Entsefaliitiline: 1-7 päeva Segasus Palavik Hallutsinatsioonid Rahutus, ebaadekvaatne käitumine Autonoomne düsfunktsioon: - hüpersalivatsioon - ülemäärane higistamine - kananahk - pupilli dilatatsioon - priapism Hüdrofoobia ajutüve haaratus Aerofoobia kooma 1-14 päeva surm Paralüütiline: 2-10 päeva Astsendeeruv paralüüs Sümmetriline kvadroparees Tekivad jäsemete-, näo-, neelamis- ja hingamislihaste halvatused Mõõdukad tundlikkushäired Laboratoorsed uuringud Haiguse alguses ebaspetsiifilised Kliiniline veri korras Liikvoris pleotsütoos (mononukleaarid), valgu tõus Pleotüstoos > 1000 rakku/l otsida teist põhjust CT korras, MRT ja EEG-s ebaspetsiifilised muutused Diagnostika Mõelda marutõvele ! Spetsiifilised antikehad RT-PCR  väga sensitiivne ja spetsiifiline Antikehade uurimine immunofluorestsentsmeetodil ajubiopsiast,
Tartu: Tartu Ãœlikool. Barca.L. (2009). Modalityspecific naming impairment after traumatic brain injury (TBI). Brain Injury, October 2009; 23(11): 920Â929. Brody.J.E. (1992) When Brain Damage Distrupts Speech. New York Times, June 10,Personal Health C13. Windsor.R.L. Common vision problems from stroke or traumatic brain injury. http://www.eyeassociates.com/images/common_vision_problems_from_stro.htm (19.01.2013) Kauba.T. (2011). Seletav sõnastik: Halvatused: hemiparees ja hemipleegia. http://www.noorednoortele.ee/9_Halvat1/hp_term.htm (19.01.2013) Asser. A. Peatraumad. SA Põhja Eesti Regionaalhaigla Neurokirurgia keskus. http://www.ery.ee/uploads/files/a_asser__peatraumad.pdf (14.01.2013) Asser.T. (2011). Närvisüsteemi anatoomia ja füsioloogia. https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:1FiEuu1lpC0J:www.euroviane.net/index.php% (15.01.2013) Association Internationale Aphasia  rahvusvaheline Afaasia Liit. http://www.aphasiainternational
või desinfitseerimisvahendiga puhastada.  Kui pärast hammustust märgatakse ringikujulist punetust või muid sümptomeid, tuleb pöörduda kohe arsti poole. Haigused mida puugid võivade levitada Puukentsefaliit:  võsapuuk ja laanepuuk  Gripitaolised haigusnähud  võib kulgeda raskelt ning haarata kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad omakorda tekkida püsivad jääknähud  Tasakaaluhäired,jäsemete halvatused,peavalu, keskendumis- ja mäluhäired  Ei levi inimeselt inimesele  Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus. Puukborrelioos:  kahjustab nahka, närvisüsteemi,liigeseid ja südant  võsa- ja laanepuuk Puukentsefaliidi leviku kaart Kuidas end puukide eest  kaitsta Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on + 5 kraadi.  Vältida tuleks viibimist kõrges rohus või alusmetsas  Heledad riided
Palju probleeme tekib südame-veresoonkonnaga, eriti meestel aordilaiendid ehk aneurüsmid (rebenemisoht), südameklappide kahjustus, rütmihäired ja pärgaarterite umbumine, tulemuseks on südame isheemiatõbi. Tänu ravimitele on südame-veresoonkonna süüfilis õnneks muutunud harulduseks.Närvisüsteemi haaratuse ehk neurosüüfilise tunnusteks võivad olla kõne- ja psüühikahäired, valud ja tundlikkuse häired jäsemetes, liigutuste koordineerimatus, isegi halvatused, meeleelundite kahjustused kuni täieliku pimeduse ja kurtuseni. Eriti ohustatud on nooremas haigestunud. Lõpptulemuseks on surm. Kolmandase süüfilise haige pole enam nakkusohtlik. Süüfilise diagnoosimist alustatakse küsitlemisest, suguelundite, naha ja limaskestade vaatlusest, lümfisõlmede katsumisest. Esmashaavandist või laiadelt kondüloomidelt, võetakse pulgakesega eritist ja uuritakse mikroskoobiga, kas leidub elusaid haigustekitajaid.
