Henno Käo Elukäik Henno Käo on lõpetanud Kahtla kooli. Ta on 6ppinud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinsituudis. Kunstnikuna on Henno Käo enim tuntud raamatute illustraatorina, ta on loonud ka pastell- ja akvarellmaale ning kujundanud eksliibriseid. Henno Käo on Peoleo uks asutajatest! Tunnustused 1992 Nukitsa konkurss III koht ("Oliüks", 1989) 1994 Nukitsa konkurss I koht ("Tondijutud", 1993) 1994 AS Bürootarvete ja Kultuurilehe eriauhind ("Väike Kahvatu Kummitus", 1994) 1998 Nukitsa konkurss III koht ("Olematu saar?", 1997) 1999 "Miku-Manni oma raamat" konkurss ("Kusagil mujal", 2000) 2001 Valgetähe medaliklassi teenetemärk 2002 Nukitsa konkurss I koht ("Kusagil mujal", 2002) 2002 Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind (luulekogu "Hinge korter", 2001) Teosed Suure Kivi lood Eesti Raamat, 1985 Kui mind üldse olemas ei oleks Eesti Raamat, 1986, Avita 1999 Oliüks Eesti Raamat 1989 Kuningas, kuninga kass ja teised Kupar 1...
KUTSEKESKKOOL HENNO KÄO Referaat Juhendaja: 2011 HENNO KÄO ELULUGU Henno Käo sündis 10.01.1942 Saaremaal Laimjala vallas taluniku pojana. Suri 2 juulil 2004. On õppinud Audla algkoolis, Kahtla 7-klassiliseskoolis, Orissaare keskkoolis. 1963 lõpetas Tartu Kunstikooli dekoraatori erialal. Õppinud lühikest aega Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ja 1975-78 Villu Tootsi kalligraafiakoolis. Töötanud "Tallinnfilmis" nukufilmide kunstnik- lavastajana ning Tallinna Puhkeparkide Direktsioonis kunstnikuna, alates 1982. a-st vabakutseline kirjanik ja kunstnik. Kirjanike Liidu liige a-st 1991. Lastekirjandusse tuli 1982. a. raamatuillustraatorina. On illustreerinud üle 30 teis...
21. sajandi laste- ja noortekirjandus on rikas, rõõmustav ja mitmeklgne, on trükitud ja müüdud mühinal raamatuid, tehtud kordustükke. Lugejate peresid rõõmustasid sellised autorid nagu: Harri Jõgisalu, Heljo Mänd, Aino Pervik, Jaan Rannap. Alates 2000. aastast ilmuvad ka noorteromaanid. Esimeseks pääsukeseks oli 2001. aastal ilmunud Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?”, millele järgnes „Mis teha, Ann?” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007), samuti Helga Nõu „Kuues sõrm” (2003) ning Diana Leesalu „Mängult on päriselt” (2006). Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutas raamatut „Seltsimees laps“. Suurepäraste pildiraamatutena o...
Muinasjutt,muistend,müüt Muistend-rahvajutt,mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või ülemoomulikku nähtust. Seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga,tõsieluline. Keskendub kindlale episoodile. Muistendi liigid: Mütoloogilised ehk usundilised muistendid Tekke- ja seletusmuistendid Ajaloolised muistendid Kohamuustendid Hiiumuistendid( hiiglaste vägiteod) F.R Faehlmann „Müütilised muistendid“ Sundisid paralleelselt „Kalevipoja loomisega“ „Loomine“ „Emajõe sünd“ „Vanemuise kosjaskäik“ „Koit ja hämarik“ „Endla järv ja Juta“ „Vanemuise lahkumine“ Müüt ja muinasjutt Muinasjutt: Kirjaoskusele eelnenud rahvaste ilukirjandus Sajandeid muutunud, teisenenud Molemad peegelelavad ühiskonna kogemusi, mida soovitatakse edasi anda järgnevatele põlvkondadele Räägivad sümbolite keeles Imepärased sündmused ja te...
Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirja...
