VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL. PRIMAARSTRUKTUUR. 1. Üldine iseloomustus molekulide suurus, makrostruktuur, mono- ja oligomeerse valgu mõiste. Molekulide suurus- Valkude suurused on väga varieeruvad. Näiteks insuliini kahes ahaelas kokku on 51 jääki aga glutaminsüntetaasis 468. Molekulmass 5733Da 60000Da. Valkude polüpeptiidide ahelate pikkus on tavaliselt 100-2000 aminohappe jääki kuid on ka väga suuri erandeid näiteks: inimese südame lihase valgus 26926 aminohappe jääki. Makrostruktuur- Monomeerse valgu mõiste- On valgud mis koosnevad ühest polüpeptiid ahelast. Oligomeerse valgu mõiste- On valgud mis koosnevad rohkem kui ühest polüpeptiid ahelast. 2. Valkude arhitektuur - konfiguratsiooni ja konformatsiooni mõisted, kolme(nelja) struktuuritaseme iseloomustus ja kirjeldus. Primaarstruktuuri mõiste ja ise-loomustus. Konfiguratsioon- On valgu struktuuri muutumine lõhkudes olemasolevad kovalentsed sidemed ja luua nendest ...
V loeng BIOKEEMILISED AINERINGED ÖKOSÜSTEEMIDES Aineringe mõiste · Aineringe, ainete ringkäik, ainete pidevalt korduv ringlemine looduses: maakeral tervikuna või eri geosfääride (atmo-, lito-, hüdro- ja biosfääri) vahel. Aineringe põhilised energiaallikad on Päikese kiirgus ja Maa sisejõud. Geoloogiline aineringe · Väike geoloogiline aineringe (kivimite murenemisest settekivimite moodustumiseni) · Suur geoloogiline aineringe (settekivimid satuvad maakoore liikuvais osades sügavale ja neist tekivad moondekivimid, mis maapinnale sattudes uuesti murenevad) Bioloogiline aineringe · Biogeokeemiline tsükkel on biosfääris nii looduslike kui ka inimtekkeliste süsteemide vahel toimuv aine- ja energiaringe. Liikumapanev jõud Päikese energia ning sellel põhinev elusaine tegevus (kõik osalevad, kuid mikroorganismidel põhiosa) Bioloogiline aineringe (olulisemad C-, N-, P- ja S-ringe) Elusaine komp...
Olustvere teenindus- ja maamajanduskool PM1a kursus Juurseller Apium graveolens Referaat Juhendaja: Liina Jüsisoo Koostaja: Aivo Sumre 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sugukond....................................................................................................................................3 Päritolu........................................................................................................................................3 Botaaniline iseloomustus............................................................................................................3 Bioloogiline iseloomustus............................................................
1. AINE EHITUS: aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja ruutskeem (1.4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus. 2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõ...
Bioloogilise mitmekesisuse väljasuremine e. vähenemine. Gretel Aess ja Caroline Müür 9.e klass Mis on bioloogiline mitmekesisus? Bioloogiline mitmekesisus on meie planeedi elu alus ja tagatis. Juba majanduslikust enesehuvist peab inimene püüdlema ökosüsteemide stabiilsuse säilitamise poole. Lisaks kohustab vastutus loodu ees liigilist mitmekesisust säilitama. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse ei ole luksus, mida saab endale lubada või millest võiks loobuda. Kasu ja oht Kõige suuremat kasu bioloogilisest mitmekesisusest saab inimene ise, samas on ta ise hetkel selle vähenemise peasüüdlane. Kuna Euroopa Liidu seni võetud meetmetest ei piisa viimaste aastakümnete negatiivsete arengute peatamiseks, eeldatakse et bioloogiline mitmekesisus on Euroopas endiselt suures ohus. Mis on bioloogilise mitmekesisuse väljasuremi...
BIOGEOGRAAFIA PROGRAMM 2014 BIOGEOGRAAFIA TEOORIA Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia seaduspärad. Taksoni leiukohad ja areaal, nende kujutamine kaardil punkti, võrgustiku ja alana. Kõrgemate taksonite areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse muutlikus. Areaali suurus (Endemism. Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti seadus. Kosmopoliitne levik.) Areaali kuju. Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni se...
