaks. "Tal" tähendab murdekeeles jõhv. Selle nime pillile annab keelematerjal - hiiu kandle keeled valmistati hobusesabajõhvidest. Pill on kandilise kujuga (vahel ka viiulit meenutava kujuga), ülemises otsas on
Lisaks põrgus käimisele võib tähtsaks pidada ka Soome sepa juures käimist, mis nii mõnesgi mõttes ei olnud positiivne (poja tapmine jm), kuid siiski oli oluline etapp Kalevipoja elus. Peale eelnimetatute tõi Kalevipoeg oma rahvale ka palju kasu. Näiteks tuues Peipsi tagant laudu. Laudadest ehitati linnad ja majad. Rahva jaoks oli Kalevipoeg kindlasti väga oluline, rahvas uskus temasse ning tema võimetesse. Teisest küljest oli Kalevipoeg mõnes mõttes tõesti “hiiu jõuga mõtlematu tegutseja”. Valitseja, kuninga ja riigijuhina oleks pidanud ta rohkem asju läbi mõtlema, analüüsima ja sellega ka oma rahvale eeskujuks olema. Üheks arutumais teoks võib pidada seaduseraamatu andmist Varrakule. Kalevipoeg lubas tasuda Varrakule kõik, mis too soovib enne läbimõtlemattagi. Kalevipoeg oli oma käitumises äkiline ning nii mõnesgi mõttes agressiivne. Ka tema enda surm Kääpa jõel tuli järelemõtlematuse ja analüüsivõime puudumise tõttu.
auk (mõnel juhul isegi kaks). Talharpa põhiline konstruktsiooniline erijoon on võtmeauk. Seda tüüpi pillide keeled on valmistatud hobuse sabajõhvidest. Erinevad nimetused pillile tekitavad tihti segadust, kuna talharpa ei ole kannel. Sõna "kannel" arvatakse olevat olnud eestikeelne keelpilli sünonüüm, mille rootslaste käest saadud võõrapärase nimega keelpill automaatselt omandas. Tänapäeval levinuim nimetus "hiiu kannel" eksitab isegi topelt, kuna jätab mulje pilli seotusest Hiiumaaga. Tegelikult oli Vormsil, mida hüüti Hiiurootsi saareks, sest asus poolel teel Hiiumaale. Hiiu kandle osad:keeled, kõlakast, poogen, roop, sadul, virbel. Eesti aladel levinud pillil on kas viiulit meenutav või nelinurkne kõlakast, millega ülemises otsas liitub nelinurkne raam. Keeli on kolm-neli, mis on keeratud kas hobusesabajõhvidest või lambasooltest. Pill asetatakse põlvedele ning seda mängitakse
Viljandimaa piirneb läänes Pärnu maakond, põhjas Järva maakond idas Tartu maakond ja kagus Valga maakond. 2) Viljandi majandust mõjutavad looduslikud ja inimtegurid: a) Suur metsasus(49,6%) tingib suure puidutööstuse arengu b) Väike asustustihedus(14,4 elanikku km² kohta) c) Töötuid vähem kui teistes maakondades ( töötuse määr 2011 aastal 9,1%, sellest väikseim määr oli vaid Hiiu maakonnal 5,0%) 3) Viljandi piirkonna majandus: a) Puit ja puidutooted on suur tööstusharu ja suur tööandja b) Masinate ja seadmete eksport c) Konkurentsivõimelised ettevõtted d) Tähtsamad majandusharud: puidutööstus, kaubandus, kergetööstus, masina- ja metallitööstus, keemiatööstus, ehitusmaterjalide tootmine, põllumajandus ja toiduainetööstus.
joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5 (Pivot1) majandussektori 'Tööstus ja ehitus' summad haldusüksuste ja aastate lõikes aastate 2012-2014 keskmised haldusüksuste ja majandussektorite lõikes Harjumaa summad majandussektorite ja aastate lõikes majandussektori 'Teenused' summad haldusüksuste ja aastate lõikes
HIIUMAA HIIUMAAL ON LAHE HIIUMAAL ON LAHE HIIUMAAL ON LAHE HIIUMAAL ON LAHE HIIUMAAL ON LAHE HIIUMAAL ON LAHE HIIUMAAL ON LAHE HIIU NALI? pealinna Kärdla kohvilähkritest sügiseti lahkuvate tiibade kilomeetrit, on rahvarohkeid ja rääkimata. vihinast. Pühalepa valla lõputud täiesti privaatseid kohti. Kui teid sõidutab Hiiumaale laev, lepikud ja võssa varjuvad ojad,
Tuletorn Kõpu tuletorn 58° 52 N, Koordinaadid 22° 35 E Üldinfo Hiiumaa asub Läänemeres Saaremaast põhja pool ning selle suurim linn on Kärdla. Hiiumaa tekkis 455 miljonit aastat tagasi meteoriidiplahvatuse tagajärjel, seega on tegemist ühe maailma vanima saarega. Hiiumaa on Eesti saartest suuruselt teine saar. Administratiivselt moodustab ta koos oma lähedal asetsevate laidude ning Kassari saarega Hiiu maakonna. See on Eesti väikseim maakond ning moodustab riigi üldpinnast kõigest 2,2 protsenti. Hiiumaa pindala koos ligikaudu 200 ümbritseva väikesaarega on 1023 km2. Oma naabersaartega võrreldes on Hiiumaa Saaremaast 2,6 korda väiksem, Muhust 5,1 korda suurem, Vormsist 11,1 korda suurem. Kõrgeim punkt on Tornimägi Kõpus, mis ulatub 68 meetrit üle merepinna. See, ka Lääne- Eesti kõrgeim punkt, ilmus Balti jääpaisjärve vetest välja juba umbes 11 000 aasta tagasi.
RAHVAPILLID Koostaja : Juhendaja : SISUKORD : Sissejuhatus...................................................................................3 Parmupill, sarvepill, vilepill, viiul................................................ 4 Kannel, torupill, moldpill..............................................................5 1 Hiiu-kannel, põispill, jauram.........................................................6 Kasutatud allikad...........................................................................7 2 Rahvapillide liigid Rahvapillid on rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid edasi.
joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5 majandussektori 'Tööstus ja ehitus' summad haldusüksuste ja aastate lõikes aastate 2012-2014 keskmised haldusüksuste ja majandussektorite lõikes Harjumaa summad majandussektorite ja aastate lõikes majandussektori 'Teenused' summad haldusüksuste ja aastate lõikes
joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5 summad struktuuriüksuste ja aastate lõikes summad struktuuriüksuste ja majandussektorite lõikes summad majandussektorite ja aastate lõikes keskmised struktuuriüksuste ja aastate lõikes keskmised majandussektorite ja aastate lõikes Viimaste numbrite summa mod 5
millega tegeleb. Seejärel esitas ta ühe tema arust väga ilusa laulu tutvustuseks, mis oli tõesti ilus. Peale seda, rääkis Sofia, kuidas ta muusikaga tegelema hakkas ning miks ta just rahvamuusikaga tegelema hakkas. Siis õpetas ta publikule selgeks ühe rootsi rahvalaulu nii, et publik oli jaotatud kolmeks ja kõigil oli oma laulu osa, mida nad täitma pidid. Siis rääkis Sofia veel, kuidas tema elu oli Rootsis muusikaga seotud ja miks ta Eestisse tuli. Siis tutvustas ta meile Hiiu kannelit, mis on pärit Vormsi saarelt. Sellega esitati meile ka mõni lugu. Seejärel esitati veel meile laulikust erinevaid koraale, mida õpetati ka meile selgeks. Ka viiulilugudest puudus ei tulnud. Teoseid esitati 19-20. sajandi folkmuusikast. Sofia kandis ette paljusid koraale ning rahvalaule, mida me ise ka seal õppisime. Kava oli väga hästi üles ehitatud. Lood, mida Sofia viiulil ning Hiiu kandlel esitas olid põnevad ning ka laulud, mida meile õpetati olid ka väga
5. Kõpu lighthouse Hiiumaa Hiiumaa (Finnish, Hiidenmaa, German Dagö, Swedish Dagö, Danish Dagø) is the second largest island (989 km²) belonging to Estonia. It is located in the Baltic Sea .north of the island of Saaremaa ,a part of the West Estonian archipelago. Its largest town is Kärdla. Name Hiiumaa is the main island of Hiiu County, called Hiiumaa or Hiiu maakond in Estonian. The Swedish and German name of the island is Dagö (day island),Dagø in Danish -- a calque of its old Finnish name Päivänsalo (day island); compare Ösel (Yösalo night island) for Saaremaa. In modern Finnish it is called Hiidenmaa, literally hiisi's land. In Old Gutnish it was Dagai (day isthmus), from which the local North Germanic name "Daë" is derived.
Tallinna Ühisgümnaasium Manfred Mletsin Hiiumaa Referaat Juhendaja : Merike Tuisk Tallinn 2009 1 Hiiumaa Hiiumaa on pindalat (1122 km2) teine saar Eestis. Tema osalus on 2,5%. Kõrgeim koht on Tornimägi Kõpu ps (68 m). Soostumus on 9,6%. Hiiumaa asukoht Eesti suhtes ja Hiiumaa maakonnad Maastiku eripära Hiiu saar on rombja kujuga, jättes mulje, nagu oleks tegemist nelja poolsaare ühenudsega. Põhjaosa moodustab Tahkuna poolsaar (u 42 km2). Läänes eendub merre 21 km pikkune Kõpu poolsaar (u 98 km2). Saare lõunaosa võib nimetada Emmaste poolsaareks (u 190 km2). Ümber 310 km pikkuse rannajoone Hiiu saare asub ligi 230 väikest ja madalat saart. Hiiumaa kõrval asub Kassari saar. Hiiu ja Kassari saare vahele jääb vaevalt ühe meetri sügavune, laguuniks
kaupa, et saada teada, kus tuleks arendada rohkem korvpallialast tegevust. Käesolevas uurimistöös kasutatavad andmed on saadud spordiregistrist ning kohalikelt omavalitsustelt. Analüüsi tulemuste põhjal võib väita, et mitmes maakonnas on vähe korvpalli harrastajaid. Kõige vähem on korvpalli harrastajaid spordiklubides Põlva maakonnas (191) ja kõige rohkem on Harju maakonnas (3575). Spordikoolides puuduvad harrastajad Hiiu-, Jõgeva-, Valga- ja Võrumaal, kuid kõige rohkem on jällegi Harju maakonnas (732). Uurimistulemuste põhjal võib väita, et enim tuleks arendada korvpalli alast tegevust Hiiu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal. Korvpalliharrastajate arvu vähesuse põhjuseks võib olla treenerite ja harrastajate, väljakute ja sobivate eestvedajate puudus. Seega võib öelda, et Eestis tegeletakse küll palju korvpalliga, aga seda peamiselt suuremate linnadega piirkondades
Peamiseks põhjuseks võib oletada makstavate toetuste suurust. Põllumajandusmaa hektari kohta arvestatuna said äriühingud (v.a suurusgrupp kuni 40 ha) sõltuvalt suurusgrupist 46- 59% võrra rohkem sissetulekuid taludega võrreldes. Arvestuslik netokasum koos toetustega oli maakasutuse poolest väiksemate talude ja äriühingute puhul negatiivne. Joonis nr.1 Kõige rohkem majapidamisi oli 2007.aastal Võru maakonnas. Kõige vähem taimekasvatuse majapidamisi oli Hiiu maakonnas (joonis nr.2). Seevastu põllumajandusmaa suurus oli kõige suurem hektarites Lääne-Viru maakonnas, kõige väiksem Hiiu ja Ida-Viru maakonnas (joonis nr.3) Joonis nr.2 Joonis nr.3 Taimekasvatuse majapidamiste põllumajandusmaa langes aastatel 2001-2003.aastal hüppeliselt, kuid aastatel 2003-2007 vaid suurenenud (joonis nr.4). Aastatel 2003-2006 suurenes Eesti taimekastusettevõtete keskmine põllumajandusmaa 41,7 ha võrra ehk 65%.
