Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Täht (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on võimalik määrata tähtede kaugusi?
  • Mis on tähe näiline e Suhteline heledus?
  • Mis on tähe tegelik heledus?
  • Milline on seos tähe massi ja eluea vahel?
  • Milline on seos tähtede värvuse ja temperatuuri vahel?
  • Mis on visuaalsed kaksikud varjutus muutlikud kaksikud?
  • Mis on Suur Pauk"?
  • Kui vana on meie universum?
  • Millise taevakehana lõpetavad tähed oma elu?
Täht- on hõõguv gaasikera , mille temp. Ületab pinnal 3000-3000c, ja kiirgavad valgust
Kuidas on võimalik määrata tähtede kaugusi?
Tähe aastaringsest liikumisest taevavõlvil määravad astronoomid selle tähe aastaparallaksi nurga, mille all paistab Maa orbiidi raaidus.
on vaja teada nurka, mis asub päikese ja maa vahel ja tähe läbimõõtu
Mis on tähe näiline e. Suhteline heledus?
näiliseks heleduseks nimetatakse tähe valgusvõimsuse suhet päikese valgus võimsusse
Mis on tähe tegelik heledus?
tähe tegelik heledus on tähe näiv heledus, kui täht asuks meist 10-ne parseki kaugusel
Milline on seos tähe massi ja eluea vahel?
Mida suurem on mass, seda lühem on eluiga.
Milline on seos tähtede värvuse ja temperatuuri vahel?
mida eredam täht, seda kuumem
Sinakatel ja valgetel tähtede peaks temperatuur olema kõrgem, kollastel madalam ja punakatel veelgi madalam.
Mis on visuaalsed kaksikud; varjutus muutlikud kaksikud?
Kui tiirlemistasand on vaatekiirtega risti või üsna vähe kaldu, võib tähepaari liikumine olla suuremas teleskoobis hästi jälgitav, on tegemist visuaalkaksikuga.

Kaksikute tiirlemistasand võib aga olla üsna kaldu või meie poole serviti , nii et paarilised perioodiliselt teineteise suhtes peitu poevad. Süsteem paistab meile siis varjutusmuutliku (kaksik) tähena.

Tsefeiidid- Kõige omapärasemad ja astronoomidele väga kasulikud muutlikud tähed.
Kaksiktähed ehk mitmiktähed- 2 või enam tähte, mis on omavahel gravitatsiooniliselt seotud. Nad tiirlevad ümber ühise massikeskme või väiksem ka ümber suurema või kui neid on mitu, siis kõik ümber ühise massikeskme, või kolmas ümber kahe – ühesõnaga moodustavad ühise süsteemi. Suhteliselt lähestikku. Enamik tähti on kaksiktähed. Liigitatakse vastavalt sellele, kuidas avastatakse.
Galaktika - süsteem, mis koosneb tähtedest, nende vahelisest gaasist ja tolmust; kusjuures tähed selles võivad moodustada ka väiksemaid süsteeme ehk täheparvi. Tähtede arv võib olla mõnekümnest miljonist mõne triljonini. (võivad kokku põrkuda) Liigid: Spiraalsed galaktikad , Elliptilised galaktikad, Korrapäratud, Ja veel teisi
Kirjelda linnutee galaktikat ja meie asukohta selles gallaktikas?
Linnutee galaktika on taevas nähtav nõrgalt helenduv tähtede vöönd, mille läbimõõt on umbes 1 miljon valgusaastat. Seal on 100 miljardit tähte. Meie asume kesktasandi läheduses, umbes 34000 valgusaasta kaugusel keskkohast
Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat.

Mis on „Suur Pauk“?

Tänapäeva kosmoloogia üldtunnustaud hüpoteesi kohaselt tekkis kogu meie praegu vaadeldav hiiglaslik Universum, mille nähtavas osas on sadu miljardeid galaktikaid , tohutu algplahvatuse, Suure Paugu tulemusena.

Kui vana on meie universum?

15 miljardit.
Millise taevakehana lõpetavad tähed oma elu?
Üldiselt tähed lõpetavadki oma elukäigu väikeste „kokkusurutud“ moodustistena, valgete kääbuste, neutrontähtede või mustade aukudena.
Loetle galaktika liike.
Andromeeda udu, Suur ja Väike Magalhaesi pilv, Linnutee galaktika
Täht #1 Täht #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ksssksss Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tähed ja galaktika
1
doc

Tähed ja galaktika

Eestis nähtavaid tähti on kuni 800, aastaringset muutumist arvestades kuni 1100 erinevat tähte. Tähe aastaringset liikumist taevavõlvil määravad astronoomid selle tähe aastaparallaksi ­ nurga, mille all paistab Maa orbiidi raadius tähe pealt vaadatuna. Mida väiksem on nurk, seda kaugemal on täht. Esmakordselt mõõdeti aastaparallaks Eestis 1840.aasta paiku Tartu Tähetornis G.W. Struve poolt. 1840 aasta märgib täheastronoomia algust. Aastaparallaksid on väga väikesed, alla kaaresekundi. Kaugused tähtedeni on väga suured ja väga erinevad. Parsek ­ vahemaa, mille tagant 1 aü paistab 1 kaaresekundi all. Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ( ajaühikus valgusena väljakiirgav energia ) ja valguse spekraalne koostis e. spekter. Tähe

