Ta seadis tähtsale kohale noodiõpetuse ja nelja häälega laulmise · Laulupühad Jõhvis 1865- Friedrich Ferdinand Meyer oli peamine õhutaja. · 1978. aastal avati Jõhvi Kultuurikeskus. Elanikke oli 1969. a 14 000. · Aastast 2005 on Jõhvi südameks Jõhvi Kontserdimaja Muusikaelust lähemalt · 1907 aastal asutati Jõhvi Hariduse selts mis aga suleti 1913 aastal võimude poolt.Taastati uuesti 1918 aasta algul ning kandis uut nimetust Jõhvi Haridusseltsi Koor. Vanimaks seltsiks Jõhvis oli Jõhvi Laulu Selts. See oli Joosep Siegfried Saare poolt asutatud. · Jõhvis toimusid neljal korral Jõhvi laulu- ja muusikapäevad (aastatel 1926,1927 ja 1930,1932). See oli väga tulus ettevõttmine sest igakorraga kogunes aina enam rahvast. · Jõhvi laulukoor võttis osa kõigist seitsmest üldlaulupeost. · Pärast esimest üldalulupidu loodi Jõhvis ka pillikoor. · Jõhvi muusikaelus oli kindel koht 1923 aastal loodud
(kodanikunimega Eduard Viiralt) Kunstnik Eduard Viiralt, temast ma kahjuks kuulnud pole, kuid tema joonistatud pildid „Lamav tiiger“ ja „Absindijoojate“ on mulle kuidagi väga tuttavad. Eduard Viiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate Anton ja Sophie-Elisabeth Wiiralti pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Kunstniku ja tema vendade Oskari ja Augusti koolitee algas Koerus haridusseltsi koolis, mille juhatajaks oli kriitik ja kirjandusharrastaja Johannes Söster. Vanemate soovil, kes lootsid pojast kantseleiametnikku, läks Viiralt Koeru saksa erakooli. Esimese maailmasõja puhkedes asus perekond elama Tallinna ja kunstikalduvustega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Andeka õpilasena läbis ta kaks klassi ühe aastaga ning viidi üle aktiklassi. Kolme aasta jooksul, mis ta kunsttööstuskoolis õppis, oli Viiralti peamiseks
tegemistest olenes koori tegevus. · Jõhvis sai koorilaulu viljelemise alguse kihelkonnakoolist,kus 1860. aastal asus tääle Joosep Siegfried Saar(pildil).Ta seadis tähtsale kohale noodiõpetuse ja nelja häälega laulmise MUUSIKA ELUST LÄHEMALT · 1907 aastal asutati Jõhvi Hariduse selts mis aga suleti 1913 aastal võimude poolt.Taastati uuesti 1918 aasta algul ning kandis uut nimetust Jõhvi Haridusseltsi Koor. Vanimaks seltsiks Jõhvis oli Jõhvi Laulu Selts. See oli Joosep Siegfried Saare poolt asutatud. · Jõhvis toimusid neljal korral Jõhvi laulu- ja muusikapäevad (aastatel 1926,1927 ja 1930,1932). See oli väga tulus ettevõttmine sest igakorraga kogunes aina enam rahvast. · Jõhvi laulukoor võttis osa kõigist seitsmest üldlaulupeost. · Pärast esimest üldalulupidu loodi Jõhvis ka pillikoor.
Artur sirki vanemad olid järvamaale tulnud Virumaalt Ahtust 19. Sajandi lõpul. Artur Sirk õppis Pruuna külakoolis (1908-11), Ambla Haridusseltsi koolis (1911-14), Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis (1914-16) ja Tallinna Peetri Reaalkoolis. Reaalkooli 34. Lennu lõpuklassi õpilasena astus Artur Sirk
3. Miks Luise ei sallinud isa ja isa Luiset isegi kõige raskematel aegadel? 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta. August Mälk (1900-1987) oli eesti romaani- ja novellikirjanik, kes sündis Vähiku talus Koovi külas Lümanda vallas. Õppis Lümanda ministeeriumikoolis ja Kuressaare linnakoolis. Töötas Torgu ja Mõntu koolis, hiljem Lümanda koolis õpetajana ja koolijuhatajana, etendas suurt osa piirkonna kultuurielu edendamisel. Ta oli haridusseltsi Kultuur esimees, osav kõnemees, esines koosolekutel ja üritustel, ristis lapsi ja mattis surnuid, juhendas näiteringi. ,,Päevad ja õhtud kulusid koos rahvaga, aga ööd need olid minu omad ja sel ajal oli aega raamatuid kirjutada ning muu kirjatööga tegeleda", on kirjanik ise nentinud. 1944. aastal pages Mälk Rootsi, kus jätkas oma kirjanduslikku tegevust ja elas elu lõpuni.
Elulugu Eduard Viiralt sündis 20. Märtsil 1898. a. Peterburi maakonnas Robidetsi mõisas mõisateenijate pojana. Isa oli tal Anton Viralt ja ema oli Sophie-Elisabeth. Eduardil oli ka kaks venda Oskad Viiralt ja August Viiralt. Alles 1909. aastal tuli ta perekonnaga Eestisse tagasi, ja hakkasid elama Järvamaal Koeru vallas. Vanemad panid Eduardi Koeru haridusseltsi kooli. Peale seda läks Eduard sealsamas saksa erakooli. Selles koolis sai Eduard peale Vene ja saksa keele oskuse kaasa ka prantsuse keele algete tundmise. Koolis meeldis talle väga joonistada. Aga siis kui algas I maailmasõda läkid perekond elama Tallinna. Kuna Eduardile meeldis kunst, siis hakkas ta Tallinna Kunsttööstuskoolis käima. Tänu Saksa okupatsioonile ei õnnestunud Eduardil Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetada. Siis
Eduard Viiralt Elulugu Eduard Viiralt sündis 20.märts.1989 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selos Robidetsi mõisa teenijate perekonnas.Ta suri 8.jaanuaril.1954 Pariisis.Kooliteed alustas Viiralt Kalitinos.Nad tulid Eestisse elama 1909.aastal , Järvamaale varangu mõisa , Koeru valda.Ta õppis Koeru Haridusseltsi koolis Koeru saksa erikoolis,1915-1918 Tallinna Kunstitööstuskoolis.1919 aastal astus ta "Pallasesse" , kus ta õppis A.Satrkofi juures skulptuuri ja A.Vabbe ning G.Kindi juures graafikat. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees,kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset,valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli.1922-1923 jätkas Eduard oma õpinguid
Enam ei tulnud kaasa kõrtsi ei õllepoodi. Tormasid taevarannal takused pilvetõprad. Ja kui langesid puudelt Paljapäi leinasime viimased sügislehed, vara lahkunud sõpra. mängisid leinamarssi mundrites pritsimehed. Vahest homme on juba taevas kandled ja roosid. Spordi- ja haridusseltsi Täna veel viimast korda poolt kanti plekist pärgi. hüüame kooris proosit! Luuletus räägib varalahkunud sõbrast, kes oli viinalembene. Kasutab ristriimi. Kirjeldab kuidas matustel minnakse kirstu järgi ja sisimas loodab, et homme on taevas roosid ja kandled, kuid täna on tema mõtted ainult lahkunud sõbral. 4
Kamari Haridusselts loodi 1999 aastal ja 15 aasta jooksul olnud piirkonna arengumootoriks. 2005 aastal pärjati piirkond oma tegevuste eest Eesti Külaliikumise Kodukant Aasta küla konkursil „Aasta Küla“ tiitliga. Aastate jooksul on piirkonna arenguks saadud erinevaid struktuurfondidest toetust ligikaudu 418502 eurot. MAK 2007-2014-3 toetustega on väljaehitatud seltsimaja-kogukonna keskuseks. Alates 2010 aastast on hakatud majas ka kogukonna liikmetele teenuseid osutama. KAMARI HARIDUSSELTSI ÜLDANDMED Nimi: Kamari Haridusselts Aadress: Kamari alevik ,Põltsamaa vald, Jõgevamaa, 48003 Äriregistrikood: 80120445 Kontakt: +3725235115,7756277 E-post: [email protected] Koduleht:www.kamari.ee Asutajad:19 Kamari aleviku füüsilist isikut Juhatus: Kalli Kadastik,Vaike Niklus,Marju Kalbus, Kaire Küppar,Alar Sadam EESMÄRGID JA EELDATAV MÕJU 1
