London : Library Association. 4) Mitu murreteteemalist perioodikaväljaannet on Tallinna, mitu Tartu kataloogis? Esitage ühe perioodikaväljaande, mis leidub nii Tallinna kui Tartu kataloogis, pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Tallinna Ester, liitotsing, märksõna murded, perioodika. Tartu Ester, liitotsing, märksõna murded, perioodika. Tallinnas leiti 17 kirjet Tartus leiti 9 kirjet. Pealkiri: Varieties of English around the world. 5) Leidke helisalvestis Ants Eskolast. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõna Ants Eskola. Tallinna kataloog, teavikulaad helisalvestis. Kirje: Eskola, A. (1988). Näitleja on ajastu lühikroonika. [Helisalvestis]. Tallinn: Eesti Pimedate Ühing. 6) Milline eestikeelne väljaanne leidub TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teadusraamatukogus, mille pealkirjas on sõna arheoloogia ja mis on ilmunud aastal 2001? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite?
Raamatukogu", keel ,,eesti". Kriiska, A. (2001). Stone Age settlement and economic processes in the Estonian coastal area and islands. Helsinki : Helsingin yliopisto, kulttuurien tutkimuksen laitos. 6) Leidke, millistes rollides on Andrus Kivirähk autorina ESTERis. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, autor ,,Kivirähk, Andrus". Sõnade autor, tekstiautor, stsenarist, lavastaja, eessõna autor, koostaja ja järelsõna autor. 7) Leidke helisalvestis Ants Eskolast. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõna ,,Ants Eskola", teaviku laad ,,helisalvestis. Eskola, A. (1988). Näitleja on ajastu lühikroonika [Helisalvestis] Tallinn : [Eesti Pimedate Ühing] 8) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 4755 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, kohaviit ,,CD 4755"
8 373 Raud, Mihkel Sinine on sinu taevas 2010 9 361 Kangur, Paavo Urmas Alender : lõputa lookleval teel 2010 10 355 Lember, Ira Katariina portree : [ajalooline] romaan 2010 Helisalvestised Jrk Laenutusi Autor Pealkiri Aasta Loosaar, 1 8 Minul on [Helisalvestis] : [CD] : Venno Loosaare laulud lastele2009 Venno 2 7 Lepland, Ott Ott Lepland [Helisalvestis] 2010 3 7 Röömel, Anu Kirju-Mirju [Helisalvestis] : mudilaste laulud 2007 Kuurmaa, 4 7 Lenna [Helisalvestis] 2010 Lenna
Liitotsing Kataloog: Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu Pealkirja järgi: arheoloogia Tulemus: 2 vastust, millest üks on Arheoloogia salatoimikud / Luc Bürgin ; saksa keelest tõlkinud Ants Sisask Tallinn : Olion, 2001 ([Tallinn] : Ühiselu) 7) Leidke, millistes rollides on Andrus Kivirähk autorina ESTERis. Kuidas otsingu läbi viite? Otsing avalehel: Kivirähk, Andrus Tulemus: eessõna autor, idee autor, koostaja ja järelsõna autor, sõnade autor, teksti autor 8) Leidke helisalvestis Ants Eskolast. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitosing: ants eskola Teavikulaad: helisalvestis Näitleja on ajastu lühikroonika [Helisalvestis] : [mälestused] / Ants Eskola ; loeb Andres Ots Tallinn : [Eesti Pimedate Ühing], 1988 Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine e-kataloogi ESTER vahendusel 9) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 5723 abil? Millises
otsingu läbi viite? 5) Mitu murrete teemalist perioodikaväljaannet on ESTER kataloogis? Esitage ühe perioodikaväljaande pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? 6) Milline eestikeelne väljaanne leidub TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teadusraamatukogus, mille pealkirjas on sõna arheoloogia ja mis on ilmunud aastal 2001? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 7) Leidke, millistes rollides on Andrus Kivirähk autorina ESTERis. Kuidas otsingu läbi viite? 8) Leidke helisalvestis Ants Eskolast. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 9) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 5723 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 10) Milline tuntud kirjandusteos ilmus "Kooli kirjavara" sarjas 1982. aastal ning mille tõlkijaks oli Betti Alver? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 11) Leidke elektrooniline teavik, mis käsitleb digitaalallkirja kasutamist riigiasutuses. Otsige kolme märksõnaga
Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel 6) Mitme perioodikaväljaande autoriks on mittetulundusühing Eesti Maaturism? Mitu neist väljaannetest ilmuvad elektrooniliselt? Kuidas otsingu läbi viite? Võtsin liitotsingu ning autoriks panin Eesti Maaturism, väljaande laadiks ajakiri, ajaleht ja jätkväljaanne. Sain 5 vastet. Nad kõik ilmuvad elektrooniliselt. 7) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 4755 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Valin kohaviite otsingu ning kirjutan sinna kohaviida CD 4775. Saan ühe vaste. Asub EMTA raamatukogus ja arhiivis. Eesti muusika arhiivisalvestisi IX [Helisalvestis]. 2003. Tallinn: Eesti Muusikaakadeemia. 8) Millises raamatukogus leidub videosalvestis Window on Britain? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite?
Bürgin, L. (2001). Arheoloogia salatoimikud . Tallinn: Olion 6) Mitme perioodikaväljaande autoriks on mittetulundusühing Eesti Maaturism? Mitu neist väljaannetest ilmuvad elektrooniliselt? Kuidas otsingu läbi viite? Kasutasin liitotsingut. Kataloogi osana kasutasin perioodikat. Otsingusse kirjutasin Eesti Maaturism ja otsisin kirjastust. 4 neist väljaannetest ilmuvad elektrooniliselt. 7) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 4755 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Otsingu viin läbi Tallinna täielikus kataloogis. Otsingusse lisan kohaviida ja otsing kohaviida kaudu. Salvestis asub EMTA Raamatukogus ja selle arhiivis. Kirje: Eesti muusika arhiivisalvestisi IX. [Helisalvestis] (2003). Tallinn: Eesti Muusikaakadeemia 8) Millises raamatukogus leidub videosalvestis Window on Britain? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite
a capella- laulu esitamine instrumentaalsaateta akord- kolme või enama heli kooskõla akustika- kuuldavus, kõlavus akustilised pillid- kõik ilma elektrita töötavad pillid alternatiivmuusika- peavoolust erinev muusika arranzeerija- muusikapala seadja erinevatele pillikoosseisudele digitaalne- info edastamine signaalidena, mis esitavad numbrijadasid dünaamika- helitugevus ja selle muutmine muusikateoses etnomuusika- rahva- ehk pärimusmuusika fonogramm- helisalvestis harmoonia- helide kooskõla helilaad- helikõrguste süsteem helistik- kindla algusnoodiga helilaad intervall- ühe astme kaugus teisest mänedzer- muusiku esindaja, kes hoolitseb artisti töötingimuste eest partituur- noot, kuhu on koondatud kõik heloteose partiid pentatoonika- viieastmeline helilaad rütm- helivältuste korrastatud järgimine teema- muusikaline mõte, millel helitöö põhineb tämber- kõlavärv
Intervjuu vormistamine Intervjuu vormistamine Helisalvestis transkribeeritakse ehk kirjutatakse tekstina täpselt üles: kirja läheb nii uurija kui uuritava jutt kõnevoorudena eristatult. Juhul kui kõne sisule lisaks tuntakse huvi uuritava suhtumise, tekkivate emotsioonide vms vastu, siis märgitakse üles ka mitteverbaalsed häälitsused (ohked, mühatused) jt kõne iseloomustavad ja täiendavad aspektid (hääle ebakindlus, naer, pausid Intervjuu vormistamine Kui tegemist on kirjalike märkmetega, siis on oluline intervjuu "taastada" puhtaks kirjutatuna võimalikult ruttu. Hiljem võib ka enda märkmete lahtikirjutamine olla keerulisem Puhtaks kirjutatud intervjuule lisatakse kindlasti juhtumi unikaalne kood Märkmed intervjueerimise aja ja situatsiooni kohta Tähelepanekud seoses vestluse meeleoluga (nt sõbralik, vastutulelik, rahulik, tõrjuv, ettevaatlik ) Muud intervjuu käigus tehtud tähelepanekud nii seo...