Füüsika
Päike-tähed-galaktikad
2
doc

Päike, tähed, galaktikad

Päike · hõõguv gaasikera (temp. kõrge) · pinna temperatuur 5800oC, keskel temperatuur ~15milj. oC · põhiline aine vesinik (70%), siis heelium, 12% kõike muud · energiaallikaks termotuumareaktsioonid (tuumas) H>He · Päike on umbes 5 miljardit aastat vana · Värvus ­ kollane täht (2G) · Mass ­ 2*1030 kg . Maast 330 000 korda suurem. Läbimõõt 1,4 miljonit km. (~108 korda suurem Maa läbimõõdust),keskmine tihedus 1,4 g/cm3 · Pöörleb ümber oma telje. Pöörlemisperiood ekvaatoril 25 päeva, poolustel 30 päeva. · Tuumas on termotuumareaktsioonid. Tekib kiirgusvöönd ümber tuuma. Konvektsioonivöönd. Selle kohal on fotosfäär mõnesaja km paksune vöönd, meile nähtav pind, sealt tuleb põhiline nähtav valgus

Füüsika
Astronoomia
15
docx

Astronoomia

lisanditest. METEOOR-Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- jm nähtus. METEORIIDID-planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. GRANULATSIOON - ühtlane teraline muster, mida võib näha tugeval suurendusel. VÄRVUSINDEKS-Määratud tähesuuruste vahe. PÄIKESELAIK - ehk päikeseplekk on tumedam, ümbrusest umbes 1000 Kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal. NOOVA - muutlik täht, mille heledus lühikese aja (nt mõne päeva) jooksul kasvab 10­15 korda) ja kahaneb siis aeglaselt (nt mõne aasta jooksul) endise tähesuuruse võrra (104­106 väärtuseni. Palja silmaga vaatlejale näib, nagu oleks taevalaotusele ilmunud uus täht. SUPERNOOVA - on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- Meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav

Astronoomia ja astroloogia
Astronoomia
4
docx

Astronoomia

liigub palju kiiremini kui nt. Jupiter ja seega tekivad näivad silmused, sest vahepeal tundub justkui Jupiter liiguks tagasi mitte edasi ja siis tekivadki näivad silmused. 11. Päikesesüsteem sündis umbes 5 miljardit aastat tagasi tähtedevahelise ruumi gaasi- ja tolmupiludest. Järkjärgult moodustus keskele helendav tulekera ­ Päike, mis omandas enamvähem praeguse kuju juba sündides. Päike on tavaline täht Linnutee galaktika 100 miljardi tähe hulgast. Päikesesüsteemi sisemises piirkonnas moodustusid neli Maa-tüüpi planeeti ­ Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. 12. Merkuur ­ Päikesele lähim planeet, mõõtmetelt üsna vähe suurem Kuust. Päikese läheduse tõttu kaob ta valgusesse ja on seetõttu teleskoobiga raskesti vaadeldav. Merkuuri tiirlemis- ja pöörlemisperioodi vahekord on väga omapärane ­ ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat

Astronoomia ja astroloogia
Galaktika
5
docx

Galaktika

TÄHED Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega? Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust. Tähis: m -2; -1; 0; 1; 2; 3; 4; 5; 6 Kõige Kõige nõrgemad heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K ­ punased tähed ­ M klass ülihiiud II. 4000 K ­ punased ­ K klass ülihiiud III. 6000 K ­ kollased ­ päike! ­ G klass hiiud IV. 8000 K ­ helekollane ­ F klass allhiiud V. 10000 K ­ valged ­ A klass kääbused VI. 20000 K ­ sinakasvalged ­ B klass allkääbused VII

Füüsika
Galaktika
5
docx

Galaktika

TÄHED Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega? Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust. Tähis: m -2; -1; 0; 1; 2; 3; 4; 5; 6 Kõige Kõige nõrgemad heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K ­ punased tähed ­ M klass ülihiiud II. 4000 K ­ punased ­ K klass ülihiiud III. 6000 K ­ kollased ­ päike! ­ G klass hiiud IV. 8000 K ­ helekollane ­ F klass allhiiud V. 10000 K ­ valged ­ A klass kääbused VI. 20000 K ­ sinakasvalged ­ B klass allkääbused VII

Astronoomia
Astronoomia arvestuse kordamisküsimused
29
pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

TÄHESUURUS-​taevakeha näivat heledust väljendav arv. VÄRVUSINDEKS-​Määratud tähesuuruste vahe. PEAJADA-​Peajada on piirkond Hertzsprungi-Russeli diagrammil, kuhu on koondatud enamik tähtedest. PÄIKESELAIK-​ehk päikeseplekk on tumedam, ümbrusest umbes 1000 Kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal. ASTRONOOMILINE ÜHIK​- p ​ ikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. SUPERNOOVA​-​ on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. RELIKTKIIRGUS- ​on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses. MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- ​Meiel Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. TÄHT​- Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera. LINNUTEE- ​Ehk galaktika on tähesüsteem, meie galaktika, miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus.

Astronoomia ja astroloogia
Linnutee
9
doc

Linnutee

Linnutee keskmes asub must auk. Lihtsalt seletades, on must auk mingi asi, mille gravitatsioon on nii suur, et see imeb isegi valguse endasse (valgusel on ka mass ning gravitatsioon mõjutab kõiki massiga esemeid) . Seda tekitab suure massi olemasolu mingis piiratud ruumalas. Mustal augul on järelikult väga suur tihedus. Must auk koosneb singulaarsusest ning sündmuste horisondist. Must auk tekib, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus, ehk väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda, hakkab lähenema valguse kiirusele. Musta augu keskel on punkt, mis on peaaegu lõpmatu tihedusega ning mida nimetatakse singulaarsuseks. Mustas augus, sündmuste horisondist seespool muutuvad meile teada olevad füüsikaseadused kehtetuks. Aeg ja ruum kaotavad oma tähenduse

Astronoomia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun