tekib kõrge rõhk ja temp. Kuul hakkab liikuma mööda rauda. Pärast kuuli rauast väljumist kutsuvad püssirohugaasid esile leegi ja lööklaine-tekitab lasu puhul heli. Tõrge on relva või laskemoona rike, mille puhul pärast päästikule vajutamist lasku ei toimu. Viitlasu puhul põleb paiskelaeng aeglasemalt kui normaalse lasu puhul. Lasu tekkimisel vaadeldakse nelja perioodi: 1. eelperiood algab paiskelaengu süttimisega ja lõpeb kuuli liikuma hakkamisega rauaõõnes. 2. esimene ehk põhiperiood algab kuuli liikuma hakkamisega ja lõpeb püssirohu täieliku põlemisega 3. teine periood kestab püssirohu täieliku põlemise momendist kuni kuuli väljumiseni rauast. 4. kolmas e gaaside järelmõju periood kestab alates kuuli väljumisest rauast kuni hetkeni, mil püssirohu gaasid kuulile enam mõju ei avalda. Kuuli algkiiruseks peetakse kuuli kiirust pärast püssirohugaaside mõju lõppemist kuulile. Kuuli algkiirus sõltub: 1. raua pikkusest 2
Kuul hakkab liikuma mööda rauda. Pärast kuuli rauast väljumist kutsuvad püssirohugaasid esile leegi ja lööklaine. Viimane tekitab lasu puhul heli. Tõrge on relva või laskemoona rike, mille puhul pärast päästikule vajutamist lasku ei toimu. Viitlasu puhul põleb paiskelaeng aeglasemalt kui normaalse lasu puhul. Lask toimub väga lühikeses ajavahemikus(0,001- 0,06sek).Lasu tekkimisel vaadeldakse nelja perioodi: 1. eelperiood algab paiskelaengu süttimisega ja lõpeb kuuli liikuma hakkamisega rauaõõnes. 2. esimene ehk põhiperiood algab kuuli liikuma hakkamisega ja lõpeb püssirohu täieliku põlemisega 3. teine periood kestab püssirohu täieliku põlemise momendist kuni kuuli väljumiseni rauast. 4. kolmas e. gaaside järelmõju periood kestab alates kuuli väljumisest rauast kuni hetkeni, mil püssirohu gaasid kuulile enam mõju ei avalda. Kuuli algkiiruseks peetakse kuuli kiirust pärast püssirohugaaside mõju lõppemist kuulile. Et
järgnema 5 sekundi jooksul. 5. PÄÄSTIKULE VAJUTAMINE päästik vajutatakse sujuvalt tagasi, nii et relva asend ei muutuks. 6. JÄRELSIHTIMINE sihik viiakse sihtmärgi keskele, kontrollitakse relva ja keha asendit, prst seda taastatakse normaalne hingamisrütm. 10. Kuidas toimub lask? (lk 111-112). Lask toimub väga lühikeses ajavahemikus (0,001 0,06 sekundit). 1. EELPERIOOD algab paiskelaengu süttimisega ja lõpeb kuuli liikuma hakkamisega rauaõõnes. 2. ESIMENE EHK PÕHIPERIOOD algab kuuli liikuma hakkamisega ja lõpeb püssirohu täieliku põlemisega. 3. TEINE PERIOOD kestab püssirohu põlemise momendist kuni kuuli väljumiseni rauast. 4. KOLMAS EHK GAASIDE JÄRELMÕJU PERIOOD kestab alates kuuli väljumisest rauast kuni hetkeni, mil püssirohugaasid kuulile enam mõju ei avalda. 11. Millised füüsikalised jõud ja ilmastikuolud mõjutavad relvast välja tulistatud kuuli
Kõik oleneb millistes kogustes juua. Kuna laps on lootes mitu korda väiksem, siis tema saab mitu korda suurema koguse alkoholi kui ema. See tähendab, et laps võib juba mõnest pitsist purju jääda, mistõttu tema ajurakud surevad ja kui sünnib, siis väärarenguga. Üleüldse juuakse sellepärast et see tekitab mõnusa tunde, hea on olla jne. Samas on inimesi, kes ei mõtle oma tuleviku peale vaid lähevad lihtsamat teed. Hiljem küll kahetsevad oma tegu seoses jooma hakkamisega, kuid siis võib olla juba liiga hilje. Kõige raskem on suitsetajatel, kuna tegelikult ei tohiks üldse juua ja suitsetada korraga, sest see mõjub halvemini kui lihtsalt joomine. Sellised rasked tagajärjed võivad tekkida joomisega, kuid need ei avaldu kõigil, kuna mõned oskavad piiri pidada. Tuleb lihtsalt jälgida seda, kui palju inimene joob praegu ja kui palju jõi varem. Nii saab kõige paremini teada, kui sõltuvuses ta tegelikult on
