Tema õpetuse kese on arusaam jumalikust ettemääratusest: ühed on määratud hukule, teised õndsaks saama. Vastureformatsioon: Kaks suunda: 1) kiriku otsene vastutegevus 2) katoliku sisene uuendusliikumine 15. Keskaja tagajärjed Euroopale: 1) immigratsioon 2) maailmakaubandus 3) inimeste silmaringi täienemine 16. Madalmaade revolutsioon- Ususõdade alguseks loetakse Madalmaade ülestõusu Hispaani kunginga Felipe II ülemvõimu vastu. (1566-1609) Tulemused: Mitmed provintsid iseseisvusid, algas nn Hollandi kuldajastu. 17.Hugenotisõjad olid Prantsusmaa kodusõjad, mida pidasid 16. sajandi teisel poolel hugenotid ja katoliiklased. Sõdade lõpus võeti vastu Nantes’i edikt, mis tunnistas kaoliikluse Prantsusmaal valitsevaks usuks. 18. Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa- Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riike.
hamletiga ei ole m õtet tege mist teha. IV ja V stseen Lähevadgi Hamlet horatio ja marcellus sinna terralissle vahti pidama il mub vai m ja hamlet j ärgneb talle üksi kkuigi ülejäänud ke elavad seda . sisi räägib hamleti isa vai m et ta ei surnud ussi ham mustusse vaid selle õ ela uue kunginga käe läbi, kes oli talla kõrva valanud maruheina mahla mis ta kokku kuivatas. Vai m oli päeval tules koguaeg knua pidi lahti saama elus tehtud pattudest . Hamlet ke elas r ääkida o ma kaaslastel sellest juhtumisest ja käskis neil kol m korda vanududa. TEINE VAATLUS
ihkas laiendada oma riigi territoriaalseid piire ning kaitsta olemasolevaid. Loomulikult tuleb rõhutada Vana-Idamaa riikidest rääkides igaühe spetsiifilistele iseärasustele ning erinevustele, kuigi suures plaanis on neil ka palju sarnaseid jooni. Seetõttu ei saagi nendest riikidest rääkida kui ühest suurest Vana-Idamaast. Üldiselt saab tuua Vana Idamaade tunnusjoonteks maaeraomandi puudumise, omandi kogukondlike vormide säilimise ning kunginga despootliku võimu. . (Struve ,,Vana- Idamaade ajalugu" 1949: 6, 8) Vana-Idamaade kasvatuskultuuri ajaloost Nii nagu teisteski iidsetes kultuurides, nii sai ka Vana-Idamaal riigieelsel ajal lapsest sündides sugukonna lastegrupi liige ning tema kasvatamine oli suuresti ühiskondlik. Lastegrupp oli kõige tihedamalt seotud sugukonna naiste grupiga, kuni nad jõudsid ikka kus neil tuli läbida initsiatsiooniriitus, mille läbinud tütarlapsed liitusid
seisukoht. EETIKA-filosoofia aru mis uurib moraali suhteid. Eetika jälgib moraali arusaamade tekete ja arenkut aegade jooksul ning katsub moraalide norme põhjendada. ETIKET-kindlad käitumis reeglid, mis on eeskätt seotud ametliku ja rahvus vahelise suhtlemisega. VIISAKUS-kõlbeline katekooria mis näitab mida antud ühiskonnas kõlbab ja mida ei kõlba teha. Kaks ütlemist: *ära tee teisele seda mida sa ei taha et sulle tehakse. *käitu kodus nagu kuninga juures, siis võid kunginga juures käituda nagu kodus. ÕNNETUSED JA KRIISIST VÄLJUMINE Kriisi kõver. Kriis on inimese jaoks rase ja tavatu olukord. Inimene tunneb siis hirmu ja ängistub ning siis vajab ta abi. 1.kui juhtunud on mingi õnnetus, siis tavaliselt inimene eitab olukorda. 2.inimene tunneb viha(hakkab süüdlast otsima) 3.väliselt lepib olukorraga. 4.inimene langeb tihti depressiooni. 5.lepib lõpuks sisemiselt antud olukorraga. Alles pärast seda suudab inimene võtta uue suuna ning eluga edasi minna.
15. sajandi humanist Lorenzo Valla tõestas ära, et tegemist oli võltsinguga. K. Suur seadustas, et 1/10 tulust tuleb annetada kirikule. Varakeskajal tegutsesid kirikuisad, õpetlased, kes on mõjutanud ristiusuõpetuse kujunemist. Selline mees oli nt. Augustinius, kes koostas teose ”Jumala riigist”. Inimesel on valida Taevariigi ja Maiseriigi vahel. (samastati Kirikuriigi ja Roomariigiga). Paavsti võim on olulisem kui keisri- ja kunginga võim. Põhjendas sellega kirikuvõimu. Hieronymus tõlkis piibli ladina keelde, ”Vulgata”. 17. VÕIMUVÕITLUS ILMALIKU JA VAIMULIKU VÕIMU VAHEL. INVESTITUURITÜLI 962. aastal kujunes välja, et piiskoppe nimetas ametisse keiser. 1075 a. Andis paavst välja aga bulla, et keiser ei saa piiskoppe ametisse nimetada. Paavst kui kõrgeim vaimulik juht tohib ametisse määrata ja tagandada ka keisreid ja kuningaid.