Haldusorgani tegevus peab baseeruma seadusel ning seaduse alusel antud õigusaktil. Haldusorgani tegevust üldiselt reguleerib põhikiri, milles sätestatakse haldusorgani pädevus, õigused ja kohustused, samuti alluvus. Kui haldusorganil ei ole põhikirja, peavad tema pädevus, õigused ja kohustused olema sätestatud seadusega. Avaliku halduse kandjad on õigusvõimelised, neil on küll õigusvõime, kuid puudub teovõime. Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi. Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused). Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ peab vastama teatud tingimustele, nendeks on: Tunnused: 1) ta peab olema varustatud avaliku võimu volitustega ja omama
Haldusorgani mõiste ja tunnused Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime.Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi.Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus (ka koguna v isikuna tegutsev), millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused).Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele.
03.2010 AVALIK HALDUS mõiste ja ülevaade avalik teenistus Avalik haldus · Mõiste: iga korraldav, eesmärgipärane tegevus Eristatakse erahaldust ja avalikku haldust. · Laiemas mõttes seondub avaliku võimu teostamisega; organisatsiooniline, funktsionaalne ning õiguslik tervik · organisatsioonilises mõttes haldusekandjate jm haldusinstitutsioonide organisatsioon · materiaalses mõttes avaliku sektori tegevus, mida haldusorganid ülesannete täitmiseks teostavad · formaalses mõttes kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus sõltumata selle materiaalsest sisust Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" 15.03.2010 Avalik haldus modaalses mõttes (väited ja otsustuste tõesus) a) orienteeritud avalikele huvidele
Haldusõigus Haldusõiguse põhialused: · Haldus iga korraldav, eesmärgipärane tegevus · Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb haldusekandjate, haldusorganite kogumist; · Avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, mida teostavad haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine · Avalik haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust. · Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ning sealjuures tekkinuid
ülesandeks. Euroopa Liidu halduskorraldus EL on keeruka struktuuriga organisatsioon, mille põhiline täitevorgan on Euroopa Komisjon. EL tegutseb ka oma muude ametite kaudu. Eristatakse otsest EL-i haldust ja kaudset EL-i haldust: Otsene EL-i halduson EL õiguse vahetu elluviimine EL-i kui haldusekandja poolt, see jaguneb omakorda: EL-i sisemiseks halduseks ; EL-i halduseks liikmesriikides. Kaudne EL-i halduson liikmesriikide haldusekandjate ja nende organite poolt EL-i õiguse elluviimine. Selles vormis toimub valdav osa EL-i haldusest. Jaguneb samuti otseseks ja kaudseks halduseks sõltuvalt sellest, kas rakendatakse vahetult EL-i õigust (peamiselt määrused) või siseriiklike õigusaktidega üle võetud EL-i õigust (direktiivid). Haldusorgan ja organikandja Haldusorganon seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.
Tavaliselt koosneb õigussuhe vastastikustest üksteisega seotud õigustest ja kohustustest. Haldusõigussuhted tekivad, muutuvad ja lõpevad teatud asjaolude olemasolul või juriidilise fakti toimel ja need on determineeritud haldusõigusnormidega. Võivad tekkida seadusest, määrusest, statuudist, halduslepingust, haldusaktist halduse reaaltoimingust. Haldusõigussuhted võivad tekkida riigi või mõne muu õigusvõimelise halduse kandja ja üksikisiku või kollektiivisiku vahel, ka haldusekandjate endi vahel ja haldusekandja organite vahel. Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära Esiteks, haldusõigusliku reguleerimise mehhanismile on tervikuna iseloomulikud korraldavat liiki õiguslikud vahendid, organisatsiooninormid. Teiseks, iseloomulikumad ettekirjutused, mida kohustatud subjekt peab täitma. Keelud vähem iseloomulikumad. Kolmandaks, haldusõiguslik reguleerimine eeldab, et ettekirjutused on ühepoolsed ja selles avaldub haldussuhte ühe poole tahteavaldus.