enamasti peetakse selle lõpuks põlluharimise ja karjakasvatamisega tegelemisega hakkamist u 8000 eKr, mõnel pool ka keraamika kasutuselevõttu. Eesti aladele jõudsid savinõud u 4000 eKr, põlluharimine võeti kasutusele u 2000 eKr. Mesoliitikumis ja Neoliitikumis võib täheldada maalikunsti allakäiku koopamaalinguid enam ei tehtud, kuna koopaid ei tarvitatud enam elupaigana. Seoses paikseks hakkamisega areneb arhitektuur. Suuri kivist linnu on leitud neoliitkikumi algusest. Vanim selline linn oli Jeeriko/Jericho, tänapäeva Iisraeli aladelt, pärineb u 8000 eKr. Jeerikos elas paar tuhat elanikku, linn oli kindlustatud kaitsemüüri ja tornidega ning vallikraaviga. Teine suurem asula on tänapäeva Türgi aladelt leitud Catal Hüyuk. Rajatud u 7000 eKr, suuruselt oli see ilmselt
seltskonnast. Seega ema ja imiku vastastikusest suhtest saadud kogemus on aluseks edasisele armastustundele. Selle puudulikkus võib tõsiselt takistada identsustunde tekkimist noorukieas. Selles staadiumis kujunenu võiks kõlada veendumusena: "Ma olen see, mida ma usun mul olevat ja mulle antavat." Varajane lapsepõlv (1-3) autonoomsus või häbi, kahtlus. Teise staadiumi põhitähendus on seotud kiire, muskulaarse arengu ja rääkima hakkamisega, eristus-ja järeldusvõime kasvuga. Paljude tegevuste kaudu hakkab laps kogema oma autonoomset tahet. Ta kogeb ka ebavõrdsust oma tahte ja võimete ning vanema ja iseenda vahel. Sellesse ikka langeb ka puhtusepidamise õpetamine, mille erilise ranguse ja nõudlikkuse korral võib areneda neurootiline tüüp, kes on kitsi, alalhoidlik ja piinlikult täpne. Kogu see staadium kujutab endast võitlust autonoomia eest. Niipea kui laps tunneb end omil
homset päeva. Kahe kooli andmetel leidis Võgotski, et suhteliselt kõrge IQ oli vähemalt 57%-l õpilastest seotud soodsate koduste arengutingimusteha see n.ö. tegevus lähima arengu tsoonis tõstiski nende õpilaste IQ-d edukust koolis. Seega pole lapse arendamine mitte ainult huvitav, vaid ka tulemusrikas. Võgotski kriisiteooria etapid: 0-2 kuud - Sünnikriis 2 kuud- 1 aasta - Stabiliseerumine 1. eluaasta - Kriis seoses käima hakkamisega 1-3 Varajane lapsepõlv. Stabiilne 3. eluaasta - Eneseteadvuse (mina) läbimurre 3-6 (7) - Stabiliseerumine 6 (7). aasta - Kooliea alguse kriis 7-12 - Noorem kooliiga. Stabiilne 9-13 - Murdeea kriis 13-17 - Stabiliseerumine 17. eluaasta - Noorukiea kriis Urie Bronfenbrenner Urie Bronfenbrenner peab väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Ta kujutab ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse,
süüria kristlaste hulgas püha linn. Ka Edessa linna läheduses oli mäestik, mis sobis hästi anahoreetide elupaikadeks. Mesopotaamias asus anahoreetide tähtsaim keskus Mosuli lähedal mäestikus. Teine munkluse vorm koinobiitlus on askeetlik eluvorm, milles on kogukondlik mõtlemine ja kollektiivne tegutsemine. Askeetide ühiskond moodustab kloostri. Kloostri eesotsas seisab abt. Abtil lasub kogu vastutus kloostri elu kujundamisel. Kloostrisse astumisega ja mungaks hakkamisega olid mehed ühtlasi käest andnud oma liikumisevabaduse. Nad ei tohtinud kloostrist lahkuda, ega külalisi vastu võtta. Mõnes kloostris oli arvamus, et isegi sel juhul ei tohi lahkuda, kui oli kavatsus minna teise kloostrisse. Mõnes teises kloostris aga ei oldud liikumise vastu nii karm. Üldiselt, oli munkade liikumine lubatud siis, kui abt selleks loa andis. Kogukondlik eluviis nõudis munkadelt töötamist kogukonna kasuks. Välja arvatud kloostrid, kus majapidamist ei tunnustatud
