Curriculum Vitae Nimi: Laura Hunt Sünniaeg: 06.09.1975 Tartu Aadress: Lilleaia tee 1-6, 14324 Tartu Telefon: 156 56 55(kodu) 53 42 616(mobiil) E-post: [email protected] Hariduskäik: 2007-... Tartu Ülikool Harvendusjuht(õppevorm: kaugõpe) Magistritöö: Harvendamise tingimused Eestis 1994-1997 Tartu Tamme Gümnaasium 1982-1994 Tartu Mart Reiniku Gümnaasium Täiendkoolitus: Nov. 2005 Riigimetsas harvendamine, OÜ Riigimets, maht 24 tundi Töökogemus: Juuli 2004 September 2006 OÜ RMK harvesterijuhina Peamised tööülesanded: 12 töötajaga MRK aladel harvesterimine Juuni 2000 Juuni 2002 OÜ Riigiasutaja töötaja Peamised tööülesanded: õppimine harvesterida, harvesteriosakonna töö(7 töötajat)
kasvada ja ennakvõrsete abil mitmekordselt haruneda. Selle vältimiseks vajavad viinapuud suvist, nn rohelist lõikust, milleks kasutatakse põhiliselt kolme võtet: võrse täielik eemaldamine, ennakvõrsete pintseerimine ja võrseladva kärpimine. Võrse täielik eemaldamine tehakse siis, kui võrsele esineb esimene köitraag ehk väänel. Väänlast kõrgemal enam õisikuid ei teki, seepärast murtakse viljakandval viinapuul suve algul harvendamise eesmärgil ära enamik õisikuteta võrseid. Ennakvõrse kasvab välja lehekaenlast, kuid seda ei tohi täielikult ära murda, nagu tomatitel, vaid kärbitakse ära peale esimest lehte. See on sellepärast, et ennakvõrse kõrval asub puhkav talvepung ja kui ennakvõrse ära võtta, hakkab talvepung enneaegselt puhkema. Talvepung on aga vajalik järgmise aasta viljakandvuseks. Võrseladva kärpimine tehakse augustis, see soodustab võrse talveks valmistumist
(Bioedu, taimed 2015) KASVATAMINE Tema kasvatamine pole kuigi keeruline. Seemneid võib külvata nii varakevadel aprilli lõpus kui sügisel augusti lõpus - septembri alguses. Seemet ei kaeta mullaga, kuna kummel vajab idanemiseks rohkesti valgust. Piisab, kui seeme kergelt käega mulda suruda. Kevadised külvid võib niiskuse hoidmiseks ja idanemise kiirendamiseks katta ka kattelooriga. Teekummeli külvamine ridadesse teeb hilisemad hooldustööd - rohimise ja harvendamise - olulisemalt lihtsamaks. Harvendamist ei maksa peljata, hõredamalt kasvanud taimed harunevad tugevamalt kui tihedalt kasvanud taimed ning annavad rohkem õisikuid. Teekummeli kasvukoht võiks olla päikseline või veidi varjuline. Liialt varjus kasvades on õitsemine kasin. Mullaviljakus võiks olla keskmine kuni kõrge, eelistatumad on kerged ja vett hästiläbilaskvad mullad. Mullaviljakuse parandamiseks võib enne külvamist mulda segada sõelutud kompostimulda
Võraharude esimesed kürvalharud peaksid asuma tüvepikendusest vähemalt 40- 50 cm kaugusel. Võra paremaks valgustamiseks ning taimekaitsetööde ja saagikoristuse hõlbustamiseks on otstarbekas teisel või kolmandal aastal pärast võrakujunduse lõpetamist lõigata tüvepikendus viimasest võraharust kõrgemal asuvale rõhtsamale oksale tagasi. Õunapuude iga-aastane lõikamine peab jätkum aka pärast võrakujunduse lõpetamist. Nüüd on tegemist juba hoolduslõikusega harvendamise ja tagasilõikusega. Kärbitakse ainult üksikuid kasvus ettejõudnud oksi võra tasakaalustamiseks ning viljaokste moodustamiseks. Kui võra on õigesti kujundatud, ei ole vaja edaspidi suuremaid oksi üldjuhul ära võtta ning harvendamine võib piirduda mittesobivate kõrvalokste mahavõtmise või tagasilõikamisega. Harvendamisel kõrvaldatakse võrast murdunud, vigastatud ning haigestunud oksad, samuti
Teise aasta lõikus Alustatakse kõrvuti jooksvate võrsete ära lõikamisest Põhioks ja juhtvõseid lühendatakse kolmandiku võrra Võra sissepoole kasvavad oksad eemaldatakse Kolmanda a lõikus Kõrvuti kasvavata okste lõikus Võra sissepoole kasvavad oksad eemaldatakse täjelikult Esimesel a väljavalitud põhiokstel hakkavad moodustuma viljaoksad mida ei lõigata. Võra hoolduslõikus Iga a lõikus kui puu on vanem kui 4 a Toimub harvendamise korral piisab mõne oksa eemaldamiseks Eemaldatakse kuivanud-, sissepoole kasvavad, kahveloksad Noorenduslõikus Taastatakse lõikusega viljakandvus Lõigatakse okste latvu tagasi ¼-1/3 võtta Noorenduslõikus soodustab vesivõsude kasvu Vesivõsudest kujundatakse uus oksastik 3-4 aastaga Kasutatakse meil harva Luuviljaliste lõikus Ploomi ja maguskirsipuul sarnane õunapuule ja pirnidele Hapukirsipuul teostada tagasihoidlikumalt lõikamist
ka rohimine. Harvendatud read mullatakse kergelt käsikobestajaga, seejärel ridu kastetakse. Teine harvendamine viiakse läbi sigimike kujunemise staadiumis. Nii nagu esimesel korral, jäetakse ka seekord alles kõige enam arenenud taimed, kuid nüüd jäetakse nende vaheks 2-3 cm. Taimi enam ei mullata, kuid reavahesid kobestatakse. Kastetakse vastavalt vajadusele. Eriti intensiivne peab see olema juulis. Kasvuperioodil viia läbi sihipäraselt 2 väetamist orgaaniliste väetistega. Esimene harvendamise perioodil ja teine juuli keskel. Selleks võib kasutada virtsalahust arvestusega 1:15-20. Ühele ruutmeetrile peenrale 10L või siis gumaati, mis on lahjendatud vastavalt instruktsioonile. Virtsalahus valmistatakse järgnevalt: nõusse pannakse mõned ämbrid värsket sõnnikut ja valatakse veega üle 1:1 ja kaetakse, et vihma peale ei sajaks ja haisema ei läheks, hoitakse 3-4 päeva, perioodiliselt segades (1-2x päevas). Väetamiseks kasutatakse ainult lahustunud osa. Ülejäänud pära
määratletud metsad. Majandustegevus eesmärk moodustada ja säilitada puhkealaks sobivat metsakeskkonda. Loodusõnnetuste läbi või biootiliste tegurite tõttu kahjustatud metsades, halvas sanitaarses seisukorras metsatükkidel teostatakse raiet muus kui lageraie korras või sanitaarse lageraie korras. Looduslikult täiskasvanud metsatükkidel võib teostada lõplikku raiet muus kui lageraie korras. Lubatud on kõik metsade harvendamise, sanitaarse raie ja maastiku kujundav raie vormid. Raiet teostatakse väljaspool puhkehooaega, välja arvatud loodusõnnetuste või biootiliste tegurite poolt kahjustatud metsatükkide puhul. III rühm kaitstavad metsad. Need on metsad, mis asuvad geoloogiliste, geomorfiliste, hüdrograafiliste ja kultuuriste kaitsealade territooriumil, seda tüüpi reservides looduskaitsealadel ja biosfääri jälgimise aladel, metsad kaitsevööndites ja muud metsad.
Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega asustatud või haigustest nõrgestatud puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv on liiga suur) määratakse sanitar- lageraiesse, s.t. et kõik puud kahjustatud metsaosal raiutakse lageraie korras. Raiekraad ehk harvendamise aste näitab palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast). Hooldusraie intensiivsus näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse. Alameetod raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud ,,metsahunt" puud mis on teistest suuremad, suure, laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Nende puude puit ka vähekvaliteetne. Ülameetod raiutakse välja I-II kasvuklassi puud. Kasutatakse üldiselt harva.
1) valgus- ja toitetingimuste parandamiseks; 2) väärtuse tõstmiseks; 3) sanitaarse seisundi parandamiseks. Hooldusraied jagatakse kolmeks: 1) valgustusraie 2) harvendusraie 3) sanitaarraie 1. Valgustusraie - kujundatakse puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi. 2. Harvendusraie - anda paremate omadustega puudele rohkem valgust ja toitepinda. 3. Sanitaarraie - surnud ja surevate puude, kahjuritega asustatud või haigete puud koristamiseks. Raiekraad e. harvendamise aste - näitab, kui palju puid korraga välja raiutakse. Hooldusraie intensiivsus - näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse. Alameetod - välja raiutakse loodusliku arengu käigus allajäänud puud. “Metsahunt” - puu, mis on teistest puudest suurem, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Ülameetod - välja raiutakse I-II kasvuklassi puud. Raiejäätmed - oksad, ladvad, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. 4.3 Hooldusraiete bioloogilised alused 1
Kuna loodustoidutiike ei tühjendata ja nende ruutmeetritoodang on madal, võib kogu tiigipind olla küllalt suur, isegi mitmeid hektareid. Suures tiigis, kus on ka süvikuid, on hapnikureziim tavaliselt parem kui väikeses tiigis. Poolintensiivne tiigikasvatus Poolintensiivne tiigikasvatus erineb vähikasvatusest loodustoidutiikides näiteks tiikide konstruktsiooni poolest. Tiigid on sorteerimise ja/või harvendamise hõlbustamiseks tühjendatavad. Vähke söödetakse avaveealal. Paaritumine, kudemine, marja hautamine, poegade koorutamine võidakse korraldada siseruumides, kontrollitavates tingimustes. Sisebasseinides koorunud pojad siirdatakse II astme vastsetena väljas asuvatesse poegade tiikidesse kasvama. Pojad võidakse koorutada ka otse poegade tiikidesse, asetades marjaga emased just enne poegade koorumist sumpades tiikidesse. Poolintensiivne tiigikasvatus põhineb
80-120 seemet/m2. Suurtootmises, kus kasutatakse spetsiaalseid vaheltharimisriistasid, jäetakse tasasele maale külvates reavaheks 30-45 cm ning suurem reavahe traktori tehnorajaks. Spetsiaalmasinate puudumisel on jäetud reavaheks vaoharjal kasvatamisel ka kuni 75 cm. (6) Külviga alustan kohe, kui maa on korralikult ettevalmistatud ja maapind on vajalikul määral sulanud. Seega mai teisel poolel. Külviks kasutan täppiskülvikut, mis tagab optimaalse tiheduse külvamisel, see hoiab ära harvendamise probleemid. Kuigi võib ka juhtuda, et tuleb ikkagi harvendada vähesel määral. Reavaheks jätan 70 sentimeetrit (cm) vaoharjal kasvatamisel. Seemneid kulub kogu põllule, arvestades 100 seemet/m2 külvamisel, kokku 500000 seemet. Sellises koguses seeme tuleb osta kindlasti koguse alusel. Seemet kulub külviks 0.5 g/m2 kohta. Vajalik kogus seemneid on siis 5000* 0,5- ga on 2500 grammi (g) ehk 2,5 kilogrammi (kg) Kasvatamine kile all
vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust (ulukikahjustused); 8) tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu; 9) oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest lageraiest; 10) teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud või elustiku säilitamiseks jäetud puud. raiekraad e. harvendamise aste näitab, kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast). Rakendatav raiekraad sõltub metsa liigilisest koosseisust, vanusest ja kasvukohast. Peab raiuma nii, et metsa täius ei langeks alla lubatud normi: nõrk raie - 15% tagavarast, mõõdukas - 16-25%, tugev - 26-35%, väga tugev - üle 35%. hooldusraie intensiivsus - näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse. Kordusperiood sõltub
Sanitaarraie Tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks Peamiselt valmivates puistutes Kõrvaldatakse haiged ja kahjustunud puud Juhul kui sanitaarraidega ei ole võimalik olukorda parandada – sanitaar- lageraie Trassiraie, mille hulka kuulub kuni nelja meetri laiuse kvartali- või piirisihi sisseraie üle 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistute Raiekraad ehk harvendamise aste – kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast) Nõrk raie – 15% tagavarast Mõõdukas – 16-25% Tugev - 26-35% Väga tugev – üle 35% Hooldusraie intensiivsus – näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse Alameetod - raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud „metsahunt“ – I kasvuklassi puud, kuid mis oma suure võra tõttu võtavad
Valgustusraieid tehakse kuni 5 – 20(25) aastastes noorendikes (vastavalt Metsaseadusele puistutes, mille keskmine diameeter on kuni 8 cm) ja puude väljaraiumisel on peamiseks kriteeriumiks puuliik. Raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Kohtades, kus peapuuliiki on vähe või puudub hoopis, jäetakse kasvama peapuuliigi raievanusele lähedasema raievanusega ja bioloogiliselt sobivaid liike. Hiljem (II või III valgustusraie käigus) võidakse harvendamise eesmärgil raiuda ka peapuuliigi puid. Olenevalt kasvukoha viljakusest ja puuliikide kasvukiirusest, võidakse alustada valgustusraiega juba mõni aasta peale kultiveerimist. Valgustusraiet nimetatakse ka noorendike hooldamiseks. Eestis on tüüpiline, et valgustusraiete käigus raiutakse vabaks okaspuud (mänd, kuusk). Kasutatakse selleks tänapäeval peamiselt võsasaagisid (võsalõikajaid). Iseloomulik on, et valgustusraiete käigus ei saada likviidset (st
paksuse järgi). 3. Madalsoorohumaade klass- turbakiht 30 cm või rohkem. Liigniisked, tekkinud aru- või soostunud rohumaade edasisel soostumisel ja ka soometsade harvendamisel. Levinud madalatel tasandikel. 3.1.1. Liigirikka madalsoorohumaa kkt.- lubjarikka põhjaveega, erineva sügavusega soomullad, mille ülemine osa on keskmiselt kuni hästi lagunenud. Põhjavee tase on kõrge, kohati ulatub see maapinnani. Tekkinud soometsade harvendamise ja niitmise ning karjatamise tagajärjel 3.1.2. Liigivaese madalsoorohumaa kkt.- põhjavee tase kõrge, kohati ulatub maapinnani. Levinud üle Eesti, sagedamini Ida-Eestis. 3.1.3. Allikasoorohumaa kkt.- tavaliselt lubjarikkad, turbalasund õhuke. Talvel mikrokliima soojem, suvel külmem. 3.1.4. Õõtsiksoorohumaa kkt.- veekogude kinnikasvamisel tekkinud. Suhteliselt toitaineterikkad, püdela mudase turbaga. Põhjavesi pinnal või mõnekümne