Selleks ajaks, kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad - tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid. Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb omakorda, kuni algavad termotuumareaktsioonid, mis viivad tähe tuumas olevate ainete muutumiseni (heelium-süsinik -hapnik-neoon-magneesium-räni-väävel- raud). Punase hiiu väliskiht aga jääb gaasiliseks. Surm: See, mis nüüd järgneb, on suurte ja väikeste tähtede korral erinev. Väiksemad tähed kaotavad nüüd oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. Suurte tähtede korral aga tõmbub nende raudtuum kokku ja plahvatab omaenda külgetõmbejõu
muutub. Ja kohtade arvu vaatlesin eelmiste valimistega ning uurisin nende erakondade valimis populaarsust. 2. Üksikkandidaadid. Leo Kunnas ( Harju, Rapla) ja Andreas Reinberg ( Järva, Viljandi) 3. Edgar Savisaar, Andrus Ansip ja Sven Mikser. Arvan, et just need isikud võivad saada kõige rohkem hääli, kuna nad on erakonna liidrid ning liidrid saavad tavaliselt kõige rohkem hääli. 2. Valimisringkond nr 5 (Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa) 1. Reformierakond: Lauri Luik, Jaanus Tamkivi. SDE- Neeme Suur, Kalev Kotkas. IRL- Tõnis Palts. Keskerakond- Jaanus Karilaid. PÕHJENDUS- Nad on oma erakonna ühed tuntumad isikud ning Hiiu- ja Saaremaa inimesed valivad kindlasti neid. Lauri Luik on nimekirjas nii ees, et ta saab kindlasti oma 250 häält kokku, Jaanus Karilaid on Läänemaal viimasel ajal väga populaarseks saanud. Ja Neeme Suur
Sissejuhatus Hiiumaa - saar Läänemeres, rikas mitmekülgse, ilusa ja puutumatu looduse ning toredate inimeste poolest. Juba ligi 455 miljonit aastat tagasi tekkis praeguse Kärdla linna lähistel meteoriidiplahvatuse tagajärjel kümmekonna kilomeetrise läbimõõduga rõngassaarestik. Need olid esimesed saared Hiiumaa praegusel kohal ja mainitud sajad miljonid aastad teevad Hiiumaast ühe maailma vanima saare. Raske on leida Eestis looduslikult mitmekesisemat paika, kui seda on Hiiu saar. Maastikutüübid ja -pildid vahelduvad suisa peadpööritava kiirusega. Olles ühtviisi kaunid ja miniatuursed, põimuvad nad omavahel kokku just täpselt selleks, et teha Hiiumaast Hiiumaa. Suviti meelitavad pea kõiki kilomeetripikkused liivarannad Tahkuna ja Kõpu poolsaarel. Hiiumaale on teda ümbritsevad väikesaared nagu värvikirevad pärlid kauni naise kaelas. Üle kahesaja saare ja saarekese hulka kuulub hiljuti merest tõusnud, veel taimestumata, kuid ka
4. omastavaline täi.sõna on sihitislik (avaldatakse rõõmu) rõõmuavaldus (juhib kraanat) kraanajuht (punutakse korvi) korvipunumine 5.omastav ..... on mitmusliku sisuga (lindude kasv.) linnukasvatus (vangide valvur) vangivalvur (pliiatsite karp) pliiatsikarp ... sõltumine põhisõnast 1. põhisõna väljendab hulka, kogust hapupiima liiter piimaliiter linnarahva hulk rahvahulk keeduvorsti viil vorstiviil 2.põhisõna on lahutatav............ Hiiu saar Pärnu laht Balti meri vastu ruttama (ruttan vastu) peal olema (oli peal) .......... või ei ole. Hiiumaa Pärnumaa Läänemeri vastunäidustama (vastunäidustan) 3. oluline on põhisõna liik määrsõna + tegusõna .....+ nimisõna kõrvale panema kõrvalepanija kõrvale panema kõrvalepanemine ... sõltumine kaastekstist lahku : iga majandi juht (majandi) kortsunud särgi käis (särgi) kunstipärased naiste käekotid ( kotid) kokku : iga majandijuht (juht)