huvitavaid fakte. Samuti selgitada ka kunstivoolusid, kuhu E. Wiiralti looming kuulus. Allikateks on kasutatud Internetti ja raamatuid (nt ''Kunsti-kultuuri ajalugu'' ja ''Eduard Wiiralt'') Eduard Wiiralt Kodanikunimega Viiralt, ta oli graafik. E. Viiralt elas aastatel 1898-1945. Ta sündis 20. märtsil Peterburi lähedal. Aastal 1909 tuli tema koos perekonnaga tagasi Eestisse, Järvamaale. Eduard oli juba lapsepõlvest peale tundnud huvi kunsti vastu. Õppis kaks aastat Koeru Haridusseltsi koolis, seejärel a-ni 1914 Koeru saksa erakoolis ja 1915- 1918 Tallinna Kunstitööstuskoolis. 1919. aastal jätkab Viiralt õpinguid Tartus äsjaasutatud kunstikoolis ´´Pallas´´. Seal õppis ta A. Starkopfi juures skulptuuri ning A. Vabbe ja G. Kingi juures graafikat. Suur arv joonistusi ja graafilisi lehti aga valgustavad küllaldaselt E. Viiralti õppeaega ´´Pallases´´. Viiralti töödes ilmneb üha suurenev püüd inimese psühholoogilisi
Sel ajal sõnastas Villem Reiman avalikult nõude asendada baltisaksa härrakirik vaba rahvakirikuga koguduseliikmete omavalitsuste alusel. Kolga-Jaani kirikuõpetajana 1905 alustas Villem Reiman koos J. Tõnissoniga eeltöid Eesti Kirjanduse Seltsi asutamiseks , mis saigi teoks sügisel 1907. Seda seltsi juhtis Villem Reiman ülima kohusetundega 1914 . aastani , oli ka seltsi ajalootoimkonna juhataja. Villem Reiman osales Eesti Rahva Muuseumi asutamisel, asutas 1908 Viljandi Eesti Haridusseltsi ( oli selle esimees 1913 . aastani ) , mis samal aastal pani käima tütarlaste progümanaasiumi kursusega erakooli . 1914 halvenes Villem Reimani tervis järsult. Ta suri 56- aastaselt ja on maetud Kolga-Jaani surnuaiale. V.Reiman tütrega vanaduspõlves Villem Reiman toimetas Õpetatud Eesti Seltsi väljaandeid, EÜS- i albumeid (I - VII, 1888- 1902), kalendrit "Sirvilauad" (1896- 1907 ) , koguteost "Eesti Kultura " ( I- V, 1911- 1915),
Märt Laarman ( 1896-1979) Märt (Martin) Laarman sündis 1896.aastal Viljandimaal Õisu mõisa saeveski masinameistri perekonnas, Kusta Laarmani ning tema naise Reeda esimese pojana. Laarmanil on kaks õde Linda ja Leili ning vend Peeter. Laarman õppis Araku koolis Kaarlis aastail 1904-1907 ja Otepää Haridusseltsi Progümnaasiumis 1908-1912. Aastal 1912 astus Märt Rakvere Õpetajate Seminari, kus ta hakkas juba suurt huvi tundma kunsti vastu. Tema põhiliseks uurimisobjektiks tol ajal olid Prantsuse impressionistid, Cézanne ja kõikvõimalikud teised uued kunstivoolud. Peale Rakvere Õpetajate Seminari lõpetamist õppis ta veel Tartu Ülikoolis L.Kettuneni ning J.V. Veski täienduskursustel, kus ta sai gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja hariduse
Olenemata propagandast said vapsid 1934. aasta valimistel küll ainult 10,7% häältest, kuid enamus saadikukohad Tallinnas, Tartus ja Narvas Liidu tegevuse lõpetas 12. märtsil 1934. aastal Pätsi ja Laidoneri rühmituse riigipööre ARTUR SIRK • Sündis 25. septembril 1900. aastal Lehtse vallas Pruuna külas Sepa talus – suri 2. augustil 1937. aastal Luksemburgis • 1908-11 õppis Pruuna külakoolis, 1911-14 Ambla Haridusseltsi koolis, 1914-16 Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis ja 1916-19 Tallinna Peetri Reaalkoolis • Reaalkooli lõpuklassis astus Sirk vabatahtlikuna Tallinna kooliõpilaste roodu, kust asus teenistusse Laiarööplelise Soomusringi Nr.2 peale – koolipoiste rong • Tegi kaasa taandumise Tapa alt Kehrani, murdelahingud Aegviidu ruumis ja pealetungi üle Tapa, Tartu ja valga Petserini, viimane lahing oli Tartu lähedal Tähtvere mõisa väljadel • 1919