Apolloni sümboliteks olid vibu, nool ja lüüra. Lüüra sai ta Zeusilt ning mängis seda äärmiselt osavalt ja mõjusalt. Ta oli hea jumal kelle mõju võis olla heasoovlik või pahatahtlik. Ravitsemisejumal oli looduse sõber ja sageli muutis oma partnerid loomadeks või taimedeks. Apolloni kaaslased olid muusad kes talle allusid. Apollon olnud tapnud Gaia(maaema) lapse Pythoni(Typhoni) ja Zeus seejärel karistanud teda kahel korral inimese orjaks hakkamisega. Teda austati väga tema prohvetliku võimete eest. (Apollon) Kokkuvõte Antiik-Kreekas oli umbes 13 põhijumalat. Kolm peajumalat Zeus ehk taeva valitseja, Poseidon ehk merede valitseja ja Hades ehk allilma valitseja. Maad valitsesid nad kõik koos. Oli veel hulk teisigi jumalaid kes tõid näiteks õnne viljakuses või armastuses. Näiteks Hestia oli kodutule- ja kodurahu jumalanna
3.4 Lapse probleemid sel visiidil Ninahingamise takistus, mis tingitud ülemiste hingamisteede nakkusest Valulikud villid keelel, igemetel ja huultel, mis takistavad söömist ja joomist Kõrgenenud kehatemperatuur, mis tingitud käesolevast haigusest 3.5. Igapäevane toimetulek Laps tuleb toimeiseseisvalt igapäevaste toimingutega. 3.7 Olulisemad varasemalt põetud haigused Korduvad ülemiste hingamisteede nakkused, mis sagenenud lasteaias käima hakkamisega. Imikueas terve. Allergiaid ei ole esinenud. 3.8 Tarvitatavad ravimid Ospamox 1000mg, graanulid suspensiooni valmistamiseks, toimeaine amoksitsilliin, mis on laia toimespektriga aminopenitsilliinide rühma kuuluv antibiootikum. Patsient tarvitab seda 1,5 mõõtelusikat 2 korda päevas. Yomi Multivitamiin, mida patsient tarvitab aeg-ajalt 4. PEREKONNA HINDAMINE 4.1. Perekonna koosseis
minimaalne vanglakaristus 6 kuud ning maksimaalne vanglakaristus 12 kuud. Kohus ise tõi välja selle, 42 Artikli autor on varem uurimistöös „Tallinna ringkonnakohtu praktika usuvastaste süütegude asjades (1903–1913)“ (käsikiri TÜ õiguse ajaloo õppetoolis) analüüsinud Tallinna Ringkonnakohtu praktikat aastatest 1903–1913. Vaadeldava ajavahemiku alguse valik oli seotud NS ja UNS samaaegse kehtima hakkamisega 1903. aastal ning lõpp viimase usuvastaste süütegude kohta tehtud kohtulahendiga, mille uurimistöö autor oli leidnud. Sellest ajavahemikust on pärit 11 otsust, mis olid seotud usuvastaste süütegudega. Usuvastased süüteod liigitas töö autor järgmiselt: ametialased, avaliku rahu vastased, varavastased ja surnuvastased süüteod ning valevande andmine. Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, millist seadust kohus raken-
Esimesed sõnad Kui laps nimetab korduvalt üht ja sama asja või tegevust mingi kindla häälikukombinatsiooniga, siis võimegi seda pidada tema esimeseks sõnaks. See ei pea olema meie mõistes korrektne sõna, kuid see peab olema kindla asja kohta. Näiteks kui ema kohta ütleb laps juba mitmel päeval „emm“, siis see ongi sõna. Või „uua“ tähistab sõna „juua“. Mõni ütleb esimese sõna enne esimest sünnipäeva, teine alles kaheaastaselt. Enamik lapsi aga jäävad rääkima hakkamisega tavaliselt sinna kahe vahele. Õige varsti algab sõnade kiirkaardistamise periood – laps jätab iga päev palju-palju uusi sõnu meelde ja ka kordab kõike kuuldut järele, justkui väike papagoi. Aktiivse ja passiivse sõnavara hulk on väga erinev – laps saab aru kordades rohkemast kui ta ise öelda oskab. Mitmekeelsus ja võõrkeelte õpe Kui peres on kasutusel 2 või 3 keelt, siis on põhiline reegel – üks inimene, üks keel. Ehk näiteks
Kriitiline kuulamine ei tähenda ka seda, et oma hinnang antakse kohe peale esimeste lausete kuulamist enne, kui on rääkijal antud võimalus esitada kogu ettekanne või 11 avaldada oma arvamust antud teemal. Täielikku ja tõest arvamust ei ole võimalik välja kujundada rääkija esimeste lausete põhjal, kuid tihtipeale katkestatakse saadetava informatsiooni kuulamine millelegi muule mõtlema hakkamisega või hakatakse rääkijat segama talle küsimusi esitades või muidu tema juttu katkestades. /9/ Et paremini aru saada, kas kuulaja jutt on õige või mitte, tuleks endalt küsida järgnevaid küsimusi: *Kas rääkija on võtnud arvesse, et see, mis oli õige eile, ei pruugi seda olla enam täna? *Kas rääkija on piisavalt kompetentne ning ilma eelarvamusteