Tähtede tekkimine ja evolutsioon Aleks Post Tähtede põhikarakteristikud Karakteriistikud on tähtede mass, ajaühikus kiiratav koguenergia (absoluutne heledus L), raadius ja pinnakihi temperatuur. Temperatuur määrab tähe värvuse ja spektri: 2000 4000 K punakas täht 6000 7000 K kollakas täht 10000 12000 K valge või sinakas täht. Tähtede tekkimine Tekivad tähtedevahelises keskkonnas asuvates suurema tihedusega regioonides Vastavaid regioone nimetatakse molekulaarududeks Koosnevad peamiselt vesinikust ~2328% ulatuses heeliumist mõne protsendi ulatuses raskematest
4,3 valgusaastat. Astronoomias kasut. ühte teist pikkusühikut ja see on 1 pC, parsek =3,26 va. Selline meetod sobib aga nende tähtede kauguste määramiseks, mis asuvad ligemal kui 300 va. Kaugemate tähtede jaoks kasut. spektraalseid meetodeid- mida kaugemal täht meist asub, seda kiiremini nad liiguvad. Spektris kajastub see aga spektrijoonte nihkumisega punase osa suunas ja selle nihke suuruse järgi saame kiiruse. Kõige kaugemad tähed asuvad meist u. 13 mljrd va. kaugusel. 11. Tähe heledus. Näiv heledus. Tähe heledust me hindame kõigepealt silma järgi, aga kuna me ei tea tema kaugust, siis ei tea me tema tegelikku valgustusvõimsust. Tähe vv. on ajaühikus välja kiiratud energia hulk. Tähe tegelikku vv. saame siis välja arvutada, kui teame ta kaugust. Mõnikord kasut. tähtede suhtelist heledust, see näitab mitu korda on tähe valgusvõimsus suurem Päikese vv.st. Kõige levinum aga on absoluutse tähe suuruse kasutamine- see on tähe näiv
kuju järgi · Galaktikaid jagatakse kolmeks peatüübiks: elliptilised, spiraalsed, ja korrapäratud. · Edwin Hubble (Ameerika astronoom) jagas need vaatluste tulemustena skeemi, Hubble'i järjestusse. · Elliptilised E0, E3, E7 · Spiraalsed S0, Sa, Sb, Sc · Varbspiraalsed SBa, SBb, SBc Elliptilised galaktikad · Elliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. · Suurimad galaktikad on hiidelliptilised galaktikad. · Arvatakse, et elliptilised galaktikad on tekkinud galaktikate kokkupõrkel. Spiraalsed galaktikad · Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. · Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. · Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes varras, mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb
Suurima planeedi, Jupiteri atmosfäär koosneb mitmevärvilistest pilvevöötidest. Tuntuim moodustis on Suur punane laik-tohutu keeristorm läbimõõduga ligi 30 000 km. Seda nähakse juba üle kolmesaja aasta. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu -- 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. "Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku kõrgrõhkkonnaga.Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). Numbrilised arvestused ennustavad Jupiteri atmosfääri hiigelkeeristele tuhandete aastate pikkust eluiga. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal
1.Täht- ise kiirgav taevakeha, mis koosneb põhiliselt kuumadest gaasidest 2.Päike- koosneb heeliumist ja vesinikust ning saab oma energia termotuumade käigus, tal on energiat tootev tuum.150 miljoni km kaugusel Mast. Mass on 2*1030kg , heledus on 3,9*1026W , raadius on 7*108m , pindgravitatsioon 264 m/s2 3.Tähesuurus- suurus, mis iseloomustab tähe heledust. Kahe tähe heleduste suhe suhteline heledus. Näiv(m) või absoluutne(M). Näiv heledus- heledus, mida mõõdavad kiirguse vastuvõtjad. See sõltub valgusallika valgusvõimest ja valgusallika kaugusest vaatlejast, tähis l. Absoluutne tähe heledus- tähe valgusevõime suhe päikese valgusvõimsuseda,tähis L 4.Parallaktiline meetod- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. (joonis) 5.Aastaparallaks- nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius selle tähe pealt vaadatuna 6
mis erinevad üksteisest lainepikkuse poolest (nt nähtav valgus ja raadiokiirgus). Tähtede uurimisel on väga oluline osa spektraalanalüüsil (tähtede valgus laotatakse pikaks spektriks, mille abil on võimalik määrata tähe keemiline koostis ja värvus ning ka see, kui kiiresti tähe meile läheneb või meist kaugeneb). On selgunud, et ka tähtede värvus sõltub temperatuurist. Selle põhjal jaotatakse tähed seitsmesse spektriklassi. Ka tähtede värvus ja heledus on omavahel seotud. Kui kanda diagrammile tähed heleduse ja värvuse järgi, saadakse diagramm, kus diametraalselt ulatub üle kogu diagrammi tähtede riba, mis algab nõrga heledusega punakatest tähtedest paremalt alt nurgast ja lõppeb sinakate tugeva heledusega tähtedega üleval vasakus nurgas. Seda riba nimetatakse peajadaks. Peajada kohale jääb väike rühm väga heledaid tähti ja alla väike rühm nõrga heledusega tähti. Seda diagrammi nimetatakse HR
Tähtkuju kaksikud Kaksikute tähtukuju tähed Pollux (Beeta Geminorum)- kõige särvam täht kaksikute tähtkujus. Pollux asub Maast umbes 33,78 valgusaasta kaugusel ning see avastati aastal 1943. Castor (Alfa Geminorum)- teine kõige säravam täht kaksikute tähtkujus. Castor on 49,8 vagusaasta kaugusel Maast ning see avastati 1978. aastal. Lambda Geminorum on Klass A3 nelja magnituudiline täht kaksikute tähtkujus. Täht asub Maast 95 valgusaasta kaugusel. Gamma Geminorum on säravuselt 3 täht kaksikute tähtkujus. Selle tähe levinud nimed on veel Alhena ja Almeisan ja see asub 109 valgusaasta kaugusel Maast. Delta Geminorum on täht kaksikute tähtkujus ning seda tuntakse ka Wasati nime all. See asub Maast 60,5 valgusaasta kaugusel. Süvataeva objektid Messieri kataloogis on 110 objekti Kaksikute tähtkujus on 3 peamist Messieri: M35, NGC 2158 ja NGC 2420 ...
