PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Berit Tõnts Aed-harakputk Uurimustöö Juhendaja:Marina Madisson Pärnu 2010 Aed-harakputk Aed-harakputk (Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Aed-harakputk on sulgjate lehtede ja väikeste valgete sarikaliste õitega rohttaim. Välimuselt meenutab ta siledalehist peterselli. Ta on maitsetaim, mille ürdi magusavõitu kerget maitset võiks võrrelda peterselli ja aniisi peene seguga. Taimele annab tema aromaatsuse eeterlik õli,mis koosneb paljudest komponentidest, sealhulgas metüülhavikool ja anetool, mis vastutab aniisimaitse eest. Aed-harakputke kasutatakse peamiselt Kesk- ja Lääne-Euroopas, eriti austatakse teda prantsuse köögis
Sissejuhatus: Mis on üleüldse maitsetaimed ehk ürdid? Tihtipeale aetakse neid segamini vürtsidega. Ürdid on aromaatsed maitseained, mis on pärit taimede rohtsetest osadest. Seevastu vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel) või risoomist (nt ingver). Mina teen juttu järgmistest maitsetaimedest: aed-harakputk, hapu oblikas, murulauk, rosmariin, sidrunmeliss, piparmünt, basiilik ning harlik pune. Aed-harakputk: Aed-harakputk (lad.k. Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Ürt pärineb Vahemeremaadelt. Looduslikult levinud Venemaa keskvööndis ja Lääne-Euroopas. Maitseainena kasutatakse värskeid lehti salatite-, suppide, liha ja köögiviljatoidude valmistamisel, sageli ka maitseäädikates ning võileiva kattena. Lehed on
Hapuoblikas toiduks Teda on võimalik kasutada kui maitsetaime, kuid rohkemal hulgal kasutatakse suppides, salatites, pirukatäidistes. Suurema koguse kasutamisel tuleks neid balaneerida (lasta kuumas vees kiiresti keema tõusta), et eemaldada liigset oblikhapet. Supi valmistamisel võib kasutada ka pestud munakoort, mis seob oblikhapet (pärast välja võtta). Lihapuljongis keedetud supile lisatakse serveerimisel keedetud muna ja haput või rõõska koort. Aed-harakputk (Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekond kuuluv üheaastane rohttaim.. Aed-harakputk on sulgjate lehtede ja väikeste valgete sarikaliste õitega rohttaim. Välimuselt meenutab ta siledalehist peterselli. Ta on maitsetaim, mille ürdi magusavõitu kerget maitset võiks võrrelda peterselli ja aniisi peene seguga. Taimele annab tema aromaatsuse eeterlik õli, mis koosneb paljudest komponentidest, sealhulgas metüülhavikad ja anetool mis vastutab aniisimaitse eest
Suurema iseloomulik kähar arvukusega on koldnõges, sinilill, salusammal, kuid leidub harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane veel metsakäharikku, lehiksa , harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, mblaid, kaksikhambaid jt. naatja mets-harakputk. · Põõsarinne on samuti liigirikas. · Puurinne on liigirikas. Valitsevad Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik laialehised puuliigid: harilik tamm, sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. harilik pärn, valgepöök, harilik Veel leidub harilikku türnpuud, vaher, harilik saar, harilik jalakas. paakspuud, harilikku lodjapuud
Põõsarinne-on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke likke nagu harilik sarapuu,mages sõstar . Veel leidub harilik türnpuud,paakspuud ja harilikku lodjapuud. Metsade servades võivad kasvada harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne -võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges,harilik kopsurohi, kollene ülane, võsaülane,harilik jänesekapsas, varjulill ja mets-harakputk. Samblarinne- on eriti iseloomulik kähar salusammal kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid ja kaksiksamblaid. Loomastik Rikkaliku taimestiku tõttu kujuneb salumetsas ka mitmekesine loomastik. Kõige nähtavamad ja kuuldavamad on linnud, sest salumetsas leidub lisaks väga paljude rohttaimede ja puude-põõsaste seemnetele ka rohkesti putukaid. Midagi toiduks kõlbulikku jätkub seal loomadele igal aastaajal.
maaaluste võsunditega Paiseleht korvõielised mitmeaastane Teeservad, seemnetega rohumaa kraavid Mets- sarikalised Kahe või Aed, niidud seemnetega põld harakputk mitmeaastane Harilik võilill korvõielised mitmeaastane Teeservad, Kasvupungade rohumaa karjamaa ga Harilik kõrrelised mitmeaastane Teeservad, Seemnetega, põld orashein põllud risoomidega Tuulekaer kõrrelised üheaastane Põllud seemnetega põld
juustule, kohupiimale,. Alkohoolsetele jookidele(õlle, puns), kala, liha, hakkliha. Aed- Kasuta värskelt kastmetes, harakputk suppides, juurvilja, muna ja kalatoitudes või maitsetaimedest valmistatud võietes. Liha, kala, seene ja köögiviljasalatites, muna,
põõsastest harilik sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. Veel leidub harilikku türnpuud,paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. 2. Loomad Salumetsa mullaloomade rohkus on võrreldav põllumullas elavate loomade rohkusega.Siin võib sageli leida tuntuimaid mullaloomi , vihmausse, keda muude metsatüüpide muldades leidub harva.Ka rohurindes on selgrootuid rikkalikult,sest taimeliike,millest toituda , on rohkesti.Salumetsas võib ka kohata metssiga
rootsulised vastakud lihtlehed. Maapealsed varred jagunevad õitsevateks ja mitteõitsevateks, viimased tekivad alles õitsemise lõpul. Maa alune osa on koldnõgesel risoom, mis on tal nöörjas ja harunenud. Koldnõges õitseb maist juulini ja on putuktolmleja. Salumetsades on rohurindesse kuuluvad taimed veel sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, mis kuulub lehtsamblaliste klassi. Hõremurusalt kasvav väga kahar õrna välimusega 10 kuni 15 cm pikkuse varrega sammal. Lehed on väikesed ja ahenevad sujuvalt lühikeseks teravaks tipuks. Vars on rohkesti harunenud. Kähar salusammal paljuneb eostega ja on laia levikuga taim. Vajab viljakat huumuserikast metsapinnast. Kasvab nii maapinnal kui ka vanade tüvede alusel. Kähar salusammal ei oma praktilist väärtust
Haljasalade ja parkide taimed Hall ehk valge lepp, sarapuu, paju, harilik vaher, astelpaju, viirpuu, mägivaher, harilik kukerpuu, suur läätspuu, harilik tamm, harilik pihlakas, hobukastan, harilik robiinia, harilik ebajasmiin, valge ristik, amuuri korgipuu, lumimari, kuldvits, lumikelluke. Muud meetaimed Teised meetaimed, mis mesilaste õietolmu varusid täidavad on valge iminõges, põldsinep, kaarkollakas, harilik vereurmarohi, käbihein, ojamõõl, naat, mets- harakputk, harilik tõlkjas, harilik pune, põldohakas, ussikeel, esparsett, harilik raudrohi, suur takjas, lõhnav reseeda, äitar. Harilik pihlakas Ojamõõl Paiseleht Külvatavad meetaimed Meetaimi külvatakse, kui taru läheduses on vähe meetaimi ning mesilased ei saa täis vajaliku normi õietolmu. Taimi külvatakse ka siis, kui tahetakse muuta mee värvust või maitset (mee värvus ja maitse sõltuvad taimede õietolmust)
6 Kasutamine: · Pearoa lisandina · Suppide ja kastmete valmistamiseks · Kastmetena köögiviljadele, koorikloomadele · Teokarpide täitmiseks · Võileivade katteks Säilitamine: Külmasid võisid säilitatakse külmkapis. Näited: · Majordoomuse või (sidrunimahl, pipar, petersell) · Veinikaupmehe või (sibul, punane vein, tomatipüree, sidrunimahl, aed-harakputk, estragon) · Colberti või (küüslauguvõi)- küüslauk, valge pipar, sidrunimahl · Bercy või (sibulad, petersell, sidrunimahl, üdi) · Maitserohelise või · Mädarõikavõi (mädarõigas, sidrunimahl) · Krevetivõi (krevetipüree, tomatipüree, sidrunimahl) Õlikastmed · Majoneeskaste (toiduõli, munakollane, veiniäädikas, sinep, sool, valge pipar) Majoneeskaste on põhikaste, millest valmistatakse palju erinevaid tuletatud kastmeid.
kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. Veel leidub harilikku türnpuud, paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. Sarapuu Toomingas Pihlakas Vaarikas Lodjapuu Türnpuu Salu-siumari Metspipar Püsik-seljarohi Mets-tähthein Kollane ülane Käopäkk Võsaülane Sinilill Sarapuud Koldnõges Harilik kopsurohi
Lisaks leidub veel arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske. 2. Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, näiteks harilik sarapuu, mage sõstar ja harilik kuslapuu. 3. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane- ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. 4. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid ja teisi. 6 Salumets. http://www.pld.ttu.ee/java/kki/draft/salumets1.html Palumets Palumets on pohla ja mustika kasvukohatüüpides levinud metsatüüp. Eesti metsatüüpidest on palumetsad kõige levinumad, nende kogupindala moodustab 23,5% meie metsade pindalast.
tõsiseid ärritusi. Taimemahl põhjustab ärrituse ja sageli muudab päikesevalgus kahjustusi suuremaks. Haavad võivad isegi muutuda II astme põletushaavadeks ning nende paranemine võtab väga kaua aega. Lisaks sellele põhjustab mürk kahjustusi ka vereringes ning südametalitluses. Lisaks nendele kolmele mürgisele putkelisele leidub Eesti veel mürgiseid putkesid, kuid nende mürgisisaldus ja tekitatud kahjustused on väiksemad. Heinputk, mets-harakputk ja koeraputk sisaldavad prosaleeni ning taimemahl ärritab nahka, võivad tekkida villid. Välimuselt on need kolm taime sarnased oma mürgisemate sugulastega, kuid miniatuursemad. Igal juhul tasuks putkelistest eemal hoida, kui ei ole kindel, kas on tegemist mürgise taimega või tema ohutu sugulasega. Mürgised ilutaimed Sinine käoking (Aconitum napellus) Sinine käoking on tulikaliste sugukonda ja käokingade perekonda kuuluv mürgine lill, mida
Mullad on kerge lõimisega, sest tegemist on liivase lähtekivimiga (Maa-amet), mis näitabki, et üleujutused pole pikaajalised ning pärast üleujutust taheneb muld kiiresti. Kasteheina koosluse rohustu on liigirikas ja kõrgekasvuline, paljude nitrofiilsete liikidega. Seal domineerivad taimed nagu suur kastehein, põldtimut ja harilik aruhein, sagedased on ka harilik orashein, kerahein, punane aruhein, aas-seahernes, aasristik, mets-harakputk, maajalg, köömen jt (Kukk 2004). Putukatest esineb lamminiitudel kiililisi, tirdilisi, mardikalisi, ühepäevikulisi, ehmestiivalisi ja kahetiivalisi. Nende elupaigad on tihedalt seotud veega. Kuivematel lamminiidualadel elab palju niitudele ja avamaastikele iseäralikke liike. Jõgede kaldavöönditel on mitmekesine mardikaliste fauna, kus võib kohata mitukümmend liiki jooksiklasi. Eesti punasesse raamatusse on kantud suurliblikad nagu teelehe-mosaiikliblikas ja mustlaik-apollo
tipus. Estragon Kuni 1 m kõrgune vars on Õied on valkjaskollased või Kala- ja mereannikastmete sirge. Lehed kitsad, kollakasrohelised. Estragoni maitsestamiseks. lineaalsed, pisut karvased ja vars ja lehed on rohelised. ilma rootsuta. Leheserv terve või veidi hambuline. Õied on väikesed, ümarad ning koondunud kohevatesse pööristesse. Aed-harakputk Aed-harakputke vars on 30– Taime vars ja lehed on Salatite, hautiste ja 60 cm kõrge, püstine ja rohelised, õied valged. köögiviljasuppide harunev. Varred harunevad maitsestamiseks. juba alusel. Õrnad, üldkujult kolmnurksed liitlehed mitmekordselt sulgjad, võivad olla pisut karvased. Väikesed ilmetud õied on
Muud kasutusalad putuka hammustuse puhul pidavat hammustuskohale määritud piprarohupasta leevendust andma. Kasutamine haljastuses sobib lillepeenrasse, tarbeaeda Muu oluline informatsioon üheaastane. Aed-piprarohuga on sarnane mägi-piprarohi, mis on aga igihaljas, väike, punakate õitega poolpõõsas. 17 AED - HARAKPUTK Anthriscus cerefolium Sarikalised (Apiaceae) Botaaniline iseloomustuspüstine põõsasjas rohttaim, 30 60 cm VARS aluselt harunev LEHT liitleht, sulgjas, üldkujult kolmnurkne, meenutab peterselli ÕIS valge. Õied asuvad väikestes hõredates sarikõisikutes SEEMNED piklikud Ajalugu Haraputke algkodumaa on Aasia lääneosas ja Kaukaasias. Üsna ammu vallutas ta Vahemeremaad ja levis sealt juba keskajal põhja poole
Värvigammast pole neile suurt midagi vastumeelt, kuid iseäranis passivad neile kollane ja oranz. Selle vilka ja püsimatu tähtkuju element on õhk, metall elavhõbe. Inspiratsiooniks tasuks kiigata Walesi, Belgiasse, USAsse, Egiptusesse, Sardiiniasse ja Armeeniasse. Vähi silm puhkab valgetel õitel Vähi ilumeelt hellitavad karusõrg, kassitapp, pelargoon, liilia, vesiroos ja lootos ning valged lilled, iseäranis roosid. Ent talle sobivad ka kapsas ja mets-harakputk. Puudest peaks Vähk armastama pirni ning mahlarikkaid puid, näiteks kaske ja vahtrat. Loomadest hindab see sõraline koorikloomi krabisid ja kilpkonni. Vähi värvipalett on veemärgile iseloomulikult õhkõrn hõbehall, kahvatukollane, valge. Hõbe on ka talle omane metall. Maadest mõjuvad innustavalt Sotimaa, Holland, Uus-Meremaa, Paraguay, Alzeeria ning Põhja- ja Lääne-Aafrika. Lõvi sütitavad päikesevärvid Päikeselise
Kasvuperioodil moodustab kambium endast sissepoole puidurakke ehk ksüleemi, millest omakorda moodustuvad aastarõngad. Aastarõngad on puidu igaaastane juurdekasv. Aastarõngaste laiuse järgi saab määrata puidu kasvutingimusi, visuaalselt hinnatapuidu tihedust ja kõvadust ning määrata puidu vanust. 23. Varre tüübid: puitunud ja rohtne, mono- ja polükarpne. Jagunevad rohttaimed(ühe-kahe-ja mitmeaastased) ja puittaimed(puud, põõsad, puhmad). Monokarpsed(aediiris,emaputk,mets-harakputk)- õitsevad 1x elutsükli jooksul, polükarpsed(har. merikapsas, mänd, pärn) mitu korda. 24. Lehe tunnused, ülesanded. Liit- ja lihtleht, roodumine, lehetipp ja -alus, -serv. Tunnused: # taime vegetatiivne organ # kasv piiratud# ei kanna teisi organeid # dorsoventraalse sümmeetriaga. Ülesanded: fotosüntees,hingamine. Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. Lihtlehel kinnitub üks leheke.
Kasvuperioodil moodustab kambium endast sissepoole puidurakke ehk ksüleemi, millest omakorda moodustuvad aastarõngad. Aastarõngad on puidu igaaastane juurdekasv. Aastarõngaste laiuse järgi saab määrata puidu kasvutingimusi, visuaalselt hinnatapuidu tihedust ja kõvadust ning määrata puidu vanust. 23.Varre tüübid: puitunud ja rohtne, mono- ja polükarpne. Jagunevad rohttaimed(ühe-kahe-ja mitmeaastased) ja puittaimed(puud, põõsad, puhmad). Monokarpsed(aediiris,emaputk,mets-harakputk)- õitsevad 1x elutsükli jooksul, polükarpsed(har. merikapsas, mänd, pärn) mitu korda. 24.Lehe tunnused, ülesanded. Liit- ja lihtleht, roodumine, lehetipp ja -alus, -serv. Tunnused: # taime vegetatiivne organ # kasv piiratud# ei kanna teisi organeid # dorsoventraalse sümmeetriaga. Ülesanded: fotosüntees,hingamine. Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. Lihtlehel kinnitub üks leheke.
Kui lasta mõni taim õitsema, saab ise järgmise aasta tarbeks seemneid korjata. Saagi kogumine koristatakse enne õitsemist, siis on taimed kõige aroomikamad. Kui lõigata taime maapinnast umbes 5cm kõrgemalt, saab veel teise saagi ka. Säilitamiseks on parem lehti külmutada, sest kuivatamisel aroom ei säili. Kasutamine maitsetaimena - Kasuta värsket harakputke kastmetes, suppides, salatites, juurvilja-, muna- ja kalatoitudes või maitsetaimedest valmistatud võietes. Harakputk kuulub prantsuse köögi põhimaitseainete hulka. Kasutatakse mitmetes maitsetaimesegudes, kuna sobib hästi kokku teiste maitsetaimedega. Harakputk tuleb toidule lisada roa valmistamise lõppjärgus, kuna keetes kaotab ta kergelt oma hea aroomi. Harakputk sobib suurepäraselt näit. kala, salatite ja võileibade kaunistamiseks. Kasutamine ravimtaimena Eeterlik õli ja mõruained ergutavad neerude tegevust ja seedimist. Nad on ideaalseks abiks kevadise organismi puhastamise kuuri puhul
Kupatatakse, pestakse kuuma veega ja nõrutatakse. Seened sorteeritakse suuruse järgi. Suurte kübaratega seened ja seenejalad hakitakse peeneks. 2. Kuidas seeni kupatatakse? Kupatamist vajavaid seeni kupatakse 5- 10 min. Pestakse seejärel kuuma veega ja nõrutatakse. Nõrgalt mürgised seeni kupatatakse 2 korda. 3. Milliste vürtside ja maitsetaimedega võib seenetoite maitsestada? Cayennei pipart, must ja valge pipar, karri, piment, aed- harakputk, tüümian, basiilik, estragon, kurgirohi, meliss. 4. Kuidas valmistatakse seenepudingut? Vahustatud võile lisatakse peeneks hakitud ja rasvas kuumutatud seened ja sibulag, munakollased, piim või seenepuljong, riivsai või jahu ja maitseained. Lõpuks segatakse juurde vahustatud munavalged. Mass valatakse rasvaga määritud ja riivsaiaga ülepuistatud pudinguvormi, kaetakse kaanega ja keedetakse vesivannil 45-60 min. 5. Milliste toitude lisandiks sobivad seenekastmed?
..4 taimeliste gruppidena. • Tõusmed tärkavad 10...14 päeva jooksul. • Taime algareng on aeglane. • Külvist saagikoristuseni kulub keskmiselt 60...80 päeva. Kasvatamine • Saak koristatakse õitsemise algul. • Taimed lõigatakse maha maapinna lähedalt. • Suve jooksul korjatakse 2 saaki. • Kuivatatud taimi saadakse ca 200 g/m². • Seemnete idanevus säilib 1...2 aastat. • 1000 seemne mass 0,6 g. 16. AED-HARAKPUTK • Lad. Anthriscus cerefolium Botaaniline iseloomustus • Sarikaliste (Umbelliferae) sugukond. • Üheaastane rohttaim. • Kõrgus 30...70 cm. • Vars püstine ja harunev. • Lehed sulgjad. • Õied valged. • Õitseb juunis-juulis. Kasvatamine • Kiirekasvuline ja vähenõudlik taim. • Eelistab hästi väetatud kuiva päikesepaistelist kasvukohta. • Teda on võimalik suve jooksul külvata 2...3 korda – aprilli lõpust augustini 3..
liitlehed, abilehti pole. Õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine, tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt. Vili:kuiv kupar v. lihakas mari. N: harilik maavits, harilik ogaõun, koera-pöörirohi. Sk. Sarikalised Rohttaimed. Vars õõnes, vaoline, sõlmine. Lehed suured, liigestatud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega. Õied viietised, väikesed. Õisikus (tavalisim liitsarikas) katis ja osakatis. Vili: kaksikseemnis. N: metsporgand, naat, heinputk, mets-harakputk, emaputk, mesiputk, köömen, aedtill, mürkputk, täpiline surmaputk, harilik vesiputk, hiid-karuputk, soo-piimputk, euroopa metsputk, harilik aruputk. Sk. Maltsalised - Lehed vastakud v. vahelduvad, võivad olla lihakad või puududa. Õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud. Õied õisikutes ühe- v. kahesusgulised, lehekaenaldes. Tuultolmlejad. Viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega.
Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 ...
· Sugukond maavitsalised Rohttaimed, sageli mürgised, lehed vahelduvad, liht- või liitlehed, abilehti pole Õis viietine, ratasjas Tolmukapead liituvad koonusetaoliselt üle emakakaela · Perek maavits, tomat, kartul, paprika, tubakas · Sugukond sarikalised Rohttaimed Vars õõnes, sõlmine Lehed suured, vahelduvad, abilehtedeta Õied viietised, väikesed, õisikud (liitsarikas) · Naat, perek putk (heinputk, mets-harakputk, mesiputk, emaputk, mürkputk, surmaputk, hiid-karuputk, euroopa metsputk), köömen, aedtill, petersell · Sugukond teelehelised · Perek teeleht (suur teeleht, süstlehine teeleht, keskmine teeleht) · Sugukond tatralised · Perek oblikas (hapuoblikas, tömbilehine oblikas), vesi- kirburohi, harilik tatar · Sugukond maltsalised Lehed vastakud või vahelduvad
liitlehed, abilehti pole Õis viietine, ratasjas Tolmukapead liituvad koonusetaoliselt üle emakakaela Perek maavits, tomat, kartul, paprika, tubakas Sugukond sarikalised Rohttaimed Vars õõnes, sõlmine Lehed suured, vahelduvad, abilehtedeta Õied viietised, väikesed, õisikud (liitsarikas) Naat, perek putk (heinputk, mets-harakputk, mesiputk, emaputk, mürkputk, surmaputk, hiid-karuputk, euroopa metsputk), köömen, aedtill, petersell Sugukond teelehelised Perek teeleht (suur teeleht, süstlehine teeleht, keskmine teeleht) Sugukond tatralised Perek oblikas (hapuoblikas, tömbilehine oblikas), vesi- kirburohi, harilik tatar
Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. Veel leidub harilikku türnpuud, paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naatja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. 65. Soovikumetsade üldiseloomustus. 66. Rabastuvate metsade üldiseloomustus. Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad. Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja kanarbik, samblarindes karusammal ja turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud.
linnurohud. Kehva mulda ja mulla happesust näitavad: harilik varakevadik, väike oblikas, põld-härghein, silmarohi, jusshein ja lamba aruhein. Head toitainetega varustatust näitavad umbrohud: tömbilehine oblikas, harilik punand, vesihein, hiirekõrv, piimalill, karvane võõrkakar, must maavits, raudnõges, harilik malts. Lämmastiku olemasolu näitavad umbrohud: h. orashein, harilik ristirohi, harilik piimohakas, kõrvenõges, mets-harakputk, roomav madar, vesihein, h. linnukapsas. Lämmastikuvaest mulda näitavad: aruporgand, harilik-kukehari, valge karikakar. Head huumusega varustatust näitavad: harilik piimalill, vesihein, raudnõges, võõrkakar. Umbrohud, mis näitavad probleeme veereiimi osas tihenemise tõttu ülemises mullakihis: roomav tulikas, hanijalg, kahar kirburohi, soo-nõianõges, põldmünt. Umbrohud, mis näitavad probleeme veereiimi osas tihenemise tõttu sügavamates mullakihtides: põldosi ja paiseleht.
mikrolaineahjus. Kui kala keeta tervena, ei ole teda vaja eelnevalt soomustest puhastada. Soomused aitavad kala maitseomadusi paremini säilitada. Soovi korral eemaldatakse soomused juba valminud kalalt. Soomustega kala keetmisel peab arvestama, et läbi soomuste imendub sool kalasse halvasti. Soola tuleb lisada rohkem (30-40 g ühe liitri vee kohta). Maitsestamiseks sobivad veel piprad (eelkõige valge pipar või Rose pipar), loorber, till, petersell, aed-harakputk, tüümian, aedsalvei, basiilik, 155 estragon, harilik pune, leesputk, majoraan, meliss, piparmünt, maitseköögiviljad. Tervete kalade keetmine: väikesed kalad asetatakse kuuma, aga mitte keevasse vette, keskmise suurusega kalad pannakse sooja vette, suured kalad pannakse külma vette. Tervena keedetakse kalu ovaalses kalakeedupotis või keedupotis, milles on
Lõhn on terav ja maitse põletav. Kurkum ehk kollajuur on ingveriliste sugukonda kuuluva rohttaime risoom, mis kuivatatakse, kooritakse ja jahvatatakse. Kasutatakse maitseainena ja kollase värvainena. On üks karri põhikomponente. Ürdid on toored või kuivatatud maitsetaimede maapealsed osad, kas kogu vars lehtede ja õitega või pikk õitsev ladvaosa. Kõik ürdid on ühtlasi ka ravimtaimed. Maitseaine valmistamisel kuivatatud ürt peenestatakse. Ürdid on aed-harakputk (aniisi lõhnaga), aed-liivatee ehk tüümian (palju eeterlikke õlisid tüümianiõli), aed-piparrohi (maitse pipraselt põletav), basiilik (maitse ja lõhn meeldiv, omapärane, magusavõitu, sisaldab basiilikuõli, on nn. üldmaitseaine), estragon ehk tarhuun (tugeva aniisi lõhnaga, heleroheline), iisop (tugevalõhnaline), majoraan (maitse ja lõhn tugev, meenutab kamprit), münt (meeldiva aroomiga), piparmünt (tugevama lõhnaga kui eelmine,
annaabi.ee 
