Kallakust ei tohi alla sõita välja lülitatud siduriga ja madala käiguga. Jalga ei tohiks sõidu ajal hoida siduripedaalil. Laboratoorne töö 2 Teema nimetus: Autode käigukastid Käikude nimetused ja töö: 1 käik: Sünkronisaatori (6) muhv lülitub parempoolse 1. käigu hammasrattaga Z4. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z3 veetava võlli hammasrattaga Z4.
Laboratoorne töö Teema nimetus: Autode käigukastid Käikude nimetused ja töö: 1 käik: Sünkronisaatori (6) muhv lülitub parempoolse 1. käigu hammasrattaga Z4. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z3 veetava võlli hammasrattaga Z4. 2 käik: Sünkronisaatori (6) muhv lülitub vasakpoolse 2. käigu hammasrattaga Z6. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z5 veetava võlli hammasrattaga Z6. 3 käik: Sünkronisaatori (5) muhv lülitub parempoolse 3. käigu hammasrattaga Z8. Vedav
Iseseisvaid vintse on lubatud ankurdada kolmel viisil: 1 Ankrupoltide abil betoonvundamentidele; 2 Eraldi alusele kinnitatult vaiadega ja vasturaskusega; 3 Pinnasesse süvistatud palk- või betoonankrutega. Mingil juhul ei tohi vintse ankurdada kasvavate puude ega hoonete kandeelementide külge. Käsivintse toodetakse tõstejõuga 1,0...8,0 tonni. See jõud saadakse hammasrataste mitmekordse ülekande kasutamisel. Vändast keeramisel hambub vända teljel olev väike hammasratas suurema hammasrattaga, mille teljel asuv väike hammasratas omakorda hambub suurema hammasrattaga ja selle teljel asuv väike hammasratas omakorda jällegi trumlirattaga, pannes selle pöörlema vända liikumise vastassuunas. Trumliratas on jäigalt ühendatud vintsi trumliga, millele keritakse tõmbetross. Elektri-reversiivvints on kõige efektiivsem ehitusel kasutatav tõstemasin. Polüspastide abil võib nimetatud vintsidega tõsta ükskõik kui rasket lasti. Elektrivints koosneb järgmistest osadest
4) Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootoritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritsediislitel 100 1/min. 5) Käivitite võimsused on 0,3.....10KW. Käiviti ehitus : - Ankur ja ankurmähis (ankrut kujutatakse joonisel M ) - Harjad ( kommutaatoril libisevate harjade kaudu juhitakse vool ankurmähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusesse) - Vabakäigusidru hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootorilt hoorattale - Ankru paneb pöörlema ergutumähis ( ergutusmähises tekkiv magnetväli) (tingmärk nagu takistil ainult roheline) - Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid - Aku plussklemm ühendatakse tõmbereleega ja miinusklemm auto kere kaudu käiviti kerega - Käiviti tööd juhitakse süütelukust. Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab
kaldhammasrataste kasutamisega. Kaasaegsetel sõiduautodel kasutatakse kahevõllilisi käigukaste. Kolmevõllilised käigukastid lubavad üle kanda suuremaid pöördemomente, kuivõrd ülekantav jõud jaguneb suurema hulga hammasrataste vahel. Käigukasti vedav võll on ühtlasi siduri veetavaks võlliks. Selle võlli siduripoolses otsas on hammasliide siduri kettale. Käigukasti vedav võll on lühike, ta lõpeb esimese hammasrattaga ning selle hammasrattapoolne ots on süvistatud sinna toetub käigukasti veetav võll. Veetaval võllil paiknevad ja pidevas hambumises olevad hammasrattad pöörlevad veetaval võllil vabalt kergemate autode käigukastis pronkspuksidel, raskematel nõellaagritel. Selleks, et veetaval võllil paiknevat ja vabalt pöörlevat hammasratast töösse lülitada, on olemas sünkronisaatorid. Sünkronisaatori sisselülitamisel ühendatakse seni vabalt pöörelnud hammasratas veetava võlliga.
