Enne: Apteek Nüüd: Apteek ja muuseum Ajalugu 1422.aastal müüs Johannes Malner apteegi arst Hermannile Hermann sattus rahalistesse raskustesse Tolleaegne magistraat kattis Hermanni matusekulud 1579 ja 1581 aasta vahel tuli Tallinnasse ungarlane Johann Burchart ja võttis apteegi rendile 1582-1911 oli apteek kümne sugupõlve Burchartite omanduses Kirjeldus Kahekorruseline keldriga peahoone on ristikülikukujuline paekivist hoone Barok stiilis akendega viilkatus Keldriruumidel on talalaed Millistele kriteeriumitele vastab? Vanus Terviklikkus (ansamblilisus) Funktsiooni järjepidevus Aitäh kuulamast!
ROKOKOO- 2.Ekspositsioon, 3.Töötlus(repriis), *Sai alguse Prantusmaalt. 4.Coda(saba). *Muusikas kujundas Rokokoo nooruslikkust, ********************************** peenust, graatsilisust, mänglevust. *Itaalia tähtsus muusikas vähenes, (rokokoo on barokki vastand). Prantsusmaa sai tähtsamaks. *Rokokoo muusikas oli rohkesti meloodia *Barok ooper kadus Põhiliseks sai kaunistusi , koomiline ooper. ning selles imiteeriti linnulaulu. * OOPER: taastas C.W.Cluck *Ooperites mutus tähtsaks selle sisu, kostüümid, lavakujundus ja muusika
Mööbel- riiulid, kapid. Baldahii voodi, Renessanss- kujunevad linn riigid, tekkis pangandus. Humanism, suurim on inimese vaba areng. Arenes käsitöö, kapiteeliga sambad, dekoratiivsed. Mõõblit säilinud vähe, kapp altarist sai mitme astmeline ülespoole ahanev altari sein. Sepistatud kaunistustega kirstud, paldahii ja lahti käivad voodid. Padjad täidavad polstri rolli. Esinduslikumad esemad ees ruumis ja elutoas. Nikerdusi palju. KODUTÖÖ- manerism. ( mis mööbel, mis stiilid) Barok- rahutu poliitiline elu, usu sõja, absoluutne monarhia. Liikuvus, rahutus, ülepaisutus, katoliku kiriku vägevus. Paleed. Ovaalsed vormid ja sambad. Maalikunst muutus tähtsaks. Valgusevarju kontrast. Skulptuurid- kaunistati hooneid ja parke. Muusika arenes. Esikohal rakraal ehitised. Kirikutel kuppel. Kiriku siseruum moodustas avara saali. Dekoratiivseid raame kasutati. Valgus allikaks aknad. Eesmärk on terviklik ruum. Mööbel suur ja massiivne. Kasutati puud aga kullati üle
DRAAMA: Novell rahvajutust <-> romaan rüütliainelisest luulest Rüütliromaan-> kelmiromaan-> arenguromaan, seiklusromaan, kriminaalromaan RENESSANSI´i rüütliromaan peegeldas kuulsust - vabanemine keskaja dogmast - idealiseeritakse loodust, inimene oma õnne sepp - kangelane ei ole seotud aja ja ruumiga - rüütel individualist - vaatepunkt teosest väljas - ükski tegelane ei arene - ühiskond taustaks või puudub - tegelased justkui ei vanane BAROK´i kelmiromaan põhines vastutusel - kirjandusse tulevad keelemängud - vabanemisest sündinud idealismi puudumine - kaob looduse idealiseerimine, inimene ei ole oma õnne sepp - on seotud ümbritsevaga kelm kui teener, allub - vaatepunkt on teose sees - tegelane areneb, võib ka muutuda - ühiskond on iseseisev objekt - miski pole see, millena teda näidatakse - autori iroonia - ilmub tegelase bioloogiline aeg ROMANSSEERO:
kaitset venestamise eest,säilitas kohaliku eripära. Saksa kultuuri kaudu said eestlased osa euroopa ühiskultuurist. Võitlus balti erikorra poolt ja vastu oli eesti ajaloo läbivaim teema järgneva kahe sajandi jooksul. Peterburi lähedus ja kroonu tellimused vene armee varustamiseks leivavilja ning eriti sellest põletatud viinaga avasid aadlile uued võimalused rikastumiseks. Mõisnike seni üsna lihtne eluviis muutus. 18 saj.kerkisid eestisse uhked barok stiilis, aastsaja lõpul juba klassitsistlikud mõisahäärberid parkide ja iluaedadega.talupoegade olukord aga langes absoluutsesse õigusliku madalseisu. Talupojad olid pärisorjad nende vara kuulus mõisnikele ,nende müümine ja koormised sõltusid mõisnike tahtest. Mõsnikele kuulus ka kohtuvõim talupoegade üle. Ekstersioni areng.mõisate tulud ei olnud enam vastavuses mõisnike pidevalt kasvavate väljaminekutega.suurenevate koormiste tõttu käisid alla ka talumajapidamised.
Ta on seotud ka usulise liikumise vasturefor matsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk kunst e elkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus, esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile on omane: a) rahutus b) dünaamilisus c ) kirglik tunneteväljendus d) e m otsionaalsus e ) elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. Barok kkunst sündis Itaalias. Osalt kasvas ta välja renessansist. Itaalia Arhitektuur Barokkarhitektuuri iseloo mustavad: k õverad, lainelised vor mid, voluudid, ke erdsambad, ovaalsed aknad. Sisekujunduses valitseb raskepärane, toretsev, pidulik üldil me, ar mastatud on tugevad värvid, kullatud detailid. Santa Susanna kirik Roo mas Peetri kiriku ees olev väljak ja sammaskäigud selle külgedel, Roomas. Arhitekt Lorenzo Bernini
annaabi.ee 
