Kadri Jürjens 9.b klass Tekkepõhjused Inimtegevusest: * Kütustepõletamisest * Suurtööstustest Loodusest: * Põlengud * Äike * Vulkaanipursked Happevihmad kahjustavad... * Veekogusid * Kalu * Loomi * Taimi * Mulda * Metallesemeid * Ehitisi Vihmavee happesused Enamasti jääb sademete pH vahemikku 4,9 6,5. Destilleeritud vee pH on 7. Vee normaalne pH on umbes 5,6 Vihmavee normaalseks happesuseks loetakse ka arvu 5,2. Happevihmade kuju Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmasid põhjustavad... ...eelkõige väävli ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel (H2SO4) ja lämmastikhappe (HNO3). Pildid(1)
Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Keskmine happevihmade Ph on 4,0 4,6 Enamasti jääb sademete pH vahemikku 4,9-6,5 Destilleeritud vee pH on 7 Vee normaalne pH on umbes 5,6 Vihmavee normaalseks happesuseks loetakse ka arvu 5,2 Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. INIMTEGEVUS: - Kütuste põletamine - Suurtööstused LOODUS: - Põlengud - Äike - Vulkaanipursked Veekogusid (elustik muutub) Kalu (kalad hukkuvad) Loomi
Sellest kõrgema pH-ga vett nimetatakse aluseliseks ja madalamat happeliseks. Sellise jaotuse järgi oleksid siiski pea kõik sademed happesademed, sest atmosfääris oleva vee normaalne pH on umbes 5,6. See on happelise reaktsiooniga peamiselt seetõttu, et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe. Reostamata õhk sisaldab ka teisi happesust mõjutavaid kemikaale, mistõttu on vihmavee normaalseks happesuseks loetud ka arvu 5,2. Happevihmadel on ka oma hea külg Happevihmade mõju võib aidata aeglustada globaalset kliimasoojenemist, vahendab BBC Sotimaal läbiviidud uurimust. Happevihmasid põhjustab tööstuslikus tootmises õhkupaisatav vääveldioksiid, mis omakorda mõjub hävitavalt metsadele ja kaladele. Samas väidavad Soti Avatud Ülikooli teadlased, et happevihmad võivad vähendada kasvuhoonegaaside, näiteks metaani hulka
happesademed, sest atmosfääris oleva vee normaalne pH on umbes 5,6. Sademed on happelise reaktsiooniga peamiselt seetõttu, et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe (H2CO3). Süsihappe dissotsiatsiooni käigus vabaneb vette vesinikioone, mis muudavadki sademed happelisemaks. Lisaks süsinikdioksiidile sisaldab reostamata õhk ka teisi happesust mõjutavaid kemikaale, mistõttu on vihmavee normaalseks happesuseks loetud ka pH taset 5,2." (Portaalist: Bioneer 2009, Katrin Lipp). 2.2. Tagajärjed 2.2.1. Mõjutused loodusele ,,Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks. Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja põhjustades metallide korrosiooni.
laotada. Muldade lupjamisel tuleb lähtuda nende lubjatarbest. Kui majanduslikult ei ole võimalik kõiki põlde lubjata täisnormiga, on kasulikum anda olemasolev kogus väiksema normiga aga suuremale pinnale. Esimeses järjekorras tuleb lubiväetis anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumate kultuuride külvi alla. 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus 22. Mulla happesus, selle liigid ja väljendamise viisid- Mulla happesuseks nimetatakse vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas. Aktiivse happesuse põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. pH – vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm - pHKCl, pHH2O, pHCaCl2 Muldade jaotus pHKCl alusel: • <4,5 – tugevalt happeline • 4,6…5,5 – mõõdukalt happeline •5,6…6,5 – nõrgalt happeline •6,6…7,2 – neutraalne • >7,2 – leeliseline Potentsiaalse
pH väärtused jäävad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH on 7. Vihmavee pH on kergelt happeline, sest vesi reageerib õhus oleva süsinikdioksiidiga, moodustades süsihappe. Normaalne vihmavee pH on umbes 5,5. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH < 7). + + pH = -log [H ], kus [H ] on lahuse vesinikioonide kontsentratsioon (mol/l). Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. SOOLADE HÜDROLÜÜS... on soola koostisee kuuluvate ioonide keemiline reaktioon veega. Hüdrolüüs vee toimel kulgev ühendi lagunemisreaktsioon. 1. pH pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses.
7. Suurendab puhverdusomadusi ebasoodsate välismõjude vastu 8. Suurendab muldade neelamismahutavust, mis takistab taimetoitainete välja leostumist 9. Rikastab mulda kasvuainetega (kasvustimulaatorid, inhibiitorid) 10. Eralduv CO2 loob soodsad tingimused assimilatsiooniks Sõnnik , Virts, Turvas ja kompostid, Sapropeel e. Järvemuda, Põhk väetisena, Haljasväetised 59. Mulla happesus. Vesinikioonide esinemist mullas nimetatakse tema happesuseks, nende hulk ehk kontsentratsioon määrabki mulla reaktsiooni, mida iseloomustatakse pH kaudu Mulla reaktsioon mõjutab suurel määral nii taimede kui ka mikroorganismide elu ning taimede saagi suurust 60. Väetisnormi arvutamine. 1) Väetise ülesanne: Lämmastiku vajadus 75 kg/ha Toimaine 25% Mitu kilo väetist läheb vaja 100 25 X 75 x=300 61. Külvisenormi arvutamine Külvisenorm: Seeme : idanevaid seemneid m2 400-500 1000 seemne mass g Puhtus % Idanevus %
7. Suurendab puhverdusomadusi ebasoodsate välismõjude vastu 8. Suurendab muldade neelamismahutavust, mis takistab taimetoitainete välja leostumist 9. Rikastab mulda kasvuainetega (kasvustimulaatorid, inhibiitorid) 10. Eralduv CO2 loob soodsad tingimused assimilatsiooniks Sõnnik , Virts, Turvas ja kompostid, Sapropeel e. Järvemuda, Põhk väetisena, Haljasväetised 59. Mulla happesus. Vesinikioonide esinemist mullas nimetatakse tema happesuseks, nende hulk ehk kontsentratsioon määrabki mulla reaktsiooni, mida iseloomustatakse pH kaudu Mulla reaktsioon mõjutab suurel määral nii taimede kui ka mikroorganismide elu ning taimede saagi suurust 60. Väetisnormi arvutamine. 1) Väetise ülesanne: Lämmastiku vajadus 75 kg/ha Toimaine 25% Mitu kilo väetist läheb vaja 100 25 X 75 x=300 61. Külvisenormi arvutamine Külvisenorm: Seeme : idanevaid seemneid m2 400-500 1000 seemne mass g Puhtus % Idanevus %
normaalne pH on umbes 5,6. See on happelise reaktsiooniga peamiselt seetõttu, et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe (H2CO3). Süsihappe dissotsiatsiooni käigus vabaneb vette vesinikioone, mis muudavadki sademed happelisemaks. Lisaks süsinikdioksiidile sisaldab reostamata õhk ka teisi happesust mõjutavaid kemikaale, mistõttu on vihmavee normaalseks happesuseks loetud ka arvu 5,2. Happelisemate sademete jaotus näitab selgelt, et nende tekkes on peasüü inimesel, sest happesademed langevad peamiselt aladele, mis jäävad suurtest tööstuspiirkondadest allatuult. Atmosfäär ei ole homogeense koostisega, mistõttu esinevad tegelikkuses olulised kõrvalekaldumised keskmistest väärtustest. Enamasti jääb sademete pH vahemikku 4,96,5. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis
1950. aastate lõpus mindi Põhja-Eesti suurtes tööstusettevõtetes üle tolmja põlevkivi kasutamise tehnoloogiale, mistõttu tekkis kolloidpeen tolmpõlevkivi tuhk. Alates 1964. aastast kasutuses pneumaamtiline lubiväetiste laotamise tehnoloogia. Lubiväetistena on kasutatavad ka paekivijahu ja dolomiidijahu, mida on lihtsam laotada. 22. Mulla happesus, selle liigid ja väljendamise viisid . Mulla happesuseks nimetatakse vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas. Aktiivse happesuse põhjustavad mullalahuses vabalt esineva vesinikioonid. pH vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm. Muldade jaotus pHKCl alusel: · <4,5 tugevalt happeline · 4,6...5,5 mõõdukalt happeline · 5,6...6,5 nõrgalt happeline · 6,6...7,2 neutraalne · >7,2 leeliseline 23. Väetiste andmise ajad ja liigid