Et tagada detaili garantiiaega, on vajalik valida materjal, mis on kulumiskindla tööpinnaga Kuna detaili töö on välistingimustes, peab selle materjal taluma suuri temperatuuri kõikumisi. Töö temperatuur võib tõusta üsna kõrgeks, kuna detail teeb töö reziimis 3000 pööret minutis. Suure hõõrdumisjõu tõttu peab olema detaili materjal piisava kõvadusega. Hõõrdumise vähendamiseks võib kasutada õlimääret. Kuna tegemist on auto käigukasti hammasrattaga, mis vajab küllalt suurt toote täpsust ja suursaritootmisega, mille toodangu aastaprogramm detaili massiga kuni 8 kg on 5000-50000 toodet, siis valin valmistamistehnoloogiaks hammasratta lihvimise silindrilisest toormaterjalist lõigatud detailist. 4. Materjalide esialgne valik 4.1 Legeerteras 41Cr4(40X) Esimene valik on legeerteras 41Cr4(40X). Tegemist on 0,9%-lise kroomi ja 0,43%-lise süsiniku sisaldusega hammasrattaterasega. 4.1.1 Terase 41Cr4(40X) termotöötlus
Pumba etteanne on võrdeline mootori pöörlemise sagedusega. Jõusilindrile töövedeliku etteande reguleerimiseks on pumba sisse paigutatud möödavooluklapp, mis viib üleliigse töövedeliku tagasi pumba imurisse. 2.2. Elektrilise roolivõimendi tööpõhimõte ja ehitus Elektrilise võimendi puhul tekitab lisajõu elektrooniliselt juhitud elektrimootor, mis lülitub vajadusel juurde. Lisaks saab elektrimootorit kasutada iseseisvateks juhtimisliigutusteks[4]. Teise hammasrattaga võimendi ehitus[4]: 16 Roolivõll Pöördemomendiandur Juhtplokk Rootori pöörete arvu anduri ja tigureduktoriga elektrimootor Hammaslattreduktor Töö: Juhi tektitatud pöördemoment tuvastatakse pöördemomendi- ja pööramiskiiruse anduriga väändevarda abil. Blokeerumatute pidurite ja sõidustabilisaatori juhtplokk edastab sõidukiiruse
lamellid, ankur, vabakäigusidur. Ehitusest täpsemalt · Ankur- on starteri pöörlev osa, selle ümber on mähis · Lamellid- on ankru otsas, kommutaatori abil juhitakse mähises kulgeva voolu suunda. · Harjad- harjade kaudu juhitakse vool ankrumähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusse. · Vabakäigusidur- hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootori hoorattale, kannab pöördemomenti edasi ainult ühes suunas ja väldib mootori käivitumisel käiviti purukjooksu. · Ergutusmähis- mähises tekib magnetväli ja paneb ankru pöörlema. · Tõmberelee- tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid.
Vaatleme näiteks järgmise jaotuskasti ehitust ja töötamist. Jaotuskast jaotab käigukastilt tuleva pöördemomenti eesmise veosilla võllile ja tagumise veosilla võlliga ühendatud hammasrattale Ta on sisuliselt kaheastmeline abikäiguga hammasratas-reduktor. Jaotuskasti hammasratas on ühenduses jaotuskasti tuleva vedava võlliga. Hammasratast on võimalik liigutada kahte asendisse. Esimene aste otseülekanne kui hammasratas on nihutatud paremale hambumisse hammasrattaga Teine aste aeglustatud ülekanne kui hammasratas on nihutatud vasakule hambumisse hammasrattaga mis asetseb fikseeritult jaotuskasti vahevõllil Jaotuskasti vahevõllil asetseb veel hammasrattas millega lülitatakse ühendusse hammasrattas esiveosilla ülekanne ühendamiseks. Aeglustatud ülekanne lülitatakse sisse harilikult rasketes teeoludes kui esisilla vedu on juba sisselülitatud. 3.2 Kardaanülekanded Liigendvõll- ehk kardaanülekanded
2 12.1 12.3 12.4 Planetaarülekannete skeemid: a kroonratta joonkiirus b päikeseratta joonkiirus, c satelliitide raami joonkiirus Pöördemoment antakse sisselülitatud siduri abil ühele planetaarülekande hammasratastest ja mingi käigu saavutamiseks tuleb reeglina mõnda teist hammasratast pidurdada. Joonisel 12 on planetaarülekannet võrreldud kahe hammaslati ja nende vahel paikneva hammasrattaga. Kui alumist hammaslatti hoitakse kinni ja ülemist liigutatakse (skeem 12.1), siis hammasratas nende vahel liigub kiirusega c, mis on kaks korda väiksem ülemise hammaslati liikumiskiirusest a. Pidurdades planetaarülekande päikeseratast toimib sama põhimõte ka seal. Vedav võll ühendatakse kroonrattaga, veetav võll aga satelliitide raamiga. Ülekandearv ei ole sel juhul mitte kaks nagu hammaslattide puhul, vaid sõltub ka kroon- ja päikeseratta hammaste arvust
Koduekraanil on staatuseriba, millelt saad ülevaate seadme hetkeseisust. Sellel on toodud kellaaeg, akukasutus, levi, mobiilse interneti staatus, WiFi. Mõndadel mudelitel saab andmesidet sisse-välja lülitada. fotode, Taustapildi muutmiseks tuleb hoida näppu koduekraani tühjal pinnal. Avaneb menüü ja saab valida uue taustapildi, kas salvestatud fotode, seadme algupäraste piltide või rakenduste pakutavate piltide seast. 2.2. Seade Vanemas Androidi seadmes on seaded peidetud hammasrattaga ikooni alla, värskemas aga staatuseribal ikoonina, millel on lülitid või nupud. Android ühendatakse internetiga juhtmevabalt. Seadmes saab Wifi või Bluetoothi sisse lülitada. Saab ka kontrollida mobiilse interneti andmemahtu. Seadet saab panna lennurežiimile. Uusimad Androidi seadmed toetavad ka NFC-ühendust ehk lähiväljasidet. Heliseadetena pakub Android erinevaid võimalusi helisid muuta. Näiteks saab seada erineva helitugevusega tavalise muusika ja
1 torsioonvõll 2 siibrivõll 3 kere 4 pöördkolb 5 kanalid 6 peavoolukanal 7 jõusilindriühendustoru (tagasivool) 8 ----:---- 9 alumine ringkanal 10 rooliratta hammasvõll 11 tift 12 sissevool 13 tagasivool Pumba ristlõige Seda süsteemi kasut. hammaslatt rooliga sõiduautodel. Torsiooni võlli üks ots on ühendatud tifti abil siibrivõlliga ühendatud ja teine otsa tifti abil roolireduktori hammasratta võlliga. Hammasrattavõlli üks ots on ühendatud pöördkolviga ja teine ots hammasrattaga, mis liigutab hammaslatti. Otsesõidu asendis on kõik kanalid avatud. Kui keeramine on kerge, siis on torsioon võllile väänet ei teki ja hammasratast pööratakse ilma,et siiber muudaks asendit. Kui rooliratta pööramine muutub raskemaks, ületab pöördemoment torsioonvõlli väändemomendi, siiber pöördub pöördkolvi suhtes. Koos sellega paigutuvad siibri ja pöördkolvi avad üksteise suhtes, kust pealevoolu ringkanal on ühenduses vaid silindri 1
Vaatleme näiteks järgmise jaotuskasti ehitust ja töötamist. Jaotuskast jaotab käigukastilt tuleva pöördemomenti eesmise veosilla võllile 8 ja tagumise veosilla võlliga ühendatud hammasrattale 3. Ta on sisuliselt kaheastmeline abikäiguga hammasratas-reduktor. Jaotuskasti hammasratas 2 on ühenduses jaotuskasti tuleva vedava võlliga 1. Hammasratast 2 on võimalik liigutada kahte asendisse. Esimene aste otseülekanne kui hammasratas 2 on nihutatud paremale hambumisse hammasrattaga 3. Teine aste aeglustatud ülekanne kui hammasratas 2 on nihutatud vasakule hambumisse hammasrattaga 10 mis asetseb fikseeritult jaotuskasti vahevõllil 6. Jaotuskasti vahevõllil asetseb veel hammasrattas 7 millega lülitatakse ühendusse hammasrattas 9 esiveosilla ülekanne ühendamiseks. Aeglustatud ülekanne lülitatakse sisse harilikult rasketes teeoludes kui esisilla vedu on juba sisselülitatud. 37 Joonis 39:Jaotuskast. 1
lülitusvarras; 54- neljanda ja viienda käigu lülitusvarras; 55- teise ja kolmanda käigu lülitusvarras. 3.ZIL 431410 KÄIGUKASTI TÖÖ PÕHIMÕTE. Mehhanism käikude ümberlülituseks asub käigukasti kaanel. Käiguvahetust teostatakse juhi poolt käigukangi 51 abil, mis asub sfäärilise kaane pesas. ZIL 431410 käigukast koosneb vedavast võllist 1, mis on laagril 2 ja mis on stopperdatud tõkestusrõngaga 3. Võllil on hammasratas 4, mis on pidevas ühenduses hammasrattaga 34 vahevõllil 33. Selle peal on liikumatult ühendatud hammasrattad 25,26,28,29 ja 31. Vahe võll pöörleb laagritel 22 ja 35. Veetav võll 24 pöörleb laagritel 17 ja 37. Sellel paiknevad esimese käigu hammasratas 16, teise käigu hammasratas 14, kolmanda käigu hammasratas 8 ja neljanda käigu hammasratas. Hammasrattal 16 on veel ka teine funktsioon nimelt tagurpidi käigu lülitus (liikudes teljel). Tagurpidi käigu sisselülitamiseks viiakse esimese
mis on varustatud seadekruvidega. Ühepoolene raamitapilõikepink Supordi plaate on võimalik reguleerida kolmes suunas. Piki tööpingi keret kulgevad ümarjuhikud töölaua jaoks. Töölaud toetub rullikutele, tema esi- ja tagaosale on kinnitatud hüdroajamiga käivitatav kett. Hüdroajam koosneb hüdrosilindrist, jaotus-, kaitse- ja juhtaparatuurist ning pumbast. Ühepoolne raamitapipink Hüdrosilindri vardale on töödeldud hammaslatt hambumiseks vaheülekande- hammasrattaga. Töölaua käigu suunda muudetakse elektrilülitite abil. Eendekiirust reguleeritakse sujuvalt drosseliga. Toorikud kinnitatakse töölauale hüdrauliliste survekäppadega, mida juhitakse samalt hüdrosüsteemilt elekromagnetiliste siibritega. Kahepoolne raamitapilõikepink Pink on kahepoolne ja läbiva tööviisiga. Detailide töötlemise tehnoloogiline järjestus on järgmise: 1. detailide töötlemine täpsele pikkusele, 2. tapi töötlemine, 3. tapipõskede töötlemine. Kahepoolne
Selleks on ülekandetegur ehk ülekandesuhe. Joonis 1. Hammasülekanne 1.3 Diferentsiaal 1.3.1 Planetaarülekanne Planetaarülekandeks nimetatakse hammasülekannet, kus on liikuvate telgedega hammasrattaid. Planetaarülekanded koosnevad välis- ja sisehambumisega hammasratastest. Planetaarülekandes on keskratas välishambumises satelliitidega, mis pöörlevad raami paigutatud telgedel, kusjuures ka raam ise pöörleb. Teisest küljest on satelliidid sisehambumises liikumatu hammasrattaga ning pöörlevad koos raamiga ümber keskratta. Vedav lüli Vedavaks lüliks võib planetaarülekandes olla kas keskratas või siis raam. See võimaldab ülekande ühe ja sama skeemi juures saada erinevaid ülekandearve. Lihtsaimal planetaarülekandel, millel on liikumatu ratas ning vedav keskratas võib ülekandearvu leida järgmise valemiga. kus zliikumaturatas on sisehammastega liikumatu ratta hammaste arv, zvedavkeskratas on vedava keskratta hammaste arv.
Rivaz, veetis jõuluvaheaja tehnika kallal nokitsedes. Nüüd, mil ta võis teha, mis pähe tuli, mõtles Isaac põhjalikumalt elektriga süüdatud gaasiplahvatuse üle järele. Teadlikult või ebateadlikult võttis ta üle Chistiaan Huygensi ammuunustatud püssirohumasina mõtte ning valmistas väikese kahuritoru, mille täitis püssirohu asemel vesiniku ja hapniku seguga ning sulges kolviga. Kolvi külge kinnitas Rivaz hammaslati ja ühendas selle hammasrattaga. Plahvatus kergitas hammaslatti ning pani hammasratta korraks pöörlema (vt lisa 7.). Leidur mõtles, milleks ta saaks hammasratta pöörlemist praktiliselt rakendada. Kuidas oleks lood liikurtõllaga. Erumajor seadis oma aparaadi sõidukõlblikule alusele, pani hammasratta ümber tõmbetrossi ning asetas silmuse teise osa ümber vankriratta. Ja Rivaz tegi seda, midapärast teda on teinud miljonid autojuhid: ta käivitas ettevaatlikult karburaatori. Lootusrikkalt vajutas ta süütenupule
silinderhammasratta külge. Esiveoga auto peaülekandeks on harilikult silinderhammasrattad. Peaülekande ja diferentsiaali määrimiseks kasutatakse transmissiooniõli. Hüpoidülekannetes kasutatakse eriõlisid, nn. Hüpoidõli. Diferentsiaal Ratastevaheline diferentsiaal võimaldab ratastel erinevalt pöörelda. Selline vajadus tekib teekäänakutel. Kurvides liikumisel läbivad sisemisel raadiusel asuvad rattad lühema teekonna kui välimised. Koos veetava hammasrattaga pöörleb ka diferentsiaal, milles asuvad satelliithammasrattad ehk satelliidid. Satelliitidega on hambumises rattavõllihammasrattad. Kui auto rattad veerevad võrdselt, siis satelliitide asend üksteise suhtes ei muutu (nad ei pöörle) ja taldrikhammasratas pöörab nende kaudu rattavõlle võrdselt. Kui aga ühe ratta liikumine on aeglasem, siis hakkavad satelliidid ümber oma telgede pöörlema ja pööravad teist rattavõlli selle arvel kiiremini
m - hambumismoodul ( pool hamba kõrgusest ), ja b - hammasratta laius ( kõik mõõdud dm ). Kui pöörlemissagedus on n ( p/min ) , siis pumba tootlikkus on : 2dmbn Q = , kus on kasutegur ehk 60 Q= c n 0 , kus c on pumba geomeetriliste mõõtmete tegur. Viimane valem näitab ,et hammasrataspumba tootlikkus on proportsionaalne pumba pöörete arvuga. Hammasrataspumba tootlikkuse suurendamiseks kasutatakse kolme ja enam hammasrattaga pumpasid, mis pannakse pöörlema ühe veetava hammasrattaga . Kahe veetava hammasratta korral ,imetakse vedelik pumpa kahe kanali kaudu ja surutakse torustikku samuti kahe survekanali kaudu . Teoreetiliselt peaks sellise pumba tootlikkus olema 2 korda suurem sama mõõtmetega ühe veetava hammasrattapumba tootlikkusest. Tegelik tootlikkus ,seoses vedeliku mahukadude suurenemisega , on mõnevõrra väiksem. Tavaline hammasrataspump annab survet 20- 40 bar-i. Spetsiaalsed
3. Ergutusmähis 4. Ankur ehk rootor Rootor koosneb: · Südamikust · Mähisest · Kollektorist ehk kommutaatorist 5. Otsakaaned 6. Harjad 7. Lülitushoovastik 8. Lüliti 9. Ajammehhanism Ajammehhanism koosneb: · Puksist · Vedrust · Vabajooksusidurist · Hammasrattast Vabakäigusiduri põhiosadeks on: 1. Rumm, mis on nihutatav käiviti võlli nuutidel 2. Välisvõru, mis on jäigalt ühendatud käiviti hammasrattaga. Välisvõrul on kiilukujulised süvendid. 3. Rullid ja vedrud, mille abil toimub rummu ja välisvõru ühendamine ühiseks tervikuks mootori käivitamise momendil. Käiviti töötamine Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab tõmberelee peavoolukontaktid ja vool kulgeb läbi elektrimootori ergutusmähise. Harjadele. Harjad toetuvad elektrimootori pöörleva osa ankru mähiste otstega ühendatud lamellidele. Lamellid koos harjadega moodustavad
ratastevahelisteks, telgedevahelisteks ja külgedevahelisteks diferentsiaalideks. Ratastevaheline diferentsiaal asub auto või traktori ühe telje vasak- ja parempoolse veoratta vahel. Telgedevaheline diferentsiaal on paigutatud auto või traktori veosildade vahele. Külgedevaheline diferentsiaal asub auto vasak- ja parempoolsete veorataste vahel. Diferentsiaalikarbi külge on liikumatult kinnitatud peaülekande veetav hammasratas, mis hambub vedava hammasrattaga. Karpi on mahutatud ristmik, millel saavad takistamatult pöörelda kaks või nei satelliiti. Satelliidid on alalises hambumises koonushammasratastega. Viimased on jäigalt veoratastega ühendatud võllide küljes. Kui muhv on lahutatud, võrdub võllide nurkkiiruste summa veorataste ja pinnase igasuguse haardumise korral peaülekande veetava hammasratta kahekordse kiirusega. Lahutatud muhvi korral pöörlevad võllid ja hammasratas võrdselt tingimusel, et võllide takistused on võrdsed
Keps koosneb: 2.1 Kepsu keskmine osa 2.2 Kepsu alumine osa (väände laagrikaas) 2.3 Kepsu ülemine osa 2.4 Jahutus õli sissevoolu toru 2.5 Kepsu polt 2.6 Tihvt 2.7 Vändalaagri liud 2.8 Kinnituskruvi 2.9 Tihvt 2.10 Pukslaager 2.2.4.2 Väntvõll Väntvõll on seppistatud ühest tükkist. Väntvõlli vändad on varustatud vastu kaaludega, mis on kinnitatud hüdrauliliselt mutritega. Peamasina ahtripoolses osas väntvõll on varustatud võllitihedusrõnga. Samuti on varustatud hammasrattaga mis kannab üle pöörlemismomenti edasi läbi ülekandehammasrataste nukvõllile ja pööreteregulaatorile. Peamasina vööripoolses osas väntvõll on varusratutd hammasratta ülekandega mille kaudu kantakse pöördemoment pumpadele(õlipump, HT kontuuri pump ja LT kontuuri pump). 24 1) Vastukaal 2) Pingutus polt 3) Poldi kinnitusmutter 4) Õlikanalite düüs 5) Ülekande hammasrattas 6) Võllitihedusrõng 2.2.4.3 Hooratas
momendi võnkumisi, mistõttu ei sobi nad positsioneerimisseadmetesse. 32 Joonis 4.8. Kiilrihmülekanne [10]. 4.7.4. Hammasrihmülekanne Hammasrihmülekanne (timing belt transmission) on selline rihmülekande liik, mille puhul rihma siseküljel olevad hambad hambuvad vedava ja veetava hammasrattaga (vt. Joonis 4.9). Selle ülekande eeliseks tavalise rihmülekande ees on libistuse puudumine. Lisaks sellele tingib rihma väike mass võimaluse edastada momenti suhteliselt kaugel asuvate rataste vahel. Joonis 4.9. Hammasrihmülekanne ja hammasrihmad [10]. 4.7.5. Tiguülekanne Tiguülekannet (worm gear) kasutatakse ühe pöördliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed asuvad samas tasapinnas. Telgede vaheline nurk on tavaliselt 90°. Tiguülekanne
Tööle lülitatakse vaheülekanne eraldi hoovaga. Planetaarreduktorit juhitakse hüdrauliliselt. Järgmiseks osaks jõuülekandes on paljukäiguline käigukast, mis tagab traktoritele suure liikumiskiiruste valiku. Käigud jaotatakse kolme gruppi: aeglased töökäigud, kiired töökäigud ja transpordikäigud ning kokku võib neid olla 16...36. Lihtkäigukastis nihutatakse nuutvõllidel paiknevaid hammasrattaid hambumisse ja hambumisest välja hammasrattaga kontaktis olevate kahvlite abil. Kahvlid on ühenduses käiguvahetusmehhanismiga, mida juhitakse käigukangiga. Planetaarreduktoritega käigukastis (mida nimetatakse ka automaatkäigukastiks) on hammasrattad kogu aeg hambumises ja käiguvahetus toimub pidurite ning mitmekettaliste hõõrdesidurite abil. Käigukasti hüdrosüsteemi käiguvaliku jaoturi juhtimine võib olla mehhaaniline, pneumaatiline, elektriline. Käigukastide
töölist. Ketaslihvmasinate jõudlus on väiksem, kuid nad tagavad parema kvaliteedi ja samuti tekkiv vibratsioon on väiksem. Mosaiiklihvmasinad Koosneb korpusest, reduktorist, elektrimootorist, juhtimiskäepidemest ja käiguosast. Pinda lihvitakse kuue kolmnurgakujulise abrasiivkiviga mis kinnitatakse vastavatesse hoidjatesse plaanseibile. Viimased ühendatakse amortisaatoritega(mis tagavad abrasiivide ühtlase kulumise ja masina sujuva töö) traaversi külge. Traaversid käitatakse hammasrattaga mis on ühenduses mootoriga. Selline konstruktsioon annab võimaluse kanda üle pöörlemine erinevas suunas ning tagada masina sirgjooneline liikumine. Lihvimise ajal jahutatakse töötsooni veega. Teemantlihvija Betoonpõranda teemantlihvijat kasutatakse nii pinna ebatasasuste likvideerimiseks kui ka vana katte (epo, polümeer, värv) eemaldamiseks. Teemantlihvija on varustatud bensiinimootoriga, lihvimiseks kasutatakse 20 segmendiga lihvkettaid 0 250 mm
annaabi.ee 