Tähtkuju kaksikud Erki Varandi Romet Müürisepp 10.b klass Kaksikute tähtukuju tähed Pollux (Beeta Geminorum)- kõige särvam täht kaksikute tähtkujus. Pollux asub Maast umbes 33,78 valgusaasta kaugusel ning see avastati aastal 1943. Castor (Alfa Geminorum)- teine kõige säravam täht kaksikute tähtkujus. Castor on 49,8 vagusaasta kaugusel Maast ning see avastati 1978. aastal. Lambda Geminorum on Klass A3 nelja magnituudiline täht kaksikute tähtkujus. Täht asub Maast 95 valgusaasta kaugusel. Gamma Geminorum on säravuselt 3 täht kaksikute tähtkujus. Selle tähe levinud nimed on veel Alhena ja Almeisan ja see asub 109 valgusaasta kaugusel Maast. Delta Geminorum on täht kaksikute tähtkujus ning seda tuntakse ka Wasati nime all. See asub Maast 60,5 valgusaasta kaugusel. Süvataeva objektid Messieri kataloogis on 110...
· Läbimõõt 1, 392 miljardit km (109 Maa läbimõõtu). · Pinnatemperatuur 5778 K. · Koosneb 75% vesinikust ja 25% Heeliumist. · R=6,9599 *10 m (tihedus). · Päikese pind fotosfäär. · Magnetväli väga tugev. · Päikese otsene vaatamine võib silmi kahjustada. · Kogu Päikese aine on kõrge temperat. tõttu plasmaolekus. · Iga 11 aasta tagant päikeseplekkide aktiivsus kasvab. 2. Tähti iseloomustavad suurused. · Heledus · Värvus · Kaugus ja liikumine · Kiirgusvõime · Temperat. · Läbimõõt · Mass · spekter 3. Ühe tähe elulugu · Sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi-ja tolmupilvedes udukogudes. · Udukogus tekib palju gaasitompe. · 70% vesinikku, 29% He, 1% kosmilist tolmust. · Me ei näe tekkivat tähte, kuna külm gaasipilv varjab ta kiirguse. · Orioni udukogu, meile lähim (153 tekkivat tähte). · Punane hiid.
Täht- on hõõguv gaasikera, mille temp. Ületab pinnal 3000-3000c, ja kiirgavad valgust Kuidas on võimalik määrata tähtede kaugusi? Tähe aastaringsest liikumisest taevavõlvil määravad astronoomid selle tähe aastaparallaksi nurga, mille all paistab Maa orbiidi raaidus. on vaja teada nurka, mis asub päikese ja maa vahel ja tähe läbimõõtu Mis on tähe näiline e. Suhteline heledus? näiliseks heleduseks nimetatakse tähe valgusvõimsuse suhet päikese valgus võimsusse Mis on tähe tegelik heledus? tähe tegelik heledus on tähe näiv heledus, kui täht asuks meist 10-ne parseki kaugusel Milline on seos tähe massi ja eluea vahel? Mida suurem on mass, seda lühem on eluiga. Milline on seos tähtede värvuse ja temperatuuri vahel? mida eredam täht, seda kuumem Sinakatel ja valgetel tähtede peaks temperatuur olema kõrgem, kollastel madalam ja punakatel veelgi madalam
30.kui suur on päike, tema pinnatemp ja keemiline koostis päikese läbimõõt on 1,4 mln km (109 Maa läbimõõtu) pinnatemperatuur on 5800 K Keemiline koostis - 90% vesinik ( H), 9% heeliumi (He), 1% raskemad elemendid. 31.mis on päikese ja tähtede energiaallikas Päikese ja tähtede energiaallikaks on 10 astmel 7 kraadil algav termotuumareatsioon (H => He paisub). 32.mida näitab tähesuurus, absoluutne tähesuurus, absoluutne heledus Tähesuurus-ähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv*Absoluutne tähesuurus-Tähe absoluutne tähesuurus defineeritakse astronoomias tähe näiva tähesuurusena tähest 10 parseki (ehk 32,6 valgusaasta) kaugusel asuva vaatleja jaoks.*Absoluutne heledus-Planeetide korral defineeritakse planeedi absoluutne heledus kui tema näiv heledus täisfaasi korral
kasutatakse nn parallaktilist meetodit- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. Taevakehade kauguse määramisel päikesesüsteemis on mugav kasutada mõõtühikuna maa ja päikese vahelist keskmist kaugust, mida nimetatakse astronoomiliseks ühikuks (UA): 1UA= 150 000 000 km. Kaasajal on kosmilist kauguste määramisel kasutusel ka nt raadio- ja laserkatsioon, tsefiidide meetod. 3) taevakehade heledus ja tähesuurus.taevakehi näeme tänu nende kiiratud valgusele. On oluline ära märkida nende suhtleine heledus, m= a-2,5log E - heledamale tähe vastab väiksem tähesuurus Värvus- Tähe heledus mõõdetakse erinevates spektriosades. Registreeritud soojuskiirguse intensiivsuse maksimumi lainepikkuse järgi võib iseloomustada taevakeha pinna temperatuuri. 5. parallaktilist meetod- vaadeldava taevakeha asukoha näiv muutumine, mida põhjustab vaatleja asukoha erinevus
kolmas ümber kahe ühesõnaga moodustavad ühise süsteemi. Suhteliselt lähestikku. Enamik tähti on kaksiktähed. Liigitatakse vastavalt sellele, kuidas avastatakse. 1)visuaalsed avastatakse teleskoobi abil, tiirlemisperiood ja kaugus tehakse kindlaks. 2)Spektraalsed avastatakse spektrite järgi. Tehakse kindlaks spektrijoonte perioodilise nihkumise või kahestumise järgi. Doppleri efekt. 3)Varjutusmuutlikud tähepaari heledus perioodiliselt muutub. · Muutlikud tähed tähe heledus tõeliselt muutub. Pulseeruv täht tähe heledus muutub kindla perioodiga. Toimuvad protsessid tähe sees paisub, tõmbub kokku jne. Üldjuhul on nad hiidtähed. Jaotatakse vastavalt perioodi (pulseerimis) pikkusele. Pulseeruvad ehk tsefeiidid. (Kefeus). On ka selliseid pulseeruvaid tähti, mille heledus kasvab järsult. Tähel tekib mingi purse või