„Katusekassid“ pidid ikka iga päev mõõtma omakiirituse taset aga meil sellist asja polnud. Ära minek oli jama. Sain oma toosi kätte ja tulin tulema. Alguses bussiga ja siis rongiga. Eesti riik maksis alguses toetusraha seal käimise eest, mis oli väga väike summa aga enam ei maksa. Esimene aasta ei saanud üldse… siis sain 60 krooni ja siis võeti see ka ära ja nüüd neli aastat olen saanud toetust.“ (Kalju Jõgisuu. Intervjuu. Helisalvestis. Antsla, 02.veebruar 2013) 5.2 INTERVJUU: KALJU SÜLT „1. august 1898 saadeti mind Tšernobõli „kordusõppustele“. Töötasin seal köögis ja käisin tuumajaama juurde süüa viimas. Ise ma elasin 8km kaugusel Tšernobõlist aga tuumajaama juurde minekuks pidime sõitma 40km, kuna sõita võis sealt, kus dosimeeter näitas väiksemat kiiritus taset. Otse ei saanud kuskil minna. Endal meil muidugi dosimeetreid ei olnud ja seda kui palju meie seal kiiritada saime ei tea keegi
mille pealkirjas on sõna arheoloogia ja mis on ilmunud aastal 2001? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel 6) Mitme perioodikaväljaande autoriks on mittetulundusühing Eesti Maaturism? Mitu neist väljaannetest ilmuvad elektrooniliselt? Kuidas otsingu läbi viite? 7) Milline helisalvestis on võimalik leida kohaviida CD 4755 abil? Millises raamatukogus teavik asub? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 8) Millises raamatukogus leidub videosalvestis Window on Britain? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 9) Milline tuntud kirjandusteos ilmus "Kooli kirjavara" sarjas 1982. aastal ning mille tõlkijaks oli Betti Alver? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 10) Leidke elektrooniline õppematerjal, mis käsitleb asjaajamist riigiasutuses
4. Millisel puhul võib väga vana muusikateos olla autoriõigusega kaitstud? Väga vana muusikateos võib autoriõigusega kaitstud olla siis, kui teda on töödeldud või muudetud. 5. Milliselt internetilehelt leiate vastuseid küsimustele autoriõiguste kohta? Vastused autoriõiguse küsimustele leiab siit: https://www.eau.org/ 6. Mida tähendab lühend EFÜ? Lühend EFÜ all on mõeldud Eesti Fonogrammitootjate Ühingut. 7. Mis on fonogramm? Fonogramm on helisalvestis. 8. Kas pereringis muusika kuulamine on muusika avalik esitus? Ei, pereringis muusika kuulamine ei ole avalik esitus. 9. Kui muusikat esitatakse avalikult teenindus- või äripinnal, siis kellele tuleb selle eest tasu maksta (vastavalt autoriõiguse seadusele)? Kes peab seda tasu maksma? Kui muusikat kuulatakse teenindus- või äripinnal, siis tuleb selle eest tasu maksta autori(te)le, esitaja(te)le ning ka fonogrammitootja(te)le. Tasu peab maksma teenindus- või äripinna omanik. 10
KORRASTAMINE HELISALVESTISTE KORRASTAMINE: Peamiselt kahjustavad helisalvestisi: Tolm Temperatuuri ja õhuniiskuse järsud muutused Mehaanilised kriimustused ja löögid Staatilise elektrilaengu toime Intensiivne valgus Magnetväljad Helisalvestiste puhul tuleb tähelepanu pöörata ka seadmetele, mille abil on need loetavad. Heliplaate jaotatakse materjali järgi šellakplaat, vinüülplaat, atsetaatplaat, lastikplaat Analoog-mehaaniline helisalvestis Heliplaatide puhastamine, ümbristamine, hoiustamine Kergelt tolmunud plaati võib pühkida puhta flanellriidega või ka pintsliga. Päris musta plaati võib pintsli abil pesta ainult destilleeritud vees ja kindlasti seejärel loputada. Heliplaate tuleb säilitada originaalümbristes. Lisaks tuleb kasutada ka karpe, mis on täiendavaks tõkkeks tolmule. Säilitamiseks sobiv temperatuur on 15- 20℃ HELILINTIDE KORRASTAMINE
kohad. Turistidel palutakse seda arvesse võtta ja nimetatud paikadest koguni eemale hoida. Samuti on kultuurilistel põhjustel mõndadesse piirkondadesse sisenemine keelatud; küll aga on olemas kindlad puhkealad, mis on spetsiaalselt mõeldud avalikuks kasutamiseks. · Tõeliselt informatiivne video Groote Eylandti asukate elust (kuidas lapsi koolis õpetatakse jne). · Helisalvestis Anindiljakva keele hääldusest. · Mõned pildid Groote Eylandti saarest ja selle elanikest: Kasutatud kirjandus: http://www.google.com http://www.eki.ee/knab/lgv/aug.htm http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=aoi http://en.wikipedia.org/wiki/Enindhilyagwa_language http://et.wikipedia.org/wiki/Carpentaria_laht http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Australia_Groote_Eylandt.png?uselang=ru http://lingweb.eva.mpg.de/numeral/Anindilyakwa.htm http://books.google.ee/books
