kaalutlustega. Näidatakse, et normatiivsete eesmärkide tugevus sõltub individuaalsetest teguritest, samuti olukorrast, mis on üldiselt tähelepanuta kui viiakse läbi keskkonnakäitumise uuringuid. Näiteks võib inimene langetada keskkonnasõbralikke otsuseid, kuna ta saab sellest rahuldust või säästab niimoodi raha. Samuti mängib rolli ühiskondlik surve, mis sunnib sotsiaalse kuuluvuse saavutamiseks tegema ettenähtud otsuseid. Kolmandaks selgitatakse, et mõnes olukorras võib hedooniline või kasu eesmärkidel käitumine olla kooskõlas, mitte vastuolus normatiivsete eesmärkidega. Selline võimalus aga eeldab, et keskkonnasõbralike tegevusi saab ühendada hedoonilises ja kasu eesmärgilises käitumises normatiivsete eesmärkidega, peamine, et tehakse õiget asja, millega inimesed tunnevad heaolu suurenemist. Lisaks tutvustab artikel järeldusi, arutades teoreetilisi ja praktilisi tagajärgesid ning tutvustavad olulisi teemasid edasisteks uuringuteks.
hõlmab emotsionaalset seisundit (tööga seotud positiivsed ja negatiivsed elamused), oma toimetulekut ja rahulolu tööga ja eluga üldisemalt. Psühholoogiline heaolu näitab, kuivõrd ollakse efektiivsed oma probleemide lahendamisel, kas ja kui palju omatakse lähedasi suhteid, kas inimesel on mõtestatud elu eesmärk, mil määral aktsepteeritakse iseenda omadusi ja kuivõrd ollakse sõltumatud oma otsustes. 21. Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja erinevus, seos tervisega. Hedonism- elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu ning hea on see, mis tekitab naudingut. See võib muu hulgas tähendada rõõmu ja heaolu. Anhedoonia e naudinguvõimetus- huvide ja rõõmutunde kadumine ja eemaldumine kõikidest regulaarsetest meeldivatest tegevustest. Eudaimonism- eetikaprintsiip, mille järgi
laiemalt - inimese toimetulek ja kontroll oma elu mõjutavate tegurite üle, sh enesejuhtimises (sign), mis tuleneb võimalustest (source) kasutada kõne- ja positiivset ja vähem negatiivset emotsiooni, samuti on see seotud kõrgema haigestumise korral. valikuvabadust, ning on edendatav võimestumise kaudu (strategy). antikeha vastusega.23. Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja Tulenevalt sellest toetab haigekassa tervise edendamises peamiselt tegevusi, Heaolu 5-tasandiline mudel (The five Ss of well-being: sites, signs, sources, erinevus, seos tervisega. • Elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese
saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Ärevus – iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Kui... ...reklaam suudab esile kutsuda emotsioone, mida inimene hindab meeldivaks, on hea. ...reklaam suudab leevendada inimesele ebameeldivaid emotsioone, on hea. ...reklaami toel kujuneb kauba ning meeldiva emotsionaalse seisundi vahele püsiv seos, on hea. Reklaamipsühholoogias tuleks eristada kolme aspekti: 1) Reklaamteate hedooniline toon (värvid, vormid, helid, ...) 2) Reklaami otsene emotsionaalne sisu 3) Reklaami vastuvõtva inimese emotsionaalne seisund (T. Bachmann, 2005) 1+2=reklaamteate afektiivne kvaliteet. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse: 1) Intensiivsuskomponenti 2) Kestvust 3) Valentsi Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist. Madal erutus põhjustab huvipuudust. Tugev erutus „väsitab“ rohkem reklaami kordumisel.
saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Ärevus iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Kui... ...reklaam suudab esile kutsuda emotsioone, mida inimene hindab meeldivaks, on hea. ...reklaam suudab leevendada inimesele ebameeldivaid emotsioone, on hea. ...reklaami toel kujuneb kauba ning meeldiva emotsionaalse seisundi vahele püsiv seos, on hea. Reklaamipsühholoogias tuleks eristada kolme aspekti: 1) Reklaamteate hedooniline toon (värvid, vormid, helid, ...) 2) Reklaami otsene emotsionaalne sisu 3) Reklaami vastuvõtva inimese emotsionaalne seisund (T. Bachmann, 2005) 1+2=reklaamteate afektiivne kvaliteet. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse: 1) Intensiivsuskomponenti 2) Kestvust 3) Valentsi Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist. Madal erutus põhjustab huvipuudust. Tugev erutus ,,väsitab" rohkem reklaami kordumisel.
seisundit (tööga seotud positiivsed ja negatiivsed elamused), oma toimetulekut ja rahulolu tööga ja eluga üldisemalt. Psühholoogiline heaolu näitab kuivõrd ollakse efektiivsed oma probleemide lahendamisel, kas ja kui palju omatakse lähedasi suhteid, kas inimesel on mõtestatud elu eesmärk, mil määral aktsepteeritakse iseenda omadusi kuivõrd ollakse sõltumatud oma otsustes. 25. Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja erinevus, seos tervisega. Hedonism – elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu ning hea on see, mis tekitab naudingut. See võib muu hulgas tähendada rõõmu ja heaolu. Eudaimonism – eetikaprintsiip, mille järgi õnne taotlemine on inimese elu peamine siht. Põhineb meelelistest naudingutest loobumisel,
resultaadina saadud tulemused kattuvad (sama mõõtmistehnika kasutamine samal objektil annab sama tulemuse). 66. Molekulide mõju käitumisele sõltub sotsiaalsest keskkonnast 67. Kelle kuulsa lause muutis Jeremy Bentham üldiseks eetiliseks printsiibiks ? Kuidas see lause kõlas ? Ideaalne ühiskond Bentham muutis Helvétiuse lause ,,suurim kogus õnne suurimale hulgale inimestest" üldiseks eetiliseks printsiibiks HEDOONILINE KALKULATSIOON mida tuleb järgida 1. kui palju aega tagasi lahknes simpaniste perekond inimeste omast? Umbes 5 miljardit 2. maastrichti lepingu kohta oli küsimus, et millele ta aluse pani? Euroopa liidule pani aluse 1992. 3. milleks on vaja suurt aju? Et saada aru teistest inimestest ja et neid meelde jätta 4. kõrge intellekti kohta oli küss? Elusa lihatoidu kättesaamine eeldab seda... 6. milline väidetest käib kultuuri kohta: kultuur kui blabla, kultuur kui blabla.
Hovlandi(hoiaku muutmine on kommunikatsiooni tulemus) 4 faktorit, mis määravad sõnumi mõjusust: 1)Vastuvõtja omadused(intelligents, enesehinnang, meelelaad, meeleolu, tuju) 2)Allika omadused(usaldusväärsus, atraktiivsus) 3)Sõnumi omadused(sõmuni vormistus) 4)Mõjustusteed: tsentraalne(arst), perifeerne(staar). Reklaamipsühholoogias on olulised mitu hoiaku tasandit: reklaamteatesse, tootesse, isikusse, kes reklaamib, firma, reklaami, teabekanal. Hedooniline-meeldivus ja tunnetel pühinev Utlitaarne-praktilisus. Reklaamitavasse hoiaku kujunemise peamiseks teguriks loetakse reklaamitava margi tuntust. Emotsioon. Emotsionaalne reageering ja hoiak on nagu medali kaks külge, ühe poolega medalit pole. Hoiakud kujunevad muuhulgas tundeelamuste mõjul, kuid ka emotsioon võib vallanduda eelneva hoiaku tulemusel. Reklaamipsühholoogias tuleks eristada 3 aspekti: Reklaamteate hedooniline toon. Reklaami vastuvõtva inimese emotsionalne seisund
KUJUTLUSE OSA REKLAAMI VASTUVÕTUL PILDISTRATEEGIAD Valdavaks on strateegia,mille järgi peab pildimaterjal olema konseptuaalselt seotud reklaamteate teemaga ja põhikontseptsiooniga. Logotüüpides on kõige efektiivsemad need, mille puhul firma või margi nimega kaasneb ka pilt. Sama pilt võib kutsuda esile palju assosatsioone. Dekoratiivsed pildid peavad esile kutsuma meeldivamaid kujutlusi, nende roll on hedooniline ja aktraktiivne. Motivatsioonilised pildid tõstavad vaataja huvi reklaamitava vastu Interpredatsioonilised ja transformatiivsed pildid loovad vaimusilmas õige arusaamise ja mõistetava ettekujutluse tootest/teenusest ja selle kasutamisviisist, mis siis sööbib mällu ja kujundab soodsa hoiaku teenusesse/tootesse. Millised on konkreetsusuurimuse järelmid? – Suurema konkreetsusega
(b) intellektuaalne, emotsionaalne (c) eelteadvuslik, intuitiivne (d) tahteline, tahtlik 57. Geenide mõju väljendub käitumises (a) alati täiesti automaatselt (b) mõjutatuna olukordadest ja sotsiaalsetest ootustest (c) üksnes autonoomse närvisüsteemi erutumisel (d) juhul, kui valgusüntees on pärsitud 58. Alusemotsioonideks on (a) armastus, vihkamine, patriotism, ärevus (b) hedooniline toon, haistmistunne, taktiilne tunne, soojustunne (c) hirm, raev, paanika. uudishimu (d) kahtlus, kadedus, sõprus, rõõmutunne 59. Tahe aitab tõhusalt kaasa just (a) madalama taseme vajaduste rahuldamisele (b) kõrgema taseme vajaduste rahuldamisele (c) kõrgema taseme vajaduste pidurdamisele (d) madalama taseme vajaduste pidurdamisele 60. Psühholoogia kui iseseisva teadusharu väljakujunemisel 19. sajandil oli keskmeks
Reisijatel on erakordne võimalus leida välismaal midagi unikaalset, midagi sellist, mida tänapäevases globaliseeruvas maailmas nad varem pole näinud. Tihtilugu saavad turistide jaoks suveniiriks asjad, mida neil on otseselt reisil vaja läinud. Sellised esemed võivad olla näiteks jakk, sest ilm oli külmem kui arvati või hoopis hambahari ja päevituskreem. Need on kasulikud asjad, mida hiljem kasutatakse kodus edasi, aga pärast reisi on neil ka hedooniline väärtus. Vähem tõenäoline, kuid siiski võimalik suveniiride ostmise motiiviks on igavus ja liigne aeg. Peamine koht selliste ostude tegemiseks on lennujaamad ning võib juhtuda ka, et reisisihtkohad, kui näiteks rannapuhkuse ajal on halb ilm. (Ibid., 82-84) Teiseks mitte nii levinud motiiviks on altruism. Inimesed ostavad valitud kohtadest suveniire selleks, et toetada või näidata oma poolehoidu teatud
siis soodsalt või ebasoodsalt konkreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel. Kujuneb aja jooksul,väljendub isiklik arvamus. Hoiaku kui suhtumise üheks tähtsamaks mõõtmeks on VALENTS: kas inimene suhtub millegisse positiivselt või negatiivselt. Hoiak ,,politseinuku" suhtes ,,Ment"? Hoiaku uuringud Peamine hoiaku uuringute meetod:Likert'i skaala PEETER.EKI.EE:5000/VALENCE ABC (hoiaku) mudel Nn Benjamin Bloom'i kolmik Affective factor/afektiivne /hedooniline / komponent Behavioral factor/käitumislik Reklaamipsühholoogias on olulised mitu hoiaku tasandit: *üldine hoiak reklaami kui sellise suhtes *hoiak konkreetse reklaamiteate suhtes *hoiak isiku suhtes kes figureerib reklaamis *hoiak reklaami vahendava teabekanali suhtes *hoiak reklaamitava kauba või teenuse suhtes *hoiak reklaami apellatsiooni kandva nähtuse ringi või sotsiaalse grupi suhtes(kas apelleeritakse nt pereväärtustele või seksile või loodushoiule.. milline on mnu
• Inimesed, kel on vasaku ajupoolkera otsmikusagar enam aktiveeritud, tunnevad rohkem positiivset ja vähem negatiivset emotsiooni, samuti on see seotud kõrgema antikeha vastusega. • Heaolu kogemus soodustab mitmete bioloogiliste süsteemide tõhusat toimimist, mis võib aidata hoida organismi alistumast haigusele, või kui haigus/ ebaõnn on juhtunud, võib aidata kaasa kiirele taastumisele. • Psühholoogiline heaolu võib olla tervist kaitsev. • Hedooniline heaolu näitas vaid üht seost biomarkeritega: HDL oli seotud positiivse afektiga, mõõdetud MASQ abil, mis hindab õnne ja elu naudingut. • Kõrge eudaimooniline heaolu vananevatel naistel seostus: madalama igapäevase sülje kortisooli, põletikku tekitavate tsütokiinide, kardiovaskulaarse riski taseme ja kestvama REM unega; madalama glükosüleeritud hemoglobiini taseme ning väiksema talje-puusa ümbermõõdu suhte ja kogu/HDL- kolesterooli suhtega, samuti kaalusid nad vähem.
Emotsioonid Emotsioon hoiak • Emotsionaalne reageering ja hoiak on nagu medali kaks külge, ühe poolega medalit pole. • Hoiakud kujunevad muuhulgas tundeelamuste mõjul, kuid ka emotsioon võib vallanduda eelneva hoiaku tulemusel. • Samas võib hoiak jääda muutumatuks ka muutuva emotsionaalse seisundi korral. Reklaamipsühholoogias tuleks eristada 3 aspekti (T.Bachmann, 2005): 1. Reklaamteate hedooniline toon. 2. Reklaami vastuvõtva inimese emotsionalne seisund. 3. Reklaami otsene emotsionaalne sisu. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse • Intensiivsuskomponenti • Kestvust • Valentsi Näiteks: • Tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist. • Tugev erutus “väsitab” rohkem reklaami kordumistel. • Madal erutus põhjustab huvipuudust. • Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada.
• kas ja kui palju omatakse lähedasi suhteid • kas inimesel on mõtestatud elu eesmärk • mil määral aktsepteeritakse iseenda omadusi • kuivõrd ollakse sõltumatud oma otsustes Psühholoogiline heaolu väljendab inimese seda poolt, mis teistele jääb esmapilgul märkamatuks. Subjektiivne heaolu on pealiskaudsem ja põhineb rohkem hetke emotsioonidel, mis muutuvad kogu aeg. 25. Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja erinevus, seos tervisega. Hedonism – inimese peamine eesmärk on nauding (sh rõõm ja heaolu) [rahulolu ja õnnelikkus] Eudaimonism – meelelistest naudingutest loobumine, enesepiiramine, askees, sinemine vabadus. [personaalne areng ja täiustumine] 26. Sotsiaalse, tervise- ja inimkapitali mõisted ning seosed tervise ja heaoluga. Sotsiaalne kapital on potentsiaalne inimese vaimse ja füüsilise tervise mõjutaja
Ka positiivsed emotsioonid võivad viia ülesöömiseni (positiivse filmiklipi vaatamisel ajal tarbisid emotsionaalsed sööjad rohkem jäätisekokteili kui negatiivse filmiklipi vaatamise ajal). Positiivsete emotsioonide ajel söömine ilmneb sotsiaalsetes situatsioonides. Tähistamine → suurendada positiivseid emotsioone? Positiivsete emotsioonide ajel suureneb toidu tajutud meeldivus, tervislike toitude tarbimine, motivatsioon toitu nautida. Hedooniline söömine - toidu söömine naudingu tõtttu. Positiivne ja negatiivne emotsionaalne söömine on eraldiseisvad nähtused! Kultuur kui avalikkus Kultuur kui: ➢ inimkollektiivi tegevusmuster ➢ mälu, kollektiivne varamu ➢ ideed, vaimsus, mõttelugu ➢ tunded, emotsioonid ➢ keel, kui tekst ➢ jagatud tähendused, märgisüsteem ➢ protsess ja tegevuste kogum ➢ käitumisvorm
Järelikult: kunstile tuleb läheneda esteetiliselt (nt E-hoiakust lähtuvalt) s. t. igasugune mitte-esteetiline hoiak kunsti suhtes on kunstiteose väärkäsitlemine. 9. Iseloomustage E-hoiaku esteetilisi õigustusviise! Esteetiline õigustamine: E-hoiaku sissevõtmise õigustamine mingi esteetilise perekonda kuuluva nähtusega. esteetiline kogemus, esteetiline väärtus, esteetiline nauding, esteetiline elamus, esteetiline omadus. (...nagu oleks vähe:/) 10. Milles seisneb E-hoiaku hedooniline õigustamine? Hedooniline õigustamine: Vana kr. hdon `nauding'; ,,miks inimesed tahavad kontempleerida kunstiteost kontempleerimise enese pärast? ... Vastus on muidugi see, et me saame sellest tegevusest heameelt, rahuldust, naudingut." Nicholas Wolterstorff (1997: 37-38): Briti filosoofi Roger Scrutoni järgi on objekti nautimise taotlus koguni E-hoiaku üheks tarvilikuks tingimuseks. NB! Esteetikud vaidlevad selle üle, mis eristab esteetilist naudingut mitte-esteetilisest naudingust
Hoiakute mõju käitumisele võib olla väga tugev ja väga nõrk. Hoiak kui molekul sisaldab nii kognitiivseid kui ka afektiivseid representatsioone. Hoiaku afektiivses komponendis sisaldub automaatne käitumisvalmidus. Hoiak, kui ennustus ootus-väärtus mudel. Hoiaku moodustavad uskumused objekti ja tagajärgede seostest (ootused) ning hinnangud tagajärgedele (väärtused). Margihoiakud kujunevad reklaami ja toote poolt esile kutsutud tundeelamuslike seisundite mõjul. Hoiakul on ka hedooniline (meeldiv ei meeldi)komponent Talletatud vs genereeritud hoiakud Definitsioon psühholoogiline kalduvus, väljendatud kui eraldiseisev idenditeet (olemus), milles sisaldub natuke soosingut ja ebasoosingut (Eagly & Chaiken). Genereeritud hoiak sõltub kontekstist, talletatud mitte. Reklaamipsühholoogia lähtub kahest põhisuunast: 1. Olemasolevate hoiakute ärakasutamine. Selleks on vaja head ettekujutust nendest tarbijatest
Need on selgelt ära tuntavad. • Viha • Rõõm • Vastikus • Kurbus • Hirm • Üllatus • Kui reklaam suudab esile kutsuda emotsioone, siis on see hea • Kui reklaam suudab leevendada inimesele ebameeldivaid emotsioone, siis on hea • Kui reklaami toel kujuneb kauba ning meeldiva emotsionaalse seisundi vahele püsiv seos, on hea Reklaamipsühholoogias tuleks eristada 3 aspekti: 1) Reklaamteate hedooniline toon (värv, vorm, heli) 2) Reklaami otsene emotsionaalne sisu 3) Reklaami vastuvõtva inimese emotsionaalne seisund (keeruline ette näha) 1+2= reklaamteate afektiivne kvaliteet Emotsionaalsetes seisundites eristatakse • Intensiivsuskomponenti • Kestvust • Valentsi Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist Madal erutus põhjustab huvipuudust Tugev erutus „väsitab“ rohkem reklaami kordumistel („ ma ei taha seda enam tunda“
Laialdselt on kasutatud semantilise diferentsiaali meetodil saadud hinnanguskaalasid, mis taanduvad põhivaktorile: aktiivsus-passiivsus, potents (jõud), positiivsus-negatiivsus (hinnang). Soodustegurid: 1) Huvi toote liigi vastu. 2) Eelnev reklaamitava margi eelistamine. 3) Reklaami ilmumine trükireklaamina. 4) Isikuga sobiva reklaamiappeleeringu kasutamine. 5) Isikule meeldivate persoonide ja keskkonna kasutamine. Emotsioonide aspektid reklaamipsühholoogias: 1) Reklaamteate hedooniline toon. 2) Inimese emotsionaalne seisund. 3) Otsene emotsionaalne seisund. Reklaami vastu võtva inimese emotsionaalse seisundi sõltuvus: 1) Kordus. 2) Klassikaline tingitud seoste kujunemine - kui meeldivat (ebameeldivat) elamust esile kutsuva objektiga käib ajas ja/või ruumis pidevalt kaasas mingi kindel teine objekt, siis omandab ka see võime iseseisvalt sedasama elamust esile kutsuda. 3) Huumor. 4) Hirmuappeleeringud. 5) Tunnetusprotsesside vahendusel saadud teabe mõjud.
