viibinud sugulastest. Henrik on Harrieti kadumist uurinud 40 aastat ning pole kuhugi jõudnud, ta on palganud mitmeid detektiive ja otsustab veel viimast korda proovida. Henrik ja Mikael sõlmivad lepingu, et kui Mikael proovib välja uurida Harrietiga juhtunu (isegi kui see tulemusi ei anna) ja töötab saarekesel aasta otsa, siis Henrik annab talle kompromiteerivat infot Wennerströmi kohta ja muidugi ka kopsaka rahasumma. Mikael Blomkvist asubki tööle väiksel Hedeby saarel, kus elavad ka mitmed teised selle suguvõsa liikmed, kelle hingedel on mitmeid kuritegusid ja kellel on palju varjata. Et õelad ja valelikud suguvõsaliikmed teada ei saaks, mida Mikael ja Henrik plaanivad, tehakse Mikaelile suitsukatet: väidetavalt kirjutab ta Vangeri suguvõsa kroonikat. Mikael Blomkvist võtab selle ülesande suhteliselt vastumeelselt vastu, kuid vastupidiselt ta ootustele hakkab välja kooruma mitmeid võikaid seiku selle suguvõsa ajaloost.
soe, mujal olid põhiliselt oder, kaer ning rukkis. Lisaks juur- ja aedviljad, nagu oad, herned, kapsas, sibul ja hein loomasöödaks. Viikingid korjasid pähkleid, marju ja humalat, mõnes kohas kasvasid ka virsku- ja ploomipuud. Kõige hinnatumad koduloomad olid veised ja hobused, palju peeti ka sigu, kitsi ning kodulinde. Kauplemiskohad ja linnad: Loode-Euroopa naaberrahvastega pidasid skandinaavlased juba kaubavahetust. Hedeby linn Jüütimaal kerkiski paika, kust pääses hästi nii Lääne- kui põhjamerele. Kaupmehed kogunesid sinna ostma ja müüma. Esialgul olid Hedeby vaid kauplemiskoht, kus püsivalt elas vähe rahvast. Peagi tekkisid töökojad ja kaubakontorid, mis hakkasid varustama kohalikku turgu ning tootma või töötlema kaupa müügiks. Kauplemiskohast kujunes linn. Tavaliselt rajati turupaigad mere või merega ühenduses oleva kiirtee äärde. Kõige hinnalisem kaup oli nahk. Viikingite kodu:
Samal ajal toimus saarel Vangeri suguvõsa kokkutulek, seega peaks mõrvar olema keegi saarel viibinud sugulastest. Henrik on Harrieti kadumist uurinud 40 aastat ning pole seni kuhugi jõudnud ning otsustab veel viimast korda proovida. Henrik ja Mikael sõlmivad lepingu, et kui Mikael proovib välja uurida Harrietiga juhtunu ja töötab saarekesel aasta otsa, siis Henrik annab talle kompromiteerivat infot Wennerströmi kohta ja muidugi ka kopsaka rahasumma. Blomkvist asubki tööle väikesel Hedeby saarel, kus elavad ka mitmed teised selle suguvõsa liikmed, kelle hingedel on mitmeid kuritegusid ja kellel on palju varjata. Et õelad ja valelikud suguvõsaliikmed teada ei saaks, mida Mikael ja Henrik plaanivad, tehakse Mikaelile suitsukatet: väidetavalt kirjutab ta Vangeri suguvõsa kroonikat. Vastupidiselt ootustele hakkab välja kooruma mitmeid võikaid seiku selle suguvõsa ajaloost. Aja möödudes saab Mikael endale abiliseks Lisbethi Salanderi, kes on selle raamatu üks
on järelvalvaja/hooldaja all, sest ta on vaimselt ebastabiilsekstunnistatud. Tegelikult on tegemist maailmatasemel arvutihäkkeriga, kellel on veel fotograafiline mälu, lisbeth on väga kättemaksuhimuline ka. Henrik Vanger on hooliv ja südamlik inimene, oma suguvõsa kõige normaalseim liige. Samas oskab ta inimestega väga hästi manipuleerida. Tegevuskohad Kõik tegevus toimub Rootsis. Stockholmis Raamatu algul Hedeby saar põhisündmustik toimub seal Hedestad _ Hedeby saare lähedal asuv linn Teose probleemid Raamatu orginaalis rootsi keeles olev pealkiri on "mehed, kes vihkavad naisi" ning see sobiks ideaalselt ka eesti keeles sest see lause tegelikult iseloomustabki seda raamatut. Raamatu mees tegelased, nt Lisbeth salanderi hooldaja on pervertsete kalduvustega, Vangerite suguvõsas oli üks nt sarimõrvar kes käitus alandavalt naistega ja mõrvas nad, ja üks sugulastest oli täielik pedofiil seega see raamat räägibki naiste väärkohtlemisest
