ARVUTITE PÕLVKONNAD NING TÄHTSAMAD MEHED · John Napier - arvutuspulgad, 1617,Logaritmide arvutamiseks · Wilhelm Schickard - 1623, väitis olevat,leiutanud mehaanilise hammasratastega arvutusmasin · Jean Falcon- 1728, kangastelgede mehaaniline juhtimine ; leiutas perfokaardi juhtimise põhimõtte · Joseph-Marie Jacquard - 1805 konstrueeris täisautomaatsed kangasteljed · Blaise Pascal- 1642 leiutas mehaanilise arvutusmasina paskaliini, mis oskas + - · Gottfried Wilhem Leibniz -1671 leiutas arvutusmasina, mis oskas + - / * ; · Leibniz pakkus välja kahendarvutuse
ülesandeks on ühtlustada käigu sisselülitamise hetkeks vedava ning veetava hammasratta kiirus, et see toimuks sujuvalt ning vaikselt. Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt hammasratta abil üle diferentsiaalile, mis asub samuti käigukasti korpuses. Tagaveoga autodel on käigukastis tavaliselt kolm võlli: vedav võll, vahevõll ning veetav võll, kusjuures vedav võll asetseb ühel liinil veetava võlliga. Vedava ja veetava võlli hammasrattad on pidevas hambumises vahevõllil asuvate hammasratastega ning kinnitatud võllidele liikumatult. Vahevõllil asetsevad hammasrattad pöörlevad vabalt (seega võib vahevõll pöörelda samal ajal, kui selle hammasrattad paigal seisavad). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda vahevõlli, kuni see lukustub valitud käigu külge. Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt üle kardaanvõllile, mis omakorda kannab pöörlemise üle tagumisele diferentsiaalile. Nelikveoga autodel kasutatakse erinevaid käigukaste,
ümber ( jagamisel võrdseteks ja mittevõrdseteks osadeks) 3. Tooriku pidev pööramine kruvisoonte lõikamisel või kruvihammastega hammasrataste freesimisel. 3. Jagamispead võivad olla: a. Limbiga (jaotuskettaga): b. vahetu jagamisega; c. lihtjagamisega; d. pooluniversaalsed; e. universaalsed; 4. Limbita ( jaotuskettata) - planetaarmehhanismiga ja vahetatavate hammasratastega. 5. Optilised - täpseks jagamiseks ja kontrolloperatsiooniks. 6. Jagamispeade abil tehakse järgmisi freesimistöid: - hulktahukate freesimine; - sirgete soonte freesimine silindrilisele pinnale; - soonte freesimine otspinda; - tooriku jaotamine mööda ringjoont mittevõrdseteks osadeks; - sirghammastega silinder - ja koonushammasrataste freesimine; - kruvisoonte ja spiraalide freesimine jne.
Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt hambumises olevatest hammasrattapaaridest võib veetav võll pöörelda vedava suhtes mitmesuguse pöörete arvuga. Veetava võlli nuutidele on istatud hammasrattad, mis pöörlevad koos võlliga ja mida saab piki võlli nihutada. Vahevõll on valmistatud ühes tükis hammasratastega, mille läbimõõdud on erinevad, ja moodustab koos nendega, hammasploki. Hammasplokk pöörleb liikumatul teljel või koos võlliga karteri seintes olevates laagrites. Üks vahevõlli hammasratas on pidevalt hambumises vedava võlliga. Tagurpidikäigu hammasratta telg on kinnitatud karteri seintes olevatesse avadesse. Teljel pöörleb kahest hammasrattast koosnev plokk-veoautodel- või üks hammasratas- sõiduautodel.