Valgustusraieid tehakse kuni 5 20(25) aastastes noorendikes (vastavalt Metsaseadusele puistutes mille keskmine diameeter on kuni 8 cm) ja puude või puukeste väljaraiumisel on peamiseks kriteeriumiks puuliik. Raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Kohtades, kus peapuuliiki on vähe või puudub hoopis, jäetakse kasvama peapuuliigi raievanusele lähedasema raievanusega ja bioloogiliselt sobivaid liike. Hiljem võidakse harvendamise eesmärgil raiuda ka peapuuliigi puid. Olenevalt kasvukoha viljakusest ja puuliikide kasvukiirusest, võidakse alustada valgustusraiega juba mõni aasta peale kultiveerimist. 2. Harvendusraie - tehakse puistutes alates 20-25 aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni. Puistu keskmine diameeter on üle 8 cm. Harvendusraiet tehakse, et anda paremate omadustega puudele kasvus eelistus, et nad saaks rohkem valgust ja toitepinda. Küpsesse ikka peaksid jõudma vaid heade
välja puid, mis on kasvus alla jäänud või takistavad peapuuliigi tulevikupuude (puud, mis peaks puistus säilima raieküpsuse saavutamiseni) kasvu ja arengut. Hooldusraieid on vaja vaid inimesele, mets kasvab ka ilma hooldamiseta, kuid raietega saab metsakasvataja suunata puistu kasvu ja arengut temale meelepärases suunas. Üldjuhul on hooldatud puistu kvaliteetsem ja majanduslikult väärtuslikum kui hooldamata. 43. Defineerige mõiste: raiekraad? raiekraad e. harvendamise aste näitab, kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast). Rakendatav raiekraad sõltub metsa liigilisest koosseisust, vanusest ja kasvukohast. 44. Defineerige mõisted: ala- ja ülameetod? alameetod - raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud (peam. IV ja V kasvuklassi puud, kuid ka üksikuid valitsevaid puid "hunte"); ülameetod - raiutakse välja I-II kasvuklassi puud. Kasutatakse üldiselt harva. Näiteks tammikute hooldamisel
ja äketest koosneva agregaadiga.kartuli tärkamisel haritakse veelkord sama agregaadiga.hilisem harimine toimub umbrohutude tärkamisel, kuid üksnes muldamiskultivaatoriga. Vaheltharimist korratekse vajaduse järgi kuni kartuli õitsemiseni. d) Söödajuurviljade külvijärgne harimine algab põllu rullimisega. Umbrohtude tärkamisel äestatakse kergete võrkäketega risti külviridu.juurviljade harvendamise eel haritakse reavahesid muldamiskultivaatoriga. Esimese vaheltharimise järel harvendatakse juurviljataimed üksiktaimedeks, mille vahekaugus sõltub juurvilja liigist. Vaheltharimist korratakse iga kord kas umbrohtude tärkamisel või suuremate sadude järel, et vältida kooriku tekkimist. 18) Umbrohutõrje võtted Tõrje alustamiseks tuleb kõugepealt hinnata põldude umbrohtumist, tuleb arvestada umbrohutaimede sagedust ja kasvukõrgust e. rindelisust
Valgustusraieid tehakse kuni 5 20(25) aastastes noorendikes (vastavalt Metsaseadusele puistutes mille keskmine diameeter on kuni 6 cm) ja puude või puukeste väljaraiumisel on peamiseks kriteeriumiks puuliik. Raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Kohtades, kus peapuuliiki on vähe või puudub hoopis, jäetakse kasvama peapuuliigi raievanusele lähedasema raievanusega ja bioloogiliselt sobivaid liike. Hiljem (II või III valgustusraie käigus) võidakse harvendamise eesmärgil raiuda ka peapuuliigi puid. Olenevalt kasvukoha viljakusest ja puuliikide kasvukiirusest, võidakse alustada valgustusraiega juba mõni aasta peale kultiveerimist. Valgustusraiet nimetatakse ka noorendike hooldamiseks. Eestis on tüüpiline, et valgustusraiete käigus raiutakse vabaks okaspuud (mänd, kuusk). Kasutatakse selleks tänapäeval peamiselt võsasaagisid (võsalõikajaid). Iseloomulik on, et valgustusraiete käigus ei saada likviidset (st.