teadusi ja kultuuri, osutada ühiskonnale vajalikke õppe jne ) 4) KOV iseloomustab universaalpädevus (kõiki kohaliku elu küsimusi) seaduse alsuel kohaliku elu küsimuste otsustamisel. Teiste OV omavalitsusõigus laineneb ette kindlaks määratud ülesannetele. 15. Kohaliku omavalitsuse üksuse mõiste KOV üksus on iseseisev õigusvõimeline haldusõksus – haldusekandja, kus teostatakse omavalitsuslikku haldamist. Omavalitsuslike haldusekandjate seas kuuluvad KOV üksused territoriaalkorporatsioonide hulka: küsimsued, mille haldamisega on tegemist, on territooriumiga seotud. KOV üksusel on oma liikmeskond – valla ja linnaelanikud: isikud, kelle püsiv elukoht asub vastavas KOVi üksuses. KOV üksus omab territoriaalvõimu, s.t. pädevust täita teatud haldusülesandeid oma territooriumil. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille ter. Haldusjaotuse sätestab seadus.
mille esemeks on haldusülesannete täitmine. o Negatiivne meetod – riigi või muu avaliku võimu kandja tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine (ega valitsemine). o Positiivne meetod – mitmekihiline, eesmärgistatud, reeglina organiseeritud, üldist huvi silmas pidav, ühiskonna eesmärkide teostamiseks. Avalik haldus formaalses mõttes – haldusekandjate, haldusorganite ja institutsioonide kogutegevus olenemata selle materiaalsest sisust. Kogu see tegevus, mida teevad haldusorganid. Avaliku halduse olemus tuleneb võimude lahususe printsiibist. PS § 4 sätestab võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte. Kaasajal mõistetakse võimude lahususe all avaliku võimu kolme liiki. Kogu riigivõim on jaotatud erinevate riigifunktsioonide vahel: 1. Seadusandlik – parlament – õigusnormide kehtestamine (põhifunktsioon),
organisatsiooniliselt iseseisev; tal peab olema teatud koht õigussüsteemis; tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta isesisev asutus. 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Haldusorgani pädevus pädevus väjendab eelkõige haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ning kohustuste mahtu. Organite paljususe puhul on pädevuse reguleerimine, selle piiritlemine hädavajalik. Pädevuse liigid on: reaalpädevus; territoriaalpädevus; funktsionaalne pädevus; instantsiline ehk astmeline pädevus. 5. Haldustoimingute liigitu oma sisult võib haldustomingud liigitada kahte suurde kategooriasse: õigustoimingud ja reaaltoimingud. Üks osa toob kaasa muutusi õiguslikku olustikku, teine osa tominguist sellist toimet ei oma
haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks valdade või linnade osas ja vastav otsus haldusüksuse nimistu muutmiseks on jõustunud. KOVüksuse õigusliku staatuse muudeks olulisteks väljendusteks on teovõime, protsessi- ja menetlusõigusvõime, teenistus-ja tööandmisvõime, nimi, iseseisev eelarve. Vallad ja linnad kui avaliku halduse kandjad on õigusvõimelised, kuid neil puudub teovõime- võime oma õigusi realiseerida. Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi. Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimib õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organist tuleb eraldada organi käsutaja- inimesed, kes teostavad organile antud pädevust. Organi käsutaja muudab organi pädevust kasutades haldusekandja teovõimeliseks. Eraõiguslikus käibes osalemisel võivad kohaliku omavalitsuse üksused põhimõtteliselt olal teovõimelised, s.t nad võivad oma tegevusega taheteavaldusi väljendada, neid vastu võtta ja lepinguid sõlmida