Tähtede seas on üksikuid suhteliselt niisama palju kui inimeste seas on kaksikuid. Kuna kaksikuid on palju, tuleb neid klassifitseerida. Olemas on visuaalsed kaksikud, spektraalsed kaksikud, varjutusmuutlikud kaksikud ja lähiskaksikud. Muutlikud tähed Muutlikud tähed on laiemas mõttes igasugused tegeliku või näiva heledusmuutlikkusega tähed. Näiv muutlikkus on iseloomulik kaksiktähtedele. Muutlikud tähed on tähed, millede heledus märgatavalt muutub aja jooksul, harilikult perioodiliselt - kindla ajavahemiku järele muutudes heledamaks, siis jälle nõrgemaks. Üldiselt eristatakse pulseerivaid ja eruptiivseid mitmikäthti. Kiiresti evolutsioonist tuleneva pöördumatu muutlikkusega tähti nimetatakse mitteratsionaalseiks tähtedeks. Pulseerivad mitmikäthed võivad olla perioodilised või korrapäratud. Tuntumad pulseerivad mitmiktähed on rangelt korrapärase keskpikaperioodiga tsefeiidid ja
saatma. -4- Tähtede elu Tähe elu on pidev võitlus gravitatsiooni ja seda tasakaalustavate jõudude vahel. Niipea, kui vastaspool veidi järgi annab hakkab täht gravitatsioonijõu mõjul kokku tõmbuma. Kõige kauem suudab gravitatsioonile vastu panna vesiniku heeliumiks muundumisel vabanev tuumaenergia Tuumkütus on väga energiarikas ja tema varud kahanevad aeglaselt. Täht on soojuslikus ja hüdrostaatilises tasakaalus, tema heledus pikka aega ei muutu. Tähe heleduse ja pinnatemperatuuri määrab ära põhiliselt tema mass. Mida suurem on mass, seda kõrgem on temperatuur, seda intensiivsemalt eraldub tuumaenergia ning seda heledam ja kõrgema pinnatemperatuuriga on täht. Aga seda kiiremini ta ka oma tuumkütuse varud ammendab. Ajaliselt kestab see umbes 10 miljardit aastat. Tähe värvuse määrab tema temperatuur (nagu ka eespool sai mainitud) ning selle järgi
tabeli andmeid kasutades. Valgustustihedus Kui valgusallikast lähtuv valgus langeb kaugusel r asuvale pinnale suurusega A, Valgustustihedus E võrdub sellele pinnale langeva valgusvoo Φ ja pinna suuruse jagatisega. Φ = I × Ω ja ruuminurga definitsiooni Ω/A = 1/r2 Pinna valgustustihedus on võrdne jagatisega I/r2 E = Φ/A = I × Ω/A = I/r2 Heledus Valgusallika pinna heledus, kus A on pinna suurus ja ϑ nurk pinna normaali ja kiirtekimbu suuna vahel. Seega on valgusallika heledus võrdne tema pinnaelemendilt antud suunas lähtuva kiirtekimbu valgustugevusega. L = I/Acosϑ Valgustugevuse mõõtmine Valgustugevuse mõõtmise põhimõtet, kui punktikujuline valgusallikas paikneb 1-meetrise raadiusega kera keskpunktis, siis lõikab 1 steradiaani suurune ruuminurk Ω vastavalt steradiaani definitsioonile
Mõne miljardi aasta pärast täht kustub. Tähed sünnivad hiiglasliku gaasi- ja tolmupilve mõjul, udukogu kokkutõmbumisel iseenda raskusjõu mõjul Kokku tõmbudes muutub pilv keraks ja kuumeneb. Tähti on sinakas valgeid, valgeid, kollaseid, oranze ja punaseid. Sinakas-valged tähed on üle viie korra Päikesest kuumemad, punased seevastu päikesest jahedamad. Praegu viie miljardi aasta vanune Päike on oma tähe-elust läbinud poole.(2) TÄHTEDE HELEDUS Kõigil tähtedel paistab olevat erinev heledus. Tähe või mõne teise taevakeha heledust nimetatakse tema tähesuuruseks. Mida väiksem number, seda heledam on täht. Kõige nõrgemate palja silmaga nähtavate tähtede tähesuurus on 6, väga heledate tähtede tähesuurus aga 0. Mõned tähed on nii heledad, et nende tähesuurus on miinusmärgiga. Täht Siirius Suure Peni tähtkujus on tähesuurusega miinus 1,4 ning on Päikese järel heledaim täht taevas
lähtudes valguse murdumisseadus. 79. Mis on valgustugevus? Ühik SI-s. Mis on valgusvoog? Ühik SI-s. Valgustugevus I Vaatame punktvalgusallikast lähtuvat kiirgusvoogu. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Kui I ei sõltu suunast, nimetatakse valgusallikat isotroopseks. Punktvalgusallika korral. Valgustugevuse ühik on: 2) Valgusvoog. 80. Mis on valgustatus? Ühik SI-s. Mis on heledus? Ühik SI-s. 3) Valgustatus. On pinnale langeva valgusvoo iseloomustamiseks. Heledus B Heledus iseloomustab kiirgavat pinda (ka peegeldumisel) antud vaatesuunas. Heledus on antud vaatesuunas pinnaühikult paistev valgustugevus risti selle pinnaga. 81. Miks on vaja valguse puhul interferentspildi saamiseks koherentseid laineid? Miks loomulik valgus pole koherentne. Ajas püsiv liitmise tulemus on võimalik ainult koherentsete lainete puhul ehk sama