Viikingid olid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ning laevaehitajad. Nad elasid skaldide ja saagade maailmas, igapäevaelus oli nende ühiskond aga oma aja kohta silmatorkavalt avatud ja demokraatlik. Ühiskond Bondid vabad taluperemehed Odal taluvaldus Träälid orjad Ting kohalik rahvakoosolek Allting maakondade ühiskoosolek Konung hõimu või hõimuliidu pealik Svealased ja götalased hõimuliidud Rootsis Birka, Sigtuna, Hedeby suuremad kindlustatud asulad VanaVene riik VanaVene riigi teket seostatakse tavapäraselt idas tegutsenud viikingite , varjaagidega. VanaVene riik oli paljurahvuseline. Riik koosnes paljudest väiksematest vürstkondadest , mida valitsesid Rjurikute suguvõsa liikmed. Muinasaegse Eesti 6.12. sajandit peetakse Eesti ajaloos muinasajaks. Tänapäeval arvatakse, et ühiskond oli siiski tunduvalt keerulisem. Suure osa elanikkonnast moodustasid vabad maaharijad.
kategoorias ( "The Girl with the Dragon Tattoo") 2009: Anthony kirjandusauhind parima esimese avaldatud romaani kategoorias ("The Girl with the Dragon Tattoo") 2009: Hispaania õigusnõukogu poolt auhind koduvägivalla vastu võitlemisse panustamise eest 2010: Usa Today aasta autori auhind Lisaks on Stieg Larsson esimene kirjanik, kelle e-raamatuid on Amazon.com-is müüdud enam kui miljon. Raamatukaart Tegevuskoht: Rootsis Stockholmis, Hedestadis ning Hedeby saarel. 2 Tegelased: Majandusajakirjanik Mikael Blomkvist, häkkerist gooti tüdruk Lisbeth Salander, Vangerite suguvõsa liikmed - Henrik Vanger, Harriet Vanger, Anita Vanger, Cecilia Vanger, Martin Vanger, Harald Vanger, Isabella Vanger, Birger Vanger, Gerda ning tema poeg Alexander Vanger, Henriku advokaat ning lähim sõber Dirch Frode, Millenniumi väljaande kaasosanik ning Mikaeli occasional lover Erika Berger, Millenniumis disainerina töötav Christer Malm, ärimees Hans-Erik
Karl Suur (768 814). 774 võis Karl Suur panna endale pähe Itaalia valitseja krooni. 801 vallutas ta Barcelona. 782 Weseri lahing. 788 liideti Baieri hertsogkond. 796 vallutas ta avaaride keskse kindluse. 800 Keiser Karl Suur. 812 Michael I ja Karl Suure rahuleping. 817 jagas Ludwig I Vaga impeeriumi poegade vahel. 843 Frangi riik oli lõplikult jagatud kolmeks. Normannid = Varjaagid. Tähtsad viikingite kaubalinnad: Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna. Rootsi jagunes: Svealased, götlased. 790 inglismaad rünnatakse esmakordselt. 846 viikingid tungisid pariisi. 911 Normandia hertsogkond. 1071 Sitsiilia kuningriik. 874 islandi asustamine. 10 saj avastatakse gröönimaa. 1000 viikingid jõuavad P-Ameerikasse. Jumalad: Thor, Oden, Frej, Freja, Loke. 829 munk Ansgar läheb rootsit ristima. 610 Muhameed saab jumalalat läkituse. Haridziidid, sunniidid, siiidid. 691 Omari mosee Jeruusalemmas
Laevkonnad,1 laev, jaguneb istekohtadeks, rühm taluseid, 1 mees. Lääneteed- taanlased, norralased. Inglismaa, Frangi riigi alad, Itaalia, Hispaania, Portugal, Aafrika. 856- vallutati Pariisi eeslinnad, kuningas maksis suurt lunaraha. Frangi riigi valitsejad hakkasid viikingitele läänistama maid, et lepitust otsida. 911- Normandia hertsogkond. 1071- Sitsiilia kuningriik Idateed- rootslased. Venemaa, Bütsants, Kreeka Tähtsamad kaubalinnad Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna Ühiskondlik olukord: Feodaalsuhted arenesid aeglasemalt ja riikide teke hilines, põhjus, põhjamaise põllumajanduse madal arengutase. Skandinaavias puudus hilise Rooma orjandusliku korra mõjutused ja Suur rahvasterändamine ei paisanud ühiskonnakorraldust segi. Siiki varanduslik diferentseerumine. Olid väljakujunenud maakonnad alajaotustega ja moodustanud hõimude ühendused. Rootsis- svealased ja götalased. Kummagil oma kuningas, nii maakondadel kui ka jaotustel
Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja käsitöökeskusi oli Jüütimaal praeguse Schleswigi lähedal asunud Hedeby. Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna, mis hävitati. Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid
Elatuti peamiselt põlluharimisest, klassifitseerimist ei olnud. Enamus vabad inimesed, elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed e bondid. Kogukonna ühisasju otsustati tingidel ja maakondade asju alltingidel. Ülikuseisuses bondide seast valiti kongulid, kellest tähtsamad said maakondade ja liitude juhiks. I at suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Järk-järgult kujunes välja regulaarsete kauplemiskohtadena kindlustatud asulad. Tuntuimad Birka, Sigtuna, Hedeby. 6. Miks algasid Viikingite vallutusretked? Kuhu jõudsid välja? Kuidas neid erinevates maades nimetati? Elanike kasvades andis suurenes maapuudus, hakati tegelema kaubanduse ja mererööviga. Kujunesid Viikingite salgad. Kes hakkasid regulaarselt rüüstama Lääne-Euroopat. Jõudsid välja Islandilt Gröönimaale ja Põhja-Ameerikasse, Venemaale, Lõuna-Euroopasse, Musta mere äärde. Lääne-Euroopas normannid, Ida-Euroopas varjaagid. 7. Ülevaade skandinaavlaste religioonist ja kultuurist
Arengud relvastuses: 4. saj-st mõõgad tavarelvad (mitte vaid kõrgaristokraatial), viskekirved Sõjaline “väljaõpe” sageli Rooma leegionides Põhjala 7.-10. sajand Üldine kronoloogiline jaotus: Vendeliaeg (Vendeli kalmistu järgi) – 7.–8. Saj ja viikingiaeg – 9.–10. sajand (Eestis aastani ca 1050) Merele suunatud liikumine, ekspansioon Kaubavahetus idaaladega, viikingiaegsete linnade kujunemine – nt Taani ja Põhja-Saksa aladel esimesed teadaolevad (Birka, Hedeby, Kaupang, Vana-Laadoga, York jt) Hedeby (8.–11. Saj) – valliga ümbritsetud territoorium 6 ha, valli pikkus 1300 m, paiguti 10 m kõrgune Rauaaeg vältas sõltuvalt piirkonnast 1300-1700 aastat. Keskused ja ääremaad. Perioodi esimesel poolel oli keskne Vahe-mere ruum, siis Põhjala ja Läänemere idakalda maade rauaaja lõpu keskused olid pigem keskaegsed germaanlaste riigid Majandussuhted – kaubateed kujunevad pidevalt ümber, samuti tõuseb teatud kaupade
· Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased, kes mitme sajandi jooksul rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubulinnu ning asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud 800-1050 · Viikingite nimed: Läänes normannid, paganad, Inglis. Taanlased, Ida-Eur. Nim. neid varjaagideks. · Eri kihtide esidajad: talupojad, elukutselised, kuningad kes olid alla jäänud maa pooliitilise yhendamisega seotud võitlustes. · Tähtsad kaubalinnad: Jüüti ps. Hedeby, Rootsis Birka ja Helgön, hiljem Sigtuna. · Enne viikingiaega oli Skandin. Välja kujun. maakonnad oma alajaotustega ja moodustunud hõimude yhendused. Rootsi jagunes svealaste ja götalaste vahel. Kummalgi oma kunn. Ka nende maakondadel ja osalt nende jaotistelgi. · Sisevõitlustest annavad tunnistust linnused Laevad ja retked · Retkede laevad lahtised merepaadid. Lainete eest katisesid parraste kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid. · Mast nelinurkse purjega
Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja käsitöökeskusi oli Jüütimaal praeguse Schleswigi lähedal asunud Hedeby. Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna, mis hävitati. VIIKINGITE VARUSTUS JA SÕJARETKED Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid
okt Normandia hertsogi William I'ga (=William Vallutaja) prantslaste mõju kultuurile, keelele; prantsuse parunid ja ametnikud 6. Viikingid 800-1050 (viikingid, taanlased, normannid, varjaagid, paganad) Skandinaavia kaupmehed ja sõdalased talupojad, kes põllutööde vahepeal endale elitist teenisid röövi ja vallutustega nooremad perepojad, kellel see oli elukutseks, sest talu neil ei olnud palgasõdurite salgad kuningad, väepealikud linnad Hedeby, Birka, Sigtuna ... igapäeva elus orjandus puudus ja rahvasteränne neid ei puudutanud Rootsi jagunes kahe hõimkonna vahel: svealased ja götalased Madalad laevad (võimaldas jõgedel sõita), 40-60 meeskonnaliiget, orienteerumine taevakehade järgi, laevkonda varustas mandrilt kogukond Julmalt vallutasid/rüüstasid Prants. Ingl. Hisp. Port. Aafrikast Bütsantsini väljakujunenud ida- ja lääneteed
hiiglaslikust kääpast, kahest ruunikivist, suurest kivilaevast ning kirikust. Kuningas Harald rajas ka vähemalt neli täpselt ringikujulist ja korrapärast ringvall-linnust, neist tuntum on Trelleborg Sjællandil. Jätkus piirikaitsevalli Danevirke tugevdamine. Harald Sinihamba ajal 10. sajandi keskel sai Taanist ametlikult kristlik riik. Tänu kaubanduse arengule tekkisid viikingiajal Skandinaavias linnad (ainsana oli varem asutatud Ribe). Taani tuntumad viikingiaegsed linnad on Hedeby ja Århus. Uusaeg Järgnevate valitsejate, Frederik II ja Christian IV ajal muutus Taani taas üheks kõige võimsamaks riigiks Läänemere piirkonnas. Tänu kasvavale kaubandusele Läänemere ja Põhjamere vahel olid oluliseks sissetulekuallikaks Øresundi tollid. Põhjamaade seitsmeaastane sõda (15631570) ning Kalmari sõda (16111613) Rootsiga kindlustasid veelgi Taani positsiooni Läänemerel
Müüdi või vahetati põllusaadusi või valmistatud raudesemeid. Võimaluse avanemisel rünnati mereretkedel võõraid laevu või rüüstati naabermaid. 2. Osalt oldi ka elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegevusalaks pere noorematele poegadele. Neil oli valida, kas jääda koju või minna viikingiks. Sageli värvati neid ka palgasõdurite salkadesse. Läänemeremaade tähtsamad kaubalinnad olid Jüüti ps Hedeby, Rootsis Mälareni järvel Birka ja Helgön, Sigtuna. 3. Viikingiteks siirdusid ka kuningad, kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendamisega seotud võitlustes. Erinevalt Lääne-Euroopast puudusid Skandinaavias hilise Rooma orjandusliku korra mõjutused ning ka Suur rahvasterändamine ei paisanud olemasolevat ühiskonnakorraldust segi. Palju on aardeleide, eriti kulda. Enne viikingiaega olid Skandinaavias välja kujunenud maakonnad ja moodustanud hõimude ühendused
· Hakkas tekkima varanduslik kihistumine · Elati enamjaolt suurte taluperedena, juhtisid taluperemehed ehk bondid · Kohalikud koosolekud- tingid; osalesid bondid · Maakonna ühiskoosolekus- alltingid · Kogukondade pead-konungid · Kujunesid välja kaks suurt hõimu- götalased ja svealased · Meresõdi ja kaubavahetuse osatähtsus suureneb · Rüüsteretked · Kauplemiskohad- Birka Sigtuna, Hedeby · Kuna polnud palju maad tekkisid merekaubandusega tegelejad ja mereröövlid ehk tekkisid viikingite salgad. · Lääne-Eurooplased nimetasid skandinaavlasi normannideks ja Ida-Euroopas nimetati neid varjaagideks · IX sajandil asutasid norralased Islandi ja Põhjameresaared · Erik Punase juthimisel põgeneti Gröönimaa lõunarannikule- karjakasvatus · Leif Eriksson- Põhja-Ameerika, ei püsinud
40% kaubalaeva kõrgusest oli pealpool veepiiri. Viikingiaeg - laevad Jõetranspordiks mõeldud laevad olid kergemad ja mahutasid vähem ning neid võis lühiajaliselt kanda ühest kohast maismaal teise kohta. Suudeti sõita vastutuult. Norra rannikust Inglismaa idaossa sõideti heal juhul 1-1,5 päevaga. Viikingiaeg- linnad Enamus inimesi elas üksiktaludes, kuid kujunesid ka linnalised asulad. Birka kesk-Rootsis Sigtuna kesk Rootsi Hedeby Lõuna-Taanis Kaupang - Norra Viborg Odense Roskilde Lund Södertälje Visby Viikingiaeg - linnad HEDEBY- põhjamaade kõige lõunapoolsem linn. Ligidal oli Danevirke, teised rahvad ja oluline Jüütimaad läbiv kaubatee. Esmamainimine 804. a. 24 ha Linna ümbritses poolringikujuline vall. Läbikaevatud 7%; leitud 340 000 eset. Viikingiaeg - linnad BIRKA Rootsi suurim linn. Björkö saar Mäläreni järves 30 km Stockholmist läänes. 8
5. Lääne-Euroopa poliitiline killunemine ja alused tänapäeva suurriikidele 6. Feodaalsuhete ja pärisorjuse kujunemine(Martell, Viikingid Miilist päritolu on taanlased, rootslased ja norralased? Germaani hõimud Miks ei kujunenud enne ristiusustamist püsivat riiklust? Kohalikud valitsejad ja ka rahvas ei pooldanud kuningavõimu ning ainult ristiusk sai tugevdada kuningavõimu. Tähtsamad linnad? Birks, Sigtuna, Hedeby Mis on viikingiaeg? Elanikkonna kasv Mis põhjustas viikingite väljarännet? Millised viikingite riigid tekkisid väljaspool skandinaaviat(96)? Inglismaa ja Island, Gröönimaa Skandinaavia tähtsamad jumalad ja monodeismi tekkimine? Aasid ja Vaanid. Sõja ja päikesejumal Odin, piksejumal Thor ja viljakusjumal Frej Kiri, tähtsamad teosed, mütoloogia? Skandinaavi rahvaste mõju kultuurile?104 Eesti ajalugu Pronksi aeg eestis 1500-600 Asva kultuur
lõunapoolsed götalased, see ei tähendanud püsiva riikluse olemasolu. Kogukonnad olid sõltumatud, ning konungid jätkasid rikkuse ja võimu pärast võitlemist. o Hiljem suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Käidi rüüsteretkedel naabermaades ja varastati võõrastelt laevadelt. Kujunesid regulaarsed kauplemiskohad, kuhu asus käsitöölisi. Tuntuimad olid Birka, Sigtuna ja Hedeby. o Elanikkonna kasvades andis tunda maapuudus, ning ilmajäänutele ja võitluses allajäänud konungitele jäi kaubandus ja mererööv, millest kasvasid välja viikingite salgad. 7-9 sajandi ajal hakkasid viikingid ehk normannid rüüstama killustunud Lääne-Euroopat. Ida-Euroopas, kus käidi kauplemise eesmärgil tunti neid varjaagide nime all. o Norralased asustasid Põhjamere saared ja Islandi. Hiljem
kindlustusi ning lisaks neile on sageli linnamüüri ees vallikraav või muu veetõke. Vallikraavi üheks eesmärgiks on vastase ligipääsu raskendamine, kuid teiseks ning võib-olla veelgi olulisemaks eesmärgiks on rammimisseadmetega ega piiramistornide abil linna siseneda. Rammimisseadmetega üritati linnamüüri auk teha ning seeläbi sisse saada, piiramistornid sai lükata müüri äärde ning seeläbi ülevalt ligi pääseda. Üks uhkemaid valle on Hedeby/Haithabu linna ümber, vall on üle 1000 m pikk ning peaaegu 10 m kõrge. Esimesed linnamüürid kerkivad 12. sajandil, kuid linnamüüride rajamise põhiperioodike 13. sajandi II pool ning 14. sajand. Eestis on on kivist linnamüürid kindlasti olnud kuuel linnal: Tallinn, Narva, Uus-Pärnu, Viljandi, Haapsalu ja Tartu. Paide, Rakvere, Vana-Pärnu ning Kuressaare koha pealt ei ole arheoloogid kindlad. Paidet on näiteks väga vähe uuritud, kuid siiamaani ei ole andmeid
