Tähtsamad ühendid: divesiniksulfiid(H2S), väävelhape(H2SO4), vääveltrioksiid(SO3), Püriit(FeS2). Lämmastik Lihtainena õhu koostises, paljudes ühendites, valkude koostises. Saamine: Vedela õhu destillatsioon, NH4NO2 lahuse keetmisel. Omadused: Ei reageeri teiste ainetega, värvitu, lõhnatu, maitsetu, vees lahustuv, ei põle, lahjendab õhku. Ühendid: Ammoniaak(NH3), Tsiili salpeeter(NaNO3). Oksiidid: N2O(naerugaas), NO, NO2, N2O5, HNO3(lämmastikhape), HCN(vesiniktsüaniidhape). Fosfor Looduses esineb ühenditena fosforiitide ja apatiitide näol. Allotroobid: Valge ja punane fosfor. Valge: vahataoline, vees ei lahustu, helendab pimedas, peenestatult süttib toatemperatuuril, väga mürgine. Nahale sattudes põhjustab mürgistust, haavandeid. Punane: Tumepunane, pulber, tekib valge fosfori soojendamisel õhu juurdepääsuta. Vähem tuleohtlik, ei helenda, pole mürgine, lõhnatu. Õhu juurdepääsul kuumutades sublimeerub ja tekib valge fosfor.
- ( = kH p) - - , /; - . , ; kH - . , (NH3, SO2, CO2). - E = mc2, - , .; m - , 2.9979 10-8 / - , . 2, 2, N2 S2. - . . : - . [ H ] [OH ] = 1,00 10 + - -14 = K H 2O , 2 . (G) . K. , 100 . : , , , ( : =647,4, =2,2*107 (218)). (). ((HNO3, H2SO4), (HCl, H2S, HCN)). , . 0 , (Sn. Ni, Cu ). . . , (2, 2, N2, HNO3, CO2) . , 6,02 10 23 (, , .) .. , 12 12. (, /) . () , 1 (1 3) . () - . - . , . , , , , . : 273 (0°), 760 = 1 = 101325 Pa, 1 : V=22,4 /. - . - - . (n) 1 . . , , ( )
Oksühemoglobiin kuidas võib muutuda? Nt, et on seotud mõne teise ühendiga, moodustades püsivama ühendi. Hemoglobiini ühend COHg karboksühemoglobiin. Vingugaasimürgituse põhjsutajaks on CO, hemoglobiini langeb selle tõttu transpordist välja, kudedes tekib hapnikuvaegus, (tundlikeim on aju!), kui inimene õnnestub päästa, siis jäävad ahjukahjustused. Kui inimene teadvuseta, siis päästa ei saa. Ohtlik on hingamine sinihappega HCN. HCn halvab ülikiiresti rakuhingamises osalevaid ensüüme ja sekunditega tekib mürgistus, teadvus kaob ja ülikiire surm. KCN kaaliumtsüaniid. Rasputini mürgitamine tal oli mao alahappesus! CO2 transport CO2 transport saab toimuda kolmel erineval viisil. Kõige rohkem CO2 transporditakse erütrotsüütides süsihappe kujul. 1)Süsihappe dissotsioeerub Co3-ks ja H2O-ks ja omakorda tekivad esialgu .........[CO2 + H2O -> H2CO3] - 60% 2) Hb + O2 -> hb CO2 ; 30 %
Lämmastikhape HNO Nitraat NO Lämmastikkushape HNO Nitrit NO (orto)Fosforhape HPO Fosfaat PO³ Süsihape HCO Karbonaat CO² Vesiniksüaniidhape e. HCN Tsüaniid CN sinihape Ränihape HSiO Silikaat SiO² Metaanhape e. HCOOH Metanaat HCOO sipelghape Etaanhape e. CHCOOH Etanaat CHCOO äädikhape Etandiithape e. (COOH) Oksalaat CO²
HNO3 NO3- LÄMMASTIKHAPE NITRAAT TUGEV H2SO3 SO32- VÄÄVLISHAPE SULFIT NÕRK H2SO4 SO42- VÄÄVELHAPE SULFAAT TUGEV H3PO4 PO43- FOSFORHAPE FOSFAAT NÕRK H3PO3 PO33- FOSFORISHAPE FOSFIT NÕRK H2CO3 CO32- SÜSIHAPE KARBONAAT NÕRK H4SiO4 SiO44- RÄNIHAPE SILIKAAT NÕRK e. SiO32- H2SiO3 HCN CN- SINIHAPE e. TSÜANIID NÕRK VESINIKTSÜANIIDHAPE H3AsO4 AsO43- ARSEENHAPE ARSENAAT NÕRK HClO3 ClO3- KLOORHAPE KLORAAT TUGEV H3BO3 BO33- BOORHAPE BORAAT NÕRK
H2CrO4 kroomhape Kromaat K2CrO4 H2CrO7 dikroomhape Dikromaat K2Cr2O7 HMnO4 permangaanhape Permanganaat KMnO4 (HPO3)n metafosforhape Metafosfaat (KPO3)n (H2SiO3)n metaränihape Metasilikaat (Na2SiO3)n H3BO3 boorhape Boraat K3BO3 HClO4 perkloorhape Perkloraat NaClO4 HCN sinihape; Tsüaniit KCN vesiniktsüaniidhape HOOCCOOH etaandihape Oksalaadid
2.Analoogilised or-erinev ehitus ja päritolu,kuid ül. On sarnane.3.Rudmentsed-elundid millel puudub ülesanne/mandunud. 4.Molekulaargeneetika- geenide ja DNA uurimine. 5.Biograafia-.liikide levikut uuriv 6.Sordi ja tõuaretus- Elu teke maal.: 1.loodud,2.Isetärganud,3.transporditud. Eluareng Maal: 1.Suur pauk,2.Päikese sünd,3.Maa sünd. Füüsigaline evolu-keemiline evol(RNA-DNA Rakk)-bioloogiline evol Ürgatmosfäär sisaldas:UV,Radiaktiivsus kiirgus,kõrgetemp:NH3,Ch4,N2,H2S,CO,CO2,HCN. Ürgookean:CH4,NH3,H2S,HCN,CO,H20=H2CO3,C6H2o6, Rakus-valgumolekulid,rasvamolekulid. RNA-DNA-RAKK Rakk prokarioot e eeltuumne.-heterotroofid(toitu elukeskkonnast,fotosün baktereid).siis alles autotroofid. Eukarioot-epäristuumne(endosümbioosi tagajärg,membraani sissesopistumine)`=Hulkraksed organismid-taimed,seened,protistid.Taimede loomade spetsialiseerumine kekkonnast. Antropogeen-Inimese välja kujunemise ajastu. Taimeriigi evol jada.