1mm-10cm, regulaarsed tähesõjad Nähtavaid tähti 1100, teleskoobiga 1 mln, Linnutee galaktikas 1 mrd. Sinalfa=1aü/x.. alfa=aastaparallaks-nurk,mille alt paistab Maa orbiidi raadius tähelt vaadatuna. 1 parsek Pc=kaugus tähest, kui aastaparallaks 1 kaaresekund. 1Pc=3 va 1840.mõõdeti I korda aastaparallakse 3. W.Struve-tartu tähetorn.-ühe tähe kaugus-Veega tähe valgus: 1)näiv heledus-silmaga 2)tegelik- fotomeeter-seade valguse mõõtmiseks, suhteline heledus-tähe heledus võrreldes Päikesega. Värv sõltub temp. Heledaim Riigel. Klass 0-sinised,temp üle 30 000; B-sinakas-valge, Riigel; A-valged,; F-kollakas-valge; G-kollane Päike, 5000-6000. K-oranzid,M-punased. Kaksiktähed:1)visuaalne-silmaga nähtav 2)optilised-teleskoobiga 3)tõelised-tiirlevad üksteise ümber, varjutusmuutlikud ja spektraalkaksikud-lähedale-kaugele-lähedale. Mitmiktähed:3 -... tähte omavahel seotud.
Valged kääbused jahtuvad, kuni muutuvad külmaks mustaks kääbuseks. Punaseid kääbuseid on nii vanu kui noori. Need on Päikesest väiksema massiga suhteliselt jahedad tähed. Punasest kääbusest väiksema massiga tähtedes tuumareaktsioonid ei käivitu. Need tähed (pruunid kääbused) valgust ei kiirga, küll aga soojust. Muutlikud tähed: Enamik tähti on kaksikud - kaks ümber üksteie tiirlevat tähte. Tähe heledus muutub, kui üks tähtedest teist varjutab. Teine tüüp muutlikke tähti on sellised, mille heledus tõepoolest muutub. Need tähed pulseerivad paisuvad, tõmbuvad kokku, paisuvad taas jne kindla perioodiga või korrapäratult. Maale lähim Päikesesüsteemi-väline täht on Proxima Centauri, mis asub Maast 39,9 triljoni kilomeetri (u. 4.2 valgusaasta) kaugusel. Vaatamata sellele, et ta on Päikesele lähim täht, on ta liiga tuhm, et seda palja silmaga vaadelda, kuid tema heledus muutub
kvasarid On olemas galaktikataolisi objekte , mille tuum on erakordselt hele ja mille spektrit iseloomustavad tugevad,suure laiuse ja heledusega emissioonijooned. Eristatakse kolme põhilist tüüpi: 1. Seyfery galaktikad normaalse värvusega spiraalgalaktikad 2. Markarjani galaktikad tuum ja mõhn sinaka tooniga,ketas näha nõrgalt 3. Kvasarid mida peeti algul pikka aega "ülitähtedeks" , praegu ollakse seisukohal,et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi. Kvasarid on tähesarnased objektid,mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. Suure heleduse ja Click icon to add picture Click icon to add picture lihtsa vaatlusmetoodika tõttu on kvasarid ühed kaugemad objektid maailmaruumis,omap ärased " Universumi majakad". Teleskoobiehituse edusammud lubavad praegu vaadelda ka suurtel kaugustel
Kvasarid, kaugete galaktikate hõõguvad südamed, on heledaimad objektid Universumis. Tõsi küll, eriti võimsa super- või hüpernoovana plahvatav täht võib hetkeks veelgi heledamaks lahvatada, kuid kvasarite heledus pole lühiajaline sähvatus, vaid kestev hiilgus. Kvasarid on nii heledad, et esialgu ei suudetud uskuda nende paiknemist kaugel väljaspool meie Linnutee galaktikat. Õigupoolest ei usu nii mõnigi astronoom seda siiani, ja neist võib ka aru saada. Kui teleskoopitorus paistev hele täpp on lähedane nähtus, võib selle olemust selgitada mõne iselaadse tähega. Kui aga heleda täpi põhjustaja asub Universumi teises servas, peaks see sisaldama uskumatult
Füüsika kontrolltöö 6. aprillil 1. Tähe energiaallikaks on termotuumareaktsioon (vesiniku tuumad liituvad heeliumi tuumadeks). 2. Tähe värvus iseloomustab temperatuuri ja tähe sees toimuvaid protsesse. 3. Tähe heledus iseloomustab suurust, kiirgusvõimet ja kaugust. 4. Tähtede massid on suhteliselt ühesugused. Nende läbimõõt, tihedus ja heledus on aga erinevad. 5. Doppleri efekt: valguse lainepikkuse muutus sõltub valgusallika kiirusest vaatleja suhtes. Eemaldudes lainepikkus suureneb, see on spektraalne punanihe. 6. Must auk on ülitugeva gravitatsioonivälja piirkond, mida ümbritsevast ruumist eraldab nn. lõkspind- sfäär, mida nii osakesed kui energia saavad läbida vaid ühes suunas. Musta augu mass kasvab. 7. Stabiilse tähe korral on tasakaalus kiirguse rõhk ja gravitatsiooniline tõmbumine. 8
Levinum on kolmevärvi (UBV) fotomeetria. Mille kaudu saab hinnata tähtede läbimõõtu- temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu. Millisel juhul ja mille abil saab leida tähe massi? Kaksiktähtede masse saab hinnata gravitatsiooniseaduse abil. On ka kaudseid meetodeid massi hindamiseks, aga need on seotud teatud füüsikaliste eeldustega. Millistes piirides võivad Päikesega võrreldes varieeruda maailmaruumis asuvate tähtede heleduse, läbimõõdu, massi ja tiheduse väärtused? heledus võib varieeruda sadu tuhandeid kordi, mõõtmed varieeruvad tuhandetes kordades, mass- pole palju tähti mille mass oleks 10 korda väiksem ja 50 korda suurem kui Päikese mass,tihedus varieerub mõnest grammist kuupmeetri kohta kuni miljonite tonnideni.