Skandinaavlased on isiklikult vabad, elati taluperedena, kus peremees ehk bond lahendas kohalike probleeme koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk alltingidel, kus valiti ka pealikud ehk konungid. Aeg-ajalt kasutasid pered ka orjade tööd. Skandinaavlased hakkasid 1. aastatuhande teisel poolel järjest enam tegelema meresõiduga, st. kaubavahetusega, kalapüügiga, röövimisega. Tekkisid kindlustatud kauplemiskohad linnad Birka, Sigtuna, Hedeby. Paljud pered hakkasid elatist teenima röövimisega. Viikingid, normannid, varjaagid. Viikingite retked jõudsid põhja poole. 9. saj. jõuti Erik Punase juhtimisel Gröönimaale, kus lõunarannik sobis karjakasvatamiseks. Asustuskeskus seal keskaja vältel kuni kliima jahenemisele 15. saj. Aastal 1000 jõudsid viikingid Leif Erikssoni juhtimisel Põhja-Ameerikasse. Normannid Lääne-Euroopas. 9. saj. muutusid viikingid kristlikele maadele tõeliseks nuhtluseks
Müüdi või vahetati põllusaadusi, aga ka raudesemeid. Kui avanes võimalus, rünnati võõraid laevu või rüüstati naabermaade rannikuid. 2. Osalt olid viikingid juba elukutselised. Viikingiteks läksid eriti pere mooremad pojad, sest tavakohaselt pärandas isa talu tervenisti vanemale pojale. Tähtsamad kaubalinnad olid Jüüti poolsaarel Hedeby, Rootsi Mälareni järvel Birka ja Helgön, hiljem Sigtuna. 3. Viikingiteks siirdusid ka kuningad, kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendamisega seotud võitluses. Kuigi polnud feodaalkord veel välja kujunenud, oli varanduslik deiferentseerumine viikingiretkede tulemusel juba toimunud. Sellest annavad tunnistust arheoloogilised materjalid
maakondade ühiskoosolekutel ehk alltingidel. Ülikuseisusese tõusnud rikkamate bodide seast valiti omakorda kogukondade pealikud konungid, kellest tähtsamad said omakorda tervete maakondade ja nende liitude juhtideks. I aastatuhande teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrval rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Kauplemiskohtadena kerkisid esile näiteks Birka ja hiljem Sigtuna ja Hedeby. Elanik kord kasvas ja tuli maapuudus. Taluperede noroemad pojad kellel kodus maalvaldust ei nappinud pidid elatist otsima kaubandusest ja mereröövist. Röövsaaks huvitas ka sisevõitluses alla jäänud konungeid, kellest paljud varustasid oma kulul laevu ja mehitasid neid saagihimuliste meestega. Nii moodustusid viikingite salgad. · usund ja kultuur Skandinaavlased austasid lodousjõude, eriti päikest, loodusobjekte(puid, jõgesid ,allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid
allmän bemärkelse . Lars Norén (1944-) räknas som en av efterkrigstidens främsta svenska dramatiker. Natten är dagens mor (1982) Några viktiga författare Sven Delblanc (1931-1992) var en mångsidig författare som debuterade redan på sextiotalet. Han har använt sig av såväl agentromanens som pikareskromanens mönster i sin tidiga produktion och även skrivit rapportböcker. Mest känd är han nog för sina Hedeby-böcker, som filmatiserats för TV. Dessutom har han skrivit en roman som tangerar fantasy-genren; Gunnar Emanuel (1978), en bok som handlar om tidsförskjutning . Kerstin Ekman (1931-) började sin karriär som deckarförfattarinna på sextiotalet. Väl överenstämmande med tidsandan blev hennes första vanliga roman, Menedarna (1970), en dokumentär om Joel Hillströms (Joe Hill) liv. Hon fortsatte med en historisk romanserie om
annaabi.ee 