4. Millisel puhul võib väga vana muusikateos olla autoriõigusega kaitstud? Vana muusikateos võib olla autoriõigusega kaitsutud juhul, kui antud teost on uuesti töödeldud. 5. Milliselt interneti lehelt leiate vastuseid küsimustele autoriõiguste kohta? Vastuseid autoriõiguste kohta leiab EAÜ kodulehelt. (https://www.eau.org/see-on-eau/autorioigus/) 1. Mida tähendab lühend EFÜ? Lühend EFÜ tähendab Eesti Fonogrammitootjate Ühingut. 2. Mis on fonogramm? Fonogramm on helisalvestis, mis tekib helisalvestuse tulemusena ning see valmib fonogrammitootja poolt. 3. Kas pereringis muusika kuulamine on muusika avalik esitus? Muusika kuulamine pereringis ei ole muusika avalik esitus. 4. Kui muusikat esitatakse avalikult teenindus- või äripinnal, siis kellele tuleb selle eest tasu maksta (vastavalt autoriõiguse seadusele)? Kes peab seda tasu maksma? Muusika avaliku esitamise eest tuleb tasu maksta. Maksma peab nii teose autorile, selle esitajale kui ka fonogrammitootjale
Sajand -... Kirjakeele ühtlustumine. Kasutatud 09.04.2017 keelkirjandus.weebly.com/uploads/1/3/9/7/13971317/11ptk_kirjakeele_yhtlustumine.pptx Mägiste, J (1943). Johannes Voldemar Veski 70-aastane, Postimees. Kasutatud 09.04.2017 http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19430627.2.40 Tartu Ülikooli Muuseumi kodulehekülg. Kasutatud 09.04.2017 http://www.muuseum.ut.ee/et/content/johannes-voldemar-veski Trikkel, I (1960). Meie silmapaistvad inimesed. Johannes Voldemar Veski. ERR helisalvestis. Kasutatud 09.04.2017 https://arhiiv.err.ee/vaata/meie-silmapaistvaid-inimesi-johannes-voldemar-veski
juhträppija flõud mõne fraasi rõhutamisega vms. Grunge muusika (Seattle Sound) on hardcore pungi, thrash metali, ja alternatiivse rocki mõjutustega indie rocki zanr. Põhiline grungemuusika valitsusaeg jäi 1980-te aastate lõppu ja 1990-te algusesse, kogudes suurimat populaarsust 1991-1994 aastatevahelisel perioodil. Grunge tekkis USA loodeosa linnades nagu Seattle, Olympia, Portland. Üks tuntumaid grungebände on Nirvana. Singel on lühike helisalvestis, millel on tavaliselt üks või paar erinevat lugu. Singlitel on mitmeid erinevaid vorme: Download singlid koosnevad kõigest ühest loost, mida saab osta digitaalsel vormil mõnest online muusikapoest. Sama loo erinevate remixide eest tuleb eraldi maksta. CD singlid koosnevad tavaliselt ühest peamisest loost (A-pool), mis annab ka singlile nime, ja ühest või enamast vähema tähtsusega loost (B-pool). Tihti võib CD-singlitelt leida erinevaid remixe või muusikavideoid
2005. Rapla Vesiroosi Gümnaasium, Rapla. Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu ettekanne Riigikogule 19.veebruar 1998 (ühisavaldus kirjutatud 19.novembril 1997) http://www.president.ee/aknoukogu/Õppiveesti.htm Intervjuu Intervjueeritava ees-ja perekonnanimi, soovitavalt ka sulgudesse töökoht ja amet ning intervjuu pealkiri. Intervjueerija nimi. [Intervjuu liik] ja toimumise aeg. Reimund, Jaan (Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi direktor). Uurimistöö autori nimi. [Helisalvestis]. Rapla: 20. 09. 2011. Mutli, Alar (Rapla vallavanem). Uurimistöö autori nimi. [E-kiri]. Rapla: 20. 09. 2011. Metssalu, Jüri. Mälestused Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi Tabula Rasa reisidest. Nimi üleskirjutus. Rapla: 20.05. 2003. Arhiivimaterjalid: arhiivi nimetus, fondi (lühend f.) number, nimistu (n.) number, toimiku (t.) number, lehe (l.) number. Kokku lepitud töörühma koosolekul 21.09.2011. EAA, f.250, n.3, t.15, l.24.
impulss - lühiajaline pinge muutmine 0-1-0 impulsi laiust mõõdetakse poole pinge kõrgusel (50%) VT SLAID ÜLE Bait - 8 biti...PS! Ühe baitiga saab kirja panna 256 seisu! Paarsusbitt - lisabitt, mille väärtuseks on kõigi andmebittide välistava (XOR) VÕI tehte tulemus (1 või 0) Digitaal- vs analoogsignaal PROS: 1. väiksem müratundlikkus 2. täpsem signaali esitus 3. tarkvaraliselt kergemini töödeldav 4. andmete parem säilivus (nt digitaalne helisalvestis) 5. korrigeerimisvõimalus Digitaal- vs analoogsignaal CONS: 1. vahel kulutava rohkem energiat kui samasugust toimingut tegevad analoogseadmed 2. väikestes tiraazides seadmed sageli kallimad 3. maailmas on enamasti analoogsignaalid ja kui on vajalik analoog - digitaal - analoog konverteerimine, võib maksumus olla suurem 4. mõnedes digitaalsüsteemides võib kasvõi üks vigane bitt rikkuda terve paketi Loogikalülitused PUHVER
fantastiline - ulmeline, tavatu hüljes - rannalähedastes vetes elutsev imetaja fassong - tegumood hüpits - hüppenöör finis - lõpp-punkt flegmaatik - pikaldane rahulik inimtüüp I fond mingiks otstarbeks määratud iilima - hoogudena puhuma rahalised vahendid illustreerima - teksti piltidega varustama, fonogramm - helisalvestis näitlikustama formaat - mõõtmed infopunkt - teabe levitamise kõht forte - valjusti infotehnoloogia - teabe töötlemise ja edastami- fortissimo - väga valjusti se meetodid fotografeerima pildistama initsiaal - (nime) algustäht G instrumentalist - pillimängija
materjali Interneti aadress, materjali kasutamise kuupäev. Näide. Berkowitz,K., Evaluating the Forecasts of Risk Models. (http://www.gloriamundi.org/var/wps.html). 29. märts 1999. 10 Kontonumbri standard. (http://www.pangaliit.ee/strdkonto.htm). 2. veebruar 1999. Intervjuu Kui töö käigus on tehtud intervjuusid, siis tuleb ära tuua intervjueeritava nimi, intervjuu pealkiri, intervjuu tüüp (üleskirjutis või helisalvestis), intervjueerimise aeg ja koht. Näide. Kuusik, U. Autori intervjuu. Üleskirjutis. Tallinn 9. veebruar. 1999. 11 Lisa 1 Tiitellehe näidis ANNAABI KESKKOOL 1. klass Knut Hamsun ANNAABI Uurimistöö Juhendaja: Intel Inside Meelva 2011 Lisa 2 Sisukorra näidis 12 SISUKORD
) number, nimistu (n.) number, toimiku (t.) number, lehe (l.) number. Näide: EAA, f.250, n.3, t.15, l.24. · Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse arhiivide lühendid. Erakogude korral tuleb leida ise lühendid. Näide: Lühendid EAA Eesti Ajalooarhiiv EKM Eesti Kunstimuuseum ERA Eesti Riigiarhiiv · Intervjuu: Intervjueeritava nimi, initsiaal(id). Intervjueerija nimi, initsiaal(id). Intervjuu tüüp (üleskirjutus või helisalvestis). Intervjueerimise koht, kuupäev. Kui intervjueerinud on autor ise, tuleb allikmaterjalide loetelus näidata intervjueeritava nimi, intervjuu tüüp (üleskirjutus või helisalvestis), intervjueerimise aeg ja koht. Näide: Madis Milk. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Tartu, 16. aprill 1997. 14 Kõik viitekirjed reastatakse kasutatud kirjanduse loetelus autorite perekonnanimede järgi
24 raadiosaade Kasutatud Palamets, H. (2008). Tiidusest tema 90. sünniaastapäeva allikates puhul. Raadiosaade 08.11. 2008. Eesti Rahvusringhääling: Raadio 2. Video Viide tekstis (Kromanov 2012) Kasutatud Kromanov, G. (rež). (2012). Viimne reliikvia. allikates Videosalvestis. Tallinn: Eesti Päevaleht. Helisalvestis Viide tekstis (Rebane 1998) Kasutatud Rebane, T. (režissöör). (1998). Jõulujutud Helisalvestis. allikates Tallinn: Kaljukotkas. Arhiiviviide Arhiiviviide Viide tekstis (Jaani kiriku meetrikaraamat) Kasutatud Jaani kiriku meetrikaraamat. Eesti Ajalooarhiiv, f 1294, n 1, allikates s 113 A I-III. Suulised allikad Intervjuu (autori Viide tekstis (Juurikas 2013)
(pöördumise aeg). Näide Randveer, M. 2002. Majandusstruktuuri konvergents. Eesti Panga Toimetised (online), (3). http://www.ee/epbe/papers/3_2002/index.pdf (12.08.2002) Kodulehekülg või veebidokument Näide Pellegrino, J. 1999. (Homepage). 12.05.1999. http://www.english.eku.edu/pellegrino/default.htm (12.07.02) 1.7.4. Intervjuu Kui töö käigus on tehtud intervjuusid, siis tuleb ära tuua intervjueeritava nimi, intervjuu pealkiri, intervjuu tüüp (üleskirjutis või helisalvestis), intervjueerimise aeg ja koht. Näide Kuusik, U. Autori intervjuu. Üleskirjutis. Tallinn 9. veebruar 1999. 1.8. Viitamine Kõik töös kasutatud teiste autorite, seisukohad, arvandmed, joonised jms. peavad olema viidatud. Viitamisel tuleb kasutada autori nime ja aastaarvuga viitamist (author-date method), mille korral viide kirjutatakse ümarsulgudesse viidatava teksti järele. Viites esitatakse autori perekonnanimi ilma eesnime või eesnimetäheta ja aastaarv, mis juhivad detailse
ee/akt/810714 (10.05.11) 2.7.5 Arhiivmaterjali kirje Arhiivi nimetus, fondi (lühend f), nimistu (n.), toimiku (t.), lehe (l.) number. Näide: EAA, f. 250, n. 3, t. 15, l. 24. Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse arhiivide lühendid. Erakogude korral leida ise lühendid. Näide: EAA – Eesti Ajalooarhiiv EKM – Eesti Kunstimuuseum ERA – Eesti Riigiarhiiv 2.7.6 Intervjuu kirje Intervjueeritava ees- ja perekonnanimi. Intervjuu pealkiri. Intervjuu tüüp (üleskirjutis või helisalvestis). Intervjueerimise koht, kuupäev. Intervjueerija nimi. Näide: Ita Ever. Meenutused koolipõlvest. Üleskirjutis. Tallinn, 16.01.2009. Õnne Kask. 2.8 Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud 14 Tabelid Kõik töös esinevad tabelid nummerdatakse araabia numbritega kas kogu töö ulatuses või peatükkide kaupa ja pealkirjastatakse. Tabelitele tuleb tekstis viidata ning tabel on paigutatud teksti kohe peale sellele viitamist
Akti nimetus. (Vastuvõtmise aasta). Andmed algallika kohta. Autoriõiguse seadus. (2000). Riigi Teataja I osa, nr 16, art 109. Kõrgharidusstandard. (2002). Vabariigi Valitsuse 19.08.2002 määrus nr 258, RT I, 70, 426. Huvikooli seadus. (2007). RT I. https://www.riigiteataja.ee/akt/12776187 (4.12.2009) Intervjuud Intervjueeritava perekonna ja eesnimi. (Intervjueerimise aeg). Intervjuu pealkiri. Intervjueerija nimi. Intervjueerimise koht. [Intervjuu salvestamise vorm] (nt käsikiri, helisalvestis, videolindistus). Eller, Maili. (2000). Käina raamatukogu minevikust. Eveliis Eller, 21. aug. [Autori üleskirjutus]. Toom, Maris. (2004). Õpetajate täiendõppe vajadusest. Anne Raiend, 20. aprill, Tallinn. [Videolindistus]. Elektrooniline materjal 1. Autor või dokumendi sisu eest vastutav autor. 2. Avaldamisaasta. 3. Allika pealkiri. 4. URL-aadress. 5. Millal uurija on allikat kasutanud ja/või välja trükkinud. Nt: http://www.... (15.03.2006) Kirch, A. (1997)
(2003). Majandusaasta aruanne. Äriregister. Õppematerjalid Turunduse alused: harjutusvihik. (1995). /Koost. A.Vihalem. Tallinn: TTÜ Kirjastus. Dissertatsioonid ja lõputööd Raim, J. (2006). The PPP Deviations between Estonia and Non-Transitional Countries. Tallinn: TUT Press. Avaldamata intervjuu Intervjueeritava nimi. (Aasta). Pealkiri. Intervjueerija. Meetod. Koht, kuupäev. Intervjuu säilitamise koht. Milder, M. (2002). Juhtimisstiil. K. Kase intervjuu. Helisalvestis. Tallinn, 12. jaanuar. EBS. Avaldatud intervjuu jaoks lisatakse avaldamise andmed. Remmel, C. (1996). Muutused organisatsioonides. M. Vadi intervjuu. Saku, 12. veebruar. – Vadi, M. Organisatsiooni käitumine. 2. tr. Tartu: TÜ Kirjastus, 355–358. Kõned ja loengud Engelbrecht, J. (2003). Mittelineaarsusest. Eesti Panga seminar. 21. jaanuar. Kirjad Vihalem, A. (2007). Juhendi viimistlemine. E-kiri A. Aarmale. 25. jaanuar. 24 5
miks mõned keelduvad vastamast); · kas anti mingeid lisaselgitusi, kes ja kuidas osalejaid instrueeris (sh kas lubati, et vastajad jäävad anonüümseks). Intervjuu puhul on oluline, kuidas saadi nõusolek, kas vastajal oli võimalik eelnevalt küsimustega tutvuda, läbiviimise aeg, koht, millises vormis intervjuu toimus, kas järgiti täpselt etteplaneeritud küsimusi või sünnitasid vastused uusi küsimusi ja teemaliine, kuidas vastused talletati (üleskirjutus, helisalvestis, video). 3.5.3. Tulemused ja arutlus Kindlasti ei piisa vaid uurimise käigus kogutud andmete esitamisest, neid tuleb ka analüüsida, interpreteerida ja teha järeldusi, pakkuda välja lahendusi. Mõistagi tulenevad konkreetsed jaotused ja esitusviis konkreetsest uurimisprobleemist, töö eesmärgist ja uuringutüübist. Mõnikord on otstarbekas eelnevalt esitada saadud andmed ja seejärel neid analüüsida, mõnikord on otstarbekam esitus ja analüüs kohe siduda.