vedava ning veetava hammasratta kiirus, et see toimuks sujuvalt ning vaikselt. Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt hammasratta abil üle diferentsiaalile, mis asub samuti käigukasti korpuses. Tagaveoga autodel on käigukastis tavaliselt kolm võlli: vedav võll, vahevõll ning veetav võll, kusjuures vedav võll asetseb ühel liinil veetava võlliga. Vedava ja veetava võlli hammasrattad on pidevas hambumises vahevõllil asuvate hammasratastega ning kinnitatud võllidele liikumatult. Vahevõllil asetsevad hammasrattad pöörlevad vabalt (seega võib vahevõll pöörelda samal ajal, kui selle hammasrattad paigal seisavad). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda vahevõlli, kuni see lukustub valitud käigu külge. Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt üle kardaanvõllile, mis omakorda kannab pöörlemise üle tagumisele diferentsiaalile. Nelikveoga autodel kasutatakse erinevaid käigukaste,
Rahulik koormus, joonkiirus hambumises 20 m/s, nõutav tööiga on 105 tsükklit. Nõutav S = 1,5 Leida: Teostada hammasülekande paindeväsimuse ja pindväsimuse analüüs. Loetleda: hammasülekannete üldised omadused ja hammasrataste tõrgete põhjused. LAHENDUS Djaotus = 254 Ülekandesuhe u = 3.02; z1 = 127; z2 = 42; tegemist on väiksema täpsusega hammasratastega. ___________________________________________________________________ 2 Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER
Arvutite ajalugu Abacus · Ladnakeelne sõna, tuletatud kreeka sõnast abax või abacon (tähendab tabel) · 300 aastat ekr Babüloonias John Napier · Arvutuspulgad, 1617 · Logaritmide arvutamiseks John Napier · leiutas lükati · Ehitati valmis Inglismaal 1632 Wilhelm Schickard · 1623, väitis olevat leiutanud mehaanilise hammasratastega arvutusmasina · Vähetuntud, leiutaja suri varsti katku Jean Falcon · 1728, kangastelgede mehaaniline juhtimine · Kangastelgede täiustaja puitliistudes olevate aukudest jooksid läbi kangastelgede juhtnõelad (50 cm pikkused ja 20 cm laiused puitliistud, kindlates kohtades 1 cm suurused augud) · Enda teadmata leiutas perfokaartjuhtimise põhimõtte info salvestamine mulgukombinatsioonide näol Joseph-Marie Jacquard · 1805 võttis kasutusele Falcon'i idee, asendas puitliistud
(vt. Tabel 1). Hamba profiili ümardusraadius rt = 0,6 mm. Ülekantav pöördemoment m = 310 Nm. Ülekandesuhe u=3; z1= 21; z2= 65; tegemist on suurema täpsusega hammasratastega. Rahulik koormus, joonkiirus hambumises 20 m/s, nõutav tööiga on 105 tsükklit. Nõutav S = 1,5. Antud: Leida: Teostada hammasülekande paindeväsimuse ja pindväsimuse analüüs. Loetleda: hammasülekannete üldised omadused ja hammasrataste tõrgete põhjused. Lahendus: Joonis 1. Evolventprofiili lihtsustus [1]. 1
Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt hambumises olevatest hammasrattapaaridest võib veetav võll pöörelda vedava suhtes mitmesuguse pöörete arvuga. Veetava võlli nuutidele on istatud hammasrattad, mis pöörlevad koos võlliga ja mida saab piki võlli nihutada. Vahevõll on valmistatud ühes tükis hammasratastega, mille läbimõõdud on erinevad, ja moodustab koos nendega, hammasploki. Hammasplokk pöörleb liikumatul teljel või koos võlliga karteri seintes olevates laagrites. Üks vahevõlli hammasratas on pidevalt hambumises vedava võlliga. Tagurpidikäigu hammasratta telg on kinnitatud karteri seintes olevatesse avadesse. Teljel pöörleb kahest hammasrattast koosnev plokk-veoautodel- või üks hammasratas- sõiduautodel.
Viimased kaks asetsevad spindlikastis. Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörelemissagedust, nimetatakse kiirustekastiks ( hammasrataste ja sidurite süsteem) ·2. Kitarr on määratud supordi häälestamiseks nõutavale ettenihkele vastavate hammasrataste valikuga ·3. Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja võllile ning muudab ettenihke suuruse. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasratastega kitarri kaudu ·4. Säng on enamasti malmist valatud massiivne alus. Selle külge on monteeritud pingi kõik osad. Sängil asetsevad ka erineva ristlõikega juhikud, mis on karastatud, täpselt töödeldud ja millel nihkuvad suport ja tagapukk. Säng ise toetub kahele jalale. ·Hallmalm ·Terasvalu ·Teras ·Betoon ·Kunstkiuga armeeritud polümeerbetoon ·5. Padrun ·Rakis detailide kinnitamiseks. 3 pakilisi kasutatakse silindriliste toorikute töötlemiseks, on isetsentreeruvad. 4
tuleb fiksaator süvendist välja, võimaldades valitud käiku sisse lülitada või liugurit neutraalasendisse seada. Tihvt on lukk. Ta väldib kahe käigu üheaegset sisselülitamist. Tihvti pikkus võrdub liugurite vahekauguse ja süvendi sügavuse summaga. Järelikult on võimalik nihutada vaid ühte liugurit blokeerides samaaegselt teised liugurid. Sünkronisaator Sünkronisaatori ülesanne on võrdsustada ühendatavate hammasrataste ja võllide pöörlemissagedusi. Alaliselt hambuvate hammasratastega käigukastis võib vedav võll kanda pöörlemise temaga jäigalt ühendatud hammasrattalt vahevõllile või liituda veetava võlliga, mis annab otsekäigu. Hammasratas asub veetaval võllil vabalt. Pöörlemapanekuks tuleb hammasratas võlliga ühendada. Käik, lülitatakse sisse sünkronisaatoriga. Selle ehitus on järgmine. Sünkronisaator asub võlli nuutidel ja ta koosneb kahest koonusrõngast, muhvist, rummust, kolmest fiksaatorist ja kahest fiksaatorvedrust. Rõngad, mis asetsevad
surveketast. Siduril on hüdrauliline ajam. Sele 3. Kahemassiline hooratas [3] 6 4. PEAÜLEKANNE JA ÜLEKANDEARVUD Ülekandearvud [4] : 1 käik: 3.5 2 käik: 1,842 3 käik: 1,3 4 käik: 1,029 5 käik: 0.838 Tagurpidi käik: 3,444 Autol on ühekordne peaülekanne sirgete hammasratastega, kuid spiraalhammastega ülekande arvuga 3,70. [4] Sele 4. Peaülekanne [5] Summaarsed ülekandearvud: Esimese käigu korral: 3,5 x 3,79 = 13,265 Kõrgeima käigu korral: 0,838 x 3,70 = 3,101 Tagurpidikäigu korral: 3,444 x 3,70 = 12,743 7 5. JÕUÜLEKANNE 5.1 Jõuülekande skeem (klassikaline esiveolise skeem)
rumm. .Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt hambumises olevatest hammasrattapaaridest võib veetav võll pöörelda vedava suhtes mitmesuguse pöörete arvuga. Veetava võlli nuutidele on isatud hammasrattad, mis pöörlevad koos võlliga ja mida saab piki võlli nihutada. Vahevõll on valmistatud ühes tükis hammasratastega, mille läbimõõdud on erinevad, ja moodustab koos nendega, hammasploki. Hammasplokk pöörleb liikumatul teljel või koos võlliga karteri seintes olevates laagrites. Üks vahevõlli hammasratas on pidevalt hambumises vedava võlliga. Tagurpidikäigu hammasratta telg on kinnitatud karteri seintes olevatesse avadesse. Teljel pöörleb kahest hammasrattast koosnev plokk-veoautodel- või üks hammasratas- sõiduautodel.
Astmelisi, hammasrataskäigukaste liigitatakse järgmiselt. Hammasülekande tüübi järgi: paigalseisvate võllitelgedega ja tiirlevate võllitelgedega ehk planetaarkäigukastideks. K i n e m a a t i l i s s e s k e e m i k u u l u v a t e v õ l l i d e arvu j ä r g i : kahe-, kolme- ja neljavõllilisteks või rohkemavõllilisteks käigukastideks. H a m m a s r a t a s t e h a m b u m i s e v i i s i j ä r g i : nihkhammasratastega ja alaliselt hambuvate hammasratastega käigukastideks. Käiguvahetusmehhanismi järgi: mehhaanilise, hüdraulilise, pneumaatilise või automaatkäiguvahetusega käigukastideks. Võllide paiknemise järgi autol pikitelje suhtes: piki- ja ristvõllidega käigukastideks (erikäigukastideks). P a i g a l d u s v i i s i j ä r g i : mahavõetavateks, mis moodustavad eraldi agregaadi, ja teiste mehhanismidega ühitatud käigukastideks
d 1.723 1.723 0.019m = 19mm [2.lk.102] [ ]v 7 107 N N [ ]v = 7000 2 = 7 107 2 [3.lk.9] cm m Maksimaalse võlli läbimõõdu määran valemiga: d = 63 M h = 63 264.54 = 38.51mm Valin aeglasekäigu võlli otsa läbimõõduks 35mm 11 Laagrite valik Kuna tegu on kaldhammas hammasratastega, siis kasutan radiaaltugilaagrit. Esialgu valin kiirkäiguvõllile. Aeglaskäiguvõllile valin eriti kerge laagri (mõõdud on samad). Kuna d = 40mm, siis sobib laager nr 108, mille d = 40mm, D = 68mm, B = 15mm, d2 =49.3mm, D2 = 59.8mm, r = 1.5mm, dk = 7.94mm ja dünaamiline kandevõimetegur Cr = 12.93kN Laagri dünaamiline koormus: Fel = (X *Kk*Fr1*Y*Fa)*Kd*KT = (0.56*1*589.95+1.2*433.9)*1*1.3 = 1106.36 , Kus Fr1 = 0.5*Fr = 0.56*1179.9 = 589.95 N Fa = 433.9 Kk = 1
Antiikaja atomistilt võttis ta omaks seisukoha, et ka inimese tajul on materiaalne iseloom, ja kartesiaanlusest võttis ta üle ,,geomeetrilise meetodi, mis seisneb loogiliselt paratamatute järelduste tegemises iseenesestmõistetavatest tõdedest, millele omistatakse samalaadne kehtivus, nagu on matemaatika aktsioomidel. Oma materialistliku süsteemi esitas ta kolmes teoses: ,,Kehast", ,,Inimesest" ja ,,Kodanikust". Nii nagu materiaalne maailm, mis funktsioneerib nagu keeruline uuritaoline hammasratastega mehhaaniline masinavärk, nii ei ole ka inimene põhimõtteliselt midagi muud kui masin. (50 klassikut) Inimene on elundite liikumine. ,,Sest mis muud on süda kui vibu, mis muud on närvid kui mitu vibu ja mis muud on närvid kui mitu vibu ja mis muud on liigesed kui rattad, mis annavad liikumist edasi kogu kehale." Inimene on automaat, mille süda paneb liikuma, samamoodi kui pingul vibu lennutab noole teele. Nooles ei ole elu, vibus ei ole elu. Seega elu, kui vaimset protsessi pole olemas
parandamiseks. Peatüki alguses mainitud peaülekandeid, kus ühelt peamasinalt kantakse võimsus üle kahele võlliliinile (käiturile) kasutatakse harva. Eeskätt tulevad need kõne alla väikese süvisega siseveekogude laevades, kui süvis ei võimalda kasutada ühte, vajalike veoomadustega sõukruvi.Turbiinjõuseadmetes on vajalikud suured ülekandearvud i = 30…100, mistõttu kõne alla tulevad kahe- või kolmeastmelised silindriliste hammasratastega, planetaar- või ka kombineeritud reduktorid, kus esimene aste on planetaarreduktor, järgmised astmed silindriliste hammasratastega. Kahe kettaline reversreduktor 1- väntvõlli ots, 2- muhvi kere, 3- tagasikäigu friksioon ketas, 4- lülitus friksioon ketas, 5- käigu lülituskang, 6- lülituskangi liigend
Antiikaja atomismist võttis ta omaks seisukoha, et ka inimese tajul on materiaalne iseloom, ja kartesiaanlusest võttis ta üle ,,geomeetrilise meetodi", mis seisneb loogiliselt paratamatute järelduste tegemises iseenesestmõistetavatest tõdetest, millele omistatakse samalaadne kehtivus, nagu on matemaatika aksioomidel. Oma materialistliku süsteemi esitas ta kolmes teoses : Kehast, Inimesest ja Kodanikust. Nii nagu materiaalne maailm, mis funktsioneerib nagu keeruline uuritaoline hammasratastega mehhaaniline masinavärk, nii ei ole ka inimene põhimõtteliselt midagi muud, kui masin. Seda oli Hobbesi vanem sõber arst William Harvey (1578-1657) vereringe näitel hiilgavalt tõestanud. Sellepärast saab Hobbesi arvates ka psühholoogilisi ajesid afekte nagu rõõm ja valu, armastus ja vihkamine, ihaldamine ja kartus seletada füüsilise enesesäilitamise instinktiga. See tung on paratamatu, järelikult ei saa inimese vabast tahtest juttugi olla.
1)Hammasratas 2)Liugurid 3)Sünkronisaatori koonus 4)Lülitus muhv ja vedru 5)Sünkronisaatori rumm 6)Koonuse fiksaator 7)Hammasratta koonuspind Sünkronisaatori ülesanne on võrdsustada ühendatavate hammasrataste ja võllide pöörlemissagedusi. Alaliselt hambuvate hammasratastega käigukastis võib vedav võll kanda pöörlemise temaga jäigalt ühendatud hammasrattalt vahevõllile või liituda veetava võlliga, mis annab otsekäigu. Hammasratas asub veetaval võllil vabalt. Pöörlemapanekuks tuleb hammasratas võlliga ühendada. Käik, lülitatakse sisse sünkronisaatoriga. Liugurite lukustus mehhanism: 1)Liugurid 2)Fiksaatori lukk 3)Fiksaatori pesad 4)Fiksaatorid 5)Korpus 6)Fiksaatori kork koos vedr
2. Tooriku perioodiline pööramine teatud nurga võrra tema telje ümber ( jagamisel võrdseteks ja mittevõrdseteks osadeks) 3. Tooriku pidev pööramine kruvisoonte lõikamisel või kruvihammastega hammasrataste freesimisel. Jagamispead võivad olla: 1.Limbiga (jaotuskettaga) a) vahetu jagamisega. b) lihtjagamisega. c) pooluniversaalsed. d) universaalsed. 2.Limbita (abikettata) a) planetaarmehhanismiga ja vahetatavate hammasratastega. 3.Optilised - täpseteks jaotamiseks ja kontrolloperatsioonideks. Jagamispeade abil tehakse järgmisi freesimistöid: 1.Hulktahukate freesimine. 2.Sirgete soonte freesimine silindrilisele pinnale. 3.Soonte freesimine otspinda. 4.Tooriku jaotamine mööda ringjoont mittevõrdseteks osadeks. 5.Sirghammastega silinder - ja koonushammasrataste freesimine. 6.Kruvisoonte ja spiraalide freesimine. Freesimismeetodid. Freesimisel võib töölauale kinnitada kas ainult ühe tooriku või mitu toorikut
väljalaske ava asuvad veosilla karteris ning on suletud kruvikorkidega. Diferentsiaal võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega. Selline vajadus tekib auto liikumisel kurvis, rataste veeremisel üle tee ebatasasuste, kus rattad läbivad erinevaid teepikkusi, ja samuti ka kummide erineva õhurõhu puhul Diferentsiaalikarp on kinnitatud peaülekandeveetava hammasratta külge. Karbis on telg sateliithammasratastege, mis on hambumises pooltelgede hammasratastega. Viimaste rummudega on omakorda nuutidega ühendatud poolteljed. Kui vedavad rattad läbivad ühesuguseid teepikkusi, tiirlevad sateliidid koos karbiga, kuid ei pöörle omal teljel, vaid veavad endaga kaasa mõlemaid pooltelje hammasrattaid. Niipea kui üks vedavatest ratastest hakkab pöörlema aeglasemalt, paneb selle rattaga ühendatud pooltelje hammasratas sateliidid pöörlema ja need sunnivad teist pooltelje hammasratast ning koos sellega ka teist vedavat ratast
näiteks suurte firmade raamatupidamises, teaduses (ülikoolides, laboratooriumides) ja paljudele inimestele ka suhtlemises. 12 MIS ON ARVUTI? Esimesed masinad loodi selleks, et need asendaksid inimest füüsilise töö tegemisel. Idee peale, et masinat võiks ka rakendada vaimse töö kergendamiseks, tuli esimesena arvatavasti Leonardo da Vinci. Tema käsikirjast leiti hammasratastega liitmismasina eskiis, mille järgi valmistatud masin oli täiesti töökõlblik. Arvuti, nagu paljud teisedki asjad, on leiutatud algselt sõjaliseks otstarbeks ja hiljem osutunud kasulikuks ka muudel aladel. Esimene elektronarvuti loodi II maailmasõja ajal ja see pidi kiirendama suurtükiväe sihtimistabelite tarbeks tehtavaid arvutusi. Arvuti (computer) on programmjuhtimisega elektronseade või seadmestik andmetöötluse automatiseerimiseks.
Traktoritel on tagasildade kered malmist või terasest. Roomiktraktori veosilla kooseisu kuuluvad: köigukastm peaülekanne ja pööramismehhanism. Käigukast võib olla ka eraldi. Peaülekandeid võib olla ka kaks. Üldmõisted vedavate sildade mehhanismidest. Ülekandearv i=z2/z1, kus z=hammasrataste hammaste arv. Jõuülekande arv avaldub: ijk=ik xia , kus ik on kõigi lülitatavate mehhanismide ülekandearv ja ia on alaliselt hambuvate hammasratastega mehhanismide ülekandearv. Mootori pöördemoment mp=mpik+mpk , kus Mp- mootori pöördemoment. Mpik- jõuülekande kantud pöördemoment. Mpk käitusvõllile kanud pöördemoment. Peaülekanne. Peaülekanne muudab pöördemomendi väärtust ja kannab momenti üle nurga all. Suurendab pöördemomenti vedavatel ratastel. Traktoritel asub eespool lõppülekannet, autodel eespool veorattaid. Tüübid: 1. Hammasrataste paaride järgi a. Ühekordsed b. Kahekordsed Joonis.
34. Diferentsiaalid: diferentsiaali otstarve, lihtdiferentsiaali põhiomadused. (1) lk. 298. Diferentsiaaliks nim jõuülekandemehhanismi, mis jaotab temale kantud momendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. Diferentsiaalid liigituvad ehituslikult hammasratas-, nukk- ja tigudiferentsiaalideks. On ka vabakäigumehhanismiga diferentsiaale. Hammasratasdiferentsiaalid tehakse kooniliste, kuid vahel ka silindriliste hammasratastega. Autole paigutamise koha järgi jagunevad diferentsiaalid ratastevahelisteks, telgedevahelisteks ja külgedevahelisteks diferentsiaalideks. Ratastevaheline diferentsiaal asub auto või traktori ühe telje vasak- ja parempoolse veoratta vahel. Telgedevaheline diferentsiaal on paigutatud auto või traktori veosildade vahele. Külgedevaheline diferentsiaal asub auto vasak- ja parempoolsete veorataste vahel. Diferentsiaalikarbi külge on liikumatult kinnitatud peaülekande veetav hammasratas, mis
väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. See on vajalikauto liikumisel kurvis, kus kurvi sisemine ratas peab sama aja jooksul läbima tunduvalt lühema maa, kui välimine ratas. Suurhõõrde- ja nukkdiferentsiaal slaididel. Diferentsiaalid liigituvad ehituslikult hammasratas-, nukk- ja tigudiferentsiaalideks. On ka vabakäigumehhanismiga diferentsiaale. Hammasratasdiferentsiaalid tehakse kooniliste, kuid vahel ka silindriliste hammasratastega. Autole paigutamise koha järgi jagunevad diferentsiaalid ratastevahelisteks, telgedevahelisteks ja külgedevahelisteks diferentsiaalideks. Ratastevaheline diferentsiaal asub auto või traktori ühe telje vasak- ja parempoolse veoratta vahel. Telgedevaheline diferentsiaal on paigutatud auto või traktori veosildade vahele. Külgedevaheline diferentsiaal asub auto vasak- ja parempoolsete veorataste vahel.
Edasise arengu käigus ehitas inimene masina juba koos vajaliku juhtimisseadeldisega, jättes endale vaid kaks kõige olulisemat juhtimise funktsiooni - masina käimapanemise ja seismajätmise. Masin arvutamise jaoks - arvuti Esimesed masinad loodi selleks, et nad asendaksid inimest füüsilise töö tegemisel. Idee peale, et masinat võiks ka rakendada vaimse töö kergendamiseks, tuli esimesena arvatavasti Leonardo da Vinci. 1967. aastal leiti ühest tema avaldamata käsikirjast hammasratastega liitmismasina eskiis. Selle eskiisi järgi valmistatud masin oli täiesti töökõlblik. Esimese laiemalt tuntuks saanud mehhaanilise liitmismasina tegi 1642. aastal prantsuse teadlane Blaise Pascal. Esimese aritmomeetri, millega sai teostada juba nelja aritmeetilist tehet, leiutas 1670. aastate algul saksa teadlane Gottfried Wilhelm Leibniz. Selle tehnikasuuna järglaseks on tänapäeval elektrooniline kalkulaator. Oluline on siinjuures tähele panna, et tegemist on üksikute
juhtimisseadeldisega, jättes endale vaid kaks kõige olulisemat juhtimise funktsiooni - masina käimapanemise ja seismajätmise. Masin arvutamise jaoks - arvuti Esimesed masinad loodi selleks, et nad asendaksid inimest füüsilise töö tegemisel. Idee peale, et masinat võiks ka rakendada vaimse töö kergendamiseks, tuli esimesena arvatavasti Leonardo da Vinci. 1967. aastal 10 / 115 leiti ühest tema avaldamata käsikirjast hammasratastega liitmismasina eskiis. Selle eskiisi järgi valmistatud masin oli täiesti töökõlblik. Esimese laiemalt tuntuks saanud mehhaanilise liitmismasina tegi 1642. aastal prantsuse teadlane Blaise Pascal. Esimese aritmomeetri, millega sai teostada juba nelja aritmeetilist tehet, leiutas 1670. aastate algul saksa teadlane Gottfried Wilhelm Leibniz. Selle tehnikasuuna järglaseks on tänapäeval elektrooniline kalkulaator. Oluline on siinjuures tähele panna, et tegemist on
126 128 ö Mootorrattad 12 9 Mootorrataste, motorollerite ja mopeedide jõuülekande peamised näitajad on toodud tabelis 8. Kähe võlliga käigukasti näitena vaatleme mootorratta «Dssepr» MT-9 käigukasti (joon. 72). See on varustatud ka tagasikäiguga. Käigukasti üksikosad paiknevad mootorist eraldatavas alumiiniumisulamist karteris. Siduriga ühendatud vedav võll l on tehtud ühes tükis esimese, teise ja tagasikäigu hammasratastega, neljanda käigu hammasratas on võllile kinnitatud liistuga. Kolmanda käigu hammasratta pöör- dumist võllil takistavad ta rummu hambad, mis hambuvad neljanda käigu hammasratta omadega. Tagasikäigu vah e h am m as r at as 11 pöörleb vabalt karteri tagumise seina avasse pressitud lühikesel teljel 12. Vahehammasratas on pidevas hambumises vedava võlli tagasikäiguhammasrattaga 13. Kardaanajamiga ühendatud v ee t a v a v õ 11 i 2 edasi-
annaabi.ee 
