Pärnumaa Kutsehariduskeskus Hepatiidi erinevad vormid, kirjeldused, levikud erinevatel vormidel Riiko Kojoni Juhendaja : Reet Parik 2017 Hepatiidid, Mis on Hepatiit? Hepatiit on maksapõletik. Maks on elutähtis organ, mis muu hulgas osaleb ainevahetuses, toodab seedimiseks vajalikku sappi ning aitab organismil vabaneda jääkainetest. Maksapõletiku tõttu võivad need funktsioonid kahjustuda. Hepatiiti võivad põhjustada mitmesugused viirused, alkohol, uimastid, ravimid ja muud tegurid. Seda võib põhjustada ka mitu tegurit korraga. Selles voldikus räägime viiruste põhjustatud hepatiitidest ehk viirushepatiitidest.
gripitaolised sümptomid ja kõhuvalu. Mitu päeva pärast nende sümptomite ilmnemist võivad nahk ja silmad kollakaks muutuda. Uriin näeb välja nagu seisnud tee (tume) ja väljaheide muutub väga heledaks (nagu pahtel). Need sümptomid võivad kesta paarist nädalast kuni mitme kuuni. Isegi pärast sümptomite kadumist võib väsimus kesta veel mitu kuud. Üheksal inimesel kümnest kaob viirus iseenesest. Ühel inimesel kümnest viirus aga ei kao ning kujuneb välja krooniline B-hepatiit. Seejärel on need inimesed nakkusohtlikud. Krooniline B- hepatiit võib põhjustada maksa kärbumise maks ei tööta enam korralikult, samuti võib lõpuks areneda maksavähk. Teistel inimestel võib viirus organismi jääda, kuid püsida soikeseisundis. Tavaliselt neil sümptomeid ei esine, kuid nad on viirusekandjad ja seega nakkusohtlikud. B-hepatiidi levimise oht on suurem kui HI-viiruse levimise oht B-hepatiit on nakkusohtlikum. B-hepatiidi vastu on võimalik lasta end vaktsineerida
paratsetamooli). Prognoos Hepatiit-B võib paraneda iseenesest, kuid mõnikord muutuda ka krooniliseks. See tähendab, et viirus jääb organismi püsima. Haigusnähud võivad puududa, kuid inimene on viiruskandja. Läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Ägedas faasis on surevus ca 1%. Kuna C-hepatiiti nakatunud ei tunne ennast tavaliselt haigena, aga viirus on siiski organismis, muutub haigus väga sageli krooniliseks. Krooniline hepatiit kestab aastaid ja võib põhjustada aeglaselt süvenevat maksakärbumist ning ka maksavähki. Ennetamine B ja C hepatiidi ennetamiseks kontrollitakse hoolikalt doonorverd. Nakatunutega kokkupuutest pidevalt ohustatud isikud (näiteks meditsiinitöötajad) vaktsineeritakse B-hepatiidi vastu. Vaktsiini süstitakse kolmel korral, pooleaastaste intervallidega. Vältimaks maksapõletikku nakatumist sugulisel teel, on vajalik kasutada kondoomi, kuid
kaua ning kvaliteetselt kui mitte nakatunutel. Hepatiiti ehk maksapõletikku võivad põhjustada erinevad viirused. Tuntuimad nendest on A-, B- ja C-hepatiidi viirus. A-hepatiit levib eelkõige pesemata käte, saastunud toidu ja veega, B- hepatiit levib eelkõige seksuaalsel teel ja verega, C-hepatiit levib peamiselt verega, aga ka seksuaalsel teel. B-hepatiit on maksapõletik, mida tekitab B-hepatiidi viirus. B-hepatiit nagu iga teine suguhaigus võib kulgeda täiesti sümptomitevabalt, st haiguse kandjal pole haigusest aimugi. 4 Sümptomid võivad ilmneda kuus nädalat kuni kuus kuud pärast nakatumist ja nendeks võivad olla näiteks väsimus, iiveldus, gripitaolised sümptomid, kõhuvalu, silmade ja naha kollasus, tume uriin ja hele väljaheide. B-hepatiidi analüüs võetakse vereproovist. B-hepatiidi viirust ei
kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Tingituna sapphapete suurest hulgast veres, võib tekkida kogu keha sügelus. B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. B-hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. B-hepatiit on tõsine tervishoiuprobleem ka paljudes turismiriikides Kagu-Aasias ja Aafrikas. Seetõttu on mõistlik küsida enne reisi nõu reisinõustamise kabinetist. B-hepatiidi tunnused ei ole alati selgesti äratuntavad, seetõttu saab inimene oma haigusest sageli teada juhuslikult. Näiteks võib anda positiivse vastuse veredoonori rutiinne vereanalüüs
Puukentsefaliit ja hepatiit Puukentsefaliit Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik kesknärvisüsteemi nakkushaigus. Puukentsefaliidi põhjustajaks on flaviviirus. Nakatumisviisid Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Viirused võivad levida ka inimestele nakatunud looma pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad. Haigus ei levi inimeselt inimesele. Haiguse sümptomid Esimeses faasis võivad nakatunul ilmneda 12 nädala pärast gripitaolised haigusnähud. Enamik inimesi seejärel tervistub. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele, mille võimalikud välised tunnused on: kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Ravi Puukentsefalii
LASTE NAKKUSHAIGUSED 1. Mõisted: Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse lapsi, toetudes plaanilisele immuniseerimise kavale? 2. Eestis vaktsineeritakse lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Immuniseerimine- Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Revaktsineerimine- Vaktsiini korduvmanustamine mingi ajaperioodi vältel. Immuunsuse tugevdamiseks või immuunreaktsiooni tugevdamiseks. Kunstlik immuunsus- Kunstlikult tekitatud immuunsus e.kaitsesüstide (vaktsineerimiste järel kujunenud immuunsus). Loomulik immuunsus- Immuunsus, mis on olemas kohe sündides. Ei muutu eluea jooksul, nakkuse ajal toimib see immuunsus väga kiiresti.
peavalud, kogu keha sügelus, kollased silmavalged, tume uriin, hele väljaheide, kõhuvalu. Ligi kolmandik nakatunutest põeb B-hepatiidi läbi peaaegu ilma sümptomiteta. Lühema või pikema põdemise järel paraneb 90% haigetest ning nad saavutavad eluaegse immuunsuse, ülejäänud 10%-l muutub haigus krooniliseks. Väikesel osal kroonilise B-hepatiidiga patsientidel võib välja kujuneda maksatsirroos või maksavähk. Hepatiit B-d on võimalik vältida vaktsineerimisega. Hepatiit C viirus levib vere kaudu. Sugulisel teel ja olme kaudu levib nakkus harva, umbes 510% juhtudel. Imik võib nakkuse saada siis, kui ema on nakatunud raseduse viimases kolmandikus. Haigus ei pea avalduma kohe pärast sündi, haigeks võib jääda ka hiljem. Nakatunud ema tohib last imetada, sest rinnapiima viirus ei eritu. C-hepatiidi viiruse tunnused võivad sarnaneda B-hepatiidi nakkuse tunnustega, kuid enamikul
Kõik kommentaarid