Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Krüptoraha on tõusuteel. Nüüd on just õige aeg osta! Ära riski ja kauple turvalises keskonnas -> TEE KONTO Sulge
Add link

Helilained - sarnased materjalid

kuulmise, kuulmine, kaja, trummikile, helin, helilained, rgema, delfiin, hjustavad, diapasoon, veni, vest, ramist, pimedas, merep, rjel, ajavahemik, rott, merevesi, seep, pikilained, htib, nkumine, tugevusega, tundlikum, sopran, 1400, rguse, amplituud
2
docx

Valguslained

...vad selles kõrgsagedusvoolud. Võnkering erakdab neist ühe sagedusega voolu. Seda moduleeritud kõrgsagedusvoolu võimendatakse. Detektoris eraldatakse kõrgsagesudvoolust madalsagedusvool, mida võimendatakse. Valjuhääldi membraan hakkab võnkuma madalsagedusvoolu taktis ja tekitab ruumis helilained. Infra- ja ultravalgus. Valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid kutsutakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgust kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Infravalgusega on seotud ka kasvuhooneefekt. Infravalgust kasutatakse näiteks värvitud pindade kuivatamis...

Füüsika - Keskkool
35 allalaadimist
2
doc

Heli omadused

HELI OMADUSED. HELI ON MIS TAHES KESKONNAS LEVIV MEHHAANILINE VÕNKUMINE. HELI LEVIB KÕIKJA, KUS KESKKOND ON ELASTNE - GAASILISES, VEDELAS,TAHKES. VAID VAAKUMIS HELILAINED EI LEVI! HELI LEVIB LAINETENA. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades on erinev ja sõltub keskkonna tihedusest. Õhus levib helilaine +21 kraadi juures 344 m/s ( )Teades seda,saab välja arvutada helitekitaja kauguse. Vees levib heli märksa kiiremini-1480 m/s,soolases merevees aga...

Muusika -
21 allalaadimist
5
docx

Meeled, heli, helilained

1. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kõrval on võime õhus leiduvaid helisignaale ehk molekulide kogumeid, milledel on võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta. Helisignaal jõuab väliskõrva, kus see paneb esmalt võnkuma kuulmekile, mis väliskõrva ja...

Psühholoogia - Tartu Ülikool
18 allalaadimist
12
doc

Muusika ja selle seos heliõpetusega

.....................................................................................................................7 - Helikiirus.............................................................................................................7 - Helilained.........................................................................................................7-8 - Resonants............................................................................................................8 - Helihark..........................................................................................................

Füüsika - Keskkool
10 allalaadimist
31
docx

KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED

...tsioon. o Kui üksikute liituvate lainete faasivahe kogu keskkonna ulatuses on konstantne, nimetatakse laineid koherentseteks (ühesuguse sagedusega). o Interferents ­ lainete liitumisel uue laine tekkimine. o Difraktsioon ­ lainete paindumine tõkete taha. · Helilained. o Helilaineteks ehk kuuldavaks heliks nimetatakse elastses keskkonnas levivaid mehhaanilisi võnkumisi, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz ­ 20 000 Hz. Alla 16 Hz infraheli, üle 20 000 Hz ultraheli. · Akustiline õõnsus. o Akustiline õõnsus on õõnsus, mis reso...

Keskkonafüüsika -
35 allalaadimist
116
pdf

BIOFÜÜSIKA ERIOSA

.... Maali-Liina, jaanuar 2012 44) Heliärritaja füüsikalised omadused ja põhimõisted: helisagedus, helirõhk, toon, kõla, müra. Kuulmisel tajume energiat, mida kannavad helilained. Heli on elastse aine nt õhu molekulide lainena edasikanduv võnkumine ehk siis keskkonna võnkumine, kus laineharjad on keskkonna kokkusurutud piirkonnad. 4 ...

Bioloogiline füüsika - Tartu Ülikool
60 allalaadimist
4
docx

Füüsika küsimused vastused/ heli/kaja/doppleri efekt/sagedus/lainepikkus

...suurusest olenebki kui kaugele see võnkumine jõuab. Elastseks keskkonnaks nimetatakse sellist keskkonda, mille osakesed on üksteisega vastastikkuses mõjus. 2. Lainete interferents ja võnkumiste spekter Interferents on lainete liitumise nähtus. Liituda võivad nii lained veepinnal kui ka helilained. Liituvad üheks resultantlaineks. Võnkumiste spekter- võnkumiste kogum. 3. Doppleri efekt helilainete korral Lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdeliste laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Doppleri efekti võib kogeda rongi möödasõidul. Rongi poolt tekitatava helikõrgus ehk sagedus tõuse...

Füüsika - Keskkool
14 allalaadimist
29
doc

Füsioloogia

...Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ­ ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud, omades suurt tundlikkust.(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ­ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus ­ läviärrituse...

Füsioloogia -
55 allalaadimist
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

... tulemusena tekkivat lainet nimetatakse seisvaks laineks ehk seisulaineks. Kahest otsast kinnitatud traadile (keelele) ei saa tekkida igasuguse lainepikkusega seisulaine. Tingimus on: s = k . /2, kus s on keele pikkus. 10.2. Harmooniliste lainete liigid 10.2.1. Helilained Akustika on õpetus helidest ja nende omadustest. Heli on keskkonna võnkumisest tekitatud laine, mille sagedus on vahemikus 16 Hz ­ 20 kHz. See on piirkond, millele vastavad lained tekitavad inimesel heliaistingu. Allpool seda piirkonda on infraheli, ülalpool - ultraheli. Kuuldavat heli nime...

Füüsikaline maailmapilt - Kutsekool
49 allalaadimist
22
doc

Kordamisküsimused 2(vastused)

...eks. Kuulmisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Kuulmismeeleelundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk-, ja sisekõrva. Kuulmise abil tajume hääli. Inimese kõrv eristab helisid 16 Hz-st kuni 20 000 Hz-ni. Helilained on õhu või mõne muu ülekandva aine lainena leviv võnkumine, vahelduva sagenemisega ja harvenemisega. Välis- ja keskkõrv koguvad ja edastavad helilaineid, mis seejärel mõjutavad sisekõrva heliretseptoreid. Väliskõrva moodustavad heli kinnipüüdev kõrvalest ja väliskuulmekäik, mille kaudu heli jõuab ku...

Füsioloogia - Tartu Ülikool
319 allalaadimist
105
doc

Füüsika konspekt

...a) pöörleb ümber oma telje, aga selle keha iga punkt tiirleb mööda ringjoont. Näiteks: karussell pöörleb ja lapsed karussellil on pidevas ringliikumises. Laineid näeme me merel ja kuuleme kontserdisaalis. On huvitav, et helid jõuavad meie kõrva lainetena läbi õhu. Helilained ja merelained on esmapilgul üsna erinevad. Lained tekivad siis, kui võnkumine levib edasi. See on võimalik, kui võnkuva keha ümbruses on palju teisi kehi, mis on üksteisega elastselt seotud ja vastastikmõjus. Kui panna üks selline keha võnkuma, siis hakkavad väikese hilinemisega võnkuma ka selle keha na...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
261 allalaadimist
2
doc

Kõrv ja kuulmine

...kõver, umbes 2,5 cm pikkune toru, mis lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Välises kuulmekäigus on kõrvavaigunäärmed, mis eritavad kõrvavaiku. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud vaigukor...

Bioloogia - Põhikool
66 allalaadimist
15
ppt

Helilained ja selle omadused

Joosep Tiirik AR - 3 Mis on helilained ? Helilaine on aines levivad mehhaanilised võnkumised. Võnkuv keha tekitab laineid. Helilained on pikilained . Pikilaines liiguvad osakesed piki laine levimise suunda Kuidas tekib heli ? Heliallikaks võib olla iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid rõhu või mehaanilise pinge muutusi. Helilain...

