Ta käib ka karate trennis, aga seda ainult selleks, et ennast vormis hoida ning osata kaitsta ennast, kui kunagi vaja läheb. Üldiselt talle kaklemine ei meeldi. Ta ei vaata tüdrukuid selle järgi, kui ilusad nad on, teda huvitab rohkem nende iseloom ning ka seetõttu on ta teistest poistest erinev. Tal on väike õde ja vend ning ta saab väga hästi lastega läbi. Ta on hea ja abivalmis ning suhteliselt mõistev inimene. Kuigi selles raamatus oli ka ilusaid hetki, oli see enamjaolt siiski suhteliselt kurb, sest mured aina kuhjuvad ja tundub, et ei ole enam mingit väljapääsu ja lahendust nendele probleemidele. Õnneks on lõpp väheke helgem ja lootustandvam. Teoses ei ole eriti kirjeldusi, pigem on rohkem tegevust ja emotsioone. Autor eelistab rohkem kõnekeelt ning teos on kirjutatud peategelase (Kristiina) mõtisklustena. Autor näitab oma suhtumist toimuvasse peategelase mõtete ja arvamuse kaudu.
3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa. Koduteel kohtasime joodikut, kellele me mõlemad 2 krooni andsime. 4. Bussipeatuse juures nägime me oma klassikaaslasi. Triin kutsus mind endaga suvilasse kaasa. Küsisin oma emalt luba ja saingi minna, peale selle andis ema mulle söögirahaks 300 krooni kaasa. 5. Hommikul läksime (Triin oma vanematega ja mina) suvilasse. Seal oli tõesti lahe. Meie Triinuga pidime magama saunas. Käisime koos kalal ja seenel. Õhtul tegime me lõket ja mängisime valetamisevõistlust, mille võitis Triinu ema. 6. Ma vihastasin Triinu peale, sest temale oli ebaõiglaselt palju antud (ema, isa, suvila, punane "Opel!), aga pärast palusin vabandust ja olime jälle sõbrad edasi. Kahjuks oli kätte jõudnud päev kojusõiduks. 7. Koju jõudes oli emal juba palju parem ja ma rääkisin talle oma puhkusest. Ka ema oli omale puhkuse võtnud ja imekombel mainis ta isa nime
" "Mm..nh olgu.Aga kus matk toimub?" "Metsas loomulikult,homme hommikul kell 9 saame kooli ees kokku...,mm ma olen kuulnud et metsad hirmutavad sind ..." "Ahah..e.e..ei hirmuta.kess seda rääkis...ning muideks ma kutsun Kerli ka." "Omad allikad !Nh olgu ." Appi , ma kardan metsasid.!!Aasta tagasi olin ma sõpradega metsas piknikul.Pärast einestust tuli mul kange tahtmine metsas natuke ringi joosta.Noh millest küssa,seda me ka tegime.Pärast pikaajalist jooksu märkasin et kedagi pole ning olen suures metsas ihuüksi.Järsku sahises minu seljataga põõsas.Ma hakkasin karjuma,kuni lõpuks tuli mu endine boy friend Ken .Ta käskis mul seal oodata, ning ise läks vaatama .(ta oli nii vapper).Hiljem selgus et seal oli hiired ennast sisse seadnud.(Appi kuidas ma kardan hiiri ). Pärast seda SUURT vahejuhtumit ma enam metsas ei käi. Aga nüüd võtan ma julguse kokku ja lähen. Loodan vähemalt
Vahel olin ka seetõttu väga tülikas. Lugu II Lapsepõlv Ema pani mind lastaaeda, kolme aastaselt mille nimi oli Ropka. Sattusin sellisesse rühma nimega Naksitrallid. Nii palju kui ma mäletan oli mul palju sõpru. Kahjuks pole nendega peale lastaaeda suhelnud, mõnda olen küll näinud aga juttu pole rääkind. Lastaaias nautisin ma kvaliteet aega, usun, et see oli mu elu üks ilusamaid aegu. Seal sai ka spordiga tegeleda. Mina käisin judos. Olin oma kaalu klassis kõige parem, siiani peaks mõned diplomid alles olema. Hästi on mul meeles see, et levisid kuulujutud, et liivakastidesse on peidetud aardeid,juveele,kulda jne. Meie kõik uskusime seda ja päevast päeva ainult kaevasime. Teine põhitegevus oli seriaali A-rühma järgi tegemine. Lastaaias sai ka vembutatud. Kõige julmem temp oli see, kui panin kasvatajale nõela tooli peale, kui ta istuma hakkas. Põhitegevus oli rattaga sõitsime
Foto 3. Reisi algus 7 1.3 2.päev-jõudsime Valencia linna Hommikul ärkasime 8 paiku. Pesime hambaid antud tingimustes, pakkisime asjad ja oligi vaja edasi sõita. Tee peal nägime suuri oliiviistandusi ja mandariini omasid ka. Hispaania tee on alati hästi kurviline ja kõrgetel kaljudel, mägedel või orgudes, vahel sõitsime läbi tunnelite. Sõitsime terve järgmine päev, paar peatust tegime söömiseks. Jõudsime õhtuks kohale umbes kell 9-10. Siis sõitsime linna sisse, kuhugi tee kõrvale ja hakkasime GPS-ilt heade hinnapakkumistega ööbimiskohti otsima. Mõtlesime selle öö veeta hotellis. Leidsime lõpuks ühe ilusa hotelli Valencia vanalinnas. Hind oli üpriski odav, saime nelja peale ühe toa, kus oli suur voodi, nari, dussiruum(wc), arvuti, telekas. Põhilised asjad nagu ikka olemas. Saime selle umbes 90 euroga. See oli küllaltki odav,
Kuna minu ema on olnud suur allergik, siis olid minul ka hästi paljude söögiainete vastu allergia, ei saanud ma näiteks süüa ei maasikaid, ei mandariine, ei apelsine ja ka mitte mustikaid. Rääkima hakkasin ma hilja, 3 aastaselt. Kui midagi valesti ütlesin, siis läksin närvi, kuna ei osanud osa sõnu õieti öelda, näiteks sõna „sibulapoiss“ , ütlesin hoopis selle sõna asemel „sipusoss“. Lasteaeda läksin 3-aastaselt. Lastead, kus käisin asub siiani Kohtla-Järvel ning nimeks Buratino. Rohkelt pakuti mulle logopeedi abi lasteaias, kuna ajasin segamini k, p, t ja g, b, d. Lasteaias käies ei osanud ma ka r- tähte. Lisaks käskis ja palus logopeed täiendavat tööd teha minuga minu emal, andes kätte vajalikud harjutused, mis aitavad lapsel rohkelt areneda. Näiteks emaga tegime me peegli ees koos keeleharjutusi, et hoidsime sõrmi keele vastas ja üritasime errri N vj jv bjnvkbvjkb mvjvvjcjcjhg põristada
Elva Gümnaasium ENESEANALÜÜS Autor: Mikk Pavlov Juhendaja: Kai Karu 2012 SISSEJUHATUS Mina olen sündinud Tartus 12.10.1993. See olevat olnud ilus päikseline päev. Kuid kui saabus aeg koju minna oli maha sadanud esimine lumi, mis oli küllaltki paks. Ja sellel ajal ei olnud autodel isegi veel talverehve, seega oli see sõit isale paras katsumus. Autoks oli siis Vaz 2101 mis oli punast värvi ja oli teistest sportlikuma välimusega. Esimeseks elukohaks sai mul siis Rõngu vald, Käärdi, Rukki 510. Minu nimeks sai Mikk, kuna minu vanemad on Monika ja Meelis, mis mõlemad algavad Mtähega seega tahtsis ema, et minu nimeks oleks algselt saanud Max või Maks, kuid mõlemad tundusid liiga imelikud. Siis oli vanaema välja pakkunud Mikko, kuid see ei meeldinud see emale ja sellest kujunes välja Mikk.
Armastus sõpruse vastu Oli tüütu koolipäev ja sõitsin bussiga kodu poole, ning kellegi telefon oli pikemat aega helisenud.Helinaks oli Hot Chocolate ,,Put Your Love In Me" laul. Ma vihkan seda laulu, sest see meenutab mulle vanu aegu, millele mõelda ei tahaks. Ma käisin suvel Aulisega. See kõik oli tegelikult ülitore, aga ta kolis kuskile kaugele ja me ei näinudki enam teineteist. Jäime üha rohkem kaugemaks. Miks ta seda telefoni juba vastu võtta. Ja siis avastasin, et ta kuulas seal muusikat. Käksin närvi,sest ei suutnud seda enam kuulata. Tõusin püsti ning palusin järgmises peatuses peatust. Läksin kaks peatust varem maha. Vaatasin bussiaegu, et buss tuleb kah nii hilja, läksin jalgsi koju.
Suur telk, mille peale olid trükitud igasugused firmanimed, mis toetavad kampaaniaid, millel käiakse esinemas. Minu ülesandeks oli õpetada tantsima 26 rüblikut ja ise mõelda tantse välja. Mulle anti ka nimekiri ja raha, mille eest ma pidin ostma nimekirjas olevad kassetid ja plaadid. Mul oli palju tööd ja ma sain koju alles kell 8.05. Muidugi pidin ma täna need kassetid ära ostma. Mul oli ostetud 52 ja 15 oli veel osta. Ma käisin ujumas veel kell 24.00. Sa kindlasti oleksid minu asemel maganud, aga mina ei saanud magada. Ma olin mõelnud kolm tantsu tänasega valmis. Ja peale ujumast tulekut panin ööriided selga ja kuivatasin juuksed fööniga ära. Ma sõin natuke nuudleid ja siis heitsin magama. Kell oli 01.20. Hommikul ärgates olin väga väsinud. Ma koperdasin uimaselt kööki. Ma tegin endale selle moepärase kohvi, mis oli väga maitsev ja väga ergutav. Peale kohvi joomist tundsin ma end poole paremini
tegi ta palju erinevaid koerusi koos sõpradega. Peale põhikooli läks ta edasi õppima Fr. R. Kreutzwaldi nimelisse Võru 1. keskkooli ja hiljem Tallinna Polütehnilisse Instituuti. Selle kooli jättis ta pooleli ja läks kohe sõjaväkke. Sõjaväkke saadeti teda Venemaale Omski linna. Isa on töötanud ehitajana Võru KEKis, AS Kurmikus, Privet Project Building OÜs. Ta kohtas Terje Lehtmet ja neil on kaks poega Tauri ja Sander (mina). Mina sündisin 14. augustil 1995. aastal Võrus. Ma käisin Sõleke lasteaias, mis asus täpselt minu kodu kõrval. Peale lasteaeda ma läksin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi, kus õppisin esimese aasta ja seejärel läksin Pikakannu Põhikooli. Vanemaks saades tulin tagasi Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi. Tänu uurimistööle sain teada rohkem isa lapsepõlvest, vanaema lapsepõlvest ja minu kaugematest juurtest. Vanaema ja isa eluloost sain teada nendega intervjuusid tehes. Pildimaterjali sain vanaema pildialbumitest.
Ta arvab , et ma olen üks kõige jubedam pubekas ja et kõik mida ma teen on täiesti vale ning õige on kõik siis, kui mul ei ole vabadust ja kui ma olen lihtsalt kellegile sunniviisiline ori. Võtku endale siis teener kui te ise ei saa endaga hakkama. Aga minu isa, kelleks siis tema on muutunud?! Ta ei olegi minuga üldse tegelenud, ainult tõotab Maimu sõna. Maimu on see põrgust palgatud asendus ema. Ma piinlesin voodis veel paar tundi mõtetega oma emale ja isale. Lõpuks jäin magama. Ärkasin hommikul Maimu karjumise peale. Ta vihastas mu peale sellepärast, et ta oli eile õhtul oma jogurti ära söönud, ning hommikuks seda polnud. Ja nii me karjusime üksteise peale nagu hullud. See vanaeit oli kindel, et ta olevat mulle eelneval õhtupoolikul öelnud, et ma läheksin poodi ning ostaksin talle jogurtit. Aga tegelikult ei lausunud ta mulle jogurtist sõnakestki. Ma isegi ei teadnud, et ta jogurtit sööb
Armastus on nagu tuul, me ei näe seda, aga me tunneme seda. Sajab sellist vihma nagu nutaks hea inimene. Peale vihma tuleb alati päikest ja veel topelt. Vihma ajal ei laena isegi kõige parem sõber/sõbranna sulle vihmavarju, kuna muidu saaks ta ise märjaks. Kõik me armastame päikest, kuid mina armastan vihma, sest see on ainus asi, mis varjab mu pisaraid. Sa oled kui soe päike, sinuta poleks suve olemas, sinuta ei saaks ma elada. Tänu sinule ma märkasin päikest, mis koguaeg nii eredalt paistnud. Kui pöörad näo päikese poole, jäävad varjud selja taha. Ma jälgin pilvi taevas ja alati leian ma pilve, millel sa valvad. Pilved on lootuse ja unistuse reaalne kujund. Tulevad ja lähevad, muutuvad ning on alati erinevad. Isegi kõige pilvisemas taevas paistab päike. Pilved on taeva kõike kallim aare! Ainult piisavas pimeduses näed sa täht ISELOOMUSTUSED: Sa oled sõber, keda kõik endale soovivad.
Nii läheme me jälle. Ta vaatas mu elu stiili. Siis arvas, et me ei sobi kokku. Mis on viga naistel. Kes tahavad saada truud armastust, aga siis kui see neil silme ees on, lasevad sel lihtsalt minna. Ära kungai usalda naist. Kes käitub nagu väike laps. Lihtsalt oota kuni tuleb see õige, ja looda, et see mööda ei vaatam. 2.8. Sõbra tsoon Käisin kord ühe tsikiga. Olime iga päev koos. Me rääkisimie iga päev, ja vahel ka iga öö. Kui ma kunagi ta välja kutsusin. Ütles ta mulle seda, et ma meeldin talle aind sõbrana. Meil on nii palju ühist. Me tahame sama moodi endale elu kaaslast. Kuigi ta vaata mind kui aind sõpra. Kas on siis nii raske jah öelda. Naised aind vaatavad pahasi poisse.
kustumatu jälje. · Ma ei mõtle enam sulle, vaid mõtlen sellele mis meil oli ja mis oleks võinud olla ennem kui mulle haiget tegid. · The elephat says to camel " Why do you have two boobs on your back ? " the camel replies " That's a pretty stupid question coming for someone who has dick on his face ! " · Aeg on täis valusaid pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi , kuid on ka täis hetki mis iial ei unune ja aastate pärast hüüavad tasa .. Oli kord . · Iga inimene on mõnikord kurb . Sellistel päevadel läheb kõik viltu , isegi asjade alustamine ei tule välja . Iga hetk võid lootusetult nutma hakata , isegi teadmata, miks · Tõelist valu mis südames on , ei anna pisaratega välja nutta . · If you can't get someone out of your head , then maybe they're supposed to be there . · Ma tean, et ma pole täiuslik
Tagasitee puudub Tere! Teate, ma sain paberit! Ja pliiatsi sain ka. Nyyd ma saan siis Teile osadest asjadest rääkida. Näiteks sellest, mis vahepeal toimunud on. Te kindlasti mõtlete, mis selles nii erilist on, et ma paberit ja pliiatsit sain, eks? No, ja isegi see on ime, et ma veel yldse kirjutada oskan. Ma räägin ära oma mineviku... no mingil määral. Kuskil kaks ja pool kuud tagasi... kõik oli enam-vähem korras. Ma käisin normaalselt koolis, hinded ei olnud kõige halvemad ja ma sain sõpradega hästi läbi. Ma olin tõsine pidutseja, päris ausalt. Ma sattusin kõikjale. Yhel päeval kõndisin koolist koju nagu tavaliselt. Kuna bussi enam ei tulnd, olin sunnitud minema jala. Meie pere elas ka ysna hästi ei rikkalt ega ka vaeselt, vaid keskmiselt. Ma jõudsin yhe tänava nurgani. Üks mees, kes nägi välja kui kahekümneaastane, kõndis mulle vastu. Meie vahel oli umbes kolmkymmend meetrit
kadedus teiste vastu, ei ole veel unustanud, ega andestanud. Kahju oli aga sellest, et Karla ei hinnanud enda naist, kes tegelikult hoolis oma mehest. SASS:" Sul on ju naine! Mis tal häda on? Tubli ja töökas inimene!" KARLA: "On küll jah. Ega mina ka päris ilma ei pidanud jääma. Mõne naise jätavad linnamehed meile kah!" Üheks tüüpiliseks käitumisviisiks toon välja selle, et kõigil on koguaeg nii kiire ning ei ole enam aega ega tahtmist kokkugi saada, rääkimata vabatahtlikult külastada oma vanavanemaid. Teiseks toon välja selle, kus lapsevanemad annavadki lapsed oma vanemate hoolitseda pikad vaheajad, kuigi tegelikult on neil juba oma lapsed kasvatatud. ANDRES: "Ma pole teda mitu aastat näinud. Tema ei käinud kunagi linnas ja mina ei käinud viimastel aastatel enam seal. Ma olen seda maja alati kartnud. Kõik mu lapsepõlve suved möödusid siin. Kuidas ma
aknalauale ja uuris ümbrust. Mamma ja Bapi tegid allkorrusel peo jaoks ettevalmistusi. Nad korraldasid pidu Leena ja Effie saabumise auks kuhu oli kutsutud hulgaliselt naabreid. Ta otsustas täna Rändavaid Pükse kanda. Leena läks allkorrusele . Mamma hakkas Leenale rääkima poisist Kostosest kes täna peole pidi tulema. Leena sai kohe aru, et Mammal on plaanis neid paari panna. Carmeni lennuk oli maandunud ja oma isa lennujaamas kohates oli ta ärevusest lõhkemas. Carmen viskus oma isale kaela ja auto juurde kõndides vahetasid nad oma mõtteid. Kui Carmen oma pagasi kätte sai tõstis isa selle autosse ja nad asusid teele. Ta isal oli universaal, beez Volvo. Isa päris Carmeni käest igasugu küsimusi kooli, sõprade ja vabaaja kohta. Carmenile see meeldis, vestluses isaga puudutas ta ainult võite. Isa oli neile kahele pühapäevaks tenniseväljaku kinni pannud, ta teadis , et tüdruk armastab tennist. Nad peatusid kreemika viktoriaanliku maja ees,
mulle valetavad ja ma ise püüan rääkida ainult tõde. Aga mull oli kõige häbiväärsem vale,see oli koolis,ma olin ühe tüdrukuga sõbrad, me olime kuusteist aastat vana. Temale kui ka mulle meeldis üks pois, nüüd ma tullen sellele poisile ja ütlesin,et ta on mitte õnnelikust perekonnast,aga teme pere oli rikkas.Ning kui tema sai teada,et mina seda ütlesin sellele poisile, ja pärast seda lõpetas ta minuga suhtlemise ja me ei suhelnud temaga enam, ta ütles oma isale kõik ja nad kolisid teise riiki. Ma olen uhke ühe sündmuse üle, mis juhtus, kui olin 10-aastane. Laulisin kooris ja meid kutsuti osalema Viinis (Austrias) laulukonkursil. See oli minu esimene reis maja osa, võistlusel võtsid vastu 13 riiki Me palju harjutasime, me olime enne etendust väga mures ja see päev tuli, kui kõik otsustati. Kui me tulemustest teatasime ja me ei suutnud meie kõrvu uskuda, võtsime teise koha 13 riigist. ja tuua koju hõbedat, olime nii põnevil ja ma arvan,
arvates küll asi kaugel. Vähemalt lubavad nad mul hommikuti magada. Ja keegi ei piira mu aega, kui tahan maal õues vähe kauemaks jääda. Ainuke tingimus on see, et ma järgmine päev omad asjad ära teeks, mis ma tegema pean. Puhkusena võtan ma seda, kui me vanematega kuskile väljasõidule läheme, vahet pole kas isaga kala püüdma, või emaga shoppama, aga igatahes on see etem, kui maa-elu. viimane suvi käisingi isaga kalal, väga lahe oli. Käisime pärnus oma sugulaste juures, kes elavad pärnu jõe ääres. Neil on aerupaat ja spinningud. Mulle meeldib sõita aerupaadiga , ja eriti just suvehommikul, kui päike on alles tõusmas, ehk siis hommikul kell pool kuus või varemgi veel. Värske õhk ja vaikus mis vee peal nii hommikul vara on, on kirjeldamatu. Sellist asja ma võtan puhkusena. Vahepeal küsivad vanemad, et kas mul ei ole mõttes olnud suvel kuskile raha teenima