(2003). Majandusaasta aruanne. Äriregister. Õppematerjalid Turunduse alused: harjutusvihik. (1995). /Koost. A.Vihalem. Tallinn: TTÜ Kirjastus. Dissertatsioonid ja lõputööd Raim, J. (2006). The PPP Deviations between Estonia and Non-Transitional Countries. Tallinn: TUT Press. Avaldamata intervjuu Intervjueeritava nimi. (Aasta). Pealkiri. Intervjueerija. Meetod. Koht, kuupäev. Intervjuu säilitamise koht. Milder, M. (2002). Juhtimisstiil. K. Kase intervjuu. Helisalvestis. Tallinn, 12. jaanuar. EBS. Avaldatud intervjuu jaoks lisatakse avaldamise andmed. Remmel, C. (1996). Muutused organisatsioonides. M. Vadi intervjuu. Saku, 12. veebruar. – Vadi, M. Organisatsiooni käitumine. 2. tr. Tartu: TÜ Kirjastus, 355– 358. Kõned ja loengud Engelbrecht, J. (2003). Mittelineaarsusest. Eesti Panga seminar. 21. jaanuar. 24 Kirjad Vihalem, A. (2007). Juhendi viimistlemine. E-kiri A. Aarmale. 25
töölepingud) Dokumendi tüüp- andmekandja (materjal) Dokumendi liik- avaldus, protokoll Dokumendisüsteem- dokumentide korrashoiuks loodud süsteem (toimikud) Dokumendi registreerimine- dokumendi süsteemi kandmine, kui see ettevõttesse jõuab; (kõigile kirjadele tuleb korrektselt vastata) Dokumentide omadused: · Andmekandja (füüsiline omadus, nt. kivi, paber, plastmassi tükk jm.) · Sisu- kõik sündmused ja faktid, millest dokument kõneleb · Tüüp- tekst, foto, helisalvestis jm. · Dokumendi vorming- reeglite pakett, milline dokument välja nägema peab · Vormielemendid- kohustuslikud väljad, mis dokumendil olema peavad (kuupäev, allkiri, nt. avaldusel 7 kohustuslikku välja) · Liik- tuleneb sisu esitamise viisist ja vormielementidest (kiri, protokoll, avaldus, trahvikviitung, ID-kaart) · Isikud- kes koostab (autor-kes vastutab sisu eest), kellele koostatakse (adressaat),
7 (E-ajakiri) [http://www.postimees.ee/luup/00/07/maja 1.shtm ] (14.04.00) - Internetist võetud artikli puhul Artikli autor. Pealkiri. [Allika aadress] (kasutamise kuupäev) Hanni, T. Mis on börs? [http://www.ntm.tartu.ee/~taunz/bors.htm ] (17.04.00) 16.3. Teised allikmaterjalid ·intervjuu kohta peavad kasutatud materjalide loetelus olema järgmised andmed: intervjueeritava nimi, intervjuu pealkiri, intervjueerija nimi, intervjuu salvestuse vorm (üleskirjutis, helisalvestis, videolindistus), intervjueerimise aeg ja koht. Madis Milk. Õlletehase ajaloost. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Tartu, 16. aprill 1997. aruannete, dokumentide jms. kohta on vaja loetelus ära märkida dokumendi · nimetus (ka ettevõtte nimetus), aeg (aasta või kuupäev). EVEA Panga bilanss seisuga 01.01.1997.a. Konkursi "Välisinvestor 96" materjalid. ·normatiivmaterjalid näiteks õigusaktide loetelus antakse kõigepealt akti
- Luup (2000) nr. 7 (E-ajakiri) [http://www.postimees.ee/luup/00/07/maja 1.shtm ] (14.04.00) - Internetist võetud artikli puhul Artikli autor. Pealkiri. [Allika aadress] (kasutamise kuupäev) Hanni, T. Mis on börs? [http://www.ntm.tartu.ee/~taunz/bors.htm ] (17.04.00) 16.3. Teised allikmaterjalid · intervjuu kohta peavad kasutatud materjalide loetelus olema järgmised andmed: intervjueeritava nimi, intervjuu pealkiri, intervjueerija nimi, intervjuu salvestuse vorm (üleskirjutis, helisalvestis, videolindistus), intervjueerimise aeg ja koht. Madis Milk. Õlletehase ajaloost. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Tartu, 16. aprill 1997. · aruannete, dokumentide jms. kohta on vaja loetelus ära märkida dokumendi nimetus (ka ettevõtte nimetus), aeg (aasta või kuupäev). EVEA Panga bilanss seisuga 01.01.1997.a. Konkursi "Välisinvestor 96" materjalid. · normatiivmaterjalid näiteks õigusaktide loetelus antakse kõigepealt akti
stat.ee (06.06.2006). 3.5.5. Õigusakti kirje Akti nimetus. (Vastuvõtmise aasta). Andmed algallika kohta (osa, nr jm). [www] Interneti- aadress (külastamiskuupäev). Autoriõiguse seadus. (2000). Riigi Teataja I osa, nr 16, art 109. Arhiivieeskiri. (1998). Riigi Teataja I osa. [www] http://www.riigiteataja.ee7m/m68.html (20.02.2002). 3.5.6. Intervjuu kirje Intervjueeritav. (Kuupäev, kuu, aasta). Pealkiri. Intervjueerija nimi. [Intervjuu salvestuse vorm: käsikiri, helisalvestis, videolindistus]. Koht. Toom, M. (20.04.2004). Õpetajate täiendõppe vajadusest. A. Raiend. [Videolindistus]. Tallinn. Paju, J. (12.2011). Mälestused. L. Suurmets. [Käsikiri]. Võru. 25 3.5.7. Trükis avaldamata allika kirje (käsikiri, arhiivimaterjal jms) 1. Autor(id). (Aasta). Pealkiri. [Materjali liik]. Ilmumiskoht. Paaver, A. (2002). Klienditeenindus
Eneserefleksioonil väga suur roll! Kvalitatiivse uurimuse valiidsus on eneserefleksioon: · Uurija hoiab lugejat kursis oma tegevustest · Analüüsib iseenda kui uurija tegevust, mõtteid, reaktsioone, valikuid, kahtlusi, otsuseid parima andmete tõlgendamise valiku kohta Andmete ja analüüsi esitamine · Analüüsi toetamine "faktide" esitamise kaudu ps, mis on fakt? Tekstid, intervjuu-, vaatlus-, meediatekstid. Muutumatud (helisalvestis nt.) · Faktid on tsitaadid andmebaasist, mis kinnitavad analüüsi adekvaatsust o Vastuolud andmete esitamise ja osalejate konfidentsiaalsuse kaitse vahel · Analüüs peab põhinema andmestikul ja olema veenev · ANONÜÜMSUS... · Uurija esitab ja interpreteerib teiste inimeste tõlgendusi, arvamusi ja peab selgelt eristama oma interpretatsiooni uuritavate subjektide interpretatsioonidest polüfoonia printsiip
Originaal saab olla ainult ühes eksemplaris. Dokumendi koopia on dokumendi täpne jäljend, mis vastab originaalile nii sisult kui ka vormilt. Dublikaat on dokumendi teine eksemplar, mis omab originaaliga sama juriidilist jõudu. dokumendi tüüp dokumendi formaat, mis sõltub sisu edasiandmise viisist; dokumendi tüübiks võib olla tekstidokument, foto, kaart, helisalvestis, andmebaas jt2.; dokumendi vorming viis, kuidas andmed on dokumendis organiseeritud; digitaaldokumentide puhul vormingu all mõistetakse andmefaili sisemist ülesehitust; paberdokumentide puhul vormingu määrab vormielementide paigutus paberil; isikud inimesed, kellega antud dokument või dokumendi loomise etapp on
Vormivabaduse põhimõte-lepingu pooled ise otsustavad, mis vormis leping sõlmitakse. Enamus VÕS sätestatud lepingutest on vormivabad, va lepingud, mille üheks pooleks on tarbija, nt vastavalt VÕS § 404 lg 1 peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Lepingu võib sõlmida: suulises vormis; kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; kirjalikus vormis; Notariaalses vormis. Vormi valikul tuleb arvestada ka tõendamist. (Helisalvestis, tunnistajad) Kui tahame kasutada lindistust, siis peab teist poolt teatama. Millal me peame isikule teatama kui hakkame lindistama? Enne lindistuse algust ja see teavitus peaks olema fikseeritud. Kas võime lepingu kirjutada tingimuse, mille kohaselt üks pool võib teise poole vestluseid lindistada? JAH § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt
Järelikult peab kahtlustatav küsitlemisõiguse saamiseks ilmutama oma aktiivsust ega saa ainuüksi kaitsja puudumisele tuginevalt väita, et KrMS §-s 290^1 loetletud tõendi esitamise eeldused pole täidetud. KrMS § 290^1 lg 1 nõuete täitmiseks tuleb sarnasel juhul pidada piisavaks, kui küsitlemisvõimalus kohtueelses menetluses on olnud üksnes kahtlustataval. (p 14-15) 3-1-1-24-15 (tunnistaja keeldumine ütluste andmisest)??? 3-1-1-38-12 (vahetu mulje erand kuulduste reeglist) helisalvestis 3-1-1-15-12 (ütlused muude uurimistoimingute protokollides) Varasemas kohtupraktikas ei ole kuni 1. septembrini 2011 kehtinud KrMS § 64 lg-s 4 sisalduvast sõnaühendist ,,erapooletu spetsialist" tuletatud keeldu, et spetsialist ei võiks olla uurimisasutuse töötaja. Ka KrMS § 59 lg-s 2 ei sisaldunud alust spetsialisti taandamiseks kõnealusest töösuhtest lähtuvalt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
annaabi.ee 