Räpina Aianduskool aianduse eriala Harilik köömen referaat Koostas: 2008 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Botaaniline ja bioloogiline iseloomustus....................................4 Keemiline koostis ning kasutamine..........................................4 Kasvatamine ning paljundamine.............................................4 Saagi koristamine............................................................... 5 Realiseerimine...................................................................5 Säilitamine........................................................................5 Kokkuvõte........................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................6 ...
Kontrolltöö kordamisküsimused · Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet ? Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. Soo ja soostunud muldade suur osatähtsus. Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja ja Lääne Eestis. Muldade kivisus. · Milliste näitajatega iseloomustatakse muldi ? Mullalõimis. Huumushorisondi paksus. Mullahorisondid. Veereziim. · Kirjuta neli Eesti muldade lähtekivimit. Lubjakivi. Moreen. Liiv ja liivakivi. Turvas. · Kirjuta neli mullatekketegurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist. Taimekooslused. Lähtekivim. Veeolud. Inim tegevus. · Mida nimetatakse leetumiseks ? Leetumine on protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel...
Bioloogia riigieksami temaatika vastavalt kehtivale ainekavale on järgmine: Elu olemus. Elu tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Teadusliku meetodi rakendamine. Organismide keemiline koostis. Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides. Orgaanilised ühendid: süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, nende ülesanded. Rakk. Rakuteooria. Eükarüootse raku ehitus ja talitlus. Looma-, taime- ja seeneraku eripära. Ainu- ja hulkraksus. Eeltuumse raku ehitus. Bakterite ehitus ja paljunemine, nende osa looduses ja inimtegevuses. Organismide aine- ja energiavahetus. Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Organismide varustamine energiaga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Organismide paljunemine ja areng. Rakkude jagunemine. Interfaas ja mitoos. Meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Loomade paljunemise, kasvu ja arengu eripära. Inimese sugura...
. KATALÜÜSI REGULATSIOON 1) Ensüümide spetsiifilisus milles avaldub ja millele baseerub. Aktiivtsentri mõiste molekulaarne sisu. Stereo-, geomeetrilise, absoluutse spetsiifilisuse iseloomustus. Ensüümi spetsiifilisus on ensüümidele omane võime eristada substraate, millele nad toimet avaldavad. Ensüümide spetsiifilisus toimub molekulaarse äratundmise kaudu, mille aluseks on ensüümi aktiivtsentri ja substraadi struktuurne komplementaarsus. Aktiivtsenter ensüümi molekuli piirkond, mis otseselt osaleb katalüütilises protsessis. Seal paiknevad aminihappejääkide katalüütilised rühmad, mis seovad endaga substraadi. Stereospetsiifilisus võime toimida vaid teatavale stereoisomeerile. Geomeetriline spetsiifilisus võime eristada supstraate molekulis. Absoluutne spetsiifilisus toime avaldub vaid ühele substraadile. 2) Reaktsioonikiiruse reguleerimise võimalused rakkudes. Ensüümide kovalentne modifitseerimine. Valkude fosforüleerimi...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool PM1A Tauri Tattar Naeris Brassica rapa rapa Referaat Juhendaja: Liina Jürisoo Olustvere 2011 Sisukord Sugukond: Naeris on Vahemeremaadelt pärinev ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim Naeris oli enne kartuli kasvatamisele võtmist ka meil Eestis põliseim juurvili. Alles viimastel sajanditel on kaalikas naeri kõrvale tõrjunud. Kahtlema väärib naeris ka tänapäeval suuremat tähelepanu toidu mitmekesistajana ja mineraalsoolade ning vitamiinirikka toiduainena Päritolu: Naeris on pärit Vahemeremaadelt. Botaaniline iseloomustus : Juurvili on lapiku, ümarlapiku, ümara või pikliku kujuga. Koor kollane, ülemises osas võib mõnel sordil esineda ka violetjas varjund. Sisu samuti kollane, mõnikord ka valge. Lehed on enamikel sortidel sulglõhised, mõn...
Immunoloogia Jüri P. 1.Mis on humoraalne immuunreaktsioon? 2.Defensiinide funktsioon. 3.Edward Jenner...vaktsineerimise teerajaja Euroopas. 4.Paul Erlich ja Elie Metchnikoff-nende roll immunoloogia arengus 5.Klonaalse selektsiooni hüpotees 6.Ohu (danger) paradigma immunoloogias 7. TLR id raku pinnal 8.Endosomaalsed TLR id 9.Scavenger ja NLR tüüpi retseptorid 10.N-formüülmetioniini roll immuunreaktsioonides. 11.Deamineerimine ja kaasasündinud immuunsus. 12.Omandatud ja kaasasündinud immuunsuse olulisemad erinevused. 13.Lümfoidse diferentseerumis suuna rakud. 14.Müeloidse diferentseerumis suuna rakud. 15.Monotsüüdid ja nende diferentseerumine. 16.NK rakud 17.B lümfotsüüdid 18.T lümfotsüüdid 19.Aktiivsed hapniku ühendid makrofaagides ja neutrofiilides. 20.Lümfi tsirkulatsiooni eripära. 21. Tüümuse roll. 22.Hapteenid ning nende immunogeensuse mehanism 23.Immuunoglobuliin domään . 24. Võrrelge antikehade Ch2 ja Vh domääni. 25.Konformatsiooni...
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED I osa I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3- 32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Looduses leidub 90 keemilist elementi. Kõige suurema osa 98%- moodustavad H(vesinik), O(hapnik) ja C(süsinik). Inimese organismi kõigist aatomitest moodustavad 99% H,O,C,N,P,S. Just need elemendid on sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid. ELEMENT % Vesinik 63 Hapnik 25,5 Süsinik 9,5 Lämmastik 1,4 Bioelemendid moodustavad erinevaid molekule, need biomolekulid jagunevad nelja klassi: 1. Valgud ehk proteiinid 2. Nukleiinhapped (DNA,RNA) 3. Süsivesikud ehk suhkrud 4. Lipiidid ehk rasvad (AINUKESED, MIS EI OLE BIOPOLÜMEERID!) Polümeerid - väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. Valgud ehk proteiinid on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappej...
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) 4. Mis on kohastumine, kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. 6. Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). 7. Kuidas tõestab evolutsiooni paleontoloogia? 8. Kuidas tõestab evolutsiooni võrdlev anatoomia? 9. Mis on homoloogilised elundid, rudimendid, atavismid, too näiteid.. 10. Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? 11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? 13. Kirjelda loomariigi arengut. 14. Kirjelda taimeriigi arengut. 15. Kuidas algas inimese areng? 16. Kirje...
I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3-32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Bioelemendid: O, H, C, N, P, S. Moodustavad 99% kõikidest aatomitest inimkehas. Elemendid on molekulide tekitamiseks sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamisega. Biomolekulid: Valgud (ehk proteiinid, hargnemata biopolümeerid, koosnevad 20 aminohappest, moodustavad ensüümid (lipaas),retseptorid(insuliini retseptor); Nukleiinhapped (hargnemata biopolümeerid, monomeerideks nukleotiidid (dna, rna)); Süsivesikud (ehk karbohüdraadid, monomeerideks monosahhariidid, nendest tekivad polüsahhariidid mis on seotud glükosiidsidemetega; olulised energiaallikad, osalevad ka rakk-rakk äratundmisprotsessides); Lipiidid (ei moodusta polümeere!; võimelised moodustama suuri struktuure, kuid monomeerid on ühendatud nõrkade jõududega; oluline roll energiaallikana, signaalmolekulidena). Biopolümeer valgud, n...
Kodune töö nr. 7 Keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määruse nr 26 «Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm» lisa 1 JÄÄTMELOA TAOTLUS TAOTLEJA ÜLDANDMED Ärinimi või nimi FIE ... Äriregistrikood või isikukood 10997750 Territoriaalkood Est 233 Põhitegevusala (EMTAKi1 järgi) 90 (Reovee ja prügi kõrvaldamine, linnapuhastus jms tegevus.) Aadress (sihtnumbriga) .... Telefon ...
Tallinna Tehnikagümnaasium Märgala ökosüsteem Kati Kullamaa 10c klass Juhendaja: Kersti Veskimets Tallinn 2008 SISUKORD 1.Üldiseloomustus....................................................................................................................................... ...3 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus...........................................................
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – Mullas põimuvad nii elus kui eluta osad. Mullal on iseregulatsioonivõime ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Nõuded: Optimaalne veereziim- mõjutab toitainete omastamist; mullalahuse reaktsioon- opt. 56-7,2 pH.; toitelahuste koostis ja kontsentratsioon (0,1-05 %); tasakaalustatud toitelahus-vajalikuit toiteelemendid; Valgus-nitraatväetistest N omastamine.; Soojus- opt temp 20-28 kr.; Mulla õhustatus- normaalsem areg; Umbrohtuvus. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas- Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioon) vabanevad ammooniumühendid (1-2 % üldvarudest, 30-90 kg); Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik(sümbiootilised mikroorganismid(mügarbakterid) 50- 200 kg ), (vabalt mullas elunevad mikroorganismid(50 kg); Orgaanilise väetisega mulda antav lämmastik (1t-1kg) esimene aasta 25 % omastatav.vedela puhul 50 %,; Mi...
Biokeemia II test, variant 1 1. Kirjutage mõni C6 aldoosi molekusi struktuur a) lineaarses vormis (Fisheri proj) b) tsüklilises püranoosi vormis (Haworthi projektsioon)Selgitage, kuidas tsükliline struktuur formeerubja iseloomustage kujutatud suhkru stereostruktuuri. 2. Loetlege tähtsamas monosahhariidide derivaatide rühmad, iseloomustage nende molekulide keemilist ehitust. 3. Skitseerige alfa(1,6)-glükosiidsidet sisaldava disahhariidi molekuli põhimõtteline struktuur. Selgitage a)glükosiidsidet iseloomustavate parameetritetähendust, b) põhjendage, kas tegemist on redusteeriva või mitteredutseeriva suhkruga. 4. Joonistage fragment Gram-positiivse bakteri rakuseinast. Kirjeldage selel ehitust ja koostiskomponente. 5. Milliseid rasvhapeid loetakse inimese jaoks asendamatuteks? Miks? Kirjutage ninde struktuurivalemid. 6. Kirjutage vabalt valitud rasvhappelise koostise...
Pedosfäär 1) Pedosfäär e. mullastik - biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla koostis: vedel osa 25%, tahke osa 50% ja gaasiline osa 25%. Mullatekketegurid: veereziim, taimed, vesi, lähtekivim. 2) Mulla tähtsus: · Tänu mulla viljakusele kasvavad taimed on omakorda toiduks loomadele ja inimestele. · Elukoht paljudele organismidele · Muld aitab taimedel kinnituda pinnasesse. · Muld toimib filtrina, puhastab vett ja õhku. · Asendamatu loodusvara põllumajanduses. 3) Murenemine - kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad. Jaguneb füüsiliseks ja keemiliseks murenemiseks. · Füüsikaline murenemine e. rabenemine - Kivimite mehaaniline peendumine, mida põhjustavad: a) temperatuuri suured kõikumised -...
1. Püügiobjektid Läänemeres on viis tööstuslikult püütavat kalaliiki: Läänemeres, nende Räim – Atlandi heerina Läänemere alaliik, levib üle liigitus ja levik. Läänemere ja lahtede Kilu – Euroopa kilu alamliik. Enam levinud suures osas Läänemeres. Vähem levinud Põhja lahes ja Soome lahe idaosas. Lest – kuulub lestlaste sugukonda. Süvikutelestad ja rannikulestad. Levib kõikjal rannikuvetes Tursk – kuulub tursklaste sugukonda. Levib Läänemere kesk- ja lõunaosas. Lõhe – lõhelaste sugukond, mis levib Läänemeres ja lahtedes. Siirdekala. 2. Läänemere iseloomustus Läänemeri on Atland...
Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema transformats...
Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema tr...
130239 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.ÜLESANNE A.........................................................................................................................1 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks.........................................................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 1.ÜLESANNE A 130239 Joonis 1. Põllumassiivi asukohakaart. 1. Põllumassiiv numbriga 57945730138 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Viljandimaal, Halliste vallas, Mulgi külas. Põllumassiiv on 7,34 ha suur. 2. Põllumassiiv asub ühel katastriüksusel, mil...
Pedosfääri mullad jagunevad: Vedel osa: vesi 25%; mulla õhk gaasiline osa 25%. Tahke osa: orgaaniline organismid ja huumus; anorgaaniline- kivimid mineraalid. + elus osa Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim...
Kontrolltöö Evolutsioon 2, õp lk 76-100. 1. Kohastumine, kohastumus, kohanemine, kohanemus - mõisted ja näited. Kohastumus soodus tunnus, keskkonda sobiv tunnus, soodustab liigil toime tulla ekukeskkonna tingimustega. See soodus tunnus (keskkonna poolt määratud) on omane tervele organismirühmale (liigile). See tunnus on geneetiliselt kinnistunud (edastatakse järglastele) Kohastumine protsess, mille käigus kohastumus tekib. Kohastumused avalduvad organismide: 1.) ehituses (varjekuju, nt raagritsikas, oksakujulised vastsed; varje- või hoiatusvärvus, nt aastaajalised värvused, sulandumine keskkonda, hoiatusvärvus annab märku varjatud kaitsevahendust lepatriinu, herilane, mürkmaod; mimikiri-sarnasus teise liigiga, nt orhidee tolmeldaja nagu kärbes, ohutud sirelased ja maod nagu herilased või mürkmaod, kägu nagu raudkull jne) 2.) füsioloogias (fotosünteesi eripä...
KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika...
alternatiiv kavandatud tegevusest erinev viis sama vajaduse rahuldamiseks arendaja isik, kes kavandab tegevust ning soovib seda ellu viia bioakumulatsioon kahjulike ainete kogunemine organismi bioakumulatsioonitegur organismi ja keskkonna kemikaalisisalduse erinevust kirjeldav suhtarv ekspert või eksperdigrupp isik või isikute grupp, kellel on teatava keskkonnamõju hindamiseks vajalik kvalifikatsioon. Eestis peab keskkonnamõju hindamise ekspert tegutsemisõguse saamiseks taotlema keskkonnaministrilt tegevuslitsentsi. Ekspertgruppi võvad kuuluda ka litsentsita isikud, kes nõstavad eksperte mingis spetsiifilises valdkonnas eksponeeritus mõjuri ja sihtobjekti kokkupuude või sihtobjekti avatus mõjuri tekitatud kaudsele toimele eksponeerituse hindamine kontseptuaalse mudeli stsenaariumidel tuginev, võimalust mööda kvantitatiivne analüüs eksponeerituse iseloomustamiseks, mis lõpeb eksponeerituse koondkirjelduse koostamisega ekspo...
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale. Taimetoitained on molekulid (CO2, O2, H2O) või ioonid, milledena elemendid taimedesse sisenevad. Taimed omastavad toitaineid lahustunud kujul. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. Taimed omastavad toitaineid nii mullalahusest, kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente (peamiselt ühevalentseid katioone). Taimedel eristatakse juurtoitumist ja juurevälist toitumist. Toitainete omastamisel eristatakse pasiivset (transpiratsioon ja diffusioon) ning aktiivset (asendusadsorbtsioon) toitainete omastamist. Lämmastik .Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. Kaltsium Taimedes 0,2…3,0%. Kaltsiumirikkamad on vanemad taimeosad. Taimedes eelkõige biokeemilisi protsesse reguleeriv elem...
Iseseisva töö ülesanne õppeaines PK.0711 Mullastikukaardi analüüs Uurisin põllumassiivi katastritunnusega 40948594494 ning koostan selle kohta analüüsi. Põllumassiiv asub Saare maakonnas, Mustjala vallas, Mustjala külas. Ala suuruseks on 7,4 ha. Leostunud gleimuld (Go) 3,65ha, ca. 49,3% Küllastunud turvastunud muld (Go1) 1,9ha, ca. 25,7% Leetjas gleimuld (GI) - 0,9ha, ca. 12,2% Väga õhuke madalsoomuld (M') 0,86ha, ca. 11,6% Nõrgalt leetunud gleistunud muld (LkIg) 0,03ha, ca. 0,4% Tabel 1. Põllumassiivi 40948594494 mullastik Mulla Lõimis Huumus Kivisuse Pindala, Osatähtsu siffer horisondi aste ha s, % tüsedus, cm Go v°_1l60/r_3- th25-30 - 3,65 49 _2l Go1 l40/lu t_315-25 - 1,9 26 GI ...
Spektrid, kiirgused, fotoefekt 1. Kiirguste liigid – nimeta, iseloomusta millest tekib, näited. Soojuskiirgus – Aatom ergastatakse kõrge temperatuuri kaudu (põlemine, elekter) Elektroluminetsents – Sel juhul gaasi aatomid põrkudes elektronidega hakkavad helenduma (gaaslahendustorud?, säästulambid, halogeen lambid) Katoodluminetsents – Sel juhul elektronid põrkudes vastu tahket ainet löövad tema helendama (kineskoop) Kinoluminetsents – Sel juhul toimub ergastumine keemilisest reaktsioonist (fosfor, jaanimardikas, mõningad sügavvee kalad) Fotoluminetsents – Valgus ergastab aine aatomeid (matt lampide pinnad, liiklusmärgid, riide värvid) 2. Spektrite liigid – iseloomusta igat spektrit (4 tükki), nimeta Pidevspekter – Seda tekitab tahke ja vedela aine helendamine. Joonspekter – Tekib aatomaarse gaasi helendumise...
3.Litosfäär 3.1 Maa siseehitus Maa koosneb siseehituselt tuumast, vahevööst ja maakoorest. Tuum- ~6000km läbimõõt, 2 kihti: välimine-ja sisemine tuum. Suur rõhk Vahevöö- ~2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa 100-200km. Astenosfäär paneb otseselt maakoore liikuma, koosneb basaltsetest kivimitest. Maakoor- tahke, moodustub kivimitest, paksus 5-80km <-varieeruv. Maailma mere põhjas olev maakoor õhuke. Litosfäär hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa e.astenosfääri ning mõjutab maapinnal toimuvaid liikumisi. Maa litosfääri liikumisi nim. Laamtektoonilisteks ja selle teooria käis välja A.Wegener. Peamised elemendid hapnik ja räni. Litosfääri koostis: · elemendiline koostis- hapnik, räni, raud, alumiinium · kristallid ja mineraalid- elementidest ühendid, ülekaalus silikaad...
LIISI KINK 1 BIOKEEMIA test I Vastatud 2012 aasta kordamisküsimustele, mis võetud bioorgaanilise keemia kodulehelt. Vastused on leitud N. Sameli loenguslaididelt, M. Kreeni ja T. Randla koostatud ,,Biokeemia õppematerjal" I, II, III ja IV osadest ning kasutades internetti. Sinul pole selle faili üle õigusi! Ära levita edasi! BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 2 VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 6 AMINOHAPPED. PEPTIIDID 9 PRIMAARSTRUKTUUR. VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL 14 VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID ...
EVOLUTSIOON 1.Mis on evolutsioon? Eluslooduse ajalooline areng,mile liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. 2.Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. On võitlus ellujäämise ja järglaste andmise pärast. Põhjustab paljunemise intensiivsus. 1)Liigisisene olelusvõitlus-ühe ja sama liigi vahel smade keskonnatingimuste või toidu pärast nt:lõvid, porgandid 2)Liikide vaheline olelusvõitlus- eriliikide vaheline olelusvõitlus. nt:gepard ajab antiloopi taga, umbrohi ja karul 3)Eluta loodusteguritega- elutaloodusega olelus võitlus. nt:loomad ja matsatulekahju, puud ja äike. 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) On nende isendite ellujäämine ja võimalus anda järglasi, kellel on võrreldes teistega mingid eelised kasulikumate tunnuste näol. Võimalik tänu erinevustele sama liiki isendite vahel. Tagajärjed: 1) kohastum...
PEDOSFÄÄR 14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Võrreldav suurus Füüsikaline Keemiline ehk RABENEMINE ehk PORSUMINE Põhjus temperatuuri kõikumine vesi ja vees lahustunud happed Tingimused, milles kuivades, jahedates prk. niisked ja soojad ülekaalus kus temp. kõigub palju piirkonnad Piirkond, kus ülekaalus kõrbed, tundra vihmametsad Tähtsus mullatekke alus- mullatekke alus- kivim omandab parema suureneb saviosakeste hulk ...
kordamisküsimused 1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on...
kordamisküsimused 1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on...
Bioloogia BIs3 Suuline arvestus, 2 kontrolltööd, piletis 2 punkti, üks tsükli esimeses pooles teine teises pooles. Paljunemine ja areng Paljunemine ... elu üldomadus, mis seisneb endasamaste ( vegetatiivne) või endasarnaste ( eoseline, suguline) isendite moodustamises liigi säilitamise eesmärgil. Paljunemine jaguneb 1) Suguline 2) Mittesuguline a. Eoseline b. Vegetatiivne i. Ühest rakust lähtuv ii. Hulkraksusest lähtuv Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt ühest rakust 1) Rakkude pooldumine a. Amitoos nt. bakterid, osa protiste b. Mitoos nt. päristuumsed: taimerakud, loomarakud, seenerakud 2) Pungumine sisuliselt ebavõrdne mitoos, üks tütarrakk on oluliselt väiksem kui lähterakk. a. Nt. pärmseened b. Nt. osa üherakulisi vetikaid c. Nt. osa amööbe 3) Skisogoonia e. hulgijagunemine algul jaguneb tuum (...
Veeringe Maal, tema lülid: sademed, aurumine, jõgede äravool, infiltratsioon, veebilanss. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1)perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamerega puudub. Vesi jaotub maal: Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% · Veebilanss - kõigi vee juurde- ja äravoolu liikide ning vee akumulatsiooni mahuline iseloomustus mingi maa-ala (näiteks, vesikonna, soo, mandri) kohta mingis ajavahemikus (ööpäevas, aastas). · Veebilanss annab ettekujunduse maa-ala või muu veevarudest. · Mandrite veebilansi iseloomustab põhiline s...
Konspekt aines „Säästlikud keskkonnatehnoloogiad“ 1) märgaladele ja reoveele (erinevad liigid, bakterite roll+joonised puhastitest) 2) teiseks oli sisekliima, kuidas saab mõõta head sisekliimat ja ventilatsiooni, õhuvahetust + värvid (Kõik see oli üks küsimus) 3)passiivmaja iseloomustus (numbrilise täpsusega andmed) 1) Tavatehnoloogia reovee puhastuses- sissevool--)mehaaniline puhastus---)bioloogiline puhastus--) keemiline puhastus---)järelpuhastus----)väljavool Tehismärgalad võivad olla erinevat liiki : taimestik pinnasfiltrid horisontaalse filtratsiooniga, taimestik-pinnasfiltrid vertikaalse filtratsioonigav vabaveelised süsteemid. Taimede tähtsus: keskkonna loomine mikroorganismidele, pinnase õhutamine, pinnase dreenimine. Tehismärgalade positiivsed omadused: koormuste kõikumiste suhtes vähetundlikud, väikese energiatarbega, väikeste hoolduskuludega, ehitatavad kohalike ressurssidega, võimalik toota lisaressurssi, ökoloogilise...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.ÜLESANNE A.........................................................................................................................2 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks.........................................................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 Interneti allikad:......................................................................................................................8 1.ÜLESANNE A 1. Põllumassiiv numbriga 42052371193 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Hiiu maakonnas, Käina vallas, Männamaa kü...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Kursusetöö muldade väliuurimises Tartu 2011 SISUKORD 1 2 2.2.1 Rohumaa huumusering Tabel.1 Rohumaa huumuseringi iseloomustus Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 25 25 23 23 25 25 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 5,8 5,8 5,9 5,9 5,8 5,8 5,8 5,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 54 54 51 51 54 54 54 54 Keskmine Ph oli 5,8-5,9 vahel ja lõimis keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus oli vahemikus 23-25 cm. 2.2.2 Metsa huumusering Tabe...
Pedosfäär muld Mõisted: Muld maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja elutalooduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine) ja keemilisel (porsumine) toimel. Porsumine kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Rabenemine kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilisemineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoore ülaosa...
Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Biosfäär Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasaka...
1 1) Rohumaade majanduslik ja keskonnakaitseline tähtsus Eeslis võivad olla mürgised; kuid on ka selliseid, mis suurendavad rohuseeduvust. Rosetjad rohundid (varretu Eesti suhteliselt niiske klnma ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa ohakas, nurmenukk). Kõrged rohundid (kõrvenõges, angervaks, tuliohakas) Eestis on asendamatu ja mitmekülgne õimaldaad toota loomadele täisväärtuslikku põlnsoota, säilitavad 9) Kõrreliste ja liblikõieliste rühmitamine taimede kõrguse ja lehtede paiknemise alusel ja tõstavad inullav iljakust Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku |a säästavad suuri 1) Pealisheinad- Taimede...
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
Kordamisküsimused 10.klass PEDOSFÄÄR 1.Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (te...
Ploomipuude istandiku rajamine Koostanud: Eliisabet Ojar Räpina 2015 Sissejuhatus Kultuur valitud juhuslikult. Ootused töö koostamisel: saada tööga efektiivselt hakkama ning saada uut harivat informatsiooni. Olemasoleva istandiku lühikirjeldus: Asub Räpina Aianduskooli õppemajandi aias, ploomipuud ühes reas, palju erinevaid sorte. Kultuuri iseloomustus Levik, ajalugu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja- Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamuse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi. Aed-ploomipuu on tekkinud laukapuu ja haralise ploomipuu ristumisel juba 8500 aastat tagasi. Ploomipuul on 48 kromosoomi, sama palju kui laukapuul (32) ja haralisel ploomipuul (16) ...
Uurimismeetodid psühholoogias Teema: Uni ja uneharjumused Eesmärk: Töö eesmärk on välja selgitada, millised on minuvanuste inimeste uneharjumused. Valisin selle teema, sest see tundus minu jaoks huvitav ja arvasin, et sellise teema kohta on palju materjale. Tegevuskäik: Materjali kogumine Küsitluse koostamine ja esitamine Andmete analüüs Tulemuste esitamine Materjali kogumine: Uni ja uneharjumused: „Saata laps kooli unisena on sama, kui saata ta kooli ilma hommikusöögita!” kinnitab unearst Mae Pindmaa. „Uniselt ei tunne laps end koolis hästi ega õpi ja toimeta seal parimal võimalikul moel.” Une iseloomustus: Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon: - vähemagajate (alla 4-5 tunni ööpäevas) keskmine eluiga on lühem kui tavalistel magajatel (7-8 t), sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta - inimesel kõige pikem registreeritud unetusperiood on 11 päeva Inimene sureb u 260-280 h unetuse tagajarjel....
Võru Täiskasvanute Gümnaasium UNI JA UNENÄOD Referaat Koostaja: Maris Tõnise 10.klass Juhendaja: Ene Laane Võru 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Uni........................................................................................................................ 4 1.1Rahulik ja kiire uni.......................................................................................... 4 1.2Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse:..................................................................4 1.3Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäi...
annaabi.ee 