Keegi pole täiuslik, kuni sa temasse armud. Alles eile sain teada, kui kohutavalt palju sa mulle tegelikult tähendasid. Alles eile sain teada, et sind kaotades ma murdun täielikult. Alles eile sain teada, kui valus see kõik on ja ma ei lepi sellega kunagi. Kui kedagi armastad, lase tal minna. Kui ta tuleb tagasi, on ta sinu oma. Kui mitte, siis pole ta iial seda olnudki. Sina oled päikesekiir, minu hallis taevas. Sina oled minu õnn, millele saan naeratada koguaeg. Sina oled minu väike maailm, millest ei tahaks iialgi ära minna. You are the music in me. Suurim õnn on tunda et oled mul olemas . Kallis , ma ei unusta sind, isegi siis, kui ma väga tahaks.. maisuudaks, sest sa võtsid endaga kaasa tükikese minu südamest . Kui sa ei suuda mu vigadega toime tulla, siis ei vääri sa ka mu häid külgi. Mul jookseb niigi 100 poissi järgi , kui ma peaks valima Siis oleksid sina Kõigesitem mudel ! :)
Mälestusi Läänemaa Ühisgümnaasiumist on hulgaliselt ning neist omaette võiks kirjutada juba raamatu. Mul õnnestus sattuda imelisse majanduse klassi, kus olid parimatest parimad klassikaaslased. 1. septembril kui ma esimest korda n-ö ametlikult LÜG-i läksin, siis pidin minema Evi Riivitsa klassi, kes oli mu klassijuhataja. Sinna jõudes teda veel polnud, aga olid juba kogunenud minu tulevased klassikaaslased, kellega me vaikselt juttu tegime. Istusin tagasihoidlikult tagumisse seinaäärsesse pinki, kus ma ka terve oma gümnaasiumi aja veetsin. Selle koha valikuga sain ma ka endale veel ühe imelise sõbra nimega Aimar, kes istus mu kõrval. Hetk hiljem tuli klassi Evi, kes oli väga rõõmus ja säras ning oli tunne justkui tema oleks üks meist ja hakkaks koos meiega teadmisi omandama gümnaasiumis. Kindlasti kooliüritused on need, millest saab palju lugusid rääkida ja meenutada erinevaid olukordi
Ta tundis, kuidas ta pea ootamatult ringi hakkas käima ning järsult ta silmeesine kustus. Ta kukkus. Ta kukkus rõdult alla. Steve jookseb ruttu teda päästma, helistab kiirabisse ning üritab teda teadvusele tuua, kuid asjatult. Ta hõikab Sofia nime korduvalt, kuid vastust ei tule. Steve on endast väljas, ta kardab, et kaotab ta. Haiglasse jõudes oli juba hiline. Raske oli leida arsti, kes saaks Sofia üle vaadata. Peaarsti polnud majas, sest Hawaii oli väike ning seal ei juhtunud koguaeg suuri õnnetusi, kuid nad suutsid kiirelt ta üles leida ja kohale toimetada. Sofia seisund on pakiline. Ta on suremas. Järsku. Kõik oli ju hästi. Ta oli alles hetk tagasi nii õnnelik ja elurõõmus ja nüüd ta piinleb valude käes. Steve : “ Mida ma oleksin pidanud paremini tegema?” Arst: “ Tema seisund on hetkel stabiilne, ta saadetakse eralennukiga California haiglasse, et talle seal operatsioon teha. Tundub, et tal on soolestikus suur põletik, mis tekkis toidu
öelda, kas tegelikult suudaksin loobuda, aga kindlasti annaksin oma parima!» Kerti hoiavad kaasa juures ka ühised ilusad mälestused. «Kooselu algusaastatel nägi meie elu välja suurepärane. Käisime koos, nii kahekesi kui ühes lapsega, loomaaedades, toitlustuskohtades, välismaal puhkamas. Ühesõnaga, meil oli koos tore ja hea olla. Teisalt olin 2 sõltlase analüüs ka igal õhtul kodus, käisin tööl varahommikust lõunani, ülejäänud aja veetsin perega. Jama algas siis, kui hakkasin öövahetustes käima.» Öövahetustega töö tõttu muutus elu täielikult. Kuid töökoha valis elukaaslane, et mees tooks koju rohkem raha. «Mõnes mõttes saan temast aru ja tegelikult see töö mulle meeldib; ning saan ka ise aru, et on vaja rohkem raha teenida, et ots-otsaga kokku tuleksime.» Raha kulub nende peres palju korterilaenu tagasimaksmisele, samuti lapse õppimiskuludele.
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
ma ootan su kardinaid öökambrisse tihedaid, oh pimedus, kosutaja!“ Neljandal päeval oli eelneval õhtul esitatud luuletuse tõttu raske ärgata. Vaatamata sellele olime me end välja maganud. Jällegi läksime me toidujahile. See ei röövinud meilt palju aega ning seetõttu saime me veel natuke aega abi otsimisega tegeleda. Kui kell sai nii palju, et oli aeg lõkke ääres sööma asuda, oli aga ilm kahjuks halvenenud. Mustad äikesepilved lähenesid ning tuul tõusis. Tegime asemed lennukivrakki, et tormi eest varjuda. Neiu, kes istus lennukis minu taga, rääkis õhtusöögi lõpetades, et olid koos vennaga teel Austraaliasse vanavanematele külla, kuhu jäävad aastaks elama. Ema luges enne minekut neile ette järgneva õpetliku monoloogi „Hamletist“: „Need vähesed nõuanded meeles pea: sa ära kanna oma mõtteid keelel ja teoks neid ära uisapäisa tee. Sa ole lahke, aga mitte libe. Need sõbrad, kes on proovi läbi teinud,
tihti elukohta. valikud ja ka paljud ka seda ametit?" Esimene ülesastumine muud sündmused, mis Proua Collins: "Ei teatrilaval oli 9-aastaselt meediakära pälvinud.. soovitaks, sest olles kehastades poissi Naisel on kolm last, näitleja tuleb olla Ibseni ,,Nukumajas". keda ta on üritanud koguaeg heas vormis kui Esimese filmikogemuse võimalikult palju ise isegi sind ei võeta hea sai ta 1951. aastal kasvatada, et mitte sisuga filmidesse. Tekib ,,Leedi Godiva ratsutab kahetseda nendega suur stress, kui sulle jälle". Kokku on Joan öeldakse, et sa oled 23- ma oma eluga täiesti "Kes on teie elu suurim
Ma okkaid sull' pakkuda tahan, ei võta neid vastu mult sa... Ma tean, sa varsti must lähed ja naeratad teisele siis, ma tean, mind armastad vähe, on sulle ükskõik minu piin. Ei suuda sind keelata minna, hääd õnne sull' eluteel! Ei kunagi jõua ma sinna õnn võõras on minule! Ma üksi saan hulkuma ilmas, kuid mälestus sinust on hea, ja varjates pisarat silmas, sind surmani meeles pean. Sa õnne küll kinkisid vähe, kuid ikkagi kauniks ta jääb. Kui üksinda nukrana lähen, neid hetki ma unelmais näen ... 9 Kolme pääsulinnu kohvik On aegade rutt nagu lillede nutt, nagu unelm, mis ilmub ja kaob. On minevik täis ainult päevi nii häid, ainult lootusi hommikuaos. Ei tea, mida teeks, kui saaks olla kord veel nagu tookord sind oodates siin. Oli kevadekuu, pargis õitsesid puud, ainult näisid nad kaunimad siis. Refr. :.: Seisan nüüd taas ukse ees, mis selgelt meeles . Kohvik on siin ,mis nii tuttav ja hea.
Ta nimi oli Celine Varens. Celine oli väga kaunis ning ta käis tantsimas. Varsti saime me lapse. Lapse nimeks sai Adele. Ma ostsin oma naisele palju hinnalisi kingitusi. Ühel õhtul nägin ma teda ühe teise mehega. Celine tuli ja ütles mulle, et ma hoolitseksin Adele eest hästi ning ta jätab mu maha, kuna oli leidnud parema mehe. Ma saatsin Adele Thornfieldi. Adele jäi Thornfieldi pr. Fairfaxi hoole alla.Ma palusin pr. Fairfaxil Adelele guvernant otsida. Ma käisin Thornfieldis väga harva. Ühel päeval, kui ma oma mõisa läksin külastama kukkusin ma teel hobuselt. Minu juurde ilmus kõige ilusam naine, keda ma iial näinud olen. Ta ulatas mulle käe, et mind üles aidata, kuid ma keeldusin. Ta ikka hoidis seal kätt ning ma lõpuks soostusin tema abi kasutama. Ma küsisin, et kuhu ta läheb ning ta vastas et ta läheb Thornfieldi guvernandiks. Ma olin üllatunud. Peale väikest jutuajamist ma istusin hobuse selga ja ratsutasin Thornfieldi.
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Neiu isa oli väga rikas ja see oligi vist põhjus, miks mu isa meid paari pani. Me abiellusime. Varsti sain aru, et mu naine on hull. Ta üritas mind mitu korda tappa, kuid see õnneks ei õnnestunud tal. Ma palkasin talle hooldaja, kes teda valvaks ja tema eest hoolitseks. Ma maksin ta hooldajale suurt palka. Jätsin oma hullu naise tema hoole alla ja läksin reisile. Ma reisisin kogu Euroopa läbi et leida endale uut naist, kuid keegi ei sobinud mulle. Ma käisin mitmete Saksa ja Prantsuse naisega. Lõpuks ma leidsin endale ühe sobiva naise. Ta nimi oli Celine Varens. Celine oli väga kaunis ning ta käis tantsimas. Varsti saime me lapse. Lapse nimeks sai Adele. Ma ostsin oma naisele palju hinnalisi kingitusi. Ühel õhtul nägin ma teda ühe teise mehega. Celine tuli ja ütles mulle, et ma hoolitseksin Adele eest hästi ning ta jätab mu maha, kuna oli leidnud parema mehe. Ma saatsin Adele Thornfieldi. Adele jäi Thornfieldi pr. Fairfaxi hoole alla
Kõige pealt peaks pesemas käima, sööma ja riidsesse panama. Köögis kohtan ema ja ütlen talle ,, tere hommikust''. Ta küsib minult kas ma mäletan, et täna sõidame me Tallinnasse. Küsisin mis me seal teeme? Tuli välja, et ma sõidame onu sünnipäeavale, sünnipäeav on küll veidi Tallinnast väljas kuid me pidime minema veel ka paariks päevaks linna. Alustasime väljasõiu, ilm oli küll veidi vihmane kuid autosiduks kõlbas. Tegime veel vahepeatuse Tartus, et peale võtta õde ja osta midagi söögi ja joogi poolist. Tartus kulus meil aega umbes 45minutit, kuid pole hullu meil pole kusagile kiiret. Võtsin ühe viineri piruka, paki mahla, ning avasin arvuti, et sõit kiiremini mööduks. Kuid peale 10minutit netis surfamist avastasin, et arvuti aku on tühi ,,no tore on pobisesin endamisi''. Nüüd ei jäänud enam muud üle kui kuulata auto raadiot ja rääkida teistega maast ja ilmast
See oli haige. Mul oli sampooni pudel peos nagu rõve mängupüstol ja see klient, mingi vanamees, hakkas kartma ja põgenes sündmuskohalt kiiresti. Me ei mõelnud enam rohkem sellest, see oli lihtsalt asi mida tegime. Kui me sõitsime eemale kuulsime sireene, meie taga politseiauto tagaistmel istus see vanamees Industrigatanist ja me mõtlesime : Mis toimub? Mis see on ? Loomulikult me oleks minema sõitnud, me ei olnud ometi selliste asjadega võõrad . Aga kuradile see, meil olid turvavööd peal ja me ei olnud teinud midagi halba. Niisiis me peatusime. Me ütlesime:" Me niisama jamasime. Me teesklesime politseid, pole ju suur asi ? Vabandame." Politsei enamjaolt naeris ja sellest ei tulnud suur probleem.
ära, kui raha viis ja hakkasin tänava peal elava kujuna leiba teenima. Üks vana üksik mees ostis mu ära, ta oli rikas. Ostis mulle korteri ja maksis kuupalka. Mina pidin iga päev kuuest hommikul keskpäevani tal elutoas seisma, seljas tema hukkunud elukaaslase rõivad. KIOKO Naise riided? IKE Mehe. Ma meenutasin talle tema noorpõlvearmastust, kes hukkus kuidagi, ammu. Tihti ta vaatas mind ja hakkas nutma. Enamus päevadest ta jõi. Ma käisin ta kodus seismas, kuni mu mõistus hakkas lahti hargnema ja silmadele tekkis klaas. See vana mees muutus nende kahe aastaga nii palju vanemaks ja mitte ükski teine asjaolu ei muutunud. Ta lihtsalt ootas surma. 13 KIOKO Kas sa loodad mind uuesti armastama hakata? IKE Ei. KIOKO Kas sa arvad, et mina veel armastan sind? IKE Ma loodan, et ei. KIOKO Mis sa veel tegid? IKE
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