4.Muinasjutud lõppevad reeglina õnnelikult. Nimeta vähemalt kolm muinasjuttude autorit. 1.Kreutzwald 2.Andersen 3.Vennad Grimmid Millal on rebane positiivne, millal negatiivne tegelane? Kui rebane on vastandiks hundile, siis jääb hunt kavaluses rebasele alla, aga astub sama rebane vastu kassile või kukele, muutub ta negatiivseks kangelaseks. Kuidas muistendeid liigitatakse? 1.Tekke- ja seletusmuistendid 2.Rahvausundilised muistendid 3.Hiiu- ja vägilasmuistendid 4.Kohamuistendid 5.Ajaloolised muistendid Mille järgi saad aru, millise muistendiga on tegemist? 1.Tekke-ja seletusmuistendid kirjeldavad maailma ja selle moodustiste, olevuste ja nähtuste sündi, põhjendades, miks just nii ja mitte teisiti. 2.Rahvausundilised ehk mütoloogilised muistendid kõnelevad haldjatest, surnud vaimudest, krattidest ehk pisuhändadest. 3.Hiiu-ja vägilasmuistendites on juttu koletu suure kuju ja jõuga olenditest, nende
Renoveerimise puhul on oluline teada, kas plaantitavad ümberehitised ja muudatused on aktsepteeritavad näiteks muinsus- või arhitektuuriväärtuse kaitse seisukohast. Valguse ja õhu juurdepääs ning hea väljavaade on katusekorruste võtmeküsimus nii töö kui ka eluruumides. 4 Ajalugu Eesti esimesed katuseaknad pärinevad tegelikult juba 1850. aastast: sellised olid kasutusel Hiiu- ja Läänemaal. Kaasaegsed katuseaknad tõi paarkümend aastat tagasi Eestisse VELUX ja nad on siin väga tuntuks saanud. Eesti ilmastikuoludes tuleks eelistada kald- ja viilkatuseid, seda ka uusehituses. Katuseakende kasutamine säilitab kõige paremini meil traditsiooniliste viilkatuste kuju ja välisilmet ning on ka nägusaks kujunduslikuks elemendiks. 5 Materjal Funktsioonilt on katuseaken tavaline, ainult et katusel paiknev aken
Ülesanne 1. 2. 3. 4. 5. 6. ühele aastale 1 ja teistele panen 0 Aasta 2001 1999 1994 1 Harju 2002 0 0 0 2 Hiiu 2002 0 0 0 3 Ida-Viru 2002 0 0 0 4 Jõgeva 2002 0 0 0 5 Järva 2002 0 0 0 6 Lääne 2002 0 0 0 7 Lääne-Viru 2002 0 0 0
Torupill koosneb hülge või mine muu suurema looma maost tehtud tuulekotist, mille külge on kinnitatud 1 või 3 toru. Ühel torul-sõrmisel-mängiti meloodiat, teisest- jämedast bassitorust-udaas 1 bassina kaasa toonikat ja teine dominanti. 9. Mida on vaja teha, et saaks sarvedel meloodiat mängida? Meloodiat sai alles siis mängida kui kui pillile lõigati sisse sõrme avad. 10. Millal jõudis meile torupill? Torupill jõudis meile keskajal 15.-16. sajand 11. Millise pilli sugulased on hiiu kannel ja moldpill, kuidas neid mängitakse? Hiiu kannel ja moldpill oli saartel ja rannikualadel levivad rootsi viiuli päritoluga sugulased. Mõlemat mängiti poognaga nagu viiulit, kuid hoiti mängides mitte lõua all vaid laua peal või süles nagu kannelt 12. Millal hakkas Eestis laiemalt levima viiul? Viiul hakkas levima Eestis 19. sajandi alguses 13. 5 fakti lõõtspilli ajaloost. 14. 4 fakti eesti muus. kultuurist 13.-16.saj. Seoses ristirüütlite tulekuga 13.saj, kuulutati senised
Uuemal ajal tehakse keeled metallist. Õõnes puust kõlakast toimib resonaatorina, mis võimendab heli. Kannel vanim tantsumuusika pill tuntuim muistne keelpill mängitakse näppides Eesti vanim kandletüüp on väikekannel, 6-7 keelt, ühest puust õõnestatud. Uuem külakannel, 10-11 keelega. Kannel on mitmete rahvuste muusika sümbol. 13.-14. Saj rootslaste kaudu põhjamaade pill- poognaga mängitav hiiu kannel. Hiiu kannel- ühest puust valmistatud raamiga kõlakast ning 3-4 jõhvist keelt. Mängitakse püstloodis või veidi kallakil põlvedel. Viiul Eestis hakkas viiul levima 17-18 sajandil. Sooltest või metallist keeled ning ümarate vormidega õhukestest laudadest kõlakast andis pillile särava kõla. osteti poest ja tehti ka ise. Viiuliga oli rahvatantse parem saata kui torupilliga. mängitakse poognaga.