Universumis. Nüüd teame, et nende kuum gaas, 95% kõigest nähtavast, moodustab vähem kui kümnendiku olemasolevast. Nähtamatu massi rolli Universumis me veel täielikult ei mõista, kuid tähtede osa on unikaalne iga aatom, millest me koosneme, on pärist tähtedest. Tähtede põhikarakteristikud Karakteriistikute all mõistetakse tähtede põhiomadusi nagu mass, ajaühikus kiiratav koguenergia (absoluutne heledus L), raadius ja pinnakihi teperatuur. Temperatuur määrab tähe värvuse ja spektri: 2000 4000 K punakas täht 6000 7000 K kollakas täht 10000 12000 K valge või sinakas täht. Tähtede värvuse iseloomustamiseks kasutatakse värvuseindeksit, mis võrdub
Nõrk helenduv riba tähistaevas. 2. Meie galaktika moodustab tähistaevas 10-20º laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub tavapoolustest u 30º kaugusel. Tavaline spiraalgalaktika, õhuke, gaasist ja tolmust ketas. Läbimõõt 30000pc, paksus 2500pc, 150 miljardit päikese sarnast tähte. 3. Galaktikaid klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi. Galaktikad jagunevad: elliptilisteks (E)- ümar või piklik kuju, heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Spiraalseteks(S)- on väga erinevad: alates korrapärasest 2harulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema värtnani . Varbspiraalseteks(SB)- sarnased eelmisega, kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras. Korrapäratuteks(Ir)- ei esine korrapära ega kindlat struktuuri. 4. Galaktikate kaugusi määratakse kaudsel meetodi näiva heleduse ja tegeliku heleduse järgi. 5
1. Pindade pahteldamine. Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: *Töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks *Vajalikud töövahendid *Tehnoloogiliste operatsioonide järjestus *Tulemuse kvaliteedi kontrollimine *Tööohutuse ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Värviliigid ja omadused Loetle põhigrupid, -tunnused, -liigid, -tüübid ja kirjelda nende omaduste tunnused. *Kasutusotstarbe ja kvaliteedi klassid. *Säilitus (hoidmine) tingimused. *Nõuded kasutamisel *Orienteeruv kulunorm 1. Töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks Põhimõtted on see, et tuleb vaadata kas kõik vajalikud asjad on olemas ja kui midagi puudu on siis need muretseda. Eeldused töö tegemiseks on vajalik turvavarustus, eelnevalt koristatud pind ja ka põrand peab olema puhas, et kui teha lauspahteldus siis ei hakkaks tolmu või sodi kaasa rullima. Vajalikud töövahendid on erinevate suurustega pa...
plahvatavad. Plahvatuse käigus võivad puruneda tähe väliskihid, halvimal juhul puruneb täht täielikult. ( Oll, 2005) Tähed veedavad peajadal umbes 90% oma elueast. Seal viibimise ajal saab täht oma energiat vesiniku tuumasünteesist heeliumiks, mis toimub tema südamikus. Selliseid tähti nimetataksegi peajada tähtedeks. Aja jooksul heeliumi osakaal üha tõuseb. Pideva tuumasünteesi ja sellest tuleneva hüdrostaatilise tasakaalu tõttu tõuseb tähe temperatuur ja suureneb heledus. Iga täht tekitab tähetuult, mis tähendab pidevat gaasi ilmaruumi paiskamist. Enamiku tähtede jaoks on sellega kaasnev massikaotus tühine. Peajadal viibimise aeg sõltub tähe algmassist ja absoluutsest heledusest ehk sellest, kui palju kütust tähel kulutada on ja kui intensiivselt ta seda teeb. (Vikipeedia.ee, 2012) Kui tähtede väliskihid hakkavad paisuma ja jahtuma, on täht ammendanud tuumas leiduva vesiniku ning heeliumi süttimisel tekib punane hiid
Taimkatte kaugseire Eksamiküsimused 1. Kaugseire füüsikalised alused. (Kiirguse spekter, heledus, heleduskordaja, kiirgustemperatuur, polarisatsioon). Kaugseire baseerub elektromagnetkiirguse ja aine vastastikuse mõju füüsikalistel seaduspärasustel. Kiirguse spekter: gammakiirgus, röntgenkiirgus 0.03 3 nm, ultraviolettkiirgus 3 400 nm, nähtav kiirgus 400 700 nm, lähisinfrapunane kiirgus 700 1500 nm, keskmine infrapunane kiirgus 1500 6000 nm (6 µm), infrapunane (soojuskiirgus) 6 300 mikromeetrit, mikrolained (raadiolained) suurem kui 300 mikromeetrit ehk 0
Lähenev täht valguse sagedus suureneb lainepikkus väheneb (sininihe) Kaugenev täht valguse sagedus väheneb lainepikkus suureneb (punanihe) spekter liigub pikalainelise valguse suunas Kiiruse määramisel mõõdame spektrijoone puna- või sininihke see on vaatlejasihiline (omaliikumine teiste kaugete tähtede suhtes) 6) Tähtede värvus ja spektriklass: tähe värvus=temperatuur Kuum- sinine Jahe- punane 7) Tähtede heledus ja näivsuurus: 6 klassi (heledamad 1. kl, nõrgimalt nähtavad silmaga 6.kl) Tähesuurus- tähe heleduse mõõtühik (Päikese heledus -27 m, nõrgimate galaktikate heledus 28 m NB! see on näivheledus) 8) Tähtede värvuse-heleduse diagramm e. Hertzsprungi-Russelli diagramm tähe asukoht diagrammil evolutsiooniliselt muutub, peajada kõige stabiilsem seisund 9) Tähevaatlused eri lainepikkustel: Parim tähistaeva uurimispaik mäestik, ekvaator
Keskmine spektraalsete kaksiktähtede orbiitide ekstsentrisus on umbes nagu Merkuuril või Pluutol. 3 Varjutusmuutlikud kaksikud Varjutusmuutlikeks nimetatakse kaksikuid, mis on nähtavad ühe tähena ja mille heledus perioodiliselt muutub, sest nende komponendid varjutavad aegajalt teineteist. Varjutusmuutlikud tähed ei ole muutlikud tähed. Keskajal märgati, et mõningate tähtede heledus aegajalt muutub. Inglise amatöörastronoom Goodricke seletas peagi nähtuse põhjuse, et mingil perioodil suur tume keha tähe ümber varjutab teda. Lähiskaksikud Kompaktseid süsteeme, milles komponentidevaheline kaugus on suhteliselt väike või puudub üldse nimetatakse lähiskaksikuteks. Lähiskaksikud ei saa rahulikult omaette evolutsioneeruda, vaid kummagi tähe arengukäik mõjutab suuremal või väiksemal määral tema lähedane naaber. Üks täht võib ka olulise osa oma massist
tekkiva tähe punakat hõõgumist, osades pole aga tekkiv täht veel hõõgumagi hakanud ja need on nähtavad vaid tumedate varjudena lähimate tähtede valgust peegeldavate, ketaste taga olevatel gaasi- ja tolmupilvedel heledamal foonil. Süttivaid tähti ümbritsevaid tolmukettaid peetakse tulevaste planeedisüsteemide algeteks. Muutlikud tähed Enamik tähti on kaksikud - kaks ümber üksteie tiirlevat tähte. Tähe heledus muutub, kui üks tähtedest teist varjutab. Teine tüüp muutlikke tähti on sellised, mille heledus tõepoolest muutub. Need tähed pulseerivad paisuvad, tõmbuvad kokku, paisuvad taas jne kindla perioodiga või korrapäratult. Täheparved Gaas Orioni udukogu sees tiheneb, moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg. Neid täheparvi nimetatakse hajusparvedeks
Galaktika harudes ei ole kerasparvi. Nad paiknevad palju kaugemal, Galaktika keskme ümbruses. Varjutusmuutlikud tähed Perseuse tähtkuju täht Algol nõrgeneb iga kahe päeva järel mõneks tunniks, seejärel saab oma tavalise heleduse tagasi. Algol on kaksiktäht. Kui kaks tähte tiirlevad ümber ühise raskuskeskme, siis varjutavad nad vaheldumisi teineteist ehk üks jääb teise ette ja nad paistavad ühe tähena. Kui nõrgem täht varjutab heledama, siis Algoli üldine heledus väheneb. Ja kui nõrgem täht liigub eest ära, siis üldine heledus taastub. Selliseid varjutusmuutlikke tähti teatakse palju. Näidised Tähistaeva heleduselt kolmas täht alfa Centauri on tegelikult kolmest tähest koosnev süsteem. Selle kesktäht Proxima Centauri on meile lähim täht Päikese järel. Paikneb meist vähem, kui 4,2 valgusaasta kaugusel. Kerasparv M13
asub 65 valgusaasta kaugusel ja on paisunud 38 korda suuremaks kui Päike. Absoluutne heledus on 150 korda suurem kui Päikesel.), Arcturus, ja Gamma Crucis Kui tähte mass ületab 25% Päikese massist, siis vesiniku otsa korral tuumas hakkab tuum kahanema ning vesinik muutub tuuma ümbritsevas heeliumirikkas kestas heeliumiks, mistõttu täht hakkab paisuma ning jahtub. Sellist tähte kutsutakse alahiidtäheks ning selle heledus on ca konstantne, kuid pinnatemperatuur väheneb. Lõpuks muutub see täht punaseks hiiuks ning ta pinnatemperatuur jääb konstantseks, kuid heledus ja raadius suurenevad drastiliselt. Sinine hiid On hiidtäht, mis on sinakat värvi. Ühed kuumimad tähed universumis - nende pinnatemperatuur on ca 30 000K (võrdluseks Päikesel on see 6000K) ning heledus 10 000 korda suurem kui Päikesel. Vananedes nad suurenevad ja jahtuvad, muutudes punasteks hiidudeks. Sinised hiiud on ülimalt heledad
loendamist erinevatel kaugustel Linnuteest ning tegi kindlaks, et tähtede tihedus taevasfääril kasvab järsult Linnuteele lähenedes. W. Herschal näitas, et kõige paremini saab nähtut seletada oletades, et tähed ei täida ühtlaselt mitte kogu maailmaruumi, vaid on koondunud lõplike mõõtmetega piirkonda. Herschal visandas ka selle tähesüsteemi oletatava kuju- lapik ketas, mille paksus on umbes viiendik läbimõõdust. Et Linnutee heledus on kõigis suundades enam- vähem sama, oletati, et Päike asub süsteemi keskel. Tänaseks on teada, et meie kodu- tähesüsteem on tavaline spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksune tähtedest ja gaasitolmust ketas läbimõõduga 30-40 kpc, mida ümbritseb peaaegu kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, äärte suunas hõrenev pilv- halo. Päike asub süsteemi tsentrist 8,5 kpc kaugusel ning tiirleb selle ümber pea ringikujulisel orbiidil
· raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal; · keskmine kaugus Päikesest on 1,524 a.ü. (227 900 000 km); · sideeriline tiirlemisperiood on 686,92 d; · sideeriline pöörlemisperiood on 24h 34m; · keskmine pinnatemperatuur on -50° (kõrgeim registreeritud pinnatemperatuur on 20°, madalaim -140°). Marsi kaugus Maast muutub vahemikus 55 miljonit (suure vastasseisu ajal) kuni 400 miljonit kilomeetrit. Tugevasti muutub ka Marsi heledus -- suure vastasseisu ajal on see -2.6 m, harilikult on heledus 1 m ringis. Marsi magnetväli on Maa omast 600 korda nõrgem. Marss on väga ebatasane planeet -- suurim kõrguste vahe on 27 km (Maal on see peaaegu 20 km). Marsile kuulub Päikesesüsteemi suurim kanjonite süsteem Valles Marineris (Marineri org), mis on ligi 4000 km pikkune, 200 km lai ja sügavust on tal 2 kuni 7 km (see kanjon ulatuks põhja Ameerika idakaldast läänekaldale ja veel rohkemgi).
Merkuur Sisukord Merkuur ja tema mõõtmed Pöörlemine Nimi ja tema kaaslased Mõõtmed Heledus Temperatuur Päikese ja planeetide paiste. Magnetväli Tihedus struktuur Keemiline koostis Merkuuri uuring Merkuur ja tema mõõtmed. Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Pöörlemine Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti
tagant, näiteks 15. novembril 1999 ja 7. mail 2003), saab teda tugeva päikesefiltriga varustatud teleskoobist näha musta viilukesena Päikese eest möödumas. Järgmised korrad on 8. november 2006 ja 9. mai 2016. Heledus Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Visuaalne geomeetriline albeedo on 0,10. Tähesuurus on 1,9. Keskmises vastasseisus on näiv heledus 1,71m. Värvus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore
lisanditest. METEOOR-Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- jm nähtus. METEORIIDID-planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. GRANULATSIOON - ühtlane teraline muster, mida võib näha tugeval suurendusel. VÄRVUSINDEKS-Määratud tähesuuruste vahe. PÄIKESELAIK - ehk päikeseplekk on tumedam, ümbrusest umbes 1000 Kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal. NOOVA - muutlik täht, mille heledus lühikese aja (nt mõne päeva) jooksul kasvab 1015 korda) ja kahaneb siis aeglaselt (nt mõne aasta jooksul) endise tähesuuruse võrra (104106 väärtuseni. Palja silmaga vaatlejale näib, nagu oleks taevalaotusele ilmunud uus täht. SUPERNOOVA - on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- Meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht.
VÄRVUSINDEKS-Määratud tähesuuruste vahe. PEAJADA-Peajada on piirkond Hertzsprungi-Russeli diagrammil, kuhu on koondatud enamik tähtedest. PÄIKESELAIK-ehk päikeseplekk on tumedam, ümbrusest umbes 1000 Kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal. ASTRONOOMILINE ÜHIK- p ikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. SUPERNOOVA- on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. RELIKTKIIRGUS- on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses. MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- Meiel Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. TÄHT- Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera. LINNUTEE- Ehk galaktika on tähesüsteem, meie galaktika, miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus.
................................................................................................................. 6 2.1 MIS ON TÄHED?............................................................................................................ 6 2.2 TÄHTEDE ELUKÄIK..................................................................................................... 6 2.3 KUI PALJU ON TÄHTI TEGELIKKUSES?.................................................................. 7 2.4 TÄHTEDE HELEDUS NING VÄRVUS.........................................................................7 3. TÄHTEDE OLULISUS..........................................................................................................8 KOKKUVÕTE............................................................................................................................9 3
Enamikus maailma keeltes ongi kõige vanemad sõnad must, valge ja punane. algul tähistas valge kõiki heledaid ja sooje värve, must aga tumedaid ja külmi. Siis alles tekkisid punast värvi tähistavad sõnad ja ülejäänud värvinimetused. Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui ka subjektiivsetest omadustest: · Objektiivsed omadused on värvitoon; värvisus ehk kromaatilisus; värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus; heledus ja tumedus ning akromaatilisus. Värvide teisi omadusi tajuvad inimesed erinevalt, seega on värvide soojus ja külmus; kergus ja raskus; lähedus ja kaugus ning värvide aktiivsus subjektiivsed omadused. Valguse spekter sisaldab lõpmata palju värve, ainult inimese silma eristusvõime on piiratud. Inimene eristab spektris umbes 130-140 tooni.Kõige kitsamas plaanis võib värvi tooni määratleda nimetusega: punane, sinine, valge
Akvarell-vesivärv Akrüül-paksu konsistensiga vesi lahustuv, kuivades veekindel Guass-Paksu konsistendiga vesi lahustuv,kuivades ei ole veekindel Pigment-värvitooni andja Palett-värvialus,värvide valik töös Toon-heledus-tumedus aste värvis Natüürmort-vaikelu,esemeline kunstiteos Portree-inimest kujutav näopilt Profiil-külgvaade Sabloon-Vorm või mudel mille järgi tehakse piirjoon Srift-kirjastiil Ornament-sümeetriall põhinev pinna kujutis Esiplaan-asetseb esiplaanil Horisont-silmapiir Visand-kiiresti joonistatud või maalitud üld kujutis Eskiis-detailneja viimistletud visand Poos-kehaasend,hoid kolmemõõtmeline-ruumilinekeha Kontuur-eseme objekti piirjoon Kollaaz-tehnika, kus erinevatest materjalidest kleebitakse kokku pilt
TÄHE ARENGU ETAPID KOOSTAJA: MARTIN HETSIN MIS ON TÄHT? Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha Päike on suurim täht päikesesüsteemis PUNANE HIID Punane hiid on vana täht, mis on paisunud hiiglasuureks Päikesest saab hiid umbes 5 miljardi aasta pärast SUPERNOOVA Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi VALGE KÄÄBUS Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega niinimetatud surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsiooneJa mis jahtub aeglaselt kuni muutub mustaks kääbuseks TÄNAN KUULAMAST!!
TÄHE ARENGU ETAPID KOOSTAJA: MARTIN HETSIN MIS ON TÄHT? Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha Päike on suurim täht päikesesüsteemis PUNANE HIID Punane hiid on vana täht, mis on paisunud hiiglasuureks Päikesest saab hiid umbes 5 miljardi aasta pärast SUPERNOOVA Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi VALGE KÄÄBUS Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega niinimetatud surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsiooneJa mis jahtub aeglaselt kuni muutub mustaks kääbuseks TÄNAN KUULAMAST!!
absoluutset heledust - nende käigus eraldub energiat palju vähem ja punane hiidtäht tõmbub kokku - absoluutne tähesuurus M näitab, kui suur oleks tähesuurus siis, kui see täht väikeseks valgeks kääbustäheks asuks Maast 10 pc kaugusel (Päikesel M=4,8) - selliselt toimub umbes Päikesesuuruste tähtede areng - absoluutne heledus L näitab, mitu korda rohkem energiat kiirgab see täht - mida suurema massiga on täht, seda lühem on tema eluiga maailmaruumi võrreldes Päikesega (0,000013< L < 500000) - suurte tähtede areng lõpeb tavaliselt plahvatusega - tähtede massid erinevad üksteisest suhteliselt vähe, enamuse tähtede massid - pahvatanud tähti nim. noovadeks või supernoovadeks (sõltuvalt plahvatuse
kerakujulised tähemoodustised. Päikese kaugus on galaktikatsentrist 8,5 kpc. Päike tiirleb ümber tsentri ühes spiraalharus. Meie galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Taevavõlvile projekteerub meie galaktika Linnuteena. Kõige lähedasem galaktika Linnuteele on Andromeeda Udukogu. 3.Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe. Ehituse järgi nelja liiki galaktikaid: · Elliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Elliptilisi galaktikaid saab klassifitseerida lapikuse järgi (kui paljud erinevad ringjoonest). Elliptilised galaktikad sarnanevad kuju poolest munaga. Nende heledus kahaneb ühtlaselt seestpoolt väljapoole. · Spiraalsed galaktikad võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema "värtnani". Hubble'i
virmalisi, elektrihäireid. Tähed: jagunevad temperatuuri, suuruse, äärmuse järgi Temp: punane (3000-3500K), kollane (5000-6000K - Päike), valge (7500-10000K), sinakas (30000K-) Suurus: kääbus, keskmine, hiid Äärmus: valge kääbus, punane hiid Erilised tähed: tähesüsteemid (2-5 tähte); üks heledam ja suurem, teine väiksem, tumedam, trajektooril liigub nende masskese, ise pöörlevad ümber masskeskme. Muutlikkud tähed: heledus muutub (mitteperioodiliselt vs perioodiliselt) Tsefeiidid: periood sõltub tähe heledusest (mõnikümmend minutit vs mõni ööpäev) Noovad: heledus kasvab väga kiirelt, kahaneb aeglaselt Supernoovad: tohutult hele täht, mis seejärel kustub (sureb) Linnutee - tüüpiline näide spiraalsest galaktikast (2*10^9 tähte). Tsentris on ülisuur tähtede kogu, mis hõreneb äärepoole minnes (2*10^11 Päikese mass). Läbimõõt 10^5 valgusaastat. Paksus varieerub (tsentris 10^4, ääres 3*10^3).
Hubble'i konstant, mis sõltub ainult ajast, ei sõltu ruumipunktist (H0)=75 km/(s*Mpc). Spiraalsete galaktikate ehitus hajusainet palju, keskosas gaas puudub, algab gaasirõngas mõhna servalt ulatudes 1,5x galaktika nähtavast osast kaugemale; gaas, tolm, nooredtähed asuvad õhukeses pöörlevas kettas. Noored tähed- suure heledusega peajada tähed. Kvarsid galaktikad, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi; tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldavad galaktikate omadega. Galaktikate ruumijaotus galaktikad ei paikne maailmaruumis ühtlaselt, vaid koonduvad parvedesse, kihtidesse ja ahelatesse, mille vahele jäävad tühjad alad. Universumi kärgstruktuur ruumiline jaotus, kus tihedalt täidetud ainega täidetud kihid ümbritsevad tühe alasid (võrreldav mesilaskärjega). Universum
300 000 kilomeetrit sekundis, jõuab meieni 10 aasta jooksul: seda väljendatakse veel teisiti, öeldes, et Besseli järele 61 Cygni asub meist 10 valgusaasta kaugusel. Moodsad täpsemad fotograafilised mõõtmised annavad 11 valgusaastat. Arvutades, kui heledana see täht paistaks, kui tema oleks meilt samal kaugusel kui Päike, leiti, et tema valgus oleks Päikese valgusest umbes 16 korda nõrgem; teistmoodi öeldes, 61 Cygni tõeline ehk "absoluutne" heledus on umbes 1/16 Päikese heledusest. Pikksilmas (juba väikeses) osutub 61 Gygni kaksiktäheks; et siin pole tegemist juhusliku - perspektiivi tõttu - üksteise lähedale sattumisega, vaid tõelise füüsikalise sidemega, järgneb juba sellest, et mõlemad tähed omavad sama liikumise ruumis ning ka sama parallaksi, s. t. asetsevad meilt samal kaugusel; kaaslane on peatähest poole võrra nõrgema heledusega ning asetseb sellest keskmiselt umbes 100 korda kaugemal kui Maakera
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