Kollegiaalsed nt VV 10. Kuidas toimub põhiseaduse muutmine? 45. Kuidas määratletakse haldusorgani pädevust? Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi See väljendub haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuse mahus, st milliseid ülesandeid Presidendil. Põhiseaduse I peatükki ,,Üldsätted" ja XV peatükki ,,Põhiseaduse muutmine" saab muuta täitma üks või teine institutsioon on ellu kutsutud. ainult rahvahääletusega. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 46. Mis vahe on halduse õigustoimingul ja halduse toimingul? 1
Riik ja kohalikud omavalitsused korraldavad teatrite, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside jne. ülalpidamist. Tervisekaitse- ja arstiabisüsteemi kujundamine on samuti avaliku võimu kohustuseks. Riik ja kohalikud omavalitsused peavad ülal vajalikul arvul tervishoiuasutusi; 18 keskkonnakaitse. Põhiseaduse § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Seega, tulenevalt avalikest huvidest, on haldusekandjate ülesandeks keskkonnakaitse korraldamine ja loodusvarade kasutamise reguleerimine. Selle tegevuse eesmärgiks on tagada inimestele täisväärtuslik elukeskkond, nn. ökoloogiline eksistentsimiinimum; riigi ja majanduse teatud põimumine, mis väljendub nii riigipoolses subventsioonis kui ka interventsioonis. Riigi ülesandeks on mitte lubada sotsiaalse õigluse põhimõtet rikkuvaid majanduslikke protsesse. Näiteks konkurentsiseaduse § 4 järgi on keelatud
Riik ja kohalikud omavalitsused korraldavad teatrite, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside jne. ülalpidamist. Tervisekaitse- ja arstiabisüsteemi kujundamine on samuti avaliku võimu kohustuseks. Riik ja kohalikud omavalitsused peavad ülal vajalikul arvul tervishoiuasutusi; 18 keskkonnakaitse. Põhiseaduse § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Seega, tulenevalt avalikest huvidest, on haldusekandjate ülesandeks keskkonnakaitse korraldamine ja loodusvarade kasutamise reguleerimine. Selle tegevuse eesmärgiks on tagada inimestele täisväärtuslik elukeskkond, nn. ökoloogiline eksistentsimiinimum; riigi ja majanduse teatud põimumine, mis väljendub nii riigipoolses subventsioonis kui ka interventsioonis. Riigi ülesandeks on mitte lubada sotsiaalse õigluse põhimõtet rikkuvaid majanduslikke protsesse. Näiteks konkurentsiseaduse § 4 järgi on keelatud
hallatavad riigiasutused. Eristatakse: - keskhaldusorganid, nt ministeerium, amet jne; - kohahaldusorganid, s.t organid, mis asuvad maakondades ja täidavad oma haldusülesandeid kohapeal maakonnas, nt maavalitsus. Haldusorganiks on see konkreetne asutus (nt ministeerium, amet), kogu (nt volikogu, komisjon) või isik (nt minister, peadirektor, linnapea), mis seadusega või selle alusel on määratud avaliku halduse ülesandeid täitma. Pädevus väljendab eelkõige haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ning kohustuste mahtu. Mõistest "pädevus" tuleb eristada mõistet "volitus". Kui pädevus viitab sellele, milliste küsimustega/millises valdkonnas haldusorgan saab tegutseda/peab tegutsema, siis volitus näitab ära, mida ta konkreetselt teha võib ehk milliseid meetmeid rakendada. Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides)
PS § 155 lg 2 järgi võib muid liike mood seadusest sätest korras ja alustel. Seni pole loodud ja riigis on ühetasandiline KOV. Seisuga 2016 on 30 linna ja 183 valda. Linna nimetust kasut ka KOV üksuseks mitteoleva asula kui asutusüksuse tähisena (vallasisene linn). Asutusüksus ei ole KOV üksus PS mõttes. Õiguslik staatus: kui avaliku haludse ül-d täitvad haldusüksused on iseseisvad mitte üksnes organisatsiooniliselt, vaid ka õiguslikult, siis on neil jur isikute ja haldusekandjate iseloom. Üksused omavad a-õ jur isiku staatust. Õiguslik staatus väljendub mitmelaadselt, nt on neil õigusvõime, s.o õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. See tuleneb terrkorp f- nist. Üksused on avalikus õ-s haldusekandjad. Eraõiguslikes suhetes kohald KOV üksuse suhtes jur isiku kohta sätestatut. KOV organitel, asutustel või ametiisikutel võib seaduse alusel küll olla
Rooma jurist Ulpianus ütles nii Avaliku halduse 3 tähendust: 1. organisatsioonilises mõttes institutsioonide kogumid, mis tegelevad avaliku halduse teostamisega; avaliku halduse kandjate kogum; riik, av-õi jur isikud, eraõ isikud, kes teostavad avalikku haldust. 2. materiaalses ehk sisulises mõttes haldustegevus (riikliku tegevuse liik), mida teostavad avaliku halduse kandjad ja nende organid. 3. formaalses mõttes haldusekandjate kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (peale materiaalselt mõistetud haldustegevuse ka teised riikliku tegevuse liigid). Riikliku tegevuse liigid: 1. legislatiivfunktsioon õigusnormide andmine parlament. 2. eksekutiivfunktioon õigusnormide rakendamine ja täideviimine halduskandjad koos oma haldusorganitega. Rakendamine jaguneb valitsemiseks (halduspoliitika
ole tuletatud mingist teisest instantsist. 66. b) Avalik-õiguslikud korporatsioonid, avalik-õiguslikud asutused ja avalik-õiguslikud sihtasutused. Riik täidab talle kuuluvaid haldusülesandeid osaliselt ametiasutuste kaudu, osalt enam või vähem iseseisvate haldusüksuste kaudu. Kui need haldusüksused on iseseisvad mitte üksnes organisatsiooniliselt, vaid ka õiguslikult, siis on neil juriidiliste isikute ja haldusekandjate iseloom. 67. c) Osalise õigusvõimega haldusüksused on avalik-õiguslikult loodud organisatsioonid, mis küll ei oma avaliku- õigusliku juriidilise isiku staatust, kuid on pädevad teatud haldusülesannete ainuvastutavaks täitmiseks ja on sel määral varustatud oma õiguste ja kohustustega. 68. d) Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Teatud, siiski vaid väheses ulatuses loobub riik sellest, et
3.Liigitus nimetuse alusel Seadustes on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Nii annab Vabariigi Valitsus määrusi ja korraldusi, minister määrusi ja käskkirju, kohaliku omavalitsusüksuse organid määrusi, otsuseid ja korraldusi. 4.Liigitus avaliku halduse kandjate alusel. Sellel alusel võib haldusakte liigitada: a.riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktideks b.ja õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktideks (statuutideks). Põhimõtteliselt ei rakendu siin haldusaktide astendus nende juriidilise kehtejõu alusel. Nii on Vabariigi Valitsuse määrused ja kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrused oma õigusjõult võrdväärsed. § 3. Halduse reaaltoimingud e toimingud §4. Halduslepingud § 5. Halduse üldaktid A. Dekreet B. Seadlus C. Määrus I. Volitused: II. Määruste liigid: III
Haldusõigusvõime ja haldusteovõime koos loob tingimused, et haldusõiguse subjekt muutuks haldusõigussuhete subjektiks. Kodanike subjektiivsete õiguste maht võib olla erinev sõltuvalt vanusest, haridusest, tervislikust seisundist jms. Eesti kodanike ja välismaalaste haldusõigusvõime võib olla sama, aga võib olla ka erinev. Haldusõigussuhted võivad tekkida riigi või mõne muu õigusvõimelise halduse kandja ja üksikisiku või kollektiivisiku vahel, ka haldusekandjate endi vahel ja haldusekandja organite vahel. 2. Haldusõigussuhte sisu ja liigid Haldusõigussuhete sisu saab määratleda tema eseme kaudu. Esemeks on kõik see, millele suhe on suunatud või mida ta mõjutab. Selleks võivad olla teatud käitumine, vara, soodustused jne. Haldusõigussuhete spekter on väga lai ja mitmekesine, mistõttu puudub ka nende korrektne tüpoloogia. Võib öelda, et haldusõigussuhete esemeks saab olla kõik see, mis on õiguslikult lubatud
tegutsevad haldusorgani nimel. Haldusorgan ei ole juriidiline isik, esindab riiki, esineb tema nimel ja sellises ulatuses ja volitustega nagu seaduses on sätestatud. Teenistuslik järelevalve Kaebeõigus 58. Haldusorganite liigid.. Ruumiline keskhaldusorganid (VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) kohahaldusorganid (maavalitsus) Otsuste vastuvõtmise kord monokraatsed (Vabariigi President, minister) kollegiaalsed (Vabariigi Valitsus, KOV volikogu) Pädevus: Haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuste maht. Piiritlemine kodanike jaoks haldusorganisatsiooni enda jaoks Reaalpädevus valdkond Territoriaalpädevus Instantsiline pädevus Funktsionaalne pädevus ametiasutuse sisemine töökorraldus 60-66 Kriminaalpoliitika ja penoloogia Teaduslik kriminaalõigus Mis on karistuse eesmärk? Teooriad: kättemaks (tasakaal), himutamine (üldpreventsioon), eripreventsioon, rehabilitatsioon (sh teraapia), restitutsioon. Mis on kuriteo põhjus
pole. c. Nimetuse alusel – seaduses on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi, minister määrusi ja käskkirju, KOV organid määrusi, otsuseid ja korraldusi. d. Avaliku halduse kandjate alusel – on kas riigihaldusorganite poolt vastu võetud haldusaktid või õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktid ehk statuudid. 1.4 Haldusakti kõrvaltingimused. a. Kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus asetl eida võivast sündmusest lähtudes. 36 b. Lisakohustus: täiendab haldusakti põhiregulatsiooni ja ei sõltu haldusakti põhisisust tuleneva õiguse tekkimisega. c
nagu seaduses on sätestatud. Teenistuslik järelevalve Kaebeõigus 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid Ruumiline keskhaldusorganid (VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) kohahaldusorganid (maavalitsus) Otsuste vastuvõtmise kord monokraatsed (Vabariigi President, minister) kollegiaalsed (Vabariigi Valitsus, KOV volikogu) Organisisene organisatsioon Juhataja (monokraatne, kollegiaalne) Struktuuriüksused ametikoht Pädevus Haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuste maht. Piiritlemine kodanike jaoks haldusorganisatsiooni enda jaoks Reaalpädevus valdkond Territoriaalpädevus Instantsiline pädevus Funktsionaalne pädevus ametiasutuse sisemine töökorraldus 59. Mille kaudu omandab avaliku halduse õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu) muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks. Haldusorgan: Teeb haldusekandja teovõimeliseks.
- vormivabad (suulised, nt politseiniku korraldused) c) nimetuse alusel - VV määrused, korraldused - ministri määrused, käskkirjad - KOV määrused, otsused, korraldused 31 d) avaliku halduse kandja alusel - riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktid - õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktid (statuutid) §4 HALDUSE ÜLDAKTID dekreet dekreeti teostab ainult haldusorgan. See peab sisaldama õigusnormi. Neil on seadusega võrdne õigusjõud. Dekreedid liigitatakse dekreetseadused, erakorralised dekreedid, hädadekreedid Dekreetseaduste andmise alus on PS. Dekreetseadust saab anda ainult administratsioon. Ta reguleerib seaduste kõrval (sama õigusjõuga) mingit kindlat valdkonda.
b) vormi alusel - kohustusliku vormiga (kirjalikud, liiklusmärgid) - vormivabad (suulised, nt politseiniku korraldused) c) nimetuse alusel - VV määrused, korraldused - ministri määrused, käskkirjad - KOV määrused, otsused, korraldused d) avaliku halduse kandja alusel - riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktid - õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktid (statuutid) §4 HALDUSE ÜLDAKTID dekreet dekreeti teostab ainult haldusorgan. See peab sisaldama õigusnormi. Neil on seadusega võrdne õigusjõud. Dekreedid liigitatakse dekreetseadused, erakorralised dekreedid, hädadekreedid 38 Dekreetseaduste andmise alus on PS. Dekreetseadust saab anda ainult administratsioon. Ta
annaabi.ee 