Saare Põlva Hiiu Harju Tartu Ida-Viru Pärnu Lääne-Viru Viljandi Valga
kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike- Tjuka, idas Seasaar. Lõunapoolses rannikumeres asuvad Pasilaid ja Hobulaid. Hiiu saar on rombja (risti) kujuga, jättes mulje, nagu oleks tegemist nelja poolsaare ühendusega. Põhjaosa moodustab Tahkuna poolsaar. Läänes eendub merre 21 km pikkune Kõpu poolsaar, mis oma keskse kõrgendiga ulatub saare teistest osadest mitu korda kõrgemale. Saare lõunaosa võib nimetada Emmaste poolsaareks. Vähim kaugus mandrist on 22 km. Saare läbimõõt on ligikaudu 40 km, kuid pikim sirgjooneline vahemaa Sarvest Kõpuni on 60 km
2013 maakondade jaotuse järgi. Töö on valitud sellepärast, et uurida maakondade keskmiste brutotunnipalkade erinevust. 3 Eesti keskmine brutotunnipalk Tabel 1. Eesti keskmine brutotunnipalk (eurodes) aastatel 2001, 2004, 2007, 2010, 2013 maakondade järgi. 2001 2004 2007 2010 2013 Harju maakond 2,42928 3,18727 4,85089 5,32576 6,42 Hiiu maakond 1,69749 2,2171 3,28378 3,86474 4,97 Ida-Viru maakond 1,67193 2,06754 3,17897 3,97147 4,73 Jõgeva maakond 1,42012 2,05412 3,5145 3,75097 4,33 Järva maakond 1,60354 2,23627 3,75353 3,80594 4,51 Lääne maakond 1,46166 2,14551 3,29528 3,89925 4,93 Lääne-Viru maakond 1,66937 2,11611 3,40521 3,92226 4,93
Teadaolevalt ei ole viimastel aastatel harrastusmeresõitjaid külalisalustel Kõrgessaare sadamas käinud. Sadamamakse ei ole kehtestatud. Kõrgessaare sadam on väga madala veega. Maksimaalne sügavus ei ületa 2m Kõrgessaarest on mugav käia näiteks Näki madalal. Sadamas puuduvad teenindusasutused nagu pood ja söögikoht. Kõrgessaare sadama ajalugu on seotud Kõrgessaare mõisaga. Sadama ehitas Jacob De la Gardie 17. sajandi algul. Hiiu madala e suurrahu e Necmansgrundi läheduse tõttu sobis sadam hättasattunud laevade abistamiseks, meeste ja laadungi päästmiseks, väidetavalt ka nende eksitamiseks. Nõukogude ajal oli sadam kolhoosi Hiiu Kalur ranna- ja lestapüügi sadamaks. Oma praegusel kujul on sadamakaid ehitatud 80-tel aastatel. Viimaste aastate jooksul tehtud olulisemateks investeeringuteks on olnud 2005. aasta tormikahjustuste likvideerimine, sadamahoone osaline ja väravahoone kapitaalne remont ning
.......................................................................................................................lk 8 1.Sissejuhatus Käesolev referaat on lühitöö iningeograafias ning kirjeldab Emmaste valda Hiiumaa lõunaosas. Minu eesmärgiks on kirjeldada Emmaste valla asukohta, loodust ja ajalugu ning anda ülevaade valla peamistest vaatamisväärsustest. 2.Asend ja loodus Hiiu saare lõunaosas asub Emmaste vald. See piirneb Läänemere, Soela väina ja ka Väinamerega. Sellepärast on Emmaste saanud nimetuse ,,kõige merelisem vald". Mereranna pikkus on kokku umbes 63 km. Valla pindala on 197,5 ruutkilomeetrit ja 2003 aasta seisuga elab seal 1285 elanikku. Valla keskus asub Emmaste külas. 2.1 Pinnamood Hiiu saare lõunaosa kõrgemad künkad on väga noored. Maakoor kerkib seal 2-3mm aastas
kohta maakonniti Andmete, materjalide läbitöötamine Analüüsi, uurimistöö koostamine SuureJaanis 2013 Korvpall ja selle ajalugu Korvpalli põhilised nõuded tänapäeval Korvpalli tähtsamad organisatsioonid Analüüs Eesti korvpalli olukorra kohta SuureJaanis 2013 Põlva maakonnas on kõige vähem korvpalli harrastajaid spordiklubides Korvpalli harrastajad puuduvad Hiiu, Jõgeva, Valga, Võru ja Põlvamaa spordikoolides Enim on korvpalli harrastajaid Harju maakonna spordiklubides ja koolides SuureJaanis 2013 SuureJaanis 2013
Tallinna Ühisgümnaasium Hiiumaa Referaat Anny Uusküla 9a klass Õpetaja: Merike Tuisk 2009 Hiiumaa on Eestis suuruselt teine saar, mis asub Lääne-Eestis. Hiiu saar on rombja kujuga, mis näeb välja nagu nelja poolsaare ühendus. Põhja osas laiub Tahkuna poolsaar, lõunas Emmaste, idas Sarve poolsaar ja läänes asetseb Kõpu poolsaar. Hiiumaa pindala on 989 km ² . Rannajoon on 310 km pikk. Saare pealinn on Kärdla. Pinnamood ja geoloogiline areng: Hiiu saar on endise merepõhja kõrgem ala, mis on Lääne-Eesti üldise maakore kerkimise tulemusena tõusnud üle merepinna. Suurem osa maastikurajoonist on kuhjevormiga
Torupill koosneb hülge või mine muu suurema looma maost tehtud tuulekotist, mille külge on kinnitatud 1 või 3 toru. Ühel torul-sõrmisel-mängiti meloodiat, teisest- jämedast bassitorust-udaas 1 bassina kaasa toonikat ja teine dominanti. 9. Mida on vaja teha, et saaks sarvedel meloodiat mängida? Meloodiat sai alles siis mängida kui kui pillile lõigati sisse sõrme avad. 10. Millal jõudis meile torupill? Torupill jõudis meile keskajal 15.-16. sajand 11. Millise pilli sugulased on hiiu kannel ja moldpill, kuidas neid mängitakse? Hiiu kannel ja moldpill oli saartel ja rannikualadel levivad rootsi viiuli päritoluga sugulased. Mõlemat mängiti poognaga nagu viiulit, kuid hoiti mängides mitte lõua all vaid laua peal või süles nagu kannelt 12. Millal hakkas Eestis laiemalt levima viiul? Viiul hakkas levima Eestis 19. sajandi alguses 13. 5 fakti lõõtspilli ajaloost. 14. 4 fakti eesti muus. kultuurist 13.-16.saj. Seoses ristirüütlite tulekuga 13.saj, kuulutati senised
7)Kui vana on torupill? Torupill on Indiast pärit antiikajast. 8)Millest tehakse torupill? Torupill koosneb hülge või mine muu suurema looma maost tehtud tuulekotist, mille külge on kinnitatud 1 või 3 toru. Ühel torul-sõrmisel-mängiti meloodiat, teisest-jämedast bassitorust-udaas 1 bassina kaasa toonikat ja teine dominanti. 9)Millal jõudis meile torupill? Torupill jõudis meile keskajal 15.-16. Sajand. 10)Millise pilli sugulased on hiiu kannel ja moldpill, kuidas neid mängitakse? Hiiu kannel ja moldpill oli saartel ja rannikualadel levivad rootsi viiuli päritoluga sugulased. Mõlemat mängiti poognaga nagu viiulit, kuid hoiti mängides mitte lõua all vaid laua peal või süles nagu kannelt 11)Millal hakkas Eestis laiemalt levima viiul? Viiul hakkas levima Eestis 19. sajandi alguses 12) 4 fakti lõõtspilli ajaloost. 13) 4 fakti eesti muusika kultuurist 13.-16.saj. Seoses ristirüütlite tulekuga 13.saj, kuulutati senised kultuuritraditsioonid paganlikeks.
Rahvaarvud maakondades Maakond Rahvaarv vahe Harju maakond 555 566 469 801 Hiiu maakond 8 394 -77 371 Ida-Viru maakond 146 283 60 518 Jõgeva maakond 30 671 -55 094 Järva maakond 29 940 -55 825 Lääne maakond 23 810 -61 955 Lääne-Viru maakond 58 806 -26 959 Põlva maakond 27 028 -58 737 Pärnu maakond 81 428 -4 337 miinimum Rapla maakond 34 442 -51 323 Saare maakond 30 966 -54 799
Pärimuslikus rahvatantsus on tantsijad selleks saanud vähe või mitte mingisugust väljaõpet. Uued tantsijad õpivad tantsu mitteametlikult, jälgides teisi tantsijaid ja/või teistelt tantsijatelt saadud õpetuse kaudu. Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel. RAHVATANTS RAHVAPILLID EESTIS ON PALJU ERINEVAID RAHVAPILLI, MIS SAAME KASUTADA: Lõõtspill,Torupill, Kannel, Moldpill, Hiiu kannel, Setu kanne,l Parmupill, Vilepill, Karjapasun, Roopill, Lehepill , Põsepill Kilk, Põispill, Sarvepill, Jauram, Savipiilu, Huik RAHVAPILLID Lõõtspill on vaba ehk läbilööva keelega vabade aerofonide rühma kuuluv kaasaskantav muuskiariist. Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. AITAH TÄHELEPANU EEST! https://www.wikipedia .org/
KÕNE KOOSTAMINE Emakeeleõpetaja: Ivi Eiche Tallinna Hiiu Põhikool Juhendaja: Anne Tiits KÕNE EESMÄRGID MIKS? · Info edastamine · Suhtlemine · Kuulaja veenmine · Õnnitlemine · Teadmiste jagamine Mõttetera: "Sõna on õhk ning ometi võib ta õigel hetkel öelduna maailma pahupidi pöörata" Fr. Tuglas MILLEST? Kõnele ainult sellest, mida põhjalikult tunned, tead. KELLELE? Lapsevanemale Kolleegile Ülemusele Lapsele Sõbrale Võõrale Armsamale MILLAL?
rahvakandled, millel on lisaks viisikeeltele pilli alaosas koorideks ehk duurideks koondatud akordkeeled. 3) Saate- ehk akordikannel - Koorideks ehk duurideks koondatud keeltega kannel. Levis Eestis 19. sajandi lõpul. Võimaldab mängida akordsaadet. kromaatiline kannel - Pillimeister Väino Maala poolt 1953. aastal konstrueeritud lõikuvate keeltega pilli keeled häälestatakse kromaatiliselt, mis võimaldab mängida kõigis helistikes. hiiu kannel ilmselt rootslastelt 13. 14. saj. Rootslased nimetasid pilli talharpaks. Eestlased nimetasid pilli hiiu ehk rootsi kandleks viiul Eesti linnadesse 17. saj. Maale 18. saj. 19. saj. Hakkas torupilli kõrvale tõrjuma. Vastu rinda mängimine võimaldas kaasa laulda. Moldpill - ühekeelse poogenpilli, mille keele all oli sõrmlaud ja nootide tähtmärgid. Oma lihtsuse tõttu levis maarahva seas ning kasutati koduste palvuste lauldude saatmiseks
1869 1870 Töötas Peterburi Kunstiakadeemia kostüümiklassi akvarelliõpetajana. 1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Aleksandr Gortsakovi portree eest (1867, õli, Moskva Ajaloomuuseum). 1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige. Looming Autoportree. Õli. 1859 "Tütarlaps allikal" "Eeva granaatõunaga" "Ketraja" ("Katkenud lõng") "Truu valvur". Õli. 1878 "Ärkamine nõidusunest" "Hiiu naised kaevul" ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." al fresco. 1879 "Friedrich Reinhold Kreutzwald" portree "Roomlanna" "Herakles toob Kerberose põrguväravast" "Lorelei needmine munkade poolt" Õli. 1887 Sünnikoht Csise Jaani kiriku "Ketraja" altarimaal "Ema" "Truu valvur" "Eeva granaatõunaga" "Lorelei needmine munkade poolt" "Friedrich Reinhold Kreutzwald"
lindudele ühte kaske, mille okstel pesitseda, ei oleks kotkas aidanud ka peategelasel jõuda Põhjalasse. Poleks Lämminäinen seganud Põhjala pulmi või magatanud Saare neidusid, ei oleks tuntud ka eri paigus tema vastu säärast viha. Eepose tegelased avastasid ennast tihti olukordadest, kus millegi saamiseks tehtu muutus kasutuks, kuna teine osapool nõudis muudkui lisa. Näiteks võib tuua Lämminkäineni, kes pidi Põhjala neiu kosimiseks püüdma kinni nii Hiiu Hirve, kui vahuslõualise ratsu. Pärast kahe uskumatu ülesande sooritamist soovis Põhjala Emand ikka lisa ning kolmandal korral jäi mees surmale alla. Ka tänapäeval võib asju piisavalt selgeks rääkimata või lepinguid lugemata saada meeletuid kahjumeid ning langeda mõne suurfirma suhtes orja seisusesse.
torupillikõla. Selle ansambli esituses kõlavad hoogsad ja omanäolised tantsulood kunagise Hiiumaa torupillikuninga Jussi repertuaarist. Rõhk on autentsusel ja ehk ka sama pöörasel meeleolul, just nagu Jussil kunagi kombeks oli. Saja aasta tagust maailma taaselustavad viiulitel Karoliina Kreintaal ja Eeva Talsi ning torupillil Cätlin Mägi. Koosseis Jaan Pehk - laul Liisi Koikson - laul Eeva Talsi - viiul, laul , hiiu kannel Karoliina Kreintaal - viiul, laul Cätlin Mägi - torupill, laul Sandra Sillamaa - torupill, laul Marko Mägi - saksofonid Marek Talts - elektrikitarr Silver Sepp - kausipillid, laul Ajalugu Pärimusmuusikute jaoks on Torupilli Juss kuningas aga hoopis põhjusel, et tema tulevikku suunatud mõtteviisi tulemusena salvestas ta 1921. aastal ligi nelikümmend endamängitud torupillilugu. Just need lood võlusid
Pärast Põhjasõda 1710. a. võeti Suuremõisa Vene krooni hallata. 1712-1755 oli mõis antud rendil. 1796.a. sai Suuremõisa omanikuks parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg, kelle suguvõsa oli lossi omanik terveks sajandiks. 1919.a võõrandas Eesti Vabariik mõisa Otto Magnus von Stackelbergilt. Kasutatud materjal Mõisakooli pass. http://www.kul.ee/webeditor/files/moisakoolide_passid/2013/2013_Hiiumaa_Ametikool_Suur emoisa_Pohikool.pdf 20.11.13 Hiiu-Suuremõisa loss. http://et.wikipedia.org/wiki/Hiiu-Suurem%C3%B5isa_m%C3%B5is 13.11.13 Vaatamisväärsused Eestis. http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=280 13.11.13 Lisad Pildid
- Eesti haldusüksused: 1) Maavalitused 2) Ametkondade ruumihalduse süstemid 3) Kohalikud omavalitsused - Haldusüksuste funktsioonid Eestis: järelevalve (maavalitsus) ja kohaliku elu edendamine - KOV-d kui kohaliku demokraatia subjektid - KOV-d kui autonoomsed võimusubjektid HALDUSMUUTUSED EESTIS - Enne 2. maailmasõda vallad (1934: 369 valda ; 1939: 248 valda) ja maakonnad(11) Lisaks Setumaa, puudusid Hiiu, Jõgeva, Põlva, Rapla maakonaad; Lääne- ja Ida-Virumaa koos - Eestis moodustati külanõukogud valdade koosseisus 1945. aastal. Algul oli külanõukogusid 637, valdades keskmiselt 2-3 - 1950.a asutati rajoonid (39) ja viidi külanõukogud nende koosseisu - Külanõukogude arvu vähendati järk-järgult, 1989a. 191 KN - Maakondade arv vähenes 15-le 1962a. Sealtmaalt stabiilne. - 1990.a algul nimetati külanõukogud valdadeks ja rajoonid
mehed. Jutustati lossidest, võitlusest mõisaomanikuga, ilusatest naistest, õnnetust armastusest, revolutsioonidest. Eeskuju võeti saksa kultuurist. Eesti rahvapillid Suhteliselt väikse osatähtsusega. Vanimad on viled, pasunad ja sarved. Muistsed muusikainstrumendid: 1) vilepillid 2) keelpillid 3) rütmipillid Pillid olid suhteliselt algelised. Laenati ka teistest kultuuridest. Puhkpillid - erinevad vilepillid, karjasepasunad, loomasarved, torupillid, parmupill. Keelpillid - kannel, hiiu kannel e. rootsi kannel. Rütmipillide tähtsus oli pigem vaatemänguline kui muusikaline. Nt. jauram, pingipill, piitsaplaks, kraaplaud. Kõige hilisema tekkega on rahvatantsud. 18. saj. lõpp. Eristati 2 tüüpi rahvatantse: 1) sõõrtantsud tantsiti ringis 2) voortantsud tantsiti reas Jaotatakse esitajate järgi meeste-, naiste-, laste-, paaris- ja rühmatantsud. Tuntumad rahvatantsud: labajalavalss, ingliska, kalamees, jooksupolka, tuljak.
Peterburis tunnustatud portreemaalija. Köler oli keskne tegelane ka nn Peterburi patriootide ringis ning tema korter oli kogunemiskohaks Peterburis viibivatele eestlastele. Köler on loonud rohkesti maastikumaale, portreid ja kompositsioone. Eesti kultuurilukku on ta läinud Eesti esimese professionaalse kunstnikuna, maalikunsti rajajana ja rahvusliku liikumise tegelasena. Kodumaa-ainestikul lõi mitu oma paremat teost: "Kunstniku sünnikoht", "Ketraja" ja "Hiiu naised kaevul." Ühiskondlikult tähtsad olid ka F. R. Kreutzwaldi portree (1864) ja allegooriline kompositsioon "Ärkamine nõidusunest" (1864). Johann Köler suri 22. aprillil 1899. aastal ja on maetud Suure-Jaani kalmistule. F. R. Kreutzwaldi portree ,,Ketraja" ,,Herakles toob Kerborose põrguväravast"
Ta on sündinud 27. veebruaril, 1967.aastal. Kruuda on kasvanud veterinaaride peres ning kuulub Eesti jõukamate eraisikust aktsionääride hulka. Oliver Kruuda on AS Tere suuromanik ja juhatuse esimees. Talle kuulub ka hulk väiksemaid ettevõtteid. Haridus Kruuda on õppinud Nõo Keskkoolis(1982-1984) ja Põlva Keskkoolis(1984-1985). 1988. Aastal lõpetas Oliver Kruuda Eesti Maaülikooli veterinaarina. Ametikäik 1994-1998a - AS Tallinna Piimatööstus juhatuse esimees ning AS Hiiu Kalur nõukogude liige. 1998-1999a - AS Tallinna Piimatööstus nõukogude esimees. 1995-2000a - AS Kalev nõukogude liige. Alates 2000a - AS Kalev juhataja. AS Kalev Chocolate Factory AS Kalev Chocolate Factory on Eesti suurima ja vanim kondiitritööstusettevõte, mille esimene eelkäija alustas tegevust 1806. aastal Tallinnas. Kalev on olnud aastaid Eesti tuntuim ja mainekaim kaubamärk.
Allar Levandi, Toomas ja Tõnu Tõniste, Aleksei Budõlin, Indrek Pertelson (x2), Jaak Mae, Aleksander Tammert. 23.Nimeta 7- võistluse kavas olevad alad. 60/200 m jooks, kaugushüpe, kuulutõuge, kõrgushüpe, 60/100 m tõkkejooks, teivashüpe, 1000/800 m jooks 24. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid kergejõustikus. Jüri Tarmak, Jaak Uudmäe, Erki Nool, Gerd Kanter 25.Nimeta Hiiumaa spordiklubisid. Emmaste Spordiklubi, Hiidlaste Korvpalliklubi Askus, Hiiu Purjelaeva Selts, Hiiumaa Autospordi Klubi, Hiiumaa Bridziklubi, Hiiumaa Kabeklubi, Hiiumaa Kergejõustikuklubi Hiiker, Hiiumaa Laskespordi Klubi, Hiiumaa Maleklubi, Hiiumaa Orienteerujate Klubi, Hiiumaa Ratsaspordiklubi, Hiiumaa Tehnika- ja Spordiklubi, Hiiumaa Tenniseklubi, Hiiumaa Võrkpalliklubi, Jahtklubi DAGO, Jalgpalliklubi Kärdla Linnameeskond, Käina Spordiklubi, Kärdla Tänavakorvpalliklubi, Klubi Sõida&Võida, Mittetulundusühing HIIUSURF,
Nõmme asustamine algas 19. Sajandil, mil tema alad kuulusid Glehnide perekonnale, kes rajasid ka Nõmmele lossi, mis asub seal tänapäevani. 19. Sajandi teisel poolel rajati Nõmmele raudtee, mis kiirendas oluliselt Nõmme arengut. Raudtee ümbrusest on kujunenud Nõmme keskus, kuhu on koondunud toidukauplus, postkontor, apteek, polikliinik, turg, tuletõrjemaja ning pangad, samuti läheb Nõmme keskusest läbi Pärnu maantee. Nõmme keskusest kaugemale jäävad alad on näiteks Rahumäe, Hiiu, Kivimäe ja Männiku. Veebilehekülje tallinn.ee väitel, on seisuga 1. jaanuar 2012 Nõmmel 38 898 elanikku. Veel ligi 150 aastat tagasi võis Nõmmel elamuid olla 300 ringis, mis näitab Nõmme piirkonna kiiret arengut. Nõmme on hea koht elamiseks, sest rohelus on otse akna taga, samas autoga kesklinna sõitmine võib aega võtta vaid 15 minutit ning rongiga saab hõlpsasti Balti jaama sõita. Nõmmel on vaiksed tänavad ei ole suurt ohtu, et lapsed suurele teele auto ette jooksevad.
J.Köler ja rahvuslik liikumine II · 1864. aastal toimus tema isatalus tähtis ,,Lubjasaare koosolek", kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga · Oli mitme rühmituse liige · 1882 aastal, peale J.Hurda surma sai temast rahvusliku liikumise juht Looming I · Autoportree. Õli. 1859 · "Tütarlaps allikal" · "Eeva granaatõunaga" · "Ketraja" ("Katkenud lõng") · "Truu valvur". Õli. 1878 · "Ärkamine nõidusunest" · "Hiiu naised kaevul" Looming II · Tallinna Kaarli kiriku apsiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." al fresco. 1879 · Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree · Ema portree. Õli. 1857-61 · Isa portree. Õli. 18261899 · Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid Looming III · Roomlanna · Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree
annaabi.ee 
