Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hapete omadused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hape, väävlishape, süsihape, väävelhape, soolhape, vesinikkloriid, divesiniksulfiid, happeid, süsinikoksiid, oksiidid, vääveldioksiidi, terav, süsihappegaas, ebapüsiv, veeks, süsinikoksiidi, oksiide, vesinikkloriidhape, maomahla, haiseb, oksüdeerija, anumates, süsinikuühendid, paljudele, mineraalväetised, lõhkeained, pikkamöödavesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks sellepärast, et tal puudub elektronkate, mis tähendab, et tal on ainult üks prooton. Metalli reageerimisel happega tekivad sool ja vesinik. See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei reageeri vesinikust
vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks sellepärast, et tal puudub elektronkate, mis tähendab, et tal on ainult üks prooton. Metalli reageerimisel happega tekivad sool ja vesinik. See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei
OKSIIDID - Ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Oksiide saadakse: Lihtainete vaheline reaktsioon 2Mg + O2 -> 2MgO CH4 + 2O2->CO2 + 2H2O Hüdroksiidide ja karbonaatide kuumutamisel MgCO3 --to> MgO + Co2 OKSIIDIDE LIIGITUS - Oksiide saab liigitada aluselisteks, happelisteks ja amfoteerseteks ning neutraalseteks oksiidideks (happelisust, ega aluselisust üldse ei avaldu) ALUSELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib hapega NB! Kõik aluselised oksiidid on mittemolekulaarsed. Tugevalt aluselised oksiidid reageerivad aktiivselt veega, nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri. HAPPELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib alusega Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekulaarsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid aineid(nt SiO2 ja CrO3). Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O Happeline oksiid + vesi = vastav hape P4O10 + H2O -> 4H3PO4
Dissotsieerumine - mingi välisteguri mõjul molekulide lagunemist väiksematest molekulideks või teisteks väiksemateks osadeks. Hüdrolüüs - keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega reageerides laguneb. Vesinik H:Viimasel kihil ainult 1 elektron, H:+1/1). Esineb ainult ühenditena (orgaanilised ained, elusloodus) Maal, kuna kergem kui õhk. Saamine elektrolüüs (vesi tavaliselt), laboris Metall + hape (va. konts. lämmastik- ja väävelhape) ja süsinikuga. O-a (siin ja edaspidi oksüdatsiooni aste) I..-I. Molekulaarne aine(H2), hästi väikese tihedusega, seetõttu ka kerge, lõhnatu, värvitu gaas, vähe lahustub vees, hästi madal keemistemperatuur. Molekulidevahelised jõud nõrgad. Peaaegu alati redutseerija (o-a I), aktiivsete metallide reageerides tekib aga hüdriid (o-a -I) 2Li + H2= 2LiH. Hüdriid on väga tugevad redutseerijad. Kasutatakse raketikütuse segudes,
Na2SO4). Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4). Sooli liigitatakse lahustuvuse järgi: 1) lahustuvad 2) vähelahustuvad 3) praktiliselt mittelahustuvad Soolade lahustuvust vees iselooomustab soolade lahustuvuse tabel. 5.2 Valemite koostamine ja nimetuste andmine (nomenklatuur). Hapete nimetused ja valemid peavad olema peas. Happe valem Happe nimetus Happeaniooni valem Happeaniooni nimetus HCl vesinikkloriidhape e. soolhape Cl- kloriid- HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid- HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid- HI vesinikjodiidhape I- jodiid- H2S divesiniksulfiidhape S-2 sulfiid- H2SO3 väävlishape SO3-2 sulfit- H2SO4 väävelhape SO4-2 sulfaat- H2CO3 süsihape CO3-2 karbonaat- H2SiO3 ränihape SiO3-2 silikaat- H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat- HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat-
metallide ja endast vähemaktiivsete mittemetallide suhtes. 2Al + 3S Al2S3 Redutseerijana käitub väävel endast aktiivsemate mittemetallide ja teiste tugevate oksüdeerijate (näiteks kuum kontsentreeritud lämmastikhape) suhtes, moodustades positiivsete oksüdatsiooniastmetega (IV ja VI) ühendeid. S + 2HNO3 H2SO4 + 2NO Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium Tuntumad ühendid H2S divesiniksulfiid On värvuseta, mädamunalõhnaga, väga mürgine gaas, mis võib põhjustada juba väikeste koguste sissehingamisel surma. Saadakse kas vesiniku ja väävli reaktsioonil või laboris Na2S lahuse või FeS reageerimisel tugevama happega. FeS(t) + HCl(l) H2S(g) + FeCl2(l) Na2S(l) + H2SO4(l) H2S (g) + Na2SO4 (l) Viimast kasutatakse ka sulfiidioonide kindlakstegemises lahuses, kus lakmuspaber värvub eralduvates H2S aurudes punaseks.
lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi juhivad hästi elektrivoolu ioonid. elektrivoolu. Juhivad halvasti elektrivoolu. Tugevad happed (H2SO4, Nõrgad happed Paljud orgaanilised ained, HNO3, HCl), leelised (I ja II- (H3PO4,H2SO3, äädikhape, lihtained, oksiidid. A r. metallide hüdroksiidid), sipelghape, H2S, H2CO3); soolad nõrgad alused (NH3·H2O) Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse ained. kovalentse sidemega ained. Meeldetuletuseks: Iooniline side esineb ainetes, milles elementide elektronegatiivsuste erinevus on suur (aktiivne metall + mittemetall)
lähteainena); argoon ~0,93%; veeaur Puhas õhk on läbipaistev, värvuseta, maitseta ja lõhnata. Hapniku saamine: tööstuses õhu fraktsioneeriv destillatsioon ja vee elektrolüüs. Laboris vee elektrolüüs ja hapniku sisaldavate ainete lagundamine (näiteks KMnO4 kuumutamine) Hapniku kindlakstegemine hõõguv pird süttib hapnikus Põlemine ainete reageerimine hapnikuga. Liht- ja liitainet epõlemisel tekivad nende elementide ja hapniku ühendid ehk oksiidid. Põlemisel ained oksüdeeruvad. Osüdeerumine elektronide loovutamine Oksüdeerija ühend, mille osakesed liidavad elektrone Oksiid hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga Oksüdatsiooniaste elemendi aatomi laeng keemilises ühendis (eeldusel, et ühend koosneb ioonidest) 1. kui metallil on püsiv o-a ehk see asub IA, IIA, IIIA rühmas, siis oksiidi nimetuses metalli o-a'd ei märgita. (MgO- magneesiumoksiid)
mis toatemperatuuril ei esine molekulide, vaid ioonikristallidena(NaCl, CaF2, CaO, K2S). Teatud tingimustel reageerivad mittemetallid omavahel, moodustades kovalentse sidemega ühendid (H2O, HCl, NH3, CO2, CH4, C6H6). Mittemetallide ühendid vesinikuga on kas madala keemistemperatuuriga vedelikud (H2O, HF) või gaasid (H2S, NH3, CH4). Mittemetallide ühendid hapnikuga on happelised või neutraalsed oksiidid (SO2, SO3, NO, NO2, CO, CO2, P4O10). VESINIK--HYDROGENIUM--H. 1s 1.Leidumine. Vesinikku leidub looduses peamiselt ühendite koostises (vesi, orgaanilised ühendid). Vabana (H2) esineb ta vulkaaniliste gaaside ja naftagaaside koostises ning tühisel määral atmosfääris (atmosfääri ülemistes kihtides). Kosmoses on vesinik levinumaks elemendiks. Ta moodustab umbes 75% Päikese ja tähtede massist. Looduses esineb kolm vesiniku isotoopi: prootium--H (harilik vesinik), deuteerium 21H ehk D
KARBOKSÜÜLHAPPED Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Üldvalem R-COOH või HOOC-R Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Sõltuvalt karboksüülrühmade arvust eristatakse monohappeid (metaanhape) ja dihappeid (oblik- ehk etaandihape). Lisaks on olemas ka aromaatseid karboksüülhappeid (bensoehape), küllastumata karboksüühappeid (süsivesinikahelas on mitmekordsed sidemed, näiteks propeenhape ehk akrüülhape) ja hüdroksühappeid (sisaldavad karboksüülrühmade kõrval hüdroksüülrühmi, näiteks 2-hüdroksüpropaanhape ehk piimhape).
5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO2; S+O2 -> SO2; 4Al+3O2 -> 2Al2+O3) 2) lagunemisreaktsiooni käigus (CaCO3 -> CaO + CO2) Oksiidid jagunevad aluselisteks, amfoteerseteks ja happelisteks oksiidideks. Aluselised oksiidid on metallioksiidid, happelised aga mittemetallioksiidid. Happelise oksiidi reageerimisel veega tekib hape (CO2+H2O -> H2CO3), aluselise oksiidi reageerimisel veega tekib alus (MgO+H2O -> Mg(OH)2). Amfoteersed oksiidid reagreerivad nii aluste kui hapetega. Tuua näiteid õhus, vees ja maakoores leiduvatest oksiididest. Õhus: Süsinikdioksiid e. Süsihappegaas (CO2), 0,03% Vees: Vesi (H2O), 75% Maa pinnast
õhu suhtes, keskmiselt aktiivne. Tehniline raud (teras) on suurema kõvadusega ja korrodeerub niiskes õhus kiiresti (rooste). Kuivas õhus kuumutamisel tekib raua pinnale õhuke tihe rauatagikiht, mis kaitseb korrosiooni eest. Kõrgemal temperatuuril põleb kergesti hapnikuks, pildudes laiali hõõguvaid rauatagi sädemeid. Reageerib kergesti hapete lahustega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega raud passiveerub. Leeliste lahuste suhtes vastupidav. Oksiidid on vees raskesti lahustuvad kristalsed ained, kasutatakse värvainetena. Fe2O3 värv võib varieeruda tumekollasest mustjaspruunini. Fe3O4 (magnetiliste omadustega) ja FeO on musta värvusega ning tekivad kõrgemal temperatuuril. Hüdroksiidid on vees raskesti lahustuvad erineva värvusega tahked ained, nõrkade aluseliste omadustega. Hapetega reageerimisel moodustavad vastavaid sooli. Kuumutamisel lagunevad
20.Dihape- karboksüülhape, mille ahela mõlemas otsas asetseb karboksüülhappe rühm COOH 21.Ester- karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsioonisaadus üldvalemiga COOR 22.Amiid-karboksüülhappe funksionaalderivaat, kus OH rühma asemel on amino- või asendatud aminorühm; üldvalemiga CONH2 23.Hüdrolüüs- aine keemiline reaktsioon veega 24.Leeliseline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mis toimub leelise (aluse) osavõtul 25.Happeline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mida katalüüsib hape (reaktsiooni kiiremini kulgemiseks kasutatakse hapet) 26.Liitumispolümerisatsioon- seisneb monomeeride järjestikuses liitumises 27.Polükondensatsioon- eraldub H2O, polümeer tekib happest ja alkoholist. (Kõrgmolekulaarse ühendi moodustamine, mis kulgeb mitmefunksionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega) 28.Monomeer-madalmolekulaarne ühend, mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis 29
3. Tööstuses saadakse kloori peamiselt sulatatud naatriumkloriidi või NaCl vesilahuse elektrolüüsil. Halogeniidid Omadused · Moodustavad vesikikhalogeniite H Hal · Terava lõhnaga · Mürgised gaasid, kõige mürgisem on HF · 2 NaCl + H2SO4(konts) 2 HCl + Na2SO4 · Eralduv gaasiline HCl on õhust raskem gaas, mida kogutakse solindrisse või kolbi. · Vesinikhalogeniidid lahustuvad hästi vees, andes vesinikhalogeniidhapped · Soolhape sisaldab vesinikkloriidi maksimaalselt 40% · Kontsentreeritud soolhape susiseb( suitseb ) õhu käes. · Soolhape on tugev hape, polaarsed molekulid on lahuses täielikult dissotseerinud ioonideks. HCl + H2O H3O - + Cl - · Vesinik bromiik ja vesinik jodiidhaped on tugevad happed · Vesinik flouriidhapped on aga nõrk hape · Vesikikloriidhapete soolak on kõrge sulamistemperatuuriga, kristallsed ained
Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allotroopia Nähtus.
positiivsete metalliioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. Metalliline side avaldub kõige selgemalt aktiivsete metallide- leelis- ja leelismuldmetallide korral. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja (aktiivsete) mittemetallide vahel (paljud soolad, mitmed oksiidid, hüdroksiidid). Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elektronide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side
vasakult paremale. Keemiline aktiivsus. Metallidel muutub keemiline aktiivsus rühmas ülevalt alla, mittemetallidel vastupidi. See on seotud elementide metallisuse ja mittemetallilisusega. Metallilised-mittemetallilised omadused. Rühmas ülevalt alla tuuma ja väliselektronkihi vaheline külgetõmme nõrgeneb ning väliskihi elektron võib kergemini eralduda. Metallilisus suureneb rühmas ülevalt alla, mittemetallilisus vastupidi. Aktiivsete metalliliste elementide oksiidid on tugevalt aluseliste omadustega, vähemaktiivsete metalliliste elementide oksiidid on enamasti nõrgalt aluseliste omadustega. Mittemetalliliste elementide oksiidid on enamasti happeliste omadustega (v.a üksikud erandid). Elementide metalliliste omaduste nõrgenedes ja mittemetalliliste omaduste tugevnedes oksiidide aluselised omadused nõrgenevad ja happelised omadused tugevnevad. Mida enam vasakul metall pingereas asub, seda:
· Kõik elemendid (v.a väärisgaasid) moodustavad hapnikuga binaarseid ühendeid oksiide. · Madala I-ga metallilised elemendid moodustavad ioonilisi (aluselisi) oksiide, mis reageerivad veega ja annavad leelise. · Vahepealse I-ga elemendid moodustavad amfoteerseid oksiide, mis ei reageeri veega, kuid lahustuvad nii aluselistes kui happelistes lahustes. d-elementide oksiidide happelised omadused varieeruvad sõltuvalt metalli oksüdatsiooniastmest. · Paljude mittemetallide oksiidid on gaasilised. Enamik neist on Lewis'i happed ja moodustavad happelisi vesilahuseid, neid nimetatakse happeanhüdriidideks. 7. Vesinik: leidumine, lihtaine saamine, omadused ja kasutamine. · Lihtsaim võimalik aatom. · Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). · Universumis levinuim element (~89%). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Saamine : laboratoorselt Zn (s) + 2H+ (aq) = Zn2+ (aq) + H2 (g)
Metalliline side avaldub kõige selgemalt aktiivsete metallide – leelis- ja leelismuldmetallide korral Iooniline side: Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja (aktiivsete) mittemetallide vahel (paljud soolad, mitmed oksiidid ja hüdroksiidid) Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Vesinikside: Vesinikside on kuni 10 korda nõrgem kui kovalentne side Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku või lämmastiku aatomiga. Anorgaaniliste ühendite põhiklassid ja nende omadused. 12. Metallid.
magnetväljas. Paramagnetilised metallid Al, Cr, Ti magnetiseeruvad nõrgalt. Dimagnetilised metallid Sn, Cu, Bi tõukuvad magnetist eemale. 49. metallide keemilised omadused. Kõikvõimalikud reaktsioonid. Metalliaatomite väliselektronikihil on tavaliselt 1-2 elektroni. Võime tõttu loovutada elektrone on metallid redutseerijad seejuures nad ise oksüdeeruvad. Metalli reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid. Kõik metallid peale kulla reageerivad väävliga moodustades sulfiide. Kõik metallid reageerivad halogeenidega. Leelis- ja leelismuldmetallid reageerivad veega toa temperatuuril enamus metallidega mis on vähem aktiivsed reageerivad ainult kuumutamisel võiveeauruga. Lahjendatud H2SO4 ja HCl reageerivad metallidega mis asuvad metallide pingereas enne vesinikku. 50. metallide elektrokeemilise aktiivsuse pingerida ja selle rakendus keemias.
11. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentsest sidemest. Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Metalliline side. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja (aktiivsete) mittemetallide vahel (paljud soolad, mitmed oksiidid ja hüdroksiidid). Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Iooniline side erineb kovalentsest sidemest suurema elektronegatiivsuse poolest. Vesinikside on kuni 10 korda nõrgem kui kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku või lämmastiku aatomiga.
Peroksiid rühma O-O sisaldav oksiid (HO vesinikperoksiid) HCl* Vesinikkloriidhape -kloriid HBr Vesinikbromiidhape -bromiid HF Vesinikfluoriidhape -fluoriid HI Vesinikjodiidhape -jodiid HS Divesiniksulfiidhape -sulfiid HSO* Väävelhape -sulfaat HSO Väävlishape -sulfit HCO Süsihape -karbonaat HSiO Ränihape -silikaat HPO Fosforhape -fosfaat HNO* Lämmastikhape -nitraat
42 tavaliste K (bioloogias ja meditsiinis) ühenditena 6 Li → T 137 Cs (-defektoskoopias, meditsiinis) jt. Rb ja Cs toodang väga väike teiste LM-dega võrreldes; koos ühenditega Rb 450 kg/a, Cs 10 t/a (maailmatoodang ilma “SRÜ” maadeta) 2.2.6. Ühendid 2.2.6.1. Oksiidid LM-dele on iseloomulikud peroksiidid Lm2O2 või hüperoksiidid LmO2 Na2O2 KO2, RbO2, CsO2 tekivad Lm-de põlemisel O2-s (või õhus) vaid 4Li + O2 → 2Li2O (lihtoksiid) Lm-peroksiidide reageerimisel hapetega → H2O2 hüperoksiidide -“- → H2O2 + O2 On ka teisi oksiide (näit. K2O4, osoniid KO3, NaO2 jt
leelistselluloosiks. See moodustab süsinik-disulfiidiga lahustuva ksantogenaadi. Tselluloosksantogenaadi leelisene lahus (viskoos) surutakse peente jugadena väävelhappega täidetud sadestusvanni, kus ksantogenaat laguneb. Tekib väiksema polümerisatsiooniastmega kiud. Viskooskiud on tselluloosist mõnevõrra tugevam, sest formeerimisega orienteeritakse makromolekulid piki niite. See kiud on väga hügroskoopne, pundub vees palju ja kardab happeid ja leelisi rohkem kui puuvill. Teine keskkond, milles tselluloos lahustub, on vask(II)hüdroksiidi lahus ammoniaagi vesilahuses. Tselluloos annab vaskioonidega kompleksühendi, mis vees lahustub. Muus suhtes on vaskammoniaaksiidi valmistamine samasugune kui viskoossiidi korralgi. Kõige tähtsam võtetest, millega kujundatakse ümber tselluloosi, et muuta teda lahustuvaks on tema esterdamine etaanhappe anhüdriidiga. Sel viisil saadakse kiud, mida tuntakse kui atsetaatkiudu.
· Keemistemperatuur: 1090 °C · Tihedus: 1,738 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,31 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Alumiinium Avastamise lugu
säilitamiseks. Toiduainetehnoloogias kasutatakse nt CO 2 paljude jookide gaseerimiseks. Ühtlasi saab seda kasutada joogivee desinfitseerimiseks ning heitvee neutraliseerimiseks. Ohud: Kogus kasvab, sest taimed ei jõua ära siduda. Põhjustab kliimasoojenemist, kasvuhooneefekte. Enamus elusorganisme tarvitavad hapniku ja hingavad välja CO 2. Inseneriasjanduses tuleb arvestada korrosiooni ohtu. Süsinikdioksiid kahjustab betooni, kuna moodustab niiskusega kokkupuutes happe: CO2 + H2O = H2CO3 Hape söövitab ka metalli. 10. Vedelas olekus käibegaaside diagrammidelt temperatuur-aururõhk saadav informatsioon (CO2, CO, CH4, C3H8, C4H10, Cl2 , SO2, O2, N2 ). Kriitiline temp auru rõhk kriitilisel Gaas auru rõhk tava (kPa) Mahutegur (m3) (°C) (kPa) CO2 30 7382
vastavate soolade reageerimisel tugevama happega FeS+H2SO4=FeSO4+H2S. Aluste moodustumine: aluseid võib saada oksiidide lahustamisel veega Na2O+H2O=2NaOH. Raskesti lahustuvate aluste saamiseks käsitsetakse soola lahuseid leelistega CuSO4+2NaOH = Cu(OH)2+Na2SO4. Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni protsent. *Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad: boorhape, äädikhape. *Tugevad alused: naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid. Nõrk: ammoniaagi vesilahus. Hapete reaktsioonivõime oleneb happe prootonite loovutamise võimest ehk aktiivsusest pingerida. Kui a)pH=2,7, siis [H+]=102,7=501mol/l b)kui pH=8,8, siis [H+]=6,3*108,8mol/l c)kui pH=12,8, siis [H+]=6,3*1012,8mol/l 19. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks? Millega on määratud tahkete ainete ja materjalide kõik omadused
12. Metalsete materjalide üldiseloomustus. * koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu) ja ka mittemetallist (C, N, O) * aatomite korrapärane paigutus * tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad * head elekri- ja soojusjuhid; * valgusele läbipaistmatud; * poleeritud pind on läikiv ; * magnetilised omadused (Fe, Ni) 13. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel, tavaliselt oksiidid (Al 2O3, SiO2), nitriidid (SiN) ja karbiidid (SiC). Tradistiooniline keraamika koosneb savimineraalidest: portselan, tsement, klaas ÜLDISELOOMUSTUS: Jäigad ja tugevad Kõvad Purunevad kergesti Madal elektri- ja soojusjuhtivus Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele Võivad olla läbipaistvad Fe3O4 – magnetilised omadused 14. Polümeersete materjalide üldiseloomustus.
Koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu, Ti, Au, Ni) ja ka mittemetallist (C, N, O). Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus. Omadused: suhteliselt tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad. Palju mittelokaliseeritud elektrone- head elektrijuhid ja soojusjuhid; algusele läbipaistmatud; poleeritud pind on läikiv; magnetilised omadused (Fe, Co, Ni). 12. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt oksiidid, nitriidid ja karbiidid Al2O3, SiO2, SiC, Si3N4. Traditsiooniline keraamika- koosneb savimineraalidest- portselan, tsement, klaas. Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Kõvad; Purunevad kergesti (traditsioonilised); Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui metallid ja polümeerid). Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka läbipaistmatud. Fe3O4- magnetilised omadused. 13
tootmiseks. Õhus leidub 0.035%. Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Kogus kasvab, sest taimed ei jõua ära siduda. Põhjustab kliimasoojenemist, kasvuhooneefekte. Suur enamus elusorganisme tarvitavad hapniku ja hingavad välja CO2. Inseneriasjanduses tuleb arvestada korrosiooni ohtu. Süsinikdioksiid kahjustab betooni kuna moodustab niiskusega kokkupuuduted happe.CO2 + H2O = H2CO3 Hape söövitab ka metalli 10. Veeaur õhus. Absoluutne niiskus, suhteline niiskus. Kondensaat, selle tekkimise põhjused õhus olevast veeaurust ja kondensaadi koguste arvutusskeemid: kondensaadi kogus 1. kui muutub nii õhu rõhk kui temperatuur; 2. kui rõhk ei muutu, aga alaneb temperatuur; 3.kui temperatuur ei muutu, kuid suureneb õhurõhk. Veeauru kogust õhus väljendatakse absoluutse niiskusena (H 2O g/m3) ja suhtelise niiskusena (%). Suhtelist niiskust õhus arvutatakse
jääga sarnaseks massiks, nn "kuiv jää", mida rakendatakse toiduainete (nt jäätise) säilitamiseks; 3) Toiduaine-tehnoloogias kasutatakse CO 2 paljude jookide gaseerimiseks; 4) Ühtlasi saab seda kasutada joogivee desinfitseerimiseks ning heitvee neutraliseerimiseks. CO2 st põhjustatud ohud: süsinikdioksiid kahjustab betooni, kuna moodustab niiskusega kokkupuutes happe: . Hape söövitab ka metalli. 10. Vedelas olekus käibegaaside diagrammidelt temperatuur-aururõhk saadav informatsioon (CO2, CO, CH4, C3H8, C4H10, Cl2, SO2, O2, N2). Saadav informatsioon: 1) kriitiline temperatuur; 2) küllastatud aururõhk kriistilisel temperatuuril; 3) kullastatud auru rõhk tavatemperatuuril; 4 )mahuteguri arvutamine vedelast olekust gaasilisse rõhu juures 1 atm; 1. CO2 : 1) 304,2 K; 2) 74 atm; 3) 60 atm; 4) 0,543 m3 2. CO : 1) 132,9 K; 2) 35 atm; 3) puudub; 4) 0,844 m 3 3
4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. 13. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. n Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel oksiidid, nitriidid ja karbiidid Al2O3, SiO2, SiC, Si3N4. n liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. n Traditsiooniline keraamika- koosneb savimineraalidest- portselan, tsement, Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid klaas. Nii liht- kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus.
lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel n liitaine koosneb erinevatest keemilistest elementidest. 13. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid n Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel tavaliselt Nii liht kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. oksiidid, nitriidid ja karbiidid Al2O3, SiO2, SiC, Si3N4. n Traditsiooniline keraamika koosneb savimineraalidest portselan, tsement, klaas. 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) n Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik.