kuulnud, jõuab see raamatu vaheldusel paremini meieni ning läheb südamesse. Lugedes ei jõua ära imestada inimeste reetlikust ja julmust, millele vastandub ustavus ja armastus lähedaste vastu. Raamat algab 1944 a Taavi saabumisega Hiie tallu. Kuna ta on olnud Soome sõjas, siis on ta nüüd tagaotsitav. Ümberringi käivad küüditamised ja rahvas on hirmul. Taavi naine Ilme koos poja Lembituga ning vanaemaga püüdsid Rootsi põgeneda. kuna see ebaõnnestus, tulid nad Hiiele tagasi. Taavi aga oli vahepeal lahkunud ning lootis oma perele Rootsi järele minna. Koos teiste põgenikega jõuab ta Tallinna. Ta on tänu võlgu Roosi Martale, kes muretses neile vallamajast vanad vene passid. Taavi on Martale alati meeldinud ning naine on valmis tema nimel kõigeks. Ta ise on olnud juba kaks korda abielus olnud ning külarahvas kahtlustas, et naine oma viimase mehe ise üles andis. Martale ei läinud teised inimesed tõesti korda,kui ta oma eesmärgi poole pürgis
vaidlevad haldjate eksisteerimise üle, Ülgas läheb Vootele kallale ja Vootele hammustab teda 9. lk78 - Ülgas räägib muinasjutu järvehaldjast ja Vootele veendub rohkem et Ülgas valetab, ema räägib Tambeti äpardusest meega, Ints&Leemet&Pärtel jutustavad Hiiega, poisid lähevad vihtlevaid naisi vaatama, peale nende oli seal ka Mõmmi ja poisid ei jäänud tänu talle Salmele vahele 10. lk89 - Poisid lähevad Hiiele külla, Leemet õpetab Hiiele ussisõna millega hundid uinutada, Tambet on segaduses miks hundid magavad ja Ülgas seletab et haldjaid häirib nende kisa, poisid viivad Hiie külla Johannese ja Magdaleena juurde, Johannes märkab Intsu ja tahab teda maha lüüa ning hirmutab sellega lapsed minema 11. lk99 - Pärtel&Leemet proovivad vaatamata Hiie keelamisele leiba, poisid sunnivad ka Hiiet sööma ja ta hakkab oksele, Leemet
Naised käisid täiskuuöödel vihtlemas, et kauem elada. Hiie läks sinna samuti esimest korda. Poisid olid põnevil paljaste naiste nägemisest. Kuuvalguse saunaks nimetati seda. Vihtlejaid oli paarkümmend. Karu oli samuti naisi vahtima läinud eriti Salmet. 10.Leemet oli Salmes pettunud aga ei saanud sellest emale rääkida. Intsul oli juhtunust ükskõik, sest ta oli ju rästik. Mindi Hiie juurde. Leemet lausis ussisõnu, et hundid magama jääksid ja õpetas seda ka Hiiele. Tambet leppis sellega, et Hiietark ütles, et hundid magavad selleks, et mitte haldjaid äratada. Hiietark ja Tambet ei taibanud, et huntidele lausuti ussisõnu. Tänu sellele said Hiie ja Leemet ringi hulkuda. Hiie veeti endaga külla kaasa, eelmisest korrast oli 5 aastat möödas. Magdalena oli ilusaks kasvanud nad asusid tuppa. Magdalena kiljatas ja Johannes üritas Intsu tappa, sest ta oli rästik. 11.Põgeneti metsa tagasi. Leib ununes Leemeti kätte metsa joostes. Prooviti
Emaisal olid olnud mürgihambad ja raudmehed kartsid teda, seepärast raiuti vanaisal jalad otsast ja visati vette. Onu Vootele oli ainuke inimene, kes kõiki ussisõnu veel teadis. Leemet kohtas rästik Intsu, kes tutvustas teda oma isale, ussikuningale, sest Leemet oli Intsu siili käest päästnud. 5. Metsas elas mees Tambet, kes oli vanades tavades kinni. Ta käis korralikult hiies. Tambet kasvatas mitu sadat hunti, kellelt saadi piima. Tütar Hiiele piim aga ei meeldinud, kuid Tambet koos naise Malliga sundisid teda jooma, vaatamata sellele, et tüdruk piima välja oksendas. Vanemad vaatasid tüdruku peale pahaselt. Leemet käis Pärtliga pööriööl sõnajalaõit otsimas, sest oli kuulnud, et Põhja Konn elab maa all ja sõnajalaõis on võtmeks saamaks maa alla. Õit nad loomulikult ei leidnud. Meeme ütles Leemetile, et võti tuleb ise õige isiku juurde. 6
Emaisal olid olnud mürgihambad ja raudmehed kartsid teda, seepärast raiuti vanaisal jalad otsast ja visati vette. Onu Vootele oli ainuke inimene, kes kõiki ussisõnu veel teadis. Leemet kohtas rästik Intsu, kes tutvustas teda oma isale, ussikuningale, sest Leemet oli Intsu siili käest päästnud. 5. Metsas elas mees Tambet, kes oli vanades tavades kinni. Ta käis korralikult hiies. Tambet kasvatas mitu sadat hunti, kellelt saadi piima. Tütar Hiiele piim aga ei meeldinud, kuid Tambet koos naise Malliga sundisid teda jooma, vaatamata sellele, et tüdruk piima välja oksendas. Vanemad vaatasid tüdruku peale pahaselt. Leemet käis Pärtliga pööriööl sõnajalaõit otsimas, sest oli kuulnud, et Põhja Konn elab maa all ja sõnajalaõis on võtmeks saamaks maa alla. Õit nad loomulikult ei leidnud. Meeme ütles Leemetile, et võti tuleb ise õige isiku juurde. 6. Vootele rääkis, et Meeme oli kunagi olnud sõdalane ja raudmeeste vastu
Leemetil olid sõbrad Pärtel ja Hiie, aga ta sõbrustas ka mao Intsuga, kelle juures veetis suure osa päevast. Kord kutsus Ints neid koopasse talveund magama ning mindi terve perega. Kevadel ärkasid kõigepealt Leemet ja Vootele, kuid viimane neist lämbus üsna pea toidu kätte. Mehe õepoeg mäletas seda hetke veel aastaid ning tundis, kuidas laibalehk tal järel käis. Varsti kolis Pärtel külla ning Leemet oli jäänud ilma kahest heast sõbrast. Ema soovitas minna tal Hiiele meheks, kuid ta polnud alguses huvitatud. Tambet ja Ülgas olid Leemeti vastu ega poleks pulmadel lasknud toimuda, sest Tambet uskus jutustusi haldjatest ja hiietarga ähvardusi ning läks nii kaugele, et lubas ohverdada enda tütre Hiie. Viimasel hetkel tormas kohale Leemet, kes päästis neiu, ning nad põgenesid, aga hunt hakkas väsima. Appi tuli Hiie ema, kes soovitas randa minna ning nad sõitsid paadiga minema. Paadis tärkas paaril armastus ja tunti kergendust pääsemisest
Ilme- Hiie peretütar, Taavi naine, rahulik, tütarlapseohtu Lembit- Ilme ja Taavi poeg, asjalik Tõmm- Ignase poeg, kes sarnaneb oma isale kasvult, 18 aastane. Linda- Taavi ema, Piskujõe perenaine Marta Laane- Elanud kogu Saksa okupatsiooni aja varanduse otsas ja sehkendanud ohvitseridega, vallamajas tööl, ta tahab Taavit lahutada perekonnast. Osvald Roik- Hiie sulane Ferdinand Uba- umbes 40 aastane, lühikest kasvu, sandiks lastud mees, jääb Hiiele elama, oli olnud metsas redus Leonard Kibuviir- paksude neegrihuultega, oli metsas redus Eduard Tähna e. Piibu Eedi- Kõne defektiga, õpib keeli, koos Taaviga ``soomepoiss`` Jaan Meos, Manivald Pihu- sundmobilisatsiooniga saksa armees, vabatahtlikuna soome armees. Joakin Lompus- endine ``soomeposs``, kes reetis paarkümend noort leegionimeest, lubab inimestele Rootsi sõitu ja kogub selle eest alusetult raha. Kruusiaugu Siim- rannaelanik, kes juhatab paadini, endine metsavaht
Poisid luurasid öösel ja nägidki naisi vihtlema minemas. Nad hiilisid salaja järele. See oli väga ilus vaatepilt. Salme ja tema sõbranna olid väga ilusad. Ka üks karu oli naisi imetlema tulnud. Kuutolm helkis nagu kullatolm! Salme kuulis midagi, tuli puu otsast alla ja poisid oleksid vahele jäänud, aga õnneks hüüdis teda peigmees Mõmmi ja Salme ei pannud neid tähele. Salme oli karust meeldivalt üllatatud. 10.peatükk L oli Salme peale vihane, et too karuga kurameeris. L läks Hiiele külla. Too raius jälle jäneseid. L õpetas Hiiele, kuidas ussisõnade abil hundid magama panna, et nad päev läbi ei uluks ega süüa nõuaks. Nüüd oli Hiiel aega kodust ära lipsata. Tambet kutsus Ülgase vaatama, miks hundid nii palju magavad. Tark ütles, et see on haldjate töö, ulumine segab haldjate und. Oli möödunud viis aastat ja lapsed tahtsid jälle külasse minna. Ints võeti kaasa. Nii kui Magdaleena Intsu nägi, käskis isal ussi ära tappa
metsaservast piilumas. Nii kohtubgi ta Magdaleenaga. Kord läks Leemet Magdaleenat metsat otsima kuid ei leidnud teda, kuid kuulis karjatust. Magdaleena oli saanud ussilt hammustada Leemet kutsus ta ussi sõnadega tagasi ning lasi ussil Magdaleena jalast mürgi välja imeda. tüdruk tänas teda põse musiga ning leemetile hakkas Magdaleena meeldima. Nüüd käis leemet tal tihti külas. Kord külast koju minnes sai ta teada, et Hiiet tahetakse ohverdada, selle peale tõttas ta Hiiele appi ning koos põgeneti paadiga merele kuni jõuti ühele saarele kus Leemet kohtas oma vanaisa kes juttude järgi oli surnud. Põgenedes sai ta aru et on Hiiese armunud. Olles saarel veetnud mõnda aega minnakse koju tagasi terve pere võtab teda soojalt vastu. Leemet soovis nüüd Hiiega koheselt abielluda, selle tähistamiseks pidi süütama suure lõkke . Abielu pidustuste ajal kui Leemet ja Hiie tantsisid jooksis nende vahele üks hunt kes haaras Hiie kaelast ning Hiie kukkus surnult maha
Ilme- Hiie peretütar, Taavi naine, rahulik, tütarlapseohtu Lembit- Ilme ja Taavi poeg, asjalik Tõmm- Ignase poeg, kes sarnaneb oma isale kasvult, 18 aastane. Linda- Taavi ema, Piskujõe perenaine Marta Laane- Elanud kogu Saksa okupatsiooni aja varanduse otsas ja sehkendanud ohvitseridega, vallamajas tööl, ta tahab Taavit lahutada perekonnast. Osvald Roik- Hiie sulane Ferdinand Uba- umbes 40 aastane, lühikest kasvu, sandiks lastud mees, jääb Hiiele elama, oli olnud metsas redus Leonard Kibuviir- paksude neegrihuultega, oli metsas redus Eduard Tähna e. Piibu Eedi- Kõne defektiga, õpib keeli, koos Taaviga ``soomepoiss`` Jaan Meos, Manivald Pihu- sundmobilisatsiooniga saksa armees, vabatahtlikuna soome armees. Joakin Lompus- endine ``soomeposs``, kes reetis paarkümend noort leegionimeest, lubab inimestele Rootsi sõitu ja kogub selle eest alusetult raha. Kruusiaugu Siim- rannaelanik, kes juhatab paadini, endine metsavaht
aju, kuni hiietark Ülgas lihtsalt tüdis. Ülgas tõi ettekäändeks, miks tüdruk ikkagi hundipiima jooma ei hakanud, haldjate needuse, mis 10 aasta pärast lõppema pidi. Kuid sellegipoolest ei suhelnud Tambet oma tütrega peaaegu üldse ja vaatas teda alati kerge vastikustundega. Vanemate halva kohtlemise tõttu ei armastanud Hiie neidki, vaid tundis nende pärast lihtsalt piinlikkust. Kui Hiie suuremaks sirgus, õpetas Leemet Hiiele lisaks vanemate õpetatule mõned ussisõnad, et vaene tüdruk pääseks pidevast huntide toitmisest ning et tal oleks võimalus Leemeti ning Pärtliga koos aega veeta. Kui nad metsas ringi kolades inimahve Pirret ja Rääku külastasid, tabas Hiiet kiindumus inimahvide kasvatatava hiiglasliku täi vastu ning ka täi kohtles Hiiet sõbralikult, olles justkui truu koduloom. Kui Pärtel külla elama kolis ning tema perekonna eeskujul veel nii
rituaalidega, näiteks sunniti teda imema elusa ööbiku aju, kuni hiietark Ülgas lihtsalt tüdis. Ülgas tõi ettekäändeks, miks tüdruk ikkagi hundipiima jooma ei hakanud, haldjate needuse, mis 10 aasta pärast lõppema pidi. Kuid sellegipoolest ei suhelnud Tambet oma tütrega peaaegu üldse ja vaatas teda alati kerge vastikustundega. Vanemate halva kohtlemise tõttu ei armastanud Hiie neidki, vaid tundis nende pärast lihtsalt piinlikkust. Kui Hiie suuremaks sirgus, õpetas Leemet Hiiele lisaks vanemate õpetatule mõned ussisõnad, et vaene tüdruk pääseks pidevast huntide toitmisest ning et tal oleks võimalus Leemeti ning Pärtliga koos aega veeta. Kui nad metsas ringi kolades inimahve Pirret ja Rääku külastasid, tabas Hiiet kiindumus inimahvide kasvatatava hiiglasliku täi vastu ning ka täi kohtles Hiiet sõbralikult, olles justkui truu koduloom. Kui Pärtel külla elama kolis ning tema perekonna eeskujul
Ja ta ujus tagasi vee alla oma urgu. Õnneks jäi laev paigale ja Hiie ja Leemet sõitsid edasi. Nad jõudsi Saaremaale ja ussisõnade abil leidsid vanaisa tuttavat Möigast. Uss saatis neid tema juurde. Onni avas keegi munk, kes oli Möigase poeg. Möigas oli rõõmus neid nähes ja ta oli Leemeti vanaisa hea sõber. M;igas oli ]nnetu, et ta poeg ei ela sellist elu nagu varem elati ja nagu ta isa tahtis. Kuid munk laulis kloostrilaule, rääkis neile (Möigale, Hiiele, Leemetile ja naabrile, kes laulu peale ärkas ja tuli nende juurde, et keelata seda laulu laulmist) Jeesusest jne kõigest, mis kloostris räägiti ja et see on praegune elu. Kellegile ei meeldinud teda kuulata ja lõpuks viis Möigas Leemetit ja Hiiet onni ja andis köite peal rippuvaid tuulesid, pistis kotti. Leemet ja Hiie läksid tagasi paadi juurde ja sõudsid tagasi vanaisa juurde. Tambet ja Ülgas olid hullud. Nad ei aimanud, et maailma on võimatu päästa ja
kinni hoidnud polnud, uskusid ainult muinasjutuliselt haldjaid ja metsaemasid, ei tabanudki ära, et Hiie ussisõnadega hunte uinutab - Hiie ellu tõi see rõõmu, ta sai ka nüüd oma sõpradega mängida, ei pidanud hommikust õhtuni töötama - Leemet ja Pärtel polnud 5 aastat külas käinud, neil olid muud huvid metsas, kuid nüüd, mil Hiie nende pundis oli, otsustasid nad seda üle pika aja uuesti teha ja Hiiele ka küla näidata, ka Ints liitus nendega, sest temagi polnud varem küla näinud - Hiie kartis hirmsasti, kuid poisid vedasid ta siiski endaga kaasa, tüdruk hoidis Leemetil käest kinni, Johannes ja Magdaleena tundsid poisid ära, poisid imetlesid Magdaleenat, Johannes tuli pakkus kõigile rukkileiba, Leemet tahtis Hiiele näidata leivalabidat ja vokki ning nad kutsuti tuppa, kuid selle katkestas külaneiu, kes kiljatas Intsu nähes, Johannes tormas madu tapma,
teosed on eesti kirjandusele pärandanud unustamatult värvikalt kirjeldatuna eesti sõduri ja vabadusvõitleja, soomepoisi ja metsavenna kujud." (Kirss, Tiina 1997. Arved Viirlaiu looming rahvuslikus perspektiivis Sirp 02.11) 6 Taavi saab teada, et Hiie talu elanikud on lahkunud rannikule sooritama katset üle mere Soome minna. Seejärel Taavi lahkub, et minna Tallinnna. Oma kaaslased jätab ta Hiiele. Hiljem saabub Hiie rahvas tagasi, kuna katse Soome minna oli luhtunud. Saades teada abikaasa Tallinnase minekust, otsustab Taavi naine Ilme koos poja Lembituga oma mehele Taavile järele minna. Tallinnas koos olles hakkavad Ilme ja Taavi pingsalt otsima võimalust üle lahe Soome minemiseks ja sealt Rootsi minekuks, kus juba elab Ilme vend Lehto. Vanad tuttavad osutuvad isekateks reeturiteks nagu Joakim Lompus, kes kasutas teste meeleheidet ära materiaalse kasu saamiseks.
aga venelased stta mobiliseerisid, jättis ta ütlemata, et tahab venelasi tappa ja veti mingi ime läbi sisse), kes rääkis, et sjavägi, kuhu ta veti oli rohkem naljategemine - et talle anti puupüss ja arstid tegelesid temaga kogu aeg (sjaväes avastati, et ta on hullumeelne), nii et ta pgenes ja tapab nüüd venelasi (mida ta ka tegi) ja et tal on terve suur kamp mehi, näiteks Piskuje Andres (Linda mees, keda teised surnuks pidasid). Ühel päeval tuli Roosi August Hiiele ja ütles Ignatsile, et miilits tuleb umbes poole tunni pärast läbi otsima, et ta oli tal käskinud viivitada, aga kaua seda teha ei saa - venelased otsivad taga naabripoissi Mihklit, kes on sjaväest ära karanud. Kiki poisse hoiatati ja nad pgenesid suuskadega. Metsas said nad Rekuga kokku, kes rääkis, et ta olevat tahtnud Tmmut metsas maha lasta, kui too tüdrukuga hullas, aga Andres polnud lubanud. Samuti polnud Andres lubanud tal sel päeval koju minna.
poja Lembituga Vallavolikogu liige: Marta krutskeid täis, annab Taavile Nõukogude passi Taavi ema: Piskujõe Linda Taavi isa: Andres Raudoja ,,Kui pole surmaks loodud, ei sure tappeski" Andres tapeti Piskujõe kuuskede all* Kombinaadipoisid: Jaan Meos, Ruudi Ugur, Manivald Pihu, Jüri Paarkukk Roosi August: Roosi Marta isa, viinanina, kes suhtleb tihedalt venelastega, kuid külas teda üldiselt ei kardeta, tema toob Hiiele mobilisatsiooniteate Tõmmule. Ilme: Naine, kes on palju mehi aidanud üle lahe põgenemisel, tal on palju kogemusi, alles hiljuti oli Ilme Saksa Parteist lahkunud. Evald: Tundmatu, kelle Taavi leiab jõuluõhtul alasti varemeist ning kellest hiljem saab Selma elukaaslane ning Taavi abistaja. 1-4. peatükk. · Tegevus toimub 2. MS aegses Eestis, kus sakslaste allutamisel asuvad võimule venelased. Taavi, raamatu peategelane saabub Soomest, lootes leida eest parema
Emaisal olid olnud mürgihambad ja raudmehed kartsid teda, seepärast raiuti vanaisal jalad otsast ja visati vette. Onu Vootele oli ainuke inimene, kes kõiki ussisõnu veel teadis.Leemet kohtas rästik Intsu, kes tutvustas teda oma isale, ussikuningale, sest Leemet oli Intsu siili käest päästnud.5. Metsas elas mees Tambet, kes oli vanades tavades kinni. Ta käis korralikult hiies. Tambet kasvatas mitu sadat hunti, kellelt saadi piima. Tütar Hiiele piim aga ei meeldinud, kuid Tambet koos naise Malliga sundisid teda jooma, vaatamata sellele, et tüdruk piima välja oksendas. Vanemad vaatasid tüdruku peale pahaselt.Leemet käis Pärtliga pööriööl sõnajalaõit otsimas, sest oli kuulnud, et Põhja Konn elab maa all ja sõnajalaõis on võtmeks saamaks maa alla. Õit nad loomulikult ei leidnud. Meeme ütles Leemetile, et võti tuleb ise õige isiku juurde.6. Vootele rääkis, et Meeme oli kunagi
Leemet, et käib tihedamini Hiiet vaatamas, sest elades Tambeti kodas tuntsid seltismehed talle kaasa. Niisiis kui kord Hiie üksi oli läksid Ints ja Leemet külla. Hiiega rääkides said teada tema kurvast kohustusest huntide ees neid toita päevast päeva tehes rasket, verist tööd terava kirvega mis kohe ültse ei sobinud tütarlapsele. Hiie mainis, et kui hundid ei saa süüa hakkavad nad ulguma koledasti ja siis tuleks Tambet ja pahandaks kohutaval moel. Leemet võttis kätte ja õpetas Hiiele ussisõna huntide magama oanemiseks. Ja see ussisõna töötas väga tõhusalt Tambet imestas väga, et hundid nii tasad on, kutsus Ülgase ka nõu pidama, ja haldja hullud nagu nad olid ehk mingi ohverdusgea haldajtele hundid taas karjuma panna. Kuid suht sootult, Ülgas jõudis arusaamani, et haldajad tahavd magadad ja panid hundid siis vakka, kuid Leemeti imestuseks ei tulnud neil kunagi pähe ussisõnu katsuda. Igatahes huntide
Emaisal olid olnud mürgihambad ja raudmehed kartsid teda, seepärast raiuti vanaisal jalad otsast ja visati vette. Onu Vootele oli ainuke inimene, kes kõiki ussisõnu veel teadis.Leemet kohtas rästik Intsu, kes tutvustas teda oma isale, ussikuningale, sest Leemet oli Intsu siili käest päästnud.5. Metsas elas mees Tambet, kes oli vanades tavades kinni. Ta käis korralikult hiies. Tambet kasvatas mitu sadat hunti, kellelt saadi piima. Tütar Hiiele piim aga ei meeldinud, kuid Tambet koos naise Malliga sundisid teda jooma, vaatamata sellele, et tüdruk piima välja oksendas. Vanemad vaatasid tüdruku peale pahaselt.Leemet käis Pärtliga pööriööl sõnajalaõit otsimas, sest oli kuulnud, et Põhja Konn elab maa all ja sõnajalaõis on võtmeks saamaks maa alla. Õit nad loomulikult ei leidnud. Meeme ütles Leemetile, et võti tuleb ise õige isiku juurde.6
varem) ja sellega koos kasvas miskipärast ka soov tüdrukule haiget teha. Kui nad koos suusatasid, pani ta tüdrukule jala ette ja suudles tüdrukut, kes ehmatas, sest ta ei olnud varem suudelnud. Ka Tmmu üks suusk oli murdunud ja poiss pahandas selle pärast - seepeale vttis tüdruk ise katkised suusad ja andis poisile terved. Tmm sitis ees ära, kuid ootas ikkagi teda kogu aeg järele. Ühel päeval tuli Roosi August Hiiele ja ütles Ignatsile, et miilits tuleb umbes poole tunni pärast läbi otsima, et ta oli tal käskinud viivitada, aga kaua seda teha ei saa - venelased otsivad taga naabripoissi Mihklit, kes on sjaväest ära karanud. Kiki poisse hoiatati ja nad pgenesid suuskadega. Metsas said nad Rekuga kokku, kes rääkis, et ta olevat tahtnud Tmmut metsas maha lasta, kui too tüdrukuga hullas, aga Andres polnud lubanud. Samuti polnud Andres lubanud tal sel päeval koju minna.
Pühas salus hoiti iga puud, eriti aga onapuud. Arvati onapuu ladvas elavad jumalad. Seetõttu oli nendega seotud terve rida tabusid, mis osalt laienesid kogu küsoto’le. Küsoto oli püha, seal ei tohtinud vanduda, tülitseda, halba mõelda, sülitada, loomulikke vajadusi rahuldada, vilistada, kõvasti naerda, puid lõhkuda, neilt oksi murda ega lehti katkuda. Hiite juures asusid ka saunad. Saunad asusid nendes hiites, kus inimesed tulevad väga kauge maa tagant kokku ning oli nõue, et enne hiiele minekut peavad inimesed saunas käima. Ohvritalitusi peetakse mõnes kohas ka mäejalamil, kuna mäe otsas paiknev hiis on nii püha, et sinna ei tohigi sisse minna. Mari pühapaikades on keelatud juua ning purjus inimestel on keelatud pühapaikadesse minna. Udmurtide pühad salud Ohvrihiis oli püha, hiiepuud ei tohtinud raiuda ega murda neilt oksi. Üleüldse ei tohtinud hiiest midagi võtta. Pühapaikades juuakse traditsioonilist puskarit, kuigi pudelist ei võeta lonkse, vaid
Kõige üldisemalt öeldes oli selle käitumisreeglistiku keskmes mõiste püha. Püha tähendas midagi igapäevasest kõrgemat. Seda ei tohtinud kohelda nagu tavalist. Püha seostus üleloomuliku maailmaga, millest inimene arvati olevat sõltuvuses. Iseloomulikemaks jooneks pühaga ümberkäimisel oli oma tegevuse piiramine või täielik puutumatuse keeld. Rahvusvahelises terminoloogias nimetatakse sellist nõuet tabuks. Tabu rikkujat pidi tabama vältimatu karistus. Hiiele või pühapuule tuli lepituseks viia ohvreid. Ohvriks sobis münt, mis pandi puu õõnsusesse, riideriba, mis seoti puu oksale või mõni toiduohver. Toiduohvriks võis olla pala uudseleivast, kausitäis värsket leent tapetud kodulooma lihast jne. Hiite ja pühapuude pärimustele on väga iseloomulik motiiv, et see, kes püha puud või metsatukka rüvetab, tabab mingisugune karistus. Tüüpiline on, et tal kas hukkuvad kariloomad või ta haigestub
rääkis, et sjavägi, kuhu ta veti oli rohkem naljategemine et talle anti puupüss ja arstid tegelesid temaga kogu aeg (sjaväes avastati, et ta on hullumeelne), nii et ta pgenes ja tapab nüüd venelasi (mida ta ka tegi) ja et tal on terve suur kamp mehi, näiteks Piskuje Andres (Linda mees, keda teised surnuks pidasid). Ühel päeval tuli Roosi August Hiiele ja ütles Ignatsile, et miilits tuleb umbes poole tunni pärast läbi otsima, et ta oli tal käskinud viivitada, aga kaua seda teha ei saa venelased otsivad taga naabripoissi Mihklit, kes on sjaväest ära karanud. Kiki poisse hoiatati ja nad pgenesid suuskadega. Metsas said nad Rekuga kokku, kes rääkis, et ta olevat tahtnud Tmmut metsas maha lasta, kui too tüdrukuga hullas, aga Andres polnud lubanud. Samuti polnud Andres lubanud tal sel päeval koju minna
annaabi.ee 
