Välimuselt on aroonia vägagi pilkupüüdev, viljad kenasti kobarates, parajalt suured (1-1,5 g), kergelt läikivad ja kaunilt tumedad. Aroonia välimus on aga maitsest etem. Egas ilmaasjata ole aroonia ingliskeelne vaste chokeberry ('läkastama ajav mari'). Aroonia esitab mulla suhtes üsna vähe nõudmisi ja kasvab lopsakalt isegi niiskes, kompaktsel savisel pinnasel. Kuival ja liivasel mullal jäävad põõsad madalaks ja marjad väikseks.Ka punast arooniat saab hästi hekina kasvatada, kuna kasvab kuni 2 meetri kõrguseks. Kena madalamat kasvu sort on aga "Hugin", mis moodustab tiheda meetri kõrguse põõsastiku.Põhjamaades hinnatud sort "Viking" annab aga eriti suure saagi ja taim ise kasvab ühe kuni pooleteise meetri kõrguseks. Igatahes tasub tarvitada neid kasulikke marju nii palju kui võimalik.Istutatakse üksikpõõsaid 2m. ja hekipõõsaid 1m.vahega.Istutuskoha valikul võib arvestada aroonia lepplikusega põhjavee läheduse ja soojuse suhtes.Istutada
Lehed Sügisel lehed punased õied valged, kuni 35 kaupa kilpjates kännasõisikutes Õied vili on õunvili, kerajas, umbes 1 cm läbimõõduga, läikiv, must, hapukasmagusa maitsega. Valmib septembris Viljad mai lõpp - juuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusnõudlik valgus niiskus mullastiku suhtes vähenõudlik muld haljastuses üksikpõõsana, rühmiti, ka kärpimata ja kärbitud hekina, kasvatatakse viljade pärast Kasutamine ´Hugin´, ´Viking´ Sordid Marjades rohkesti P-vitamiini Märkused HARILIK KIKKAPUU Euroopa, Väike-Aasia Päritolu kuni 7 m Kõrgus püstine põõsas või madal puu Kasvukuju võrsed neljakandilised või silinderjad, sageli korkjate liistakutega, noored võrsed pruunikasrohelised või punakaspruunid Võrsed
Tee aseainena on kasutatud ka noori lehti. Huvitav on ka viirpuu puit. See on kollast või punast värvi, kõva ja raske, mistõttu on viirpuu osa rahvapäraseid nimesid luupuust ja kontpuust lähtuvad. Puit sobib hästi väikeste iluesemete nikerdamiseks ja jalutuskeppideks. Koort, lehti ja juuri võib edukalt kasutada riide kollaseks värvimisel. Viirpuu omab peamiselt tähtsust ilupuuna. Teda võib istutada nii üksikuna, rühmana kui ka hekina. Ta laseb end vabalt pügada ja suured astlad okstel muudavad heki läbimatuks kaitsemüüriks. Astlad on tekkinud varrest. Selles võite veenduda, püüdes ühte neist ära tõmmata: ta tuleb koos koore ja puiduga. Eriti ilusad on viirpuud kevadel õitsemise ja sügisel viljade valmimise ajal. Õied on sagedamini valged, kuid iluvormidel ka kollased, roosad, punased kuni peaaegu mustad, sageli täidisõielised ja alati suurtes kobarates. Viljad võivad olla punased, mustad või kollased
märkab oma imestuseks, et põõsasmaran ei olegi veel õitsemist lõpetanud. Üpris kiiresti valmivad pisikesed piklikud seemnised. Nagu karvasele taimele omane, on needki pikkade heledate karvadega. Need on tegelikult lendkarvad, mis aitavad seemnistel tuule abil emapõõsast kaugemale jõuda. Kuudepikkuse õitsemise tõttu soovitatakse teda haljastuses kasutada. Ta sobib kasvama nii üksikult kui rühmana, aga ka puusakõrguse hekina. Kasvatamisel peab teadma seda, et ta vajab üsna viljakat huumuserikast mulda. Samuti ei talu ta liigniiskust, niidutaimena võib aga kasvada üpris kuivas. Paha ei tee seegi teadmine, et oma Eesti kodukohas kasvab ta lubjarikkal mullal. Tema üldine levik on aga maailmas laiali pillatud väikeste tükikestena. Sageli ei ole taimede välimus eri kohtades üldse mitte sarnane, kuid siiski kuuluvad nad ühte liiki. Põõsasmaran
tumerohelised, alt heledamad. Abilehed neerjad, püsivad sügiseni. Õitseb mais - juunis, õied paiknevad 2-6 kaupa, telliskivipunased, kuni 3 - 4 cm läbimõõdus. Viljad kerajad, valmivad oktoobris, hapud, kollased kuni rohelised. Aastane juurdekasv 3-5cm. Külmakindel, kuid võga karmidel talvedel võib esineda külmakahjustusi. Haljastuses kasutatakse tihti üksikpõõsastena või grupiti murus, vabakujulise või pügatava hekina, muruservades. Linnatingimusi taluv, põuakindel, kärpimist taluv vähenõudlik liik. Läänes tuntud alates 1874aastast. On aretatud rida sorte: 'Cido' - õied oranzpunased, viljad kuldkollased valmivad septembri lõpus oktoobri alul. Sile ebaküdoonia (Chaenomeles speciosa) kasvab kuni 2 m kõrguse püstise, tihedalt hargnrvate astlaliste võrsetega põõsana Hiinas ja Jaapanis. Liik sarnane eelmisega, võrsed on
Vastupidavus: saab hakkama kaugel põhjas Norrlandi rannikul. 'Contitorum' (Suhkruroos) Põritolu: teadmata Õied: pooltäidetud, purpurpunase varjundiga küllastunud erkpunased, Kõrgus: 120-130 cm Kasvukuju: püstine ning nii tihe, et teda saab kasutada hekina Õitseaeg: õitseb üks kord, juunis-juulis Vastupidavus: keskmine Miniroosid v kasutada ääris- või potiroosina. Vanematel miniroosidel on tihti kullerkupu õie taolised mõõdukalt täi 'Muttertag' Kasvukuju: väike kääbus Õitseb: rikkalikult Kõrgus: 20-30 cm
suhtes muldi Märkused Üksikult, rühmana ja Märkused Külmakindel ja vabakujuliseks vastupidav! hekiks Kasuta üksikult, rühmana, hekina. Püga pärast õitsemist, siis õitseb sirel igal aastal rikkalikult! Syringa vulgaris ´Alba´ HARILIKU SIRELI SORDID
Konkreetne liik: lodjap-põisenelas (Physocarpus opulifolius) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 2,5 3 m Taime välislaadi kirjeldus: püstine ümar põõsas Lehed: Suured 3-hõlmised lihtlehed, rohelised Õied või õisikud: valged punaka varjundiga. Kukkurvili paljas, punakas Õitsemine: juuni Liigi eritunnused: Roheline taustataim Kasvukoha nõuded: Päike-poolvari, kuiv-parasniiske, vähenõudlik Kasutamine haljastuses: Üksikult, rühmana, pügatava ja vabakujulise hekina Joonis 78. Lodjap-põisenelas (http://www.neevaaed.ee/wp- content/uploads/wpsc/product_images/harilik%20p%C3%B5isenelas1.jpg.jpg) 82 Joonis 79. Lodjap-põisenelas 83 Ebajasmiin (Philadelphus) Konkreetne liik: harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 3 m kõrge, 1 3 lai Taime välislaadi kirjeldus: püstine põõsas
Lehed: tumedad, veinipunased lehed. 3-hõlmised liitlehed. Õied või õisikud: kreemikasvalged. Liigi eritunnused: dekoratiivne välimus kaunis lopsakas lehestik, valged õiekobarad ja värvilised kuivad viljad. Külmakindel. Kasvukoha nõuded: kasvavad igasugustes valgustingimustes. Ka mullastiku suhtes ei ole nad nõudlikud, kasvades hästi kõiksugustel muldadel. Kasutamine haljastuses: üksikult, rühmana, pügatava ja vabakujulise hekina. Joonis 77. Lodjapuulehine põisenelas 'Diabolo' (http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja-- psad/lodjap-poisenelas-diabolo/?category=183&panel=2) Joonis 78. Lodjapuulehine põisenelas 'Diabolo' Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=148&art=151. 24.09.2013. Juhani puukool. Lodjapuulehine põisenelas 'Diabolo'. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/ilup
Õied või õisikud: õitseb juunis. Õied kreemikasvalged, suured umbes 3 cm läbimõõdus, lõhnavad, püstistes kobarates Liigi eritunnused: külmakindel. Väga lõhnavad õied. Kasvukoha nõuded: kasvavad edukalt ka poolvarjus, kuid rikkalikku õitsemist soodustab kasvamine täispäikeses. Ebajasmiinid lepivad igasuguse aiamullaga. Nad taluvad saastunud õhku, tolmu ja lühiajalist liigniiskust või kuivust. Kasutamine haljastuses: istutatakse üksiktaimena, rühmana ja vabakujulise hekina. Sobivad nii koduaedadesse kui ka linnade ja asulate suurhaljastusse. Kasutatud kirjandus: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_ebajasmiin.html http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/304 http://eluaias.blogspot.com/2011/06/vihmasajud-kestavad.html 3.8 Põõsasmaran (Potentilla) Konkreetne liik: harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev põõsas.
Kõrgus 100-120 cm. Väikesed õied moodustavad maani rippuvaid bordoovärvi 'sabasid'. Õitseb juuli september Muld toitainerikas ja vett läbilaskev. Kasvukoht päikseline või õige pisut varjuline. Õied veripunased, sortidel ka rohelised. õied koondunud pikkadesse sabalaadsetesse rippuvatesse õisikutesse, mille pikkus võib olla 50 cm või rohkem.Lehed ovaalsed, helerohelised, teravaotsalised. Söödavad. Pilkupüüdev suvelill. Võib kasutada ka ajutise hekina. Kuivatatud õisikud on kenad kuivkompositsioonides. ORANZ KULDLILL Dimorphotheca sinuata ORANZ KULDLILL Dimorphotheca sinuata Kõrgus 30 cm. Süstjate lõhnavate lehtedega korvõieline suvelill. Juulist-septembrini õievarre tipus ühekaupa 4 cm läbimõõduga läikivate oranzikaskollaste kroonlehtedega ja südamiku ümber purpurse ringiga korvikud. Kodumaa kuldlillel on Lõuna-Aafrika. Seepärast on sobiv soe päikesepaisteline kerge lahja mullaga kasvukoht.
Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). Toompihlakad kannavad vilja möödunud aasta puidul, sellepärast tuleb nende lõikamisega olla ettevaatlik. Spetsiaallõikusi nad ei vaja. Viljuvatel põõsastel tuleb aeg-ajalt eemaldada nõrgad, vigastatud või mahapaindunud harud ja eemaldada kaugeleulatuv juurevõsa. Toompihlakatel ei esine eriti kahjureid ega haigusi (R. Piir, Toompihlakad kultuuris). Sobib istutamiseks üksinda ja rühmiti, näiteks hekina (A.Niine Haljastaja käsiraamat). 1.2.Paljundamine Saab paljundada seemnete külviga. Istutamiseks peavad olema värsked seemned, kuivanud seemned ei idane hästi. Seemnega külv sobib eeskätt dekoratiivmaterjaliks või pookealusteks. Dekoratiivne ja puuviljanduslik sordimaterjal paljundatakse vegetatiivselt. Selleks kasutatakse juurevõsa, põõsa jagamist, rennvõrsikuid, haljaspistikuid või meristeempaljundust. Puitunud pistikutega toompihlakaid paljundada ei saa
Laiuva võraga aeglasekasvuline heitlehine ilupõõsas hortensialiste sugukonnast. Piimjasvalged kollase tsentriga tugevasti lõhnavad pooltäidetud kuni lihtõied moodustavad hea kontrasti tumerohelise lehestiku taustal. Sobib igale mõõdukalt viljakale, vett läbilaskvale pinnasele valguseküllasel kasvukohal, kuid talub ka vähest varju. Hõlpsasti kasvatatav, sobib kasvatamiseks üksikpõõsana või väiksema rühmana ning aiapiirdele vabakujulise hekina. Lõigata pärast õitsemist. Eestimaa talvedele hästi vastupidav, traditsiooniline maakodude läheduses kasvatatav ilupõõsas. Paljundada saab suviste poolpuitunud pistikutega. Harilik sirel ´Znamja Lenina´ (Syringa vulgaris ´Znamja Lenina´) 10 Heitlehine kõrge ilupõõsas või kujundatuna tüvepuu õlipuuliste sugukonnast. Sort on silmapaistev oma tumedate punakaslillade veidi lõhnavate õite poolest. Õied on
nikerdamistöödel. Talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu on suur läätspuu väga levinud linnahaljastuses. Eestis on suur läätspuu väga levinud ilupõõsas ning kõrgelt hinnatud 33 meetaim. Hooldus Suur läätspuu on külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, mis talub hästi linnatingimusi, samas on ka hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel ning on ka hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobib kergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. Suve teisel poolel kahjustuvad lehed tihti kaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. Ei vaja suurt hooldust, kuna talub hästi erinevaid tingimusi. Kipuvad metsistuma, kuna paljunevad kergesti isekülvi teel. Kuna suur läätspuu ei kannata liigniiskeid muldi, siis
Mullastiku suhtes on vähenõudlik, ungari sitel on ka põuakindel. Ungari sirel on parim sirel hekiks, talub hästi pügamist, kiirekasvuline, vähenõudlik, talub saastunud õhku. Sobib ka kõrgeks vabakujuliseks hekiks (Tihemetsa). Joonis 5. Ungari sirel (Syringa josikaea) (http://dev.plantpost.eu/images/preview3/Hekitaimed/387002.jpg) 24 Hooldamine Ungari sirel on väga vähenõudlik taim. Teda võib kasvatada nii pügatud hekina kui ka vabakujulise põõsana. Heki hooldamisel on kaks peamist hooldamise meetodit: Esiteks, et hekk oleks ilusti ja aegsasti pügatud, teiseks kipub ungari sirel alt laastuma, selle vältimiseks tuleb eemaldada alumised oksad. Rohu sees kasvatades ja muru pügades ei ole vaja muretseda juurevõsude pärast, kuna ungari sirel juurevõsusid ei aja (Calmia). 25 HARILIK SIREL Iseloomustus
illed Daalia (Dahlia) Pärit Mehhikost ja Guatemaalast, (Kesk-Ameerika) püstine, haranematu vars, 50-120 cm Valgus- päikesepaiste Pinnas viljakas, vett läbilaskev, põhjatuulte eest varjatud Õitseb juulist kuni öökülmadeni, suur korvõisik ja värvivalik on sortidel väga lai, lehed südajad, sakiliste servadega Paljundamine juuremugulatega Istutada- rühmadena peenardes, hekina, seinte äärde, soolotaimena https://www.google.com/imgres?imgurl=https://www.seemn Sorte ,,Anne Eliise", ,,Akta", ,,Arabian Night`` emaailm.ee/jpg/Daalia%2520VeselyeRebjata.jpg&imgrefurl =https://www.seemnemaailm.ee/inde Kanna (Canna) Püstine, roomava, mugluljalt paksenenud risoomiga, kuni 80 cm kõrgune, looduslikult kasvab peamiselt
Eestis on harilik jalakas pargipuuna väga hinnatud ja ta lubab end väga hästi kääride abil vormida. Kuna jalaka lehed paigutuvad nii, et neile langeks võimalikult palju valgust, siis puu alt ülesse vaadates palju valgust läbi ei paista. Kuna teda aga palju haljastuses kasutatakse, siis on aretatud ka mitmeid iluvorme, näiteks leinavorm, mis näeb välja kui vihmavari. Harilikku jalakat istutatakse nii üksikpuuna, rühmiti, kui ka alleena ja kõrge hekina. Eesti metsades on jalakas jäänud harvaks, kuna jalakale sobivad viljakamad kasvukohad on enamasti üles haritud, kliima on jahedam kui aastatuhandete eest ja teda on ka palju raiutud, kuna jalaka puit on väga tugev. Jalaka niinest on punutud vastupidavaid korve. Jalaka seemned on raskesti idanevad ja kuigi valmivad juunis, ilmuvad idandid alles järgmisel kevadel. Harilik jalakas on Eesti niisketes viljakates metsades tavalisem kui künnapuu ning erinevalt künnapuust pole ta
Ei talu avapäikest. Võrsed laiad, okkad soomusjad, lamedad, läikivad rohelised. Käbid võrsetel püstised, pruunid, kerajad, 1,5 cm pikad. Kasutatakse haljastuses alusrinde põõsana. 16. Perekond elupuu Lehed soomusjad, emas- ja isasõisikud võrsete tipus. Käbid väikesed, ovaalsed. Igihaljad, ühekojalised puud ja põõsad. 6 liiki (harilik, hiigelelupuu). Levinud Ida- Aasias ja Põhja-Ameerikas. Kasutatakse ehituspuiduks, mööblivalmistamiseks, paadiehituses. Haljastuses, ka hekina. 17. Harilik elupuu ja hiigelelupuu Harilik elupuu: Thuja occidentalis Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 15-20m. Eelistab niiskemat mulda. Talub varju, äärmustemperatuure, kärpimist ning gaase ja tahma. Okkad soomusekujulised, rohelised, keskel õlinääre. Emas- ja isasõisikud piklikud, rohekaskollased. Käbid ovaalsed, 1cm, soomustega. Puit helepruunikas, kerge, pehme, rabe, hästi töödeldav. Vaigukanalid puuduvad
Õied kollakasrohelised, silmapaistmatud. Viljad munajas-kerajad, valmivad sügisel hilja Kasvutingimused: soojalembene. Väga varjutaluv, eelistab viljakaid lubjarikkaid muldi. Väga aeglase kasvuga, elab kuni 700 aastat. Kasutamine: puitu kasutatakse nikerdustöödel. Väga levinud haljastuses, kasutatakse pügatud ja vabakujulise hekina, harvem üksikpõõsana. Kasvatamine vajab talvekatet ja poolvarjulist kasvukohta, siis pole kevadpäike Eestis: nii ohtlik (Aiasõber). 4.2.2. Tagasilõikamine Väga hästi pügatav põõsas, mis sobib madalaks hekiks ning topiaarlõikuseks. Võsub ka vanast puidust. Tavaliselt lõigatakse varakevadel välja vaid kahjustatud oksad (Järve 2010). Kuna pukspuu kasvab aeglaselt, piirdutakse krooni korrigeerimisega ja
Kosmeetiline hooldus Tuhkurenelas kuulub nende enelate alla, mille õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel. Nendele on iseloomulik terve puhma võrsete teke. Näiteks on 10 aastasel taimel võrseid 30-60. Nendel enelatel eemaldatakse täielikult kõik (pärast 7-14 aasat) vanad võrsed ja igal aastal eemaldatakse välja läinud võrsed. Syringa josikaea Ungari sirel Hooldamine. Ungari sirel on väga vähenõudlik taim. Teda võib kasvatada nii pügatud hekina kui ka vabakujulise põõsana. Heki hooldamisel on kaks peamist hooldamise meetodit: Esiteks, et hekk oleks ilusti ja aegsasti pügatud, teiseks kipub ungari sirel alt laastuma, selle vältimiseks tuleb eemaldada alumised oksad. Rohu sees kasvatades ja muru pügades ei ole vaja muretseda juurevõsude pärast, kuna ungari sirel juurevõsusid ei aja (Calmia ). Teda on lihtne paljundada seemnete kui haljaspistikutega. (Sarapuu 2010) Harvenduslõige külgoksa eemaldamine oksakrae juurest.
asetsevad omapäraselt: lehed paigutunud nii, et neile langeks võimalikult palju valgust. Nii moodustub mosaiikpilt, millest ülevalt läbi vaadates maad ei paista. Seega on jalaka all alati vilu. Vihma ajal on ta aga asendamatu vihmavari. Kuna teda aga palju haljastuses kasutatakse, siis on loomulik, et on aretatud ka mitmeid iluvorme. Nende seas on ka leinavorm, mis näeb välja kui tõeline vihmavari. Harilikku jalakat istutatakse nii üksikpuuna, rühmiti, kui ka alleena ja kõrge hekina. Pargis on jalakas küll üks tavaline puu, kuid meie metsades see nii enam ei ole. Põhjuseid on mitmeid: jalakale sobivad viljakamad kasvukohad on enamasti üles haritud, kliima on jahedam kui aastatuhandete eest ning eks teda ole ka usinasti raiutud. Jalaka puit on väga heade omadustega. See ei ole küll nii raskesti lõhestatav kui künnapuu oma, kuid väga kõva, sitke ja raske sellegipoolest. Ka temast on tehtud kaunist mööblit ning masinate puitosasid.
Esineb rohkesti parkides. · Okkad võrsel poolviltu ettepoole ligihoidvalt asetunud, neljakandilised, 1...2 cm pikad, hallikasrohelised, tömpja tipuga, püsivad puul 5...7 aastat · Võrsed paljad, helepruunid (violetjad) · Käbid väikesed, 3...6 (7) cm pikad, avanenud käbi läbimõõt 2...2,5 cm, hele- kuni kollakaspruunid. Seemnesoomused tervekumera servaga. · kasvatatakse nii ilutaimena kui ka tuuletõkke hekina. Kanada kuuse puit on pehme, väikese vastupidavusega, helekollane ja vaigurikas. Seda kasutatakse ehitusmaterjalina, tisleritöödes, paberitööstuses tselluloosi saamiseks, muusikainstrumentide puitosade valmistamiseks, jõulupuuna jms. Picea mariana - Areaal Põhja-Ameerika põhjaosa Atlandi ookeanist Alaskani. Kõrgus 10...20 m. Ta on meil täiesti külmakindel, kannab rikkalikult käbisid ning seemnete kvaliteet on väga hea (idanevus kuni 80%)
Suur leht on 2- 3 sügava hõlmaga. Leherool on karvad. Sügisel on lehed kollased. Viirpuu õitseb juuni I ja II dekaadil. Õisikud on 1015-õielised, kännasjad. Ühe õie läbimõõt on 1,21,5 cm. Viirpuul on õunvili. Viljad on ovaalsed, punased, 11,5 cm läbimõõdus. Viljaliha on kollane, jahukas, mõrkjas, 1 luuseemnega. Viljad valmivad septembris. Viirpuu on hea meetaim. Tema viljadest ja õitest valmistatakse südamerohtusid. Viirpuid kasvatatakse üksikult ja pöetava hekina. 5.16. Verev viirpuu (Crataegus sanguinea). Lisaks verevale viirpuule kasutatakse ka teiste viirpuuliikide õisi ja vilju, praktiliselt on kasutamist leidnud tömbilehine, viie-emakaline, üheemakaline ja harilik viirpuu. Viirpuuravimid laiendavad valikuliselt südame- ja peaajuveresooni, vähendavad erutuvust, 31 parandavad südame ja peaaju hapnikuvarustust ning ainevahetust, normaliseerivad
Õied: umbes 2 cm pikad, üksikult või kuni 5 kaupa kimpudes, helekollased, õisikuraod karvased, VI. Viljad: valminult pruunid, kuni 6 cm pikad veidi karvased kaunad, sisaldavad 5....8 seemet. 1000 seemne kaal 25....45 gr. Seeme variseb valmides kiirelt, 36 Külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, talub linnatingimusi. Hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel, samuti hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobibkergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. Suve II poolel kahjustuvad lehed tihti jahukaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. On vääristamisel heaks aluseks sortidele, teistele läätspuuliikidele ja mitmetele teiste perekondade liikidele samast sugukonnast. Rikkalik sordivalik. 43
Õitseb enne lehtede puhkemist (aprill), õied lillakasroosad. Viljad marjataolised (luuviljad) punased, valmivad septembris. Kasvab viljakates kasvukohtades. Külmakindel. Varjutaluv. Väga dekoratiivne kevadel õitsemise ajal ja sügisel viljade valmimise ajal. On võrdlemisi mürgine (viljad, koor, lehed, õied). Oli pikka aega looduskaitse all. Meil üks sagedamini esinevaid liike - üksikpuuna, kõrge hekina. Madalkask (Betula humilis) 1-1,5 m kõrgune püstine rohkesti hargnev põõsas. Võrsed hallikaspruunid kollakasroheliste karedate näärmetäppidega. Lehed 1-3 cm pikad, 1-2 cm laiad, ümarmunajad, täkilise-saagja servaga. Emasurvad 1-1,5 cm pikad, püstised. Vili väike, ümar, tiib seemnest 2-3 x kitsam. Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolsetel aladel
karvased, hiljem paljad. Õied: umbes 2 cm pikad, üksikult või kuni 5 kaupa kimpudes, helekollased, õisikuraod karvased, VI. Viljad: valminult pruunid, kuni 6 cm pikad veidi karvased kaunad, sisaldavad 5....8 seemet. 1000 seemne kaal 25....45 gr. Seeme variseb valmides kiirelt, VIII. Külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, talub linnatingimusi. Hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel, samuti hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobibkergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. Suve II poolel kahjustuvad lehed tihti jahukaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. On vääristamisel heaks aluseks sortidele, teistele läätspuuliikidele ja mitmetele teiste perekondade liikidele samast sugukonnast. Rikkalik sordivalik.
annaabi.ee 