Ansambel Apelsin Ansambel Apelsin moodustati aastal 1974 Tallinnas. Algkoosseisu kuulusid Tõnu Aare, Jaan Arder, Ants Nuut ja Harry Kõrvits. Nime ansamblile leiutas Tõnu Aare. Nimelt sai nõukogude ajal apelsini korra aastas, enne uut aastat ja see puuvili meeldis nii noortele kui ka vanadele: hea mahlane, lõhnas hästi, ilus ka, rõõmsameelne... lõi mõnusa peo meeleolu. Apelsini sünnipäevaks võib pidada 11. maid 1974, mil toimus esimene esinemine ETV-s Mati Talviku populaarses telesaates „Laupäevaõhtu“. Järgmisel päeval pärast seda saadeti Tõnu Aare Siberisse sõjaväkke, kust naases 1975. aasta suvel. Apelsini ridadesse lisandusid veel Gunnar Kriik, Ivo Linna ja Mati Nuude. Edulugu • 1977 oli jõutud täielikku tippu Eestis • 1978. aastal pääses Apelsin esinema kesktelevisiooni saatesse „Goluboi ogonjok“ (Sinine tuluke). See oli uue aasta vastuvõtu saade ja seda vaatas kogu Nõukogude Liit. • Hakkas pea...
Artikli refereering “ Mis jääb viimase kümnendi eesti laste- ja noortekirjandusest meelde ja kestma? „ Lugesime läbi artiklit “ Mis jääb viimase kümnendi eesti laste- ja noortekirjandusest meelde ja kestma? „ Eesti Kultuurilehest „Sirp“. See artikel annab meile mõistmine, miks on vaja meile noortekirjandus ja miks ta peab meelde jäätma. Noortekirjandus valmistab noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega. Esimesed sõnad raamatutest jutustab Ilona Martson (kirjutas Olga Uvarova) Ilona Martson, Tähekese peatoimetaja ütles, et praegu mäletatakse Aino Perviku Paula-sarja, Wimbergi sõnu Buratino-lauludele, Andrus Kiviräha „Limpat ja mereröövleid”, „Leiutajateküla Lottet” ja „Kakat ja kevadet” ning Kristiina Kassi „Petra lugusid” ja „Samueli võlupatja”. Ilona Martson jutustab, et koolist jäävad kindlasti meelde aabitsad ja muidugi ei saa unus...
Ettevalmistav periood 17. sajand kuni 19. sajandi keskpaik: vaimulik ja õpetuslik kirjandus (nt aabitsad, vaimulikud raamatud); nii täiskasvanutele kui ka lastele määratud valgustuslik proosa, nt F.R.Arveliuse juturaamat, 1782; 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. ...
Lastekirjanduse eksami materjal lLASTEKIRJANDUSE DEFINITSIOON , OLEMUS lLastekirjandus on ilukirjandus, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. lVÄIKELASTEKIRJANDUSE ERIPÄRAST lSuurim eripära on ealise eripära arvestamine e adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. lMUINASJUTUVAJADUSEST VÄIKELAPSEEAS lMuinasjutul on laose jaoks biblioteraapiline mõju. lMuinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. lVaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. lLapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi. lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud. lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamui...
Lastekirjanduse definitsioon, olemus LK täiskasvanute poolt teadlikult L'le kirjutatud. ka rahva looming. LK hulgas ka algselt täiskasvanutele määratud IK teoseid, mis üle läinud L lugemisvarasse. Lraamatud levima pärast trükikunsti leiutamist 15. saj. ja rahvale hariduse andmise hoogustumist. piibli juurde asumiseks ja mõistmiseks, oli vaja tekste, mille abil lugemist harjutada .Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine. Väikelastekirjandus on adresseeritud 1-4(5)-aastastele lastele. Iseloomulik visuaalsus, tegevuse domineerimine, poeetilisus ja mängulisus ning pahupidistus, samuti lapsele tuttav temaatika ja lihtne sõnastus. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas tundeelu tasakaalustav mõju·L prob. Lahendab muinasjutt·L alateadvus tume hirmus-muinasjutt pole ohtlik uskuda·MJ pakub L lahendusi (head vs halvad)·L vajavad MJ intellektuaalsel arengu astmel·L maailm on kaoo...
EESTI LASTEKIRJANDUSE AJALOO LÜHIKONSPEKT Ettevalmistav järk: kuni 19. saj keskpaigani Rahvaluule: rahvalaulud, muinasjutud. Vaimulik ja õpetuslik kirjandus: katekismused, aabitsad, nn aabits-katekismused, muud kooliraamatud. Näiteid: Wanradt-Koelli katekismus 1535, Jheringi aabits 1641, Forseliuse aabits 1684; Marpurgi lugemik 1805 (Georg G. Marpurg Väikene õpetuse ning lugemise raamat). Varasem jutukirjandus: valgustuslik proosa ja 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamat, sh robinsonaadid, Jenoveeva-lood jm). Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842. Tekkimine ja varasem areng 19. sajandil. Euroopa (maailma) lastekirjanduse algust tähistatakse enamasti 18. sajandiga, ent 19. sajand on murranguline ja algatuslik, luuakse lastekirjanduse eri liikide klassik...
Ott Arder referaat 2011 Sisukord : · Ott Arderist............................................................................... 1. 1.1 Ott Arderi elust..................................................................... 1. 1.2 Ott Arderi loomingust.......................................................... 3. · Ott Arderi luuletusi.................................................................. 4. 2.1 Millimallikas........................................................................ 4. 2.2 Maasikad.............................................................................. 5. 2.3 Pisike puu............................................................................. 6. 2.4 Laul punktist ja komast........................................................ 7. 2.5 Hea muusika......................................................................... 8. 2.6 Kes hiilib aias otsatus.......................................
Kool Rock Hotel Refereaat Koostas: Nimi 2012 Sisukord Rock-muusika........................................................lk 3-4 Rock Hotel.............................................................lk 5-7 Rock Hoteli koosseis.............................................lk 8-9 2 ROCK-MUUSIKA Üldlevinud arvamuse kohaselt tuleks rock-muusika sünniajaks lugeda 1954. aastat, mil Bill Haley koos oma ansambliga Comets plaadistas pala "Rock Around the Clock". Aasta hiljem kujunes sellest esimene spetsiaalselt noortele adresseeritud poplaul. Siit alates hakati üha enam tegema jõupingutusi noore, kooliealise kuulaja võitmiseks. Rock-muusikaga kaasas käivaid nähtusi võis märgata juba 1940. aastate algul. Rock-muusika sünnil oli mitmeid eeldusi. Nii tegi kitarr 40-ndail aastail läbi tormilise arengu. Kõigepealt tuli Charlie Christian mõttele aset...
VALIKLUULEKOGU EESTI LASTELUULEST Jessica Järvelt 20.10.17 Punamütsike Punamütsike pirtsutas: “Niisugust mütsi ma kandmas ei näe mitte ainsatki jütsi. Mis oli mu memmel küll mõttes ja arus, et mulle nii tobeda mütsi ta varus?” Punamütsike poes maksis eurosid sada ja kübara ostis, mis must nagu pada. Sel kübaral lint lehvis uhkelt kui plagu ja kunstlilli rippus seal peotäie jagu. Punamütsike hüüdis: “Siit hetkest kas teate, mind Kübaradaamiks nüüd kutsuma peate!” Hall hunt seda kuulis, ta kummardas maani ja kübaradaami viis reisile Taani. 1. Luuletus pärineb Urve Timmuri raamatust “Lumekuninganna märkas lehes…” 2. Valisin selle luuletuse, sest mind on alati köitnud muinasjutud ning oli tore näha, et keegi on neist ka, küll veidi teises võtmes ja sisuga, luuletusi moodustanud, kuid mis on siiski äratuntavad oma tunnusjoonte poolest. 3. Luuletuse idee on anda edasi Punamütsikese lugu uuendustega, seekord t...
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad..........................................................................
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Under...
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine ....................................................................................................
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht ... 17.10.2014 Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega kirjutage Keelenõuande Tallinna vanalinn. uudisvoog Kirjutage Lõuna-Eesti (sidekriipsuga), aga lõunaeestlane. 23.4.2014 Ilmunud on Maire Nimetused professor ja doktor on väiketähega. Raadiku raamatu „Väikesed Rahaühik euro on väikese tähega. tarbetekstid“ teine ...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi......................................................................
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimu...
Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. ...
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirj...
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