ebasoodsalt (negatiivselt) konkreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel. T.Bachmann. 1994, 2005. orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) Hoiak- on õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus. (Hennessy, 1965) ABC (hoiaku) mudel Nn. Benjamin Bloom'i kolmik (1948): Affective factor/Afektiivne/hedooniline komponent (tunnetel põhinev, eksponeerimisefektist sõltuvad) Behavioral factor/Käitumuslik (teatud käitumise tagajärjest tulenev, kogemuslik) Cognitive factor/Kognitiivne (uskumustel ja teadmistel põhinev) Eelmiste kombinatsioonid Enamik inimese hoiakutest on jälgimise ja õppimise tulemus. Hoiaku muutmine Hoiakuid saab muuta m.h. mõjustamise abil.
Huvi toote liigi vastu; eelnev reklaamitava margi eelistamine; reklaami ilmumine trükireklaamina; isikuga sobiva reklaamiapellatsiooni kasutamine; isikule meeldivate persoonide ja keskkonna kasutamine. Hea reklaam on selline, millel on võime luua ja kestvalt säilitada enda suhtes positiivseid hoiakuid. Emotsionaalsed seisundid reklaami mõju regulaatorina Emotsioonide käsitlemisel eristatavad aspektid : reklaamteate hedooniline mõju, inimese emotsionaalne seisund, otsene emotsionaalne sisu. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse intensiivsuskomponendi kestust ja valentsi. Reklaamipraktika seisukohalt olulised tegurid: 1. kordus 2. klassikaline tingitud seoste kujunemine 3. huumor 4. hirmuapellatsioonid 5. tunnetusprotsesside vahendusel saadud teabe mõjud Enamiku reklaamide puhul, milles on raske leida apelleerimist mõistusele, heale reklaami mäletamisele, toote omadusi kirjeldavatele
kvaliteediga emotsioone. Lähtuvalt sellest, milline on objekti tekstuur, värvus, kuju jne, kutsub objekt esile kas ühe või teise valdava meeleolu/tundeelangu – tegemist emotsioonide hedoonilise tooniga. Hedonism tähistab püüdlust mõnusa, hea oleku, nauditava oleku jms järele. Hedonistlik elustiil on see, kui inimene püüabki ainult mõnusalt ära elada. See viitab sellele, et objektide ja keskkondade hedooniline toon ennustab, näidates nt, et mõned asjad pakuvad naudingut ja mõned mitte (;seda kannavad nt värvid, kujundid, tekstuurid jne). Emotsioonide peamised füsioloogiised alused Emotsionaalsete protsesside peamiseks aluseks on kesknärvisüsteemis nn limbiline süsteem, mis on teatud närvivõrgustik, mille aktiivsust juhivad teatud neuromediaatorid. See on tundlik väliskeskkonna stiimulitele kui ka inimese siseprotsessidele, mis viitavad inimeste füüsilistele protsessidele. Limbiline
Eriti täpselt jäävad melde ärksust tekitavad detailid (suureneb tõenäosus, et kodeeritakse ja hiljem ka ammutatakse), samal ajal ka tähelepanu fookuse kitsenemine. Ilmselt on ’süüdi’ amügdala aktiivsus kodeerimisel - Mis juhtub mälus? – negatiivsete detailide meeldejätmine on parem; rumineerimine – kronoloogilise … kasutamine, seostatakse oma skeemiga ja saadakseruttu läbi töötada - Ärevuse puhul on visuaalsed pildid kergemini ärkavad Hedooniline detektor ja depressiivsus - Keskkonnas on hedooniliselt markeeritud aspektid ja hedooiline detektor arvestab nendega. - Omab nullpunkti (nihked võimalikud), võib vajada hindamist (keskne täidesaatja) teeb valikuid Ka lihtsad stiimulid erinevadafektiivse väärtuse poolest Tajulist ja emotsiooni infot kasutatakse info töötlusel korraga Neuroökonoomika klassika - Coca ja pepsi eelistused
annaabi.ee 