omadused C + O2 CO2 hapnikuga Si + O2 SiO2 C + Ca CaC2 (karbiid) metalliga Si + Ba Ba2Si (silitsiid) C + 2H2 CH4 vesinikuga Si + 2H2 SiH4 (praktiliselt ei toimu) C + 2Cl2 CCl4 mittemetalliga Si + 2F2 SiF4 C + ZnO Zn + CO aluselised Si + 4NaOH Na4SiO4 + 2H2 Ühendeid Mittemetalliühenditest tähtsaim HCN m · SiO2 · n · H2O vesiniktsüaniidhape e sinihape m=1 ; n=1 H2SiO3 (metaränihape) mõrumandli lõhnaga m=2 ; n=1 H4SiO4 (ortoränihape) värvuseta kvarts SiO2 vedel asbest (soojusisolatsiooni nõrk hape
Tugevad Nõrgad pped ta oni- oni- Sisaldavad Ei sisalda 1 vesiniku Mitu vesiniku HCl, HBr, H2CO3, hapnikku hapnikku molekul molekuli HI, HNO3, H2S, H2SO4 H3PO4, HCOOH, HCN, HF Hapete saamine: 1. Happeline oksiid + vesi Omadused: 1. Reageerivad alustega 2. Reageerivad aluseliste oksiididega 3. Reageerivad metallidega Alus – aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone Leelis – tugev alus Aluste saamine: 1. Tugevalt aluseline oksiid + vesi 2. Leelismetall + vesi 3. Vees lahustuv sool + leelis Sool – aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest NaHCO3 Söögisooda
kuningas Friedrich Suur. Saavutused Scheele oli 18. sajandi tuntud eksperimentaator. Ta avastas 1772 hapniku ("tuliõhu"), sai 1773 lämmastikku ja tegi kindlaks, et õhk on kahe komponendi segu, kuid ei suutnud koostist määrata. Ta avastas või valmistas baariumi, kloori ja mangaani (1774), molübdeeni (1778) ja volframit (1781), oksiide (BaO, MoO3, WO3) ja happed (vesinikfluriid HF, vesiniksulfiid H2S, vesiniktsüaniidhape HCN, arseenhape H3AsO4, sidrunhape, glütseriin). Samuti töötas ta välja pastöriseerimisele lähedase menetluse. Kuna ta ei avaldanud kohe oma töid, läks avastajaau vahel teistele. Koos teiste teadlastega töötas ta välja fosfori saamise meetodi luudest ja avastas söe võime siduda gaase. Ta viitas esimesena võimalusele, et raual, vasel ja elavhõbedal esinevad ühendeis erinevad oksüdatsiooniastmed. Kirjandus
tugevates elektrolüütides üle 30%. Nõrkade hapete puhul dissotsatsiooni määr sõltub konsentratsioonist, lahuse lahjendamisel dissotsatsiooni määr suureneb. Temperatuuri tõstmisel dissotsatsioon suureneb. 2.Ioonvõrrandid: 3 tingimust, kas tekib sade, vesi või gaasiline aine. 3. Tugevad elektrolüüdid: Happed: HI, HBr, HCl, HNO3, H2SO4 Alused: LiOH, NaOH, KOH, Ba(OH)2, Sr(OH)2 4. Nõrgad elektrolüüdid: Happed: HNO2, H2F2, HCOOH, CH3COOH, HCIO, HCN, H2S, H2CO3 Alused: Zn(OH)2, Mg(OH)2, Fe(OH)3, C2H5NH2, NH3·H20 5. Neutralisatsioonireaktsioon: Happe ja aluse vahelised reaktsioonid, tekivad sool ja vesi. 1. Tugeva happe ja tugeva aluse vaheline reaktsioon kulgeb täiesti lõpuni. 2. Nõrk aluse ja tugev hape kulgeb praktiliselt lõpuni. NH3·H20 + H+(/) => NH4+(/) + H2O 3. Nõrk hape ja nõrk alus toimub vaid osaliselt 6. Soolade hüdrolüüs: · Soolade keemiline reaktsioon veega.
(vahel märgitakse ka noolega ). Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid: lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandatakse) Kokku jäetakse: o gaasid jt mittedissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2,MnO2 jt) o vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt) o vesi H2O ning muud vähedissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 H2O, CH3COOH jt) o kompleksioonid ( [Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3 jt) laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool (ülaltoodud näites vasakul 2*(1) + 2 = 0, ka paremal laeng puudub). Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Kulgemise peamised põhjused 1. Sademe (vähelahustuva ühendi) teke: BaCl2 (aq) + Na2SO4 (aq) BaSO4 (s) + 2NaCl (aq) Ba2+ (aq) + SO4 2 (aq) BaSO4 (s) 2
() . ( 80-100%) (HCl, : HBr, HI, HNO 3, H2SO4), 1 2 (NaOH, KOH, Ca(OH) 2,), . - . =1,0010 -14= . 2, 2 ( < 30%) , NH3, , , (HCOOH, CH3COOH), (HF, H 2S, HCN, H2CO3, ( , H3PO4, H2SiO3). . ) ( ) - , (H2O, C2H5OH, NaCl) , () . (, , ) . - , : , ( - ). , , +. . : , , ,
H3PO3 phosphorous H2C2O4 oxalic HClO4 perchloric HCl hydrochloric HClO3 chloric HBr hydrobromic HClO2 chlorous HF hydrofluoric HClO hypochlorous HI hydroiodic HCN hydrocyanic H2SO4, HClO4, HClO3, HNO3, HCl, HBr, HI can be considered to be strong acids, ionizing completely in most cases; the rest are weak acids. r2 f:filescourses1110-20other 2010 filesoxnumber.docx1/28/2010 2
(toimelt nikotiinile ja kuraarele lähedane aine, mis põhjustab KNS-s ülenevat paralüüs) ja atropiin. Koniin läbib kergesti naha ja on täiskavanule toksiline annuses >0,1g. Kõige rohkem sisaldavad koniini valmimata viljad (kuni 2%). Taimed, mis kasvad varjulistes ja pimedates kohtades on mürgisemad kui päikese käes kasvanud. Muud mürgid Paljudes teistes taimedes võib leida ka: rakumürki - alkaloid kolhitsiini(harilik sügislill) sinihapet (HCN)(luuviljad) meseriini(harilik näsiniin) paristifiini, paridiini(ussilakk) konvallatoksiin (südameglükosiid), konvallasiid,konvallariin(maikelluke) oleandriini, neriini(oleander) Teised mürgised taimed Kibe tulikas (Ranunculus acris) Võsaülane (Anemone nemorosa) Harilik sinilill (Hepatica nobilis) Harilik kukehari (Sedum acre) Kuutõrverohud (Polygonatum) Maavitsad (Solanum) Siumari (Actaea spicata) Sookail (Ledum palustre) Tänan kuulamast!
molekule, nad dissotseeruvad lahustumisel täielikult. Need on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdrooksiidid, anorgaanilised happed. Happed: HI, HBr, HCl, HNO3, H2SO4 Alused: LiOH, NaOH, KOH, Ba(OH)2, Sr(OH)2 Soolad: NaCl, KCl Nõrk elektrolüüt: · Nõrgad elektrolüüdid on osaliselt dissotseerunud. Dissotsatsiooni määr on väiksem kui 5%. Eelkõige alused ja happed. Happed: HNO2, H2F2, HCOOH, CH3COOH, HCIO, HCN, H2S, H2CO3 Alused: Zn(OH)2, Mg(OH)2, Fe(OH)3, C2H5NH2, NH3·H20 DISSOTSIATSIOONIVÕRRANDID · Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses (võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0). Elektrolüüdi lahus saadakse tavaliselt soola lahustamisel lahustis (nt vees) lahusti ja soola termodünaamilise koostoime tõttu dissotseeruvad (lagunevad) soola osakesed positiivsete ja negatiivsete
Leidub ka väga vähe aeroioone. 5. millistel juhtudel ioonreaktsioonid lähevad lõpuni, iga korral näide. v: 1)tekib vähelahustuv sade: Ag*+Cl´= AgCl(t) 2) tekib lenduv ühend: SO3´+2H*= So2(g) +H2O* 3) Kompleksiooni moodustumine: Au3*+4Cl´=[AuCl4]´ 4) Vähedissotsieeruva ühendi teke: a) neutralisatsioonireaktsioonid (tugev hape + alus) h*+oh´= H2O b) nõrga happe väljatõrjumine (tugeva happega) H*+ CH3COO´=CH3COOH H*+CN´=HCN 6. entroopia valem läbi tõenäosuse v: entroopia ehk S=( R/Na)x ln W (tõenäosus on W) 7.Mendelejevi perioodilisuse definitsioon v: Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate ja keeruliste kehade (liht- ja liitainete) omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. II rida 1. Ideaalgaas v: lihtsustatud mudel, mis aitab mõista funktsionaalseid seoseid gaaside rõhu, temperatuuri ja ruumala vahel. PV= nRT ehk PVm=RT (sest VM= V/n) 2
Selgita endosümbioosi teooriat evolutsiooni seisukohalt? Eukarüootsed e. päristuumsed rakud tekkisid endosümbioosi teel. Üks suurem rakk ,,neelas" alla teisi teisi, mis hiljem kaotasid iseseisva rakuelu, ning jäid eksisteerima organellidena (mitokonderid, kloroplastid.) Milline oli Maa algne atmosfäär ja millised pidid olema esimesed elusorganismid, et ellu jääda? Atmosfäär: vesinik H2, lämmastik N2, ammoniaak NH3, vesiniktsüaniid HCN, metaan CH4, süsinikmonooksiid CO, süsinikdioksiid CO2, vesiniksulfiid H2S, veeaur H2O. Organismid: ainuraksed, kahepaiksed. Miks ei ole elu isetärkamine Maal praegu võimalik? Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse käsitluse ees? See ei ole kunagi võimalik olnud. Ka alguses oli olemas juba midagi, millest hakkas elu arenema. Et elu tärkaks, peab seda mõjutama miski muutuma või tekkima. Tingimused, mis olid 3 mljr. aastat tagasi on nüüdseks kadunud
Elektrolüüdid happed, alused ja soolad. Dissotsiatsioonimäär () ioonideks jagunenud molekulide arvu suhe üldisesse lahuses olevate molekulide arvusse. =ioniseerunud molekulide arv/kogu molekulide arv lahuses. Tugevad elektrolüüdid enamus sooladest, happed: Hci, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4; mõned hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ba(OH)2. Nõrgad elektrolüüdid H2O, NH3(NH4OH); üksikud soolad: HgCl2, HgBr2; enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, CH3COOH, (COOH)2; happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, HClO, H3PO4; amiinid: CH3NH2 (metüülamiin), C6H5NH2 (fenüülamiin, aniliin). DISSOTSIATSIOONIKONST. Khape=[H+]*[A-]/[HA]. Mida suurem on K, seda tugevam on hape või alus. Ionisatsioonikonstant pKhape= - log(Khap) (Khape=10-pKhape). Ioonide näiva, efektiivset kontsentratsiooni, mis iseloomustab lahuse tegelikke omadusi, nimetatakse aktiivsuseks (a). a= i * CM i iooni aktiivsustegur; CM mol/dm3. Ioonitugevus =½(C1z12+C2z22+...+Cnzn2). (<0
Polümeermaterjale. Soojuse, valguse ja õhuhapniku mõjul kõrgmolekulaarsed ained vananevad ning ümbritsevasse keskkonda eritub mürgiseid ja lõhnavaid aineid. Linnaõhk on saastunud, kuid eluruumid võivad olla veel küme ja rohkemgi korda saastunud. Maailma statistika kinnitab, et enamik kahjutules hukkunuist on surnud tehistmaterjali põlemisel tekkinud mürgiste ainete tõttu. 10. Loetle ühendeid, mis satuvad kopsudesse suitsetamisel. CO, CO2, HCN, SO2, H2S, NOX, CYHX 11. Milles seisneb kasvuhooneeffekt? Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust (0.4-4 µm), aga neelab tugevasti
Riina Aav, Kristiina Kreek 6 Analüütilise keemia näidisülesanded 2013 12. Leidke 0.050 M NaCN lahuse pH. Lahendus: - CN on nõrk alus, vesilahuses kirjeldab tema hüdrolüüsi järgmine tasakaal: - - CN + H2O HCN + OH, Algselt oli lahusesse lisatud 0.050 mooli NaCN liitri lahuse kohta, tasakaalu saabudes, hüdrolüüsus alus vastavalt hüdrolüüsikonstandile, seega tsüaniidi moolide arv liitris vähenes täpselt nii palju kui tekkis lahusesse vesiniktsüaniidi ja hüdroksiidioone: - - CN + H2O HCN + OH Algselt 0.050
3 tekkida. Teadlasi huvitas, millised ained ja millistel tingimustel võiksid tekkida, kui reageeriksid CO 2, H2O, N2 ja H2. H2CO3 ei pakkunud huvi, sest see nõrk hape ei ole orgaaniliste ainete ehitusplokiks. Eesmärk oli teada saada, kas oleks võimalik formaldehüüdi H 2CO (H-CHO - metanaal, mürgine gaas, mille vesilahus on formaliin kasutatakse desinfitseerimiseks) tekkimine. Koos vesiniktsüaniidiga HCN (mürgine gaas, vesilahus - sinihape) on formaldehüüd üheks peamiseks vahelüliks keeruliste biomolekulide tekkimisel. Küsimuseks oli, kas järgmine reaktsioon võis aset leida ja kui, siis millistel tingimustel: CO2(g) + 2H2(g) H2CO(g) + H2O(g) Arvutiga saadi tulemuseks, et võis küll, ainult juhul, kui neeldus suur hulk energiat. Reaktsioon on endergooniline. Sel põhjusel see reaktsioon spontaalselt ei toimu. Eksergoonilised reaktsioonid, kus
Nõrk alus on ka NH4OH Kristallhüdraadid CuSO4*5H2O Etc., etc. ,etc Tugevad Keskmise tugevusega Nõrgad HCl, HBr, HF, H2SO3 , H3PO4 H2CO3, H2S HI, HNO3 HCN, H4SiO4 H2SO4...... H-COOH, ...... CH3COOH... Reag. Pingerida Leelised reageerivad amfoteersete metallidega (pingerida) 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu Metallidega 2 Al+ 3 H2 SO4 = Al2(SO4)3 + 3 H2 2Al + 6H2O + 2KOH = 2K[Al(OH)4] +3H2
keemikuid. Väga erudeeritud, kuigi ilma kõrghariduseta. Töötas peam. apteekides, kus sisustas keemialaboreid. Sai O2 (“tuliõhk”) enne Priestley’d (mitmel erineval viisil) ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Üks kõigi aegade viljakamaid ja intuitiivsemaid keemikuid. Avastas kloori (1774), sai ühena esimestest N2, P4, Mo (1778). Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorg. ja org. happeid: HCN, H3AsO4, H2SiF6, oblik-, viin-, õun-, sidrun-, kusi- ja gallushapet, glütseriini jt. A.H. Compton, 1933: “Comptoni efekt” - Valguskvantide hajumisel elektronide toimel suureneb kvantide lainepikkus; see suurenemine ei sõltu esialgsest lainepikkusest ning on määratud ainult nurgaga, mille võrra valgus kõrvale kaldub. - Seega vastab igale hajumisnurgale vaid 1 lainepikkus (olgu tegemist mistahes lainepikkusega valgusega)
Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid: lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandataks) kokku jäetakse o gaasid jt mitte dissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt) o vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt) o vesi H2O ning muud vähe dissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 ⋅ H2O, CH3COOH jt) o kompleksioonid ([Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3– jt) laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool (ülaltoodud näites vasakul 2*(–1) + 2 = 0, ka paremal laeng puudub). Oksüdatsiooniastmete muutusega kulgevad ehk redoksreaktsioonid Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises
Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid: · Lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid. · Vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandatakse). · Kokku jäetakse: 1. Gaasid jt mittedissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt) 2. Vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt) 3. Vesi H2O ning muud vähedissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 H2O, CH3COOH jt) 4. Kompleksioonid jt · Laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kemikaalid: Kasutatud uurimis ja analüüsimeetodid ning metoodikad Sademe ja gaasi eraldumist määrata vaatlemisega. Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane pöördeala (värvuse
Ioonvõrrandite kirjutamisel tuleb jälgida: 1.lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid 2.vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja 3.kokku jäetakse gaasid jt mittedissotseeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt), vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt), vesi H2O ning muud vähedissotseeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3H2O, CH3COOH jt), kompleksioonid ([Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3- jt) 4. laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool. 2 Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevate reaktsioonide kulgemise peamised põhjused: 1. Sademe teke 2. Gaasi teke 3. Vähedissotseeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka
.,iil;;,,Ed;wir Meine Priisentation besteht aus folgenden Teilen: Zuerst werde ich uber meine persanlichen Erfahrungen sprechen' Danach werde ich beschieiben wie die sitration rn m"rn"m vor- und Nachteire nennen und schrieBricr, meine nneinuig;;;;';,.g*,.,.Heimatland ist. Dann werde iclr die o EmstKkrt 5f ,*hcn Gfrtlr, Stung.rt 2013 r r*rmlrettde rArb FGGhh voftelrd*n- Die Vwieifilt{gr^ug filrd€n c{ur:n untenthqgEbn* in So gEfitt mdr be.nranm ð /dSD &rdfibt gt e"rAlt L6sagen zum Tertbrdr yrti 12 OtltS0 I fOSmB6)BSitOr
· Universum: 12-15 miljardit a tagasi · Päikesesüsteem: 5 miljardit a tagasi · Maa: 4.55 miljardit a tagasi Keemiline evolutsioon: · Aatomid ühinevad molekulideks. · Anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekivad orgaanilised ühendid. Tingimused maal: 1) Puudub vaba hapnik 2) Pole osoonikihti 3) UV-kiirgus 4) Vesi vedelanalahustas hästi, gaasinareageeris hästi 5) Kivimid, muuhulgas fosfaadid ja savimineraalid 6) Atmosfäärigaasid(H2, N2, HN3, HCN, CH4, CO, CO2, H2S) Oparini hüpotees (1924) · Komeedid toovad maale monomeere · Fotokeemiline monomeeride teke (kasutab valguse energiat) · Niiskumine soodustab polümerisatsiooni · Välk tekitab monomeere · Savi adsorbeerib ja katalüüsib · (Oli palju äikest palju energiat) Keemilise ev astmed: 1. Biomonomeerid 2. Biopolümeerid 3. Rakutaoliste süsteemide organiseerumine Katseline tõestus: 1935 S
Algne hajusaine hakkas teatud piirkondades tihenema, moodustades tähesüsteeme. Päikesesüsteem tekkis arvatavalt ca 5 miljardit aastat tagasi. Universum ehk kosmos (maailmakõiksus) paisub tänapäevani. Keemiline evolutsioon: aatomite koondumine molekulideks, molekulide keerukamaks muutumine , ainete teke ja nende keerukamaks muutumine (orgaanilised polümeerid). Maa algne atmosfäär koosnes lihtsatest gaasidest: näiteks CO, CO, NH, HS, HCN, CH , NO, NO, H jm, maakoores leidus kindlasti ka fosfaate jm. Neist näiteks amoniohapete (sisaldavad nukleotiidide teket on juba üsna lihtne ette kujutada. Naljatamisi võib öelda, et Maa algne atmosfäär ,,haises" sisaldas mitmeid praegu inimsele ebameeldiva lõhnaga gaase. Tollal intensiivsemat energiat reaktsioonideks andsid: päike, vulkaanid, radioaktiivne ja UV-kiirgus, keemilised reaktsioonid, atmosfäärinähtused (äike) jms.
olek ühendi või iooni juurde. Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid: lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandatakse) kokku jäetakse: gaasid jt mittedissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt) vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt) vesi H2O ning muud vähedissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 ⋅ H2O, CH3COOH jt) kompleksioonid ( [Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3– jt) laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Kulgemise peamised põhjused: 1. Sademe (vähelahustuva ühendi) teke. 2. Gaasi teke (CO2 karbonaatidest, H2S sulfiididest, NH3 kuumutamisel ammooniumisooladest) 3. Vähe- (või vähem) dissotsieeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid
suhet ja teda tähistatakse -ga. võib omada väärtusi nullist üheni. Täieliku dissotsiatsiooni korral = 1 (100%). Dissotsiatsioonimäär sõltub elektrolüüdi ja lahusti iseloomust, lahuse kontsentratsioonist, temperatuurist, samanimeliste ioonide olemasolust lahuses. Dissotsiatsioonimäära väärtuse alusel jaotatakse elektrolüüdid nõrkadeks ja tugevateks. Nõrgad elektrolüüdid on nõrgad happed (näiteks: H2S, HNO2, HCN, HCOOH, CH3COOH) ja nõrgad alused (näiteks NH3H2O, Cu(OH)2, CH3NH2). Tugevad elektrolüüdid on enamik sooli, tugevad happed (näiteks HCl, H2SO4, HNO3) ja tugevad alused (näiteks KOH, NaOH, Ba(OH)2, Ca(OH)2 ). Nõrgad elektrolüüdid on lahustes osaliselt ioonide, osaliselt molekulidena. Nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon on pöörduv protsess: HA H+ + A- .
3) Scheele, tema elu ja teadus (1742-1786)Rootsi üks väljapaistvamaid keemikuid, väga erudeeritud, ilma kõrghariduseta. Töötas peamiselt apteekides, sisustas laboreid. Sai O2 (tuliõhk) mitmel erineval viisil ja uuris seda põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Avastas kloori(1774), sai ühena esimestest N2, P4, Mo. Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorggaanilisi ja orgaanilisi happeid-HCN, H3AsO4. oblik-,viin-, õun-, sidrunhapetjne. 4) Mis on elementaarosake (EO) on struktuurita või struktuuriga mikroosake, mis võtab kõigist nüüdisajal tuntud füüsikalistest protsessidest osa jagamatu tervikuna. Tänapäeval tuntud üle 350 EO (arv kasvab pidevalt); pole välistatud,et EO on lõpmata palju. EO- *footonid * leptonid * hadronid 5) Einsteini valemi juurde massidefekt E= mc2. energia ja massi ekvivaletsuse seadus(1905)
Из кислот реагирует только с азотной и фтористоводородной. С щелочами охотно. 5.2 Использование Углерод – для получения тепловой энергии (уголь), для электролиза (графит), в качестве украшений (алмаз). 5.3 Соединения с углеродом Степень окисления: +2 СО, CS, HCN. СО играет роль восстановитель на высоких температурах, используется в металлургии. Степень окисления: +4 CO2, CS2. COCl2 – фосген, ядовитое вещество. CS2 используют в качестве растворителя, ядовит. CO2 – компонент воздуха. Получают разложением карбоната кальция,
Tooge näited Troposfääris põhimass atmosfääri koostisosi N2 ja O2, stratosfääris O3, mesosfääris, termosfääris üleminek vaakumisse H ja He, osakesi väga vähe 3) Kuidas tekib NOx atmosfääris ja milles on selle tekke oht? N2O + h N2 + O N2O + O N2 + O N2O + O 2NO NOx tekib nii loodusprotsessides välk, bioloogilised protsessid, kui ka suurem osas inimtegevuse tagajärjel. NOx tekib peamiselt fossiilkütuste põletamisel, orgaaniliste ainete põletamisel (tekib HCN, NH3 -> NO). Mõjub hingamisteedele (kopsud), suures kontsentratsioonis (~500 ppm) surmav. Kahjustab ka taimi, tekivad happevihmad. NO 2 absorbeerib UV ja nähtavat valgust. 4) Millised orgaanilised saasteained esinevad atmosfääris? Tooge põhirühmad ja mõned esindajad. Aromaatsed süsivesinikud, 1- või mitmetuumalised. Tekivad põlemisprotsessides ebapiisava hapniku tingimustes. Benseen, püreen, naftaleen, tolueen, stüreen.
Elektrolüütide jaotamine dissotsiatsiooni ulatuse põhjal 1. tugevad elektrolüüdid. Täielikult dissotsieeruvad ioonideks. Praktiliselt kõik soolad, leelis- ja leelismuldmetallide alused (vesilahuste korral), hapetest HCl, HBr, HI, HNO3, HClO3, HclO4, H2SO4 (esimeses astmes) 2. nõrgad elektrolüüdid. Osaliselt dissotsieeruvad ioonideks. Kõik eelpool mittenimetatud alused, happed, orgaanilised happed ja alused. Nt. HNO2, H2SO3, H3PO4, HCN, H2CO3, H2S, CH3COOH. Elektrolüütide jaotamine ühe molekuli täielikul dissotsatsioonil tekkivate ioonide arvu põhjal 1. Binaarsed — tekib 2 iooni NaCl ⇄ Na+ + Cl‾ ZnSO4 ⇄ Zn2+ + SO4²‾ 2. Ternaarsed — tekib 3 iooni Na2SO4 ⇄ 2Na+ + SO4²‾ CaCl2 ⇄ Ca2+ + 2Cl2‾ 3. Kvaternaarsed — tekib 4 iooni H3PO4 ⇄ 3H+ + PO4³‾ Elektrolüütide jaotamine struktuuri järgi 1
Näiteks:HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4 leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ca(OH)2 tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad Nõrgad elektrolüüdid:Lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerunud. Põhjustab vähest juhtivust H3PO4 H3O+ + H2PO4- AgCl Ag+ + Cl- Näited: vesi H2O ; ammoniaak NH3 ; üksikud soolad: HgCl2, HgBr2 ; enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, CH3COOH, (COOH)2 ; happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 ; amiinid: CH3NH2 (metüülamiin), C6H5NH2 (fenüülamiin, aniliin) ; mitmealuselised happed II ja eriti III dissotsiatsiooni- järgus Mitteelektrolüüdid:Ained, mis lahustuvad vees kuid ei dissotsieeru;Juhtivuse muutust ei esine; Näiteks: Etanool C2H5OH ; Sukroos C12H22O11 Happed:on ühendid, mis loovutavad prootoneid (e. Vesinikioone); ained, mis dissotsieerudes annavad solvendi katiooni. Alused:on ühendid,mis seovad prootoneid
(kaltsiumühenditega sidumine) märg- (levinuim, 90-95% puhastus, kallis) poolkuiv- (lubjapiim, vesi aurustub kuumade gaaside toimel, kuiv lõppsaadus) kuivmeetod (adsorptsiooniprotsess), Eestis põlevkivituhk Lämmastik - satub keskkonda fossiilsetest kütustest NOx-na - keskkonnaohtlikud NH3 ja HCN - Tekkimine o termiline o spontaanne o kütuse NOx – kütuses olev lämmastik oksüdeerub - Moodustamise takistamine (primaarmenetlus) ja tekkinud lämmastikoksiidi töötlemine (sekundaarmenetlus) - Teket mõjutavad o põlemistemperatuur (hoida alla 1300 °C) o viibimisaeg kõrge temperatuuriga piirkonnas (kuni 1s) o hapniku juuresolek (põlemisõhu reguleerimine)