..........................................8 3 Sain teada ..............................................................................................................................................................9 3.1 Kasutatud materjalid................................................................................................................10 1. Randvere koolimajas olevast raamatukogust. 7.märtsi 1928 asutati Randvere külla raamatukogu ja selle asutajaks oli Kuressaare Eesti Haridusseltsi Haruselts "Kungla". Raamatukogule pandi alus külast annetustena kogutud raamatutest ja kogujaks oli Voldemar Kirss. Sealt saadud raha läks osalt raamatute ja ajakirjade ostmiseks. Ajakirju ja ajalehtede jutulisasid köitis Aleksander Matt. Raamatukogu asus vanas mõisahoones kuni see lammutati aastal 1934. Osa koolimajast valmis aastal 1936. Hiljem sai selle uue kooli juhatajaks Vladimir Sass. Raamatukogu suurenes pidevalt, toetusi saadi Haridusministeeriumist ja vallavalitsusest
EDUARD VIIRALT 1898-1954 Sündinud Peterburi kubermangus Gubanitsa külas. Vanemad läksid Venemaale mõisateenijateks. Seal sündiski Eduard ning hiljem veel kaks poega. Esmase hariduse sai E.Viiralt kohalikus Kalitino külakoolis. 1909. a. tuli perekond Eestisse tagasi. Nad läksid Järvamaale Koeru kihelkonda Varangu mõisa mõisatöölisteks. Eduardi vanemad soovisid oma lastele sama head haridust kui mõisnike lastel. Esialgu pandi Eduard Koeru Haridusseltsi kooli, hiljem aga Saksa Erakooli. E.Viiralt oskas eesti, vene ja saksa keelt. Vanemad tahtsid, et temast saaks korralik kantseleiametnik, ent noorel Eduardil ilmnes juba varakult huvi joonistamise vastu. 1915. a. läks ta Tallinna Kunstitööstuskooli, õpetajaks oli seal Nikolai Triik. Paraku kujunes Viiralti õppimine seal problemaatiliseks: puhkes revolutsioon, Saksa okupatsioon jms. Tema õpingud katkesid. Alles 1919. aastal jätkas ta taas õpinguid, seda juba kunstikoolis ,,Pallas"
LAPSEPÕLV • E. Wiiralt sündis 20.märts 1898 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selo kreisis Gubanitsa vallas. • Isa Anton Wiiralt ja ema Sophie-Elisabeth Wiiralt olid Robidetsi mõisa mõisateenijad. • Eduard ja tema vennad Oskar ja August käisid Kalitino külas kohalikus algkoolis. • 1909. a asus perekond Järvamaale, kus isa sai valitseja koha parun von Schillingile kuuluvas Varangu mõisas. LAPSEPÕL V • Poisid õppisid algul Koeru haridusseltsi koolis. • Koolis märgati Eduardi kunstihuvi. • 1913. aastal panid vanemad poisid Koeru saksa erakooli. „Monika“ KOOLIAEG • Õppetöö toimus vene ja saksa keeles. Ka vahetundidel oli Eesti keele rääkimine keelatud. • Fakultatiivainena oli õppekavas ka prantsuse keel. Kooli lõpuks oli Eduardil kolm keelt praktiliselt suus. • Eduard olevat olnud kooli parim õpilane, eriti tugev matemaatikas, ELUKÄIK
Enam ei tulnud kaasa kõrtsi ei õllepoodi. Tormasid taevarannal takused pilvetõprad. Ja kui langesid puudelt Paljapäi leinasime viimased sügislehed, vara lahkunud sõpra. mängisid leinamarssi mundrites pritsimehed. Vahest homme on juba taevas kandled ja roosid. Spordi- ja haridusseltsi Täna veel viimast korda poolt kanti plekist pärgi. hüüame kooris proosit! Luuletus räägib varalahkunud sõbrast, kes oli viinalembene. Kasutab ristriimi. Kirjeldab kuidas matustel minnakse kirstu järgi ja sisimas loodab, et homme on taevas roosid ja kandled, kuid täna on tema mõtted ainult lahkunud sõbral. 11 KOKKUVÕTE Seda referaati koostades sain teada nii G