ligikaudu 10 000 kaubavähki aastas (tiigi tootva pinna kohta). Kuna loodustoidutiike ei tühjendata ja nende ruutmeetritoodang on madal, võib kogu tiigipind olla küllalt suur, isegi mitmeid hektareid. Suures tiigis, kus on ka süvikuid, on hapnikureziim tavaliselt parem kui väikeses tiigis. Poolintensiivne tiigikasvatus (joonis 20) Poolintensiivne tiigikasvatus erineb vähikasvatusest loodustoidutiikides näiteks tiikide konstruktsiooni poolest. Tiigid on sorteerimise ja/või harvendamise hõlbustamiseks tühjendatavad. Vähke söödetakse avaveealal. Paaritumine, kudemine, marja hautamine, poegade koorutamine võidakse korraldada siseruumides, kontrollitavates tingimustes. Sisebasseinides koorunud pojad siirdatakse II astme vastsetena väljas asuvatesse poegade tiikidesse kasvama. Pojad võidakse koorutada ka otse poegade tiikidesse, asetades marjaga emased just enne poegade koorumist sumpades tiikidesse. Poolintensiivne
Võra paremaks valgustamiseks ning taimekaitsetööde ja saagikoristuse hõlbustamiseks on otstarbekas teisel või kolmandal aastal pärast võrakujunduse lõpetamist lõigata tüvepikendus viimasest võraharust kõrgemal asuvale rõhtsamale oksale tagasi. 64 Õunapuude iga-aastane lõikamine peab jätkum aka pärast võrakujunduse lõpetamist. Nüüd on tegemist juba hoolduslõikusega harvendamise ja tagasilõikusega. Kärbitakse ainult üksikuid kasvus ettejõudnud oksi võra tasakaalustamiseks ning viljaokste moodustamiseks. Kui võra on õigesti kujundatud, ei ole vaja edaspidi suuremaid oksi üldjuhul ära võtta ning harvendamine võib piirduda mittesobivate kõrvalokste mahavõtmise või tagasilõikamisega. Harvendamisel kõrvaldatakse võrast murdunud, vigastatud ning haigestunud oksad, samuti ristuvad, liialt
ja piirata võidakse metsa kasutamist ainult sellisel juhul, kui metsaomanik teavitab metsa külastajaid piiratud ala parendamiseks tehtud täiendavatest kulutustest. Erametsanduse poliitika rakendamise mõned olulised aspektid. Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine on erametsades seotud metsade kaitse alla võtmisega, mis enamasti tähendab ka Natura 2000 võrgustikuga liitmist. Metsaseadusega seatud kitsendused, nagu raievanuste alammäärad uuendusraietel, hooldusraietel lubatud harvendamise tasemed ja vähemalt 5 m3 säilikpuude jätmise kohustus hektari kohta teenivad samuti looduskaitselisi eesmärke. Tulundusmetsades leiduvate vääriselupaikade kaitsmiseks on metsaomanikel võimalus sõlmida riigiga lepinguid, milles kompenseeritakse lepinguperioodil arvestuslik saamata jäänud tulu. Vääriselupaikade kaitsmine ja nende tekkeks tingimuste loomine on peamine bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise võimalus erametsades. Piirangutega metsaaladel
puude väljaraiumisel on: Soodustavalt mõjub põdrakahjustustele kuusikute säilikpuud või elustiku säilitamiseks jäetud * iga puu individuaalsed omadused (võra, harvendamine. okslikkus, tüvi), puud. raiekraad e. harvendamise aste näitab, Raiete liigitus - Kasvavat metsa raiutakse kas * asukohast puistus, kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % raieküpse puidu õigeaegseks * raievanuste erinevusest, tagavarast). Rakendatav raiekraad sõltub kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks * puuliikide bioloogilisest sobivusest, metsa liigilisest koosseisust, vanusest ja
täius 0,4). Tänapäeval, kui hinnatakse metsade puhul eriti looduslikku mitmekesisust, ei tule sanitaarraietega ülepingutada ja tuleks loota rohkem looduse isereguleerumise võimele. Tulundusmetsades on sanitaarraiete tegemine rohkem õigustatud, kuivõrd siin on tegemist tavaliselt ühevanuseliste puhtpuistutega, milliste regulatsioonimehhanismid on inimese sekkumiseta kahjustustest ülesaamiseks tihti ebapiisavad. raiekraad e. harvendamise aste näitab, kui palju me puid korraga välja raiume (mitu % tagavarast). Sõltub metsa liigilisest koosseisust, vanusest ja kasvukohast. Põhimõte, mida vanem puistu, seda väiksem raiekraad. Peab raiuma nii, et me metsa ära ei lõhuks, liitus ei tohiks oluliselt langeda: nõrk raie - 15% tagavarast, mõõdukas - 16-25%, tugev - 26-35%, väga tugev - üle 35%. Üldiselt kasutatakse raiekraadi kuni 25 % tagavarast, suurema kraadiga raied viivad
annaabi.ee 