· Eemaldata fikseerivad teibid. · Puhastada klaas klaasipuhastusvahenditega. · · Koos tuuleklaasiga on soovitatav vahetada klaasipuhastajate harjad. · · · Tööohutus · 1. Sissehingamisel võib põhjustada ülitundlikkust(allergiat). 2. Silma sattumisel loputada otsekohe rohke veega. Pöörduda arsti poole. 3. Nahale satuumisel pesta seebi ja rohke veega. 4. Põlemisel võib tekkida sinihape (HCN). 5. Maha valgunud toode lasta lasta tahkuda ja seejärel kokku korjata. 6. Silmade kaitseks kanda külgkaitsetega kaitseprille. 7. Naha kaitseks kanda kindaid. 8. Hävitamiseks lasta pakendil õhu käes siesta umbes nädal aega. Siis muutub toode mitteaktiivseks ning seda võib hävitada nagu tavalisi tööstusjäätmeid. · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · ·
Ta tegi seda varem kui Pristley! 1772. a (samal aastal, kui Rutherford!) leidis, et õhus on veel üks gaas lämmatav gaas (milles ei põle miski, loomad surevad). 1774. a sai ta esimesena gaasi, mis on väga aktiivne. Vees lahustudes annab happelise keskkonna Cl2. Ta arvas, et see on hapniku ühend (happelisust seoti hapnikuga). Avastas, et see omab pleegitavat toimet. Metalliliste ühendite juures oli ta kõige enam seotud Mn, Mo, W avastamisega. Ühenditest veel: HCN, HF, H2S. Talle oli iseloomulik aineid kindlaks teha maitsmise teel. Arvatavasti mürgistusega ongi seotud tema lühike eluiga. Tema avastas õige palju orgaanilisi happeid: viinhape, sidrunhape, oblikhape, piimhape, bensoehape jpt. Ning mitmeid anorgaanilisi happeid: molubdeenhape, arseenhape. Oli üks esimesi, kes tõestas, et hõbedasoolad valguse käes lagunevad ja annavad musta värvuse (metalliline hõbe). Murrang keemia arengus 18.saj. lõpul, 19.saj. algul.
Joseph Priestley: avastas O2 (sõltumatult Carl Scheele) 3) Flogistoniteooria etapp Flogiston (G.Stahl’I järgi) - kõigi põlevate (oksüdeeruvate) ainete komponent, mis põlemisel eraldub. FT loojaks Georg Ernst Stahl Henry Cavendish sai ja kirjeldas H2 määras selle tiheduse, H2+õhk puhas vesi. Carl Wilhelm Scheele sai O2 ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides. Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorg. ja org. happeid: HCN, H 3AsO4, H2SiF6, oblik-, viin-, õun-, sidrun-, kusi- ja gallushapet, glütseriini jt. Mihhail Lomonossov -Massi säilivuse seadus keemil. reakts. soojuse kineetiline teooria 4) Flogistonivastase teooria etapp -XVIII saj. Antoine Laurent Lavoisier hapniku tegelik roll põlemis- ja oksü. Reaktsioonides, lihtainete uus tõlgendus, keemil. elemendi mõiste täpsustus, “aine säilivuse seaduse” eksperimentaalne tõestus,
Universum tekkis 12-15 mlj tagasi. Maa vanus 4,55 mlj. Keemilise evolutsiooni käigus ühinesid aatmid molekulideks lihtsatest anorg. ja org. molekulidest said keerukamad org. ühendid. Oparin: elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon, mida võimaldasid Maa atmosfääri iseärasused: puudus O2 (muidu oleks toimunud oksüdatsioon) ja osoonikiht (energiaallikana käitus ultraviolettkiirgus). John Haldane: Maa varane atmosfäär kujunes kosmilistest ja vulkaanilistest gaasidest (H2, N2, NH3, HCN, CH4, CO, CO2, H2S, H2O, fosfaadid). Elu tekkeni viinud keemiline evolutsioon oli pikk ja mitmeastmeline protsess: 1. Bioloogiliste monomeeride teke (abiootiline süntees). 2. Bioloogliste polümeeride teke. 3. Polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks. 4. Üleminek keemiliselt evolutsioonilt bioloogilisele. Katse aminohapete abiootilise (ensüümide osaluseta) sünteesi võimalikkuse kohta: kuumutatud
-a. määrab vesinikioonide arv HO Liigitus a) Vesiniku alusel HCl 1 prootoniline H2SO4 2 prootoniline H3PO4 3 prootoniline H4SiO4 4 prootoniline b) Hapniku alusel Hapnikhape ehk Hapnikuta hape oksohape HNO3 HCl HBr HJ H2SO4 HF H2S HCN HSCN H4SiO4 c) Tugevuse järgi 1. - dissotsiatsioonimäär = ioonideks dis.-nud molek. arv / lahustunud molek üldarv · 100% DISSOTSIATSIOONIMÄÄR (-aste) aine ioonideks lagunenud ja lahustunud molekulide üldarvu suhe. 5 NÕRK KESKMINE TUGEV <3% 3<<30% >30 % HCl, HJ, HBr,
Mida väiksem on K väärtus, seda vähem ioone on lahuses, seda norgema elektrolüüdiga on tegemist.K sõltub elektrolüüdi iseloomust, lahuse temperatuurist. Ei sõltu lahuse kontsentratsioonist.Sageli kasutatakse ka dissotsiatsioonikonstandi logaritmilist kuju pK = - log K. Etaanhape CH3COOH on nõrk hape, tema dissotsiatsioonikonstant K= 1,8 10-5 ja pK = 4,7.Norgad elektrolüüdid on näiteks vesi, mitmed happed (H2CO3, H2S, HCN, H2SiO3, H3PO4, HF) ja orgaanilised happed (CH3COOH, (COOH)2)Mitmeprootonilised happed dissotsieeruvad astmeliselt, igale astmele vastab erinev dissotsiatsioonikonstant. Näiteks süsihappe korral:1) H2CO3 H+ + HCO3 Vee dissotsiatsioon ja pH Vesi on väga nork elektrolüüt, vee molekulid on mõningal määral dissotsieerunud ioonideks..Vee dissotsiatsioonil tekivad oksoonium- ja hüdroksiidioonid: 2H2O H3O+ + OH- Tavaliselt kirjutatakse lihtsustamiseks oksooniumioonide asemel vesinikioon (H+)
paberile halli jälje. Suhteliselt halb soojus- ja elektrijuht. Pliis neelduvad radioaktiivne ja röntgenkiirgus hästi. Keemiliselt suht inertne (kaitsekihina pinnale moodustuva oksiidi, sulfaadi, kloriidi tõttu).Vastupidav vee, hapniku ja hapete suhtes. Kasutamine: pliiakude ja kaablikatete tootmine; keemiatööstuses (torud ja aparatuur), haavlid, kaitsekraanid kiirguse eest, konteinerid, klaasi- ja emailitööstuses. 27. Süsiniku olulisemad ühendid (CO, CO 2, karbiidid, CCl4, HCN, hüdriidid, CS2): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Süsinikmonooksiid (vingugaas) CO tekibsüsinikku sisaldavate ainete põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. CO on redutseerija, mida kasutatakse rea metallide saamisel, moodustab karbonüülühendeid. CO2+C2CO Süsinikdioksiid CO2 tekib orgaanilise aine põlemisel piisava hapnikukoguse juuresolekul. Kasutatakse jahutamiseks, kasutatakse vahtkustutites ja vedela CO2-ga
Mürgiga kokkupuute järgselt võib sõltuvalt doosist ja kokkupuute kestusest lühi- või pikaajaliste tagajärgedena esineda verejooks ninast ja suust, krambihood, kontrollimatu treemor, ülim valgustundlikkus, kõrge palavik, gripilaadsed sümptomid, teadvuse kaotus, unehäired, mälukaotus, nägemishäired. http://et.wikipedia.org/wiki/Sariin 16.02.15 Joonis 4: Sariini keemiline koostis Sinihappe Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) (joonis 5) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina. Mürgine toime on tingitud hapniku kasutamist reguleerivate rakkude rauda sisaldavate ensüümide blokeerimisest. Mürgitusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, südametegevuse häired, kesknärvisüsteemi halvatus ja surm. Inimesele suukaudne surmav kogus sinihapet on 50–90 mg.Sinihapet on kasutatud nii keemiarelvades kui ka hukkamistel; samuti mõningate
valem HO) "Keemilise filosoofia uus süsteem"(1808-1827) - kuulus ja oluline raamat Joseph Louis GAY-LUSSAC(1778-1850)Prantsuse keemik ja füüsik, Pariisi TA liige ja president. Põhitööd: gaasiseadused näitas esimesena, et happed ei pea tingimata sisaldama vesinikku. tuvastas analoogia Cl ja I vahel, uuris joodiühendeid ja HF eraldas vaba boori B2O3-st (koostöös, 1808), sõltumatult Davy'st sai Na,K elektrolüüsil, uuris Na, K, Ca, Ba peroksiide HCN, HHal ja H2S koostis ja analoogia; C2N2 (ditsüaani) saamine esimesena: soolade lahustuvuskõverad vees mahtanalüüsi meetodite arendamine tööstuskeemilised rakendusedAmadeo AVOGADRO(1776-1856) Itaalia füüsik ja keemik (autodidakt),hariduselt jurist, üks atomistlik molekulaarse teooria rajajaid. Põhitööd: molekulaarteooria alused (1811) Avogadro seadus (1811) molekulmasside arvutamine; määras esimesena õigesti O, C, N, Cl jt
tegur e. van't Hoffi faktor i ammoniaak NH3 üksikud soolad: HgCl 2, HgBr2 enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, CH3COOH, (COOH)2 tegelik ioonide arv lahuses mitmed happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, HClO, H3PO 4 i = amiinid: CH 3NH2 (metüülamiin), C6H5NH 2 (fenüülamiin, aniliin) ühendi valemijärgsete ioonide arv () mitmealuselised happed II ja eriti III dissotsiatsioonijärgus: Kuna kontsentreeritumas lahuses ei ole elektrolüüt täielikult ioonideks lagunenud, siis
80 oC mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Need olid ained, mis võisid olla valdavad varases Maa atmosfääris. Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid elektrilaengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN), mis kondenseerus jahutades Ürgookean veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul Mikrobioloogia kollakaks,I 2017 hiljem päris pruuniks. Proovides määrati Milleri-Urey eksperimendis moodustunud aineid määrati paberkromatograafiliselt.
lahustunud molekulide koguarvu suhet ja teda tähistatakse -ga. võib omada väärtusi nullist üheni. Täieliku dissotsiatsiooni korral = 1 (100%). Dissotsiatsioonimäär sõltub elektrolüüdi ja lahusti iseloomust, lahuse kontsentratsioonist, temperatuurist, samanimeliste ioonide olemasolust lahuses. Dissotsiatsioonimäära väärtuse alusel jaotatakse elektrolüüdid nõrkadeks ja tugevateks. Nõrgad elektrolüüdid on näiteks H 2 SO 3 , H 2 S, HNO 2 , HCN, NH 3 H 2 O, mõned soolad (HgCl 2 ), orgaanilised happed (HCOOH, CH 3 COOH). Tugevad elektrolüüdid on näiteks HCl, H 2 SO 4 , HNO 3 , KOH, NaOH, LiOH, Ba(OH) 2 , Ca(OH) 2 , enamik sooladest. Nõrgad elektrolüüdid on lahustes osalt ioonide, osalt molekulidena. Nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon on pöörduv protsess: HA H+ + A- . Elektrolüütilise dissotsiatsiooni tasakaalukonstant K avaldub järgmiselt: [H + ][A - ]
annaabi.ee 