Esineda võivad ka ülemiste hingamisteede katarri nähtused. Sageli tekivad ka kõhuvalu, kõhulahtisus või –kinnisus, vegetatiivsed nähud (vererõhu langus). Tüüpilisteks nähtusteks on valud erinevates keha piirkondades, eriti seljal lülisambale koputamisel ja pea või selja painutamisel.[5] Sageli esinevad valud just nendes jäsemetes, kus hiljem kujuneb halvatus. Halvatuseelne periood kestab 2-5 päeva, seejärel palavik langeb ja tekivad lõdvad halvatused. Sagedamini kahjustuvad jalgade, harvem käte, kaela ja kehatüve lihased. Paranemisperioodis intoksikatsiooni nähud järk-järgult taanduvad, kuid lõdvad halvatused jäävad. 5 LINNUGRIPP H5N1 Linnugripp H5N1 on väga patogeenne, on ületanud liikidevahelise barjääri Aasias, põhjustanud inimeste hulgas fataalseid juhte ja suurendanud ohutunnet. Inimeste hulgas levib
Vitamiin B1, antineuriitiline vitamiin, aneuriin, tiamiin. B1 vitamiini sisaldavad palju sealiha, pärm, nisuterad ja riisikliid, loomaliha, läätsed, redised ja piim. Eriti palju sisaldavad B1 vitamiini riisi- ja nisuterade kestad. Kaug-Idas ( Hiina, Jaapan), kus rahvaste põhitoiduks on riis, mis kaotab palju B1 vitamiini terade kestast vabastamisel,on levinud haiguseks beribeeri ehk vitamiin B1-puudushaigus. Tähtsamad beribeeri tunnused oleks jägmised: erkude põletik, halvatused, lihaste kõhetus, südamenõrkus ja seedehäired. Nagu juba tähendatud, koosneb B-vitamiinide rühm hulgast vitamiinidest. Lisaks vitamiin B1 kuulub siia kasvamist edendavaid vitamiine (vitamiin B2, vitamiinid B3, B4, B5), kehvveresuse-vastaseid vitamiine jne. Vitamiinid B2-B7 on tihedas omavahel seoses üksteist vastastikku täiendades. Looduses leidub neid nii taime- kui ka loomariigis. Eriti rohkesti leidub neid pärmis,
süljepiiskadega. Ravi  kasutatakse aineid mis takistavad viiruse väljumkist rakust, neid tuleb ravima hakata 48 tundi pärast nakatumist. JAKS  Marutõbi(Raabies) Nakatumine  haige looma süljega kokkupuude, haavad kriimud , inimeselt inimesele praktiliselt ei levi, haiguse etapid  1. Melanhoolne periood, valud ja hammustuskohakurbustunne. 2 Erutusstaadium peavalu, palavik, sülje ja janu suurenemine, neelamishäired ja valud. 3 etapp  paralüütiline saadium  jäsemete halvatused, surm 4....8 päev pärast, hingamishalvatuse tõttu ja selge teadvuse juures. Levik eestis 2500-4400 inimest aastas nendest kuni 48% vaktsineeritakse. Vaktsiin hoiab leviku äraennetamine: kõrvaldada marutõbised loomad, Vaktsiinid : suukaudne, süstimine. KASS  Puukentsefaliit RNA viirus. Peiteperiood on 2-28 päeva (keskmiselt 7-14 päeva), nakatunutest haigestub 10-30 protsenti. Kulgeb 2 staadiumine: 1. Staadium  viiruse leviku faas: 2-4 päeva
.................................................................................................. 6 Sissejuhatus Referaat annab ülevaate liikumispuude olemusest, liikumispuude põhjustest ning kuidas liikumispuudega lapsele hariduse omandamisel abi pakkuda. Töö põhineb Eha Leppiku ja Aive Sarjase koostatud teatmikul ,,Märka ja toeta last" ning internetiallikatel. Mis on liikumispuue? Liikumispuue on üldine mõiste, mis väljendab mitmesuguse iseloomu ja raskusastmega puudeid, nagu halvatused, nõrkused, liigutuste koordinatsiooni häired, amputatsioonid, aju- ja selgrootraumad, tserebraalparalüüs ja teised. Funktsionaalsete piirangutena on levinumad koordinatsiooni- ja kõnehäired, lihaste nõrkus, spastilisus, käe haaramisraskused. Motoorika arengu kõrvalekalded võivad tekkida juba looteeas või varases lapsepõlves. (Jakuseva, s.a.) Liikumisvaegusega inimestel võib olla raskusi erinevatest olukordadest osa võtmisel, kui nad
Palju probleeme tekib südame-veresoonkonnaga, eriti meestel  aordilaiendid ehk aneurüsmid (rebenemisoht), südameklappide kahjustus, rütmihäired ja pärgaarterite umbumine, tulemuseks on südame isheemiatõbi. Tänu ravimitele on südame-veresoonkonna süüfilis õnneks muutunud harulduseks. Närvisüsteemi haaratuse ehk neurosüüfilise tunnusteks võivad olla kõne- ja psüühikahäired, valud ja tundlikkuse häired jäsemetes, liigutuste koordineerimatus, isegi halvatused, meeleelundite kahjustused kuni täieliku pimeduse ja kurtuseni. Eriti ohustatud on nooremas haigestunud. Lõpptulemuseks on surm. Kolmandase süüfilise haige pole enam nakkusohtlik. Kaasasündinud süüfilis tekib haigustekitajate tungimisel läbi platsenta (seega peale 12.rasedusnädalat). Tihtipeale hukkub loode 4 Â5 raseduskuul  tekib spontaanabort. Mida kauem on ema haigus kestnud, seda suurem on lapsel tõenäosus ellu jääda.
Inimesed, kes on vanglas, haiglas või kodus, aga voodihaiged, omavad suuremat suitsiidiriski. Eriti oluline on aga perekonna olemasolu ja nende toetus. Abielu võimaldab suuremat sotsiaalset ja emotsionaalset toetust. Eriti raskesti mõjub üksi elamine vanematele meestele, kes vajavad enda kõrvale toetavat inimest rohkem kui naised. Intervjueerija peaks rõhku panema ka haigustele. Hormonaalsed haigused, mao- seedetrakti haigused, südamehaigused, rasked liigesepõletikud ja halvatused põhjustavad suitsiidiriski suurenemist. HIV/AIDS on samuti riski suurendav tegur (Tervise Arengu Instituut). 1.1.2 Riski suurus Riskid jagatakse kolme kategooriasse: · Väike risk Inimesel on olnud enesetapumõtteid nagu näiteks: "Ma ei suuda enam edasi elada", või "Tahaksin olla surnud", aga tal pole mingit plaani enesetapu sooritamiseks. Väikese riski puhul tuleks kliendile pakkuda emotsionaalset tuge, saada selgust suitsidaalsetes tunnetes
5 suitsiidiriski. Eriti oluline on aga perekonna olemasolu ja nende toetus. Abielu võimaldab suuremat sotsiaalset ja emotsionaalset toetust. Eriti raskesti mõjub üksi elamine vanematele meestele, kes vajavad enda kõrvale toetavat inimest rohkem kui naised (Saveljev 2005). Intervjueerija peaks rõhku panema ka haigustele. Hormonaalsed haigused, mao- seedetrakti haigused, südamehaigused, rasked liigesepõletikud ja halvatused põhjustavad suitsiidiriski suurenemist (Saveljev 2005). HIV/AIDS on samuti riski suurendav tegur (Tervise Arengu Instituut). 0.1.2 Riski suurus Riskid jagatakse kolme kategooriasse: · Väike risk Inimesel on olnud enesetapumõtteid nagu näiteks: "Ma ei suuda enam edasi elada", või "Tahaksin olla surnud", aga tal pole mingit plaani enesetapu sooritamiseks. Väikese riski puhul tuleks kliendile pakkuda emotsionaalset tuge, saada selgust
Tartu: Tartu Ãœlikool. Barca.L. (2009). Modality-specific naming impairment after traumatic brain injury (TBI). Brain Injury, October 2009; 23(11): 920Â929. Brody.J.E. (1992) When Brain Damage Distrupts Speech. New York Times, June 10,Personal Health C13. Windsor.R.L. Common vision problems from stroke or traumatic brain injury. http://www.eyeassociates.com/images/common_vision_problems_from_stro.htm (19.01.2013) Kauba.T. (2011). Seletav sõnastik: Halvatused: hemiparees ja hemipleegia. http://www.noorednoortele.ee/9_Halvat1/hp_term.htm (19.01.2013) Asser. A. Peatraumad. SA Põhja Eesti Regionaalhaigla - Neurokirurgia keskus. http://www.ery.ee/uploads/files/a_asser__peatraumad.pdf (14.01.2013) Asser.T. (2011). Närvisüsteemi anatoomia ja füsioloogia. https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:1FiEuu1lpC0J:www.euroviane.net/index.php%3Foption%3Dcom_docman %26task%3Ddoc_download%26gid%3D1328%26Itemid
aneurüsmid (rebenemisoht), südameklappide kahjustus, rütmihäired ja pärgaarterite umbumine, tulemuseks on südame isheemiatõbi. Tänu ravimitele on südame-veresoonkonna süüfilis õnneks muutunud harulduseks. 5 Närvisüsteemi haaratuse ehk neurosüüfilise tunnusteks võivad olla kõne- ja psüühikahäired, valud ja tundlikkuse häired jäsemetes, liigutuste koordineerimatus, isegi halvatused, meeleelundite kahjustused kuni täieliku pimeduse ja kurtuseni. Eriti ohustatud on nooremas haigestunud. Lõpptulemuseks on surm. Kolmandase süüfilise haige pole enam nakkusohtlik. Kaasasündinud süüfilis tekib haigustekitajate tungimisel läbi platsenta (seega peale 12.rasedusnädalat). Tihtipeale hukkub loode 4 Â5 raseduskuul  tekib spontaanabort. Mida kauem on ema haigus kestnud, seda suurem on lapsel tõenäosus ellu jääda.
**Avatud ninakõla Põhjused võivad olla orgaanilised ja funktsionaalsed. Orgaanilised põhjused jagunevad kaasasündinuiks ja omandatuiks. Sagedasem kaasasündinud viga on lõhe näol, mis jagab suulae kahte ossa, ühendades seega suuõõne ninaõõnega. Huulevigastust teatakse jänesemoka nime all. Hiljem omandatud ninakõla võib tekkida pehmesuulae haigestumise tõttu, mida võivad põhjustada suulae torkimine mingi terava esemega, pöidla või luti imemine, halvatused ja tursed. **Kinnine ninakõla Põhjuseks on häälduseks vajaliku ruumi vähenemine ninaõõnes. Kui ninaõõs hääliku moodustamisest üldse osa ei võte, siis räägib laps m asmele p ja n asemel t, see on vastupidine seisund avatud ninakõlale, mis tekkis ninaõõne pideva koostöö tulemusena. Ninaõõs võtab nii nagu suuõõski hääldamisest osa resonantsruumina. Nina resonantsruum koosneb ninaõõnest ja ninaneeluruumist. Haiguslike muutuste tagajärjel võivad mõlemad ruumid
Juva, K., Asko-Seljavaara, S. (1999). Üldarsti käsiraamat. Tallinn: AS Pakett Trükikoda. Kauba, T. (2007). Neuroloogia põhiterminid. Seletav sõnastik, versioon 2.2. Tallinn. Kivela, T. (1999). Üldarsti käsiraamat. Tallinn: AS Pakett Trükikoda. Lepp, A., Kogermann-Lepp, E. (1990). Kraniaalnärvid. Tartu: Tartu Ülikool. Miravalle, A. A. (2009). Ramsay Hunt syndrome. Harvard Medical School. http://emedicine.medscape.com/article/1166804-overview. (27.11.09). Sikk, K.Perifeersed halvatused. PERH. http://209.85.229.132/search? q=cache:uBOscDEPMNoJ:www.hillside.ee/talukonverents/ettekanded/Perifeersed %2520halvatused.ppt+ramsay-hunt+katrin+sikk&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee. ( 27.11.09). Zaidat, O. O., Lerner, A. J. (2004). Neuroloogia taskuraamat. Tallinn: AS Medicina. 12
Eakate toitumist halvendavad mitmed haigused, nendest sagedasemad on: seniilne dementsus, Alzheimeri tüüpi mälulangus, liigesevaevused, luumuutused, Parkinsoni tõbi (jäikus ja treemor), hammaste ja suuõõne probleemid, sh mälumisraskused, süljeerituse vähenemine, seedekulgla haigused, kus esineb neelamisraskus, kasvajad, isutus, kurnatus, diabeet toidupiirangute ja medikamentoosse raviga, neerupuudulikkus, mille puhul on dieedipiirangud, halvatused, mis piiravad liikumist või ei võimalda üldse liikuda, depressioon, mis viib isutuseni. Haigused loovad olukorra, kus eakad võivad manustada mitut ravimit samaaegselt, seega on võimalus nii üksikute ravimite, aga veelgi rohkem nende kombinatsioonide kõrvalmõjudele. Tulemuseks võib olla muutunud maitsemeel, isu ja janutunde vähenemine, kõhukinnisus, nõrkus, meeltesegadus. (Brown 2002: 454–486).
kahjustus(düsartia),alakõne. helide tekitamise süsteem(generaatorsüsteem) Âhelid tekitakse häälekurdudega kõris, mürad kõnatrahti ahtuste ja sulgudega resonaatorsüsteemis.Helida ja mürade osakaal kõneldes sõltub häälikurühmast ja konkreetsest häälikust(täishäälikud-ainult helid;helitud kaashäälikud-ainult mürad;helilised kaashäälikud-helid ja mürad vahelduvad). PAT-häälepuuded võivad olla perifeersed ja tsentraalsed(halvatused), alakõnega lastel on hääl primitiivne:vähe alatoone,tämber vaene. häälikute moodustamisejahääletämbri/resonantsisüsteem (resonaatorsüsteem/ artikulatoorne)- kõnehäälikute moodustamine. Kõnehäälik on liitheli, selle moodustavad kindlas vahekorras,erineva kõrgusega toonid ja/või mürad,mis moodustavad hääliku äratundmiseks vajalikud tunnused-formandid. PAT-artikulatsiooniaparaadi anatoomised puuded või
haiguse jälgimise metoodika ja voodi juures ravimise. Arstieetika. Veri  sangviinik. Lümf  flegmaatik. Must sapp  melanhoolik. Sapp  koleerik. Väljapaistev arst Hippokrates (460-370 ekr). Hoolitses arstiväärikuse eest. Hippokratese aforismid ,,peahaavadest", ,,meditsiinist", ,,õhust, vetest, paikkonnast". 8 osast- sisehaiguste ravi, kirurgia, sünnitus. Eraldi kogumik 7 osaline epideemiatest. Epideemiat mõisteti kui haigust, mis levik üksikute inimeste sees. Nt soopalavik, halvatused, naha-silmahaigused. Haiguse puhul peamine leevendamine, ravi ei tohi haiget kahjustada. Arst peab põlgama raha. Ravitakse inimest kui tervikut. Teos ,,õhust, vetest, paikkonnast" otsib haiguste põhjuseid. 2 liiki  põhjused, mis sõltuvad keskkonnast ja individuaalsed põhjused. Inimeste eluviisile tuleb tähelepanu pöörata. Arst peaks ettekirjutama kehalisi treeninguid. Hippokratese isik Kosi koolkonna looja
ole, tuleks sooritada seljalihaseid tugevdavaid harjutusi, et kujundada välja hea lihaskorsett. 13 14 Kaela vigastused ja haigused Kaela vigastused tekivad otsese löögi või venituse toimel. Löök kõrile võib põhjustada reflektoorselt surma. Kaelapiirkonna vigastused on väga ohtlikud ja vajavad raskemal juhul tingimata ambulatoorset sekkumist. Kaelalülide murrud ja nihestused on väga rasked vigastused, millele kaasnevad halvatused ja isegi surm. Kaelalülide vigastused on iseloomulikumad ratsaspordis, vettehüppes ja mäesuusatamises. Sümtomid: 1. valu kaelas; 2. valu kiirgumine kätte; 3. kätes sipelgate jooksu tunne; 4. naha tundlikkuse vähenemine vigastatud närvi piirkonnas; 5. pareesid; 6. paralüüsid Haige uurimisel alustatakse nähtavate deformatsioonide otsimisega. Järgmisena konrollitakse, kas patsient suudab jalgu lamades üles tõsta. Kui see õnnestub, siis ei ole
käitumiseks ï‚· modifitseeritakse ja uskumuste sisu, käitumist Uurimismeetodid neuroloogias Kliiniline hinnang ï‚· Kaebused o Aeg o Haiguskriitika o Anamnees (Haiguse tekke-/eellugu) võib olla ainuke diagnoosimise meetod  Peavalu ï‚· Lähedaste hinnang ï‚· Korduvad uuringud ï‚· Statsionaarne ravi Neuroloogilise leiu analüüs – kus on kahjustus? ï‚· Motoorika häired o Halvatused o Liigutushäired o Tasakaaluhäired ï‚· Kortikaalsed sündroomid ï‚· Mis piirkond on kahjustunud? Peaaju funktsioonid ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ Otsmikusagar (Frontaalsagar) o Intelligents o I nhibeerimine ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ Oimusagar (Temporaalsagar) o Kõne o Lõhnatundlikkus o Kuulmisega seotud funktsioonid ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ Kiirusagar (Parietaalsagar) o Õpitud oskused
keskaju ajujalakesed närvipõimik ajusild perifeerne närv. Püramidaaltrakti kahjustussündroomid Püramidaaltrakti kahjustus: halvatus Kui mingi osa püramidaaltraktist jääb ristumata (juhteteede ühendused katkenud), siis võib tekkida halvatus. Kas siis parees (osaline halvatus) või pleegia (täielik halvatus). Halvatused jaotatakse: . tsentraalseteks halvatusteks (esineb sagedamini) ja perifeerseteks halvatusteks 3 ·Tsentraalne halvatus: Halvatud lihaste toonus aja jooksul suureneb (nädal, kuu). Põhjustades jäsemetes kanguse e. spastilisuse või ka rigiidsuse. Reflekside elavnemine. Patoloogiliste reflekside ilmumine. Jälgida inimese tavalisi liigutusi, kuidas inimene käib, vastupanujõud
Seljavalu pole seotud selgrooga, vaid lihaspingete valuga. Ravi on erinev. Seljavalu on iseparanev haigus. Loeng 2  Katrin Gross-Paju 23.02.2016 Uurimismeetodid neuroloogias Kliiniline hinnang. Kaebused: aeg, haiguskriitika (kas inimene ise tajub, et midagi viga on), anamnees võib olla ainuke diagnoosimise meetod. Olulised lisaks lähedaste hinnang, korduvad uuringud, statsionaarne ravi. DETAILID!! Neuroloogilise leiu analüüs  kus on kahjustus? Motoorika häired: halvatused, liigutushäired, tasakaaluhäired (väike aju halvatuse korral nagu joobes). Kortikaalsed sündroomid. Mis piirkond on kahjustatud? Peaaju ja funktsioonid. Otsmikusagar: intelligents ja inhibeerimine. Kiirusagar: õpitud oskused. Oimusagar: kõne, lõhnatundlikkus, kuulmisega seotud funktsioonid. Kuklasagar: nägemisfunktsioonid. Kompuuter-tomograafia. Põhineb röntgen kiirgusel. Efektiivne erakorralises töös. Trauma, insult. Magnet-resonantstomograafia. Põhineb magnetväljal
etapiviisiliselt erinevate tegevuste käigus, laste praktilisi tegevusi tuleb aata kõnega. Nägemistaju arendamine toetub eelkõige vaatlusoskuse arendamisele. Taktiil-liigutuslik taju on tihedalt seotud nägemistajuga – kujundatakse analüsaatorite vahelised seosed nägemise ja liikumise vahel (Oluline on silmalihaste liigutuste täpsus st käsi õpetab silma ja silm õpetab kätt.) ï‚· ï€ ï€ ï€ KEHAPUUDEGA LAPS 1. LP (liikumispuue) on halvatused, nõrkused, liigutuste koordinatsiooni häired, amputatsioonid, aju- ja selgrootraumad, tserebraalparalüüs jt. LPni viivad haigused, mille hulgas võivad olla ka progresseeruvad: sclerosis multiplex, erinevad düstroofiavormid ja lihasehaigused, Alzheimeri tõbi, artriit jne. Funktsionaalsete piirangutena on levinumad koordinatsiooni- ja kõnehäired, lihaste nõrkus, spastilisus, käe haaramisraskused. 2. Liigutussfääri kahjustused lastel
naaberhäälikuid, hääliku asukohta silbis, sõna- ja lauserõhku, intonatsiooni. Hingamissüsteem on osaliselt autonoomne, kuid kõneprotsessis allub hingamine hierarhiliselt kõrgemale juhtimisele — kogu ütluse motoorsele plaanile. Kõnepatoloogia korral on kõnehingamise puue sageli üheks sümptomiks. Hälbeid võivad seejuures esile kutsuda erinevad põhjused: • kõne puudulik planeerimine alakõne puhul; • tsentraalset (halvatused) ja perifeerset laadi lihastegevuste kahjustused; • kuulmispuuded, mis takistavad oma kõne võrdlemist normiga. Kõnehingamist saab korrigeerida ainult kõneldes. 2. Generaatorsüsteemi ülesandeks on hääle (helide) ja mürade tekitamine. Seejuures helide ja mürade osakaal kõneldes sõltub häälikurühmast ja konkreetsest häälikust. Nagu teada, on kõige sonoorsemad (helilisemad) täishäälikud, ainult mürade abil
kalgendumine), veetustumine, kärbumine, lihase- ja kõõluserebendid ning luumurrud. Elektrilöök ärritab ja kahjustab närvisüsteemi, kutsudes esile lihaste kokkutõmbeid ja krampe, ka vahelihase ja südamelihase krampe, millele järgneb hingamise ja südametegevuse lakkamine. Kergema elektrivigastuse korral on peamised üldnähud peapööritus, peavalu, nõrkus, valu südame kohal, närvivapustus ja minestus. Raskema kahjustuse tagajärjel kehatemperatuur langeb, tekivad halvatused, teadvus kaob, südametegevus häirub või lakkab. Raskes seisundis kannatanu nahk on kahvatu, silmaavad laienenud ja ei reageeri valgusele, ta ei hinga ning pulsilöögid puuduvad. Esmaabi. Õnnetuseosalise keha jääb pinge alla, kuni ta on seotud vooluringiga, mistõttu ei tohi teda paljaste kätega puudutada. Abistamisel tulebki kõigepealt kannatanu lahutada vooluringist. Selleks on vaja vool kiiresti välja lülitada, pistik
südamepuudulikkus, tihti esinevad ka südame rütmihäired (kodade virvendus). Kuna patsiendi organismi kaitsevõime väheneb, ilmnevad üha sagedamini rasked infektsioonid. Alkoholi kuritarvitamine soodustab ka teatud kasvajate teket (keele-, kõri-, söögitoruvähk). Edasi on märgata muutusi ajus ehk intellektuaalsete võimete vähenemist. Perifeerseid närve võib kahjustada polüneuropaatia, kuid samuti võivad patsiendil tekkida ägedad halvatused vale kehaasendi tõttu saadud kahjustustest (otsene närvikompressioon joobesoleku ajal). Portaalsüsteem – värativeeni kaudu kõhuõõnest tagasivoolavat venoosset verd koguv veresoonestik Polüneuropaatia – perifeersete närvide kahjustus Pilt 28.1. Kiirabi rattapatrull alkoholijoobes patsienti läbi vaatamas 381 Võõrutus Mitmepäevase alkoholipruukimise (alkoholisööst) võõrutusega (6–48 tundi pärast viimast joomist) kaasneb terve rida raskekujulisi sümptomeid
annaabi.ee 