Mängiti küllaltki nõudlikke lavatükke. 1930. a 9. märtsil otsustati ühendada Simuna tuletõrje seltsi pasunakoor ja keelpillide orkester üheks sümfooniaorkestriks (juhendaja H. Haiba). Samal aastal alustati rahvamaja ehitamist. 1930ndate aastate suursündmuseks Simuna muusikaelus kujunes esimene Simuna laulupäev 20. juunil 1937. a. Laulupäevast võttis osa 10 segakoori 328 lauljaga ja 5 puhkpilliorkestrit 83 mängijaga. 1930. a ehitatud Simuna haridusseltsi maja hävis sõjatules 1944. a. 1957. a asuti uut ehitama maja, mis sai valmis 1961. aastal. Valla praegust kultuurielu kujundavad Väike-Maarja, Kiltsi ja Simuna rahvamajad ning Väike-Maarja, Triigi, Kiltsi ja Simuna raamatukogud. Kogu paikkonna minevik ja tänapäev kajastub Väike-Maarja Muuseumis, Vao tornlinnuses ja Kiltsi lossis.
EDUARD WIIRALT RENO VASSER PÕLVA KUNSTIKOOL 2019 Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus Tsarskoje Selo maakonnas Gubanitsõ vallas Robidetsi mõisas mõisateenijate Anton ja Sophia-Elisabeth Wiiarti pojana. Seitsmeaastasena pandi poiss kohalikku Kaltinio algkooli. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvemaal. Kunstniku ja tema vendade Oskari ja Augusti koolitee algas Koerus haridusseltsi koolis, mille juhatajaks oli kriitik ja kirjandusharrastaja Johannes Söster. Vanemate soovil, kes lootsid pojast kantseleiametnikku, läks Wiiralt Koeru saksa erakooli. Esimese maailmasõja puhkedes asus perekond elama Tallinna ja kunstikalduvusega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Andeka õpilasena läis ta kaks klassi ühe aastaga ning viidi üle antiklassi. Kolme aasta jooksul mis ta kunsttööstuskoolis õppis, oli Wiiralti peamiseks õpetajaks Nikolai Triik
Ühendriikide rahvasaadikute institutsioonile,mittekommunisdikud võeti vastu 15. juunil 1920 jaeestlaste ringkonnad see jõustus 21. asutasid detsembril. (Foto: Eesti 1929. Filmiarhiiv) aastal organisatsiooni, mis hiljem sai tuntuks Eesti Haridusseltsi nime Partei Kohtade arv Häälte osa % Sotsiaaldemokraadid 41 33,3% A S U T A V K O G U J7A M A A R E F Sotsialistide-revolutsionääride ORM 5,8 Partei Tööerakond 30 25,1 Uue vabariigi tegevuse käivitamiseks oli kõige tähtsam Asutava Kogu
Reimanil oli oluline roll ka harrastusajaloolasena, sest ta kirjutas esimese vähegi teaduslikuma ülevaate Eesti ajaloost, kus populariseeris aga ka mitmeid siiani kestnud idealiseeritud müüte millest kõige tuntum on "vana hea Rootsi aja" kuvand. Samuti tegeles ta perekonnaloo uurimisega, viies sellegi teaduslikule tasemele, ning kirjutas mitmete ärkamisaegsete tegelaste elulood. 19071914 oli Reiman Eesti Kirjanduse Seltsi ning 19081913 Viljandi Eesti Haridusseltsi esimees. 1914. aastal pidi ta aga tervise järsu halvenemise tõttu avalikust elust kõrvale tõmbuma. Aastal 1917, veidi enne oma surma, esitas Reiman Eesti autonoomia idee. Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen); 24. detsember 1843 Vana-Vändra 11. august 1886 Kroonlinn oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös.
vähegi teaduslikuma ülevaate Eesti ajaloost, kus populariseeris aga ka mitmeid siiani kestnud idealiseeritud müüte (kõige tuntum on "vana hea rootsi aja" kuvand). Samuti tegeles ta perekonnaloo uurimisega, viies sellegi (koos Martin Lipuga) teaduslikule tasemele, ning kirjutas mitmete ärkamisaegsete tegelaste elulood.1905. aastal oli Reiman üks Eesti Rahvameelse Eduerakonna asutajatest.19071914 oli Reiman Eesti Kirjanduse Seltsi ning 19081913 Viljandi Eesti Haridusseltsi esimees. 1914. aastal pidi ta aga tervise järsu halvenemise tõttu avalikust elust kõrvale tõmbuma.Aastal 1917, veidi enne oma surma, esitas Reiman Eesti autonoomia idee. Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 185355 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 185964 usuteadust Tartu ülikoolis (cand. theol
Esimese volikogu ajal pandi paika ka tulevase surnuaia plats. Aasta lõpul muutus valimisseadus ja volikogu tuli ümber valida. Selle liikmete arv vähenes 15-ni.Volikogu esimeheks jäi A. Parveots, alevivenemaks sai Prits Ereline. Jätkati Esimese volikogu tegevust. Otsustati omandada alevivalitsuse hoone. Pöörati erilist rõhku haridusele. Kevadel alustati postijaama ümberehitust algkooliks ja viidi see ka sügisel lõpule. Üritati avada ka keskkooli ja kutsekooli. Korda läks ühes Haridusseltsi abiga vaid avada kohalik avalik raamatukogu. 1924. aasta sügisel tehti algust tänavate valgustamisega. Seati üles viis elektrilampi käidavamatele kohtadele (praegusse turuplatsi, Kesk tänavale, Pikale tänavale, raudteejaama juurde ja Kärneri tänava algusesse). Alevivolikogu vaidles teravalt kalmistu täpsema asukoha üle, kaaluti supelhoone ehitamist. Kõige järsem otsus, mis II volikogu tegi oli turuplatsi üleviimine praeguse kaubanduskeskuse kohale
Tõnisson), et oluline on, et laste kasvatamine toimuks rahvuslike põhimõtete järgi. 1905 asutati Tartus Eesti Lasteaia Selts, mis pani aluse rahvuslikule koolieelsele kasvatusele. Selts avas 1905a rahvusliku lasteaia, mis tähistab Eesti rahvusliku lasteaia sündi. Lisaks rahvuslikule oli ka oluline usuline kasvatus ning lähtuti Fröbeli pedagoogikast. 1910 toimus esimene eesti keelt oskavate lasteaednike koolitus. 1911 avatai Tallinnas eestimeelne lasteaed Tallinna Eesti Haridusseltsi poolt, ka seal alustas lasteaednike koolitus. Eesti Vabariigi perioodil laienes rahvuslik kasvastus, 1923 Eestis 34 lasteaeda, mis olid kas munitsipaal- või eraomandis. 1930 hakkas ilmuma ajakiri Lasteaed. 1931 loodi Eesti Lasteaednike Selts. Oluline mõju haridussüsteemi kujunemisele oli P. Põllul. Eelkoolipedagoogika rajajaks Eestis võib pidada C. H. Niggolit, kel oli õpetja haridus. Uuris põhjalikult Fröbeli ja Montessori pedagoogikat, avaldas mitmeid kirjutisi
tütar. Teenistuse otsinguil sattusid mõlemad Robidetsi mõisa Peterburi kubermangu Tsarskoje Seloo keisri Gubanitsa vallas, kus 20.märtsil 1898.aastal sündiski Eduard Viiralt. 1899. ja 1901.aastal sündisid pojad Oskad ja August viimane juba sama kreisi Sosnitsa vallas Kalitino mõisas, kus Anton Wiralt viis viimast aastat kupjana töötas. 1909. aasta märtsis naasis ta perekonnaga Eestisse, kus sai mõisavalitsejaks Schillingite Varangu mõisas Järvamaal. Poisid pandi algul Koeru haridusseltsi kooli, siis aga 1907. aastal avatud saksa erakooli sealsamas. Vene ja saksa keele oskuse kõrval sai Viiralt sellest koolist kaasa ka prantsuse keele algete tundmise. Vaatamata sõnaahtrusele, aga võib-olla osalt ka selle tõttu oli Viiraltil kaasõpilaste silmis juba tollal teatav erilisuse oreool. Nagu paljud poisid, oli temagi vaimustatud Georg Lurichist ja Aleksander Abergist1 ning harrastas üsna tõsiselt raskejõustikku; hiljem Tallinnas oli tal seda
teaduslikuma ülevaate Eesti ajaloost, kus populariseeris aga ka mitmeid siiani kestnud idealiseeritud müüte (kõige tuntum on "vana hea Rootsi aja" kuvand). Samuti tegeles ta perekonnaloo uurimisega, viies sellegi (koos Martin Lipuga) teaduslikule tasemele, ning kirjutas mitmete ärkamisaegsete tegelaste elulood. 1905. aastal oli Reiman üks Eesti Rahvameelse Eduerakonna asutajatest. 19071914 oli Reiman Eesti Kirjanduse Seltsi ning 19081913 Viljandi Eesti Haridusseltsi esimees. 1914. aastal pidi ta aga tervise järsu halvenemise tõttu avalikust elust kõrvale tõmbuma. 1922-1932 tegutses Villem Reimani mälestamise komitee, mille eestvõttel rajati Tartusse Toomemäele Villem Reimani monument. Tallinnas on Villem Reimani tänav. Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi Musumägi on kunstlik küngas. See rajati 19. sajandil pargi romantistlike kujundustööde käigus endise Moskva rondeeli kohale Karl XI bastionil.
teaduslikuma ülevaate Eesti ajaloost, kus populariseeris aga ka mitmeid siiani kestnud idealiseeritud müüte (kõige tuntum on "vana hea rootsi aja" kuvand). Samuti tegeles ta perekonnaloo uurimisega, viies sellegi (koos Hermann Lipuga) teaduslikule tasemele, ning kirjtuas mitmete ärkamisaegsete tegelaste elulood. 1905. aastal oli Reiman üks Eesti Rahvameelse Eduerakonna asutajatest. 19071914 oli Reiman Eesti Kirjanduse Seltsi ning 19081913 Viljandi Eesti Haridusseltsi esimees. 1914. aastal pidi ta aga tervise järsu halvenemise tõttu avalikust elust kõrvale tõmbuma. Aastal 1917, veidi enne oma surma, esitas Reiman Eesti autonoomia idee.[7] Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson (sündis 22. detsembril (vana kalendri järgi 10. detsembril) 1868 Tänassilma lähedal Viljandi vallas, surmaaeg ja -koht teadmata) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem.
Korraldati lektorite kursusi. Kohanimed: Laiuse, Kurista 2 korda, Jõgeva 4 korda, Rahva Hääle kolhoos, Adavere näidissovhoos, Põltsamaa, Saduküla, Tartu, Puurmani, Adavere, Järve, Valga, Mustvee. 3 5.3. Vooremaa 1991-1992 71. Esimene Jõgeva laulupidu peeti 1914. aasta juulis, umbes paar nädalat enne Esimese maailmasõja algust, Õuna külas Elia talus.[---] Teine Jõgeva laulupidu toimus samuti Jõgeva haridusseltsi korraldusel, täpselt 20 aastat hiljem Eesti omariikluse ajal 1934. aasta juulis Siimusti metsas. Seal, kus hiljemgi Jõgevamaa pidusid peeti [---] Jõgeva teine laulupidu jäi kahjuks Eesti omariikluse ajal viimaseks suuremaks rahvuslikuks ürituseks (Nahkur: 1992). Siimusti metsas, toetudes lavaga oosinõlvale, asub Siimusti lauluväljak. Siin toimusid kõik rajooni ühisüritused: laulu- ja tantsupeod, vabaõhukontserdid, rahvapeod, kokkutulekud, jooksu- ja suusakrossid. 72
annaabi.ee 