Füüsika - Kutsekool
48 allalaadimist
6
doc

Lained,võnkumised,faas

...irus, ja on lainetuse sagedus ühikus 1 s-1 = 1 Hz. Kontrolltöö nr.10.: mehaanilised lained. Õppida:1) Võnkumiste levimine elastses keskkonnas (rist- ja pikilained). Lainete levimise põhisuurused: lainepikkus, võnkesagedus ja nendevaheline seos. Tasalained ja keralained. 2) Helilained, helisageduste liigitamine; Lainefaaside kiirust mõjutavad keskkonna omadused. 3) Muusikalised helid ja mürad, nende emotsionaalne mõju sõltuvalt sageduste suhtest; akustiline resonants. 4)Lainete interferents: laineallikate koherentsus, käiguvahe määramine; resultantvõnkumise tekkimine, selle sõltuv...

Füüsika - Keskkool
77 allalaadimist
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

...mekäiku. Kõrvalestadel on ka heli suunda täpsustav funktsioon. Välimine kuulmekäik on lühike kõverdunud kanal, mida vooderdavas nahas on karvad ja kõrvavaiku eritavad näärmed. Kõrvavaigu ja karvade ühine ülesanne on kõrvast võõrkehad välja viia. Väline kuulmekäik juhib helilained trummikileni. Välis- ja keskkõrva vaheliseks anatoomiliseks piiriks on trummikile (kuulmekile). Keskkõrv Trummikile, mis eraldab keskkõrva õhukindlalt väliskõrvast, kujutab endast lehtrikujulist sidekoetaolist membraani, mis on otseses ühenduses haamriks nimetatava kuulmeluukesega. S...

Esmaabi -
206 allalaadimist
66
docx

Füüsika I konspekt

...OON JA INTERFERENTS. SEISEV LAINE. DOPPLERI EFEKT. Lainete difraktsioon: Difraktsioon on lainete tõkete taha levimise nähtus, see on samuti seotud interferentsiga. Lainete interferents: Interferents on lainete liitumise nähtus. Liituda võivad nii lained veepinnal kui ka helilained. Seisulaine ehk seisev laine ehk seisevlaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga...

Füüsika -
47 allalaadimist
27
doc

Mehaanika

...m/s. Seega v = /T ehk v = f Lained kannavad edasi energiat. Ruumis levivad lained kõikides suundades, haarates järjest suuremat piirkonda ruumis, mistõttu laineallikast saadud energia jaotub üha suurema võnkuma hakkavate osakeste arvu vahel. Üheks lainetuse liigiks on helilained. Heli on rõhulaine, mis gaasides ja vedelikes levib pikilainena, tahketes kehades aga kombineeritult. Helirõhk (p) on helilaines esineva rõhu ja antud ruumipunktis heli puudumisel eksisteeriva atmosfäärirõhu vahe. Inimkõrv kuuleb helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 ...... 20 000 ...

Füüsika - Kutsekool
171 allalaadimist
30
docx

KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA

...e närviimpulssideks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid peaajus oimusagarani, kus asub kuulmiskeskus. Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmisk...

Eripedagoogika - Tartu Ülikool
81 allalaadimist
2
doc

Mehaaniline töö

...võnkumist teatud hilinemisel kordama ja nii tekivad lained. Tekkimine: elastse keskkonna osakesed hakkavad laineallika võnkumist kordama, kuid seda suurema hilinemisega, mida kaugemal osake laineallikast asub. Liigid: ristlained (nt veepinna virvendus), pikilained (õhus levivad helilained). Levib: energia, keskkonna kuju, informatsioon. Laine levimiskiiruse valem: selle aja jooksul, kui laineallikas teeb ühe võnke, levib lainetus ühe lainepikkus võrra edasi. Kuid 1/T=f, siis v= f. Kuna antud keskkond v on muutumatu, siis sageduse suurenedes laine pikkus väheneb ja vastupidi. ...

Füüsika - Keskkool
73 allalaadimist
35
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused

...endolümfiga ja seal paikneb basilaarmembraanil Corti elund, ripsmetega kuulmisrakkude kogumik. Kuulmisrakkude baasil paiknevad kuulmisnärvi lõpmed (kokku 30 000- 40 000) ja rakke katab pealtpoolt sültjas kattemembraan. Basilaarmembraanis paiknevad tuhanded basilaarkiud e. kuulmekeeled. Helilained, võimendatud kuulmekile ja ovaalakna membraani võngete poolt, kanduvad perilümfi kaudu basilaarmembraani kiududeni. Viimaste võnked põhjustavad nende peal olevate kuulmisrakkude ripsmete põrkumist vastu kattemembraani, vallandub AP, mis kandub edasi mööda kuulmisnärvi pikliku aju tuumadeni ja ajukoore kuulmisk...