Normaalne vihmavee pH on umbes 5,5. · Mida suurem on vesinikioonide kontsentratsioon (ja mida vaiksem on hudroksiidioonide kontsentratsioon), seda happelisem on lahus ja seda madalam on lahuse pH. Lahus on happeline kui pH < 7. · Mida suurem on hudroksiidioonide kontsentratsioon (ja mida vaiksem vesinikioonide kontsentrasioon), seda aluselisem on lahus ja seda korgem lahuse pH. Lahus on aluseline kui pH > 7. · Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH < 7). Ph määramine. ???????? Kasutakse lakmus, metüüloranzi või universaalindikaatorit. 13. Mis on aine olek? Nimeta aine põhiolekud ja iseloomusta igaüht lühidalt! Millest aine olekumuutus sõltub? · Agregaatolek ehk olek on aine vorm, mille maarab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tuubi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku moiste abil kirjeldatakse
pH väärtused jäävad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH on 7. Vihmavee pH on kergelt happeline, sest vesi reageerib õhus oleva süsinikdioksiidiga, moodustades süsihappe. Normaalne vihmavee pH on umbes 5,5. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH < 7). Soolade hüdrolüüs. Soolad Üks tüüpilisemaid hüdrolüüsireaktsioone on nõrga happe või nõrga aluse (või mõlema) soola lahustamine vees. Vesi ioniseerub vähesel määral iseeneslikult hüdroksiidiooniks ja vesinikiooniks. Samamoodi dissotsieerub ka sool anioonideks ja katioonideks. Näiteks naatriumetanoaat laguneb vees naatriumiooniks ja etanoaatiooniks. Naatriumioonid reageerivad hüdroksiidioonidega suhteliselt vähesel
Mn, B; Si, Cl. ??????? 3. Mullas sisalduvate mineraalsete toiteelementide omastamine. Enamasti lähevad toiteioonid mulla tahkest faasist või vesilahusest taime juurtesse ja sealt lehtedesse. On passiivne (mitte metaboolne neelamine) ja aktiivne (metaboolne neelamine) transport. Taimed ja vetikad valivad mullast toitaineid selektiivselt. 4. Mulla happesus. Vesinikioonide esinemist mullas nimetatakse mulla happesuseks. Selle peamiseks allikaks on elusorganismide lagunemisel tekkinud orgaanilised happed, kuid neid ilmub mulda ka mitmesuguste keemiliste reaktsioonide järgi. Mulla happesus jaguneb aktiivseks ja potentsiaalseks happelisuseks. Vahet tehakse mulla reaktsioonidega. 5. Mulla neelamisvôime. Mullamitselli ehitus. Mulla neelamisvõimeks nimetatakse mulla võimet kinni hoida tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. Jagatakse viieks erinevaks neelamisvõimeks. 1. Mehhaaniline neelamine muld toimib
neeldumine mulla kolloididel. Füüsikalis-keemiline neeldumine kaitseb toiteelemente välja leostumise eest • Keemiline neeldumine – vees lahustuvad toitained lähevad keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks – fosfor • Bioloogiline neeldumine – toitainete omastamine taimede ja mikroorganismide poolt Mulla happesus, happeliste muldade lupjamine Mulla happesuseks nimetatakse vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas. Aktiivse happesuse põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. pH – vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm pHKCl, pHH2O, pHCaCl2 Muldade jaotus pHKCl alusel: • <4,5 – tugevalt happeline • 4,6…5,5 – mõõdukalt happeline • 5,6…6,5 – nõrgalt happeline • 6,6…7,2 – neutraalne • >7,2 – leeliseline
olemuselt kahte kategooriasse: granitad, mida on külmutamise ajaks suhteliselt vähe segatud, ning sorbetid, mida on külmutamise ajal piisavalt segatud. Tekkivate jääkristallide suurus on sõltuvuses ka külmutava mahlasegu suhkrusisaldusest- suurem suhkrusisaldus alandab segu külmumistemperatuuri ning lõpptulemuseks on väiksemad jääkristallid. Põhilised toorained granitadele ja sorbettidele on suhkur, vesi, sidrunimahl happesuseks, puuviljamahl, liköör, vein, viinad. Parfeede valmistamiseks kasutavad toiduained on analoogsed jäätiste toorainetega. Tarrendaineid ei kasutata. Parfeede valmistamiseks tehakse retseptuuris näidatud toiduainetest segu. Segu jahutatakse ning sellesse segatakse parfeele nime ja maitset andvad ained. Puuvilja- ja marjapüreed, marjad, lahustav kohv, sokolaad. Viimasena lisatakse vahustatud rõõsk koor. Parfeesegu valatakse vormi ja asetatakse külmikusse
pHKCl ja mulla reaktsiooni vaheline jaotus: pHKCl Mulla reaktsioon kuni 4,5 tugevalt happeline 4,6...5,5 mõõdukalt happeline 5,6...6,5 nõrgalt happeline 6,6...7,2 neutraalne üle 7,2 leeliseline 2. Potentsiaalne happesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H+ ja Al+3 ioonidest. Nimetatakse ka mulla tahke faasi happesuseks. Jaguneb kaheks: a) asendushappesust põhjustavad need mulla neelavas kompleksis olevad vesinik- ja alumiiniumioonid, mis on asendatavad neutraalsoolade (näit. KCl) lahuste ioonidega. Tähistus on H5,6. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Asendushappesus on alati suurem kui aktiivne happesus. b) hüdrolüütilist happesust põhjustavad need vesinik- ja alumiiniumioonid, mis
Samast mullast määratud pHKCl arvuline väärtus on 0,4...1 ühiku võrra madalam kui pHH2O.väärtus. Kui pHKCl on 5,1, siis pHH2O on ca. 6. Muldade liigset happesust on võimalik vähendada lupjamisega. Happeliste muldade lubjatarvet väljendatakse CaCO3-na t/ha kohta. 34. Mulla asendushappesus. 2) Potentsiaalne happesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H+ ja Al+3 ioonidest. Nimetatakse ka mulla tahke faasi happesuseks. Jaguneb kaheks: asendus- ja hüdrolüütiline hapesus. Asendushappesust põhjustavad need mulla neelavas kompleksis olevad vesinik- ja alumiiniumioonid, mis on asendatavad neutraalsoolade (näit. KCl) lahuste ioonidega. Tähistus on H5,6. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Asendushappesus on alati suurem kui aktiivne happesus. 35. Mulla hüdrolüütiline happesus. Hüdrolüütilist happesust põhjustavad need vesinik- ja alumiiniumioonid, mis on
pH määratakse kahel viisil. Ühel juhul lisatakse mullale destileeritud vett ja mõdetakse pH meetriga tulemus, tulemusele lisatakse alati juurde, et see on vees määratud (pHH2O), aga see tulemus muutub kiiresti. Teine võimalus on määrata pH kaaliumkloriidis, millisel puhul tulemus on tavaliselt ühe ühiku võrra väiksem, kui vee testi puhul. Aktiivse happesuse korral mõõdetakse vabade mullalahuses olevate vesinikioonide hulka. Seega tinglikult võime nimetada seda mulla lahuse happesuseks. Kasutatakse ka universaalindikaatoreid pH määramiseks. pH skaala mõõdetuna kaaliumkloriidis on mulla puhul teistsugune kui keemisa: alla 4,5- tugevalt happeline, 4,6-5,5- mõõdukalt happeline, 5,6-6,5- nõrgalt happeline, 6,6-7,2- neutraalne, üle 7.2- leeliseline. 2)potensiaalne mullahappesus- kajastab mulla kolloididel neeldunud vesinik ja alumiiniumioone. Tinglikult on see nagu mulla tahke faasi happesus. Aktiivse ja
Mulla happesus on põhjustatud vesinik- ja alumiiniumioonidest mullas. Mulla happesus jaotatakse: Aktiivne hapesus ja potentsiaalne hapesus. 1) Aktiivne happesus põhjustavad mullalahuses vabalt esinevaid vesinikioonid. Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni. 2) Potentsiaalne happesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H+ ja Al+3 ioonidest. Nimetatakse ka mulla tahke faasi happesuseks. Jaguneb kaheks: a) Asendushappesus põhjustavad need mulla neelavas kompleksis olevad vesinik- ja alumiiniumioonid, mis on asendatavad neutraalsoolade (nt KCl) lahuste ioonidega. Tähis H5,6. Väljendatakse cmol kg kohta. Asendushappesus on alati suurem, kui aktiivne happesus. b) Hüdrolüütilist happesust põhjustavad need H+ ja Al+3 ioonid, mis on
On puuviljadest valmistatud külmutatud magustoidud ja jagunevad olemuselt kahte kategooriasse: granitad, mida on külmutamise ajaks suhteliselt vähe segatud, ning sorbetid, mida on külmutamise ajal piisavalt segatud. Tekkivate jääkristallide suurus on sõltuvuses ka külmutava mahlasegu suhkrusisaldusest- suurem suhkrusisaldus alandab segu külmumistemperatuuri ning lõpptulemuseks on väiksemad jääkristallid. Põhilised toorained granitadele ja sorbettidele on suhkur, vesi, sidrunimahl happesuseks, puuviljamahl, liköör, vein, viinad. Parfeede Valmistamiseks kasutavad toiduained on analoogsed jäätiste toorainetega. Tarrendaineid ei kasutata. Parfeede valmistamiseks tehakse retseptuuris näidatud toiduainetest segu. Segu jahutatakse ning sellesse segatakse parfeele nime ja maitset andvad ained. Puuvilja- ja marjapüreed, marjad, lahustav kohv, sokolaad. Viimasena lisatakse vahustatud rõõsk koor. Parfeesegu valatakse vormi ja asetatakse külmikusse külmuma, külmumise ajal
Maris Kallus KKS 2010 pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH = 7. Vihmavee pH on kergelt happeline, sest vesi reageerib õhus oleva süsinikdioksiidiga, moodustades süsihappe. Normaalne vihmavee pH on umbes 5,5. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH < 7). Puhverlahus – puhverlahused on sellised lahused, mis säilitavad oma H-ioonide konsentratsiooni (pH-väärtuse) püsivana vaatamata teatud hulga happe või leelise lisamisele või lahjendamisele. Puhverlahuse tüübid: nõrk hape ja tema sool tugeva alusega, nõrk alus ja tema sool tugeva happega. 7
pH ehk vesinikeksponent negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l) vesilahuste pH väärtuste diapasoon pH väärtused jäävad üldjuhul vahemikku 0...14, ülihappeliste lahuste puhul on siiski pH negatiivne, tugevalt aluseliste lahuste puhul võib pH ka olla üle 14, normaalne pH tase on umbes 5,5. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH < 7). Vesilahuste pH väärtusi on võimalik määrata mitmel viisil: a) indikaatorainetega kas nõrgad orgaanilised alused või nõrgad orgaanilised happed, mille ioonid on erineva värvusega kui molekulid. Olenevalt prootonite konsentratsioonist lahuses nihkub dissotsiatsiooni tasakaal kas molekulide või ioonide tekke suunas. Kasutatakse kas indikaatoraine lahuseid (lisatakse tilkadena; täpsem meetod, kui paberiga); indikaatorpabereid (indikaatorite lahusega
Keemiliste elementide üldvarust on vaid väga väike osa (mõni kuni mõnikümmend milliprotsenti) vees ja nõrkades hapetes lahustuv ning taimede poolt omastatav. Mulla füüsikalis-keemilised omadused Tähtsaim mulla neelamismahutavus, mis näitab maksimaalset katioonide hulka, mis muld on võimeline kinni pidama ning vahetama lahuse katioonide vastu. See on seda suurem, mida enam leidub mullas füüsikalist savi ja huumust. Mulla happesus Vesinikioonide esinemist mullas nimetatakse tema happesuseks, nende hulk ehk kontsentratsioon määrabki mulla reaktsiooni, mida iseloomustatakse pH kaudu Leotise pH Mulla reaktsioon 4,5 tugevalt happeline 4,6-5,5 mõõdukalt happeline 5,6-6,5 nõrgalt happeline 6,6-7,2 neutraalne üle 7,2 leelisene
See on happelise reaktsiooniga peamiselt seetõttu, et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe(H2CO3). Süsihappe dissotsiatsiooni käigus vabaneb vette vesinikioone, mis muudavadki sademed happelisemaks. Lisaks süsinikdioksiidile sisaldab reostamata õhk ka teisi happesust mõjutavaid kemikaale, mistõttu on vihmavee normaalseks happesuseks loetud ka arvu 5,2. Atmosfäär ei ole homogeense koostisega, mistõttu esinevad tegelikkuses olulised kõrvalekaldumised keskmistest väärtustest. Enamasti jääb sademete pH vahemikku 4,9–6,5. Happelisemate sademete jaotus näitab selgelt, et nende tekkes on peasüü inimesel, sest happesademed langevad peamiselt aladele, mis jäävad suurtest tööstuspiirkondadest allatuult.
annaabi.ee 