Füsioloogia - Eesti Maaülikool
124 allalaadimist
10
docx

KINEMAATIKA ALUSED

... roo E-elastsusmoodul roo-tihedus. Lainega kandub edasi ka energia. Interferentsiks nim koherentsete lainete liitmist. Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. Helilained.Akustika elemendid Akustika-füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli isel kõrgus,tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mü...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
6 allalaadimist
2
docx

Füüsika küsimused heli, laine

Vastuseid saab füüsika ainele ja tegu on heli ja laine teemaga.

Füüsika - Keskkool
6 allalaadimist
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

...ud endolümfiga ja seal paikneb basilaarmembraanil Corti elund, ripsmetega kuulmisrakkude kogumik. Kuulmisrakkude baasil paiknevad kuulmisnärvi lõpmed (kokku 30 000- 40 000) ja rakke katab pealtpoolt sültjas kattemembraan. Basilaarmembraanis paiknevad tuhanded basilaarkiud e. kuulmekeeled. Helilained, võimendatud kuulmekile ja ovaalakna membraani võngete poolt, kanduvad perilümfi kaudu basilaarmembraani kiududeni. Viimaste võnked põhjustavad nende peal olevate kuulmisrakkude ripsmete põrkumist vastu kattemembraani, vallandub AP, mis kandub edasi mööda kuulmisnärvi pikliku aju tuumadeni ja ajukoore kuulmisk...

Füsioloogia - Eesti Maaülikool
380 allalaadimist
18
pptx

Helid Maailma Ruumist

...it. Võnkuvad osakesed · Heli sunnib võnkumisest, mis paneb aineosakesed liikuma niiviisi, et ühte kohta osakesed kuhjuvad, teises kohas aga nende hulk jällegi kahaneb. · Heli tekkib seal, kus leidub osakesi, mis võivad liikuda.(mustades aukudes ja tähtedes) · Maailmaruumis on helilained sageli sedavõrd suured ja aeglased, et nende sagedus moodustab miljondiku sellest, mida inimkõrv kuuleb. · Maailmaruumi objektid ümisevad, sumisevad või kumisevad madalamatel sagedustel 20 Hz · Inimese kõrv kuuleb sagedusi vahemikus 20-20 000 Hz · Helilaineid on võimalik reg...

Füüsika - Põhikool
4 allalaadimist
7
doc

Närvisüsteemi talitlus

...pikesed ja kolvikesed. 3) Kuulmismeel Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse välis, kesk ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorirakud. Nendest lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väliskõrv juhib helilained trummikileni mis hakkab võnkuma. Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste ­ vasar, alasi, jaluse ­ kaudu edasi ovaalaknale. Ovaalakna membraani võnkumised antakse esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. Basaalmembraanil asuvad karvarakud kontrakteeruvad võnkumisel kattem...

Füsioloogia - Tartu Ülikool
104 allalaadimist
8
doc

Helivaljus, helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas

Referaat Helivaljus, helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas 12/04/2009 Sissejuhatus Järgnevas referaadist käsitlen teemasid, mis puudutavad helivaljust ja müra keskkonnas. Referaat on tehtud vabale netientsüklopeediale Vikipeedia ja keskkonnafüüsika praktikumi juhendile toetudes ning eeldab, et ant...

Keskkonafüüsika -
26 allalaadimist
14
ppt

KÕRV ja KUULMINE

...b neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. tasakaaluelund kuulmiselund Kuulmine Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained panevad trummikile võnkuma kuulmeluukesed võtavad võnked vastu võimendavad need ning annavad edasi teole teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid need omakorda kuulmisrakkude kiud helivõnked muutuvad närviimpulssideks kuulmisnärvi vahendusel li...

Bioloogia -
3 allalaadimist
38
docx

Mehaanika spikker

...nkumine ümber tasakaaluasendi. Lainet keskkonnas põhjustab võnkeallika võnkumine. Keskkonna elastsuse tõttu levib häiritus ühest punktist teise. 6.2.Lainete interferents ja difraktsioon Interferents on lainete liitumise nähtus. Liituda võivad nii lained veepinnal kui ka helilained. Kui liituvate lainete amplituudid ja võnkeperioodid on võrdsed, tekib ruumis kindel võnkumise amplituudide jaotus, mida nimetatakse interferentsipildiks. Lainete difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisest ehk lainete paindumist tõkete taha. 6.3.Akustika elemendid ...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
15 allalaadimist
31
doc

Füüsika eksam.

...lainet võnkuvat lainet 25.Laine levimiskiirus elastses keskkonnas. Võnkumiste levimist nimetatakse laineks. Helilaineks ehk kuuldavaks heliks ehk lihtsalt heliks nimetatakse elastses keskkonnas levivaid mehhaanilisi võnkumisi, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz­20 000 Hz. Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides (näiteks õhus). Helilainete levikut piirab üks oluline tingimus: heli edasikandumiseks peab alati olema mingi keskkond. Vaakumis heli levida ei saa, sest seal puudub elastne keskkond, mis võnkumist edasi kannaks. 26.Ideaalse gaasi mõiste. ...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
775 allalaadimist
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

...onideks. Inimese kuulmissüsteem on suuteline lihthelides korraga eristama kuni seitset lihtheli. Nagu öeldud, kujundavad liitheli põhi- ja ülemtoonid kuuldava heli tämbri ehk värvingu. Kui omavahel liituvad mittesinusoidaalsed võnkumised, on tulemuseks mittesinusoidaalsed liitunud helilained, mida subjektiivselt tajutakse mürana. Kuulmise kohateooria Hermann von Helmholz (1821 - 1894) ja Georg von Bekesy (1899 - 1972): Kõrged sagedused tuvastatakse basilaarmembraani karvarakkude poolt ovaalakna juures, madalad teo tipu lähedal. Kohateooria ei suuda seletada alla 500 Hz saged...

Psühholoogia alused -
243 allalaadimist
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

...ine lenduritel, autojuhtidel ja vedurijuhtidel. 2. Kuulmine Kuulmine võimaldab eristada helilaineid (nende sageduse ja amplituudi alusel), kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv. Kuulmisaistingu kujunemine: kõrvalest suunab sinna saabunud helilained kuulmekäiku. Kuulmekäik lõpeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus ­ asuvad keskkõrvas). Kuulmeluukesed võimendavad võnkeid ja edastavad need teole (sisekõrvas), kus asuvad heliretseptorid muundavad helivõnked närviimp...

Psühholoogia - Tartu Ülikool
455 allalaadimist
4
docx

Füsioloogia kontrolltöö küsimused

...araparaadi mood poolringkanalid ja otoliitaparaat. Kuulmisanalüsaator kuulmine on helide tajumine, võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ning teha kindlaks heliallika asukoht. Kuulmiselundiks on kõrv, eristatakse sise (transformeerib helivõnked) välis (helilained) ja keskkõrva (kuulmiskile võnkumiste tugevdamine). Kuulmiskeskus sisekõrvas paiknev kuulmisorgani projektsiooni suurajukoorde ja paikneb oimusagaras. Nägemisanalüsaator nägemine on valgustatud või valgust väljasaatva eseme ja keskkonna tajumine nägemisanalüsaatori abail optilise k...

Füsioloogia - Tartu Ülikool
38 allalaadimist
2
doc

Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid

...i toimi kolvikesed. Daltonism ­ puna-roheline värvipimedus, need näivad hallikad, häired kolvikeste tegevuses. Kanapimedus ­ häiritud kepikeste töös. Kuulmine Kuulmisallikaks on kõrv, sellega eristame helilaineid, heliallika asukohta ja liikumist. Kõrvalest suundab helilained kuulmiskäiku, mis lõppeb trummikilega, mis hakkab võnkuma. Sealt liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus; keskkõrv), mis võimendavad võnkeid ja edastavad teole (sisekõrvas). Heli Tajume õhuvõnkeid 16-20 000 hertsi Infraheli ­ sagedus alla 16Hz, ei kuule, kuid põhj...

Psühholoogia - Keskkool
56 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun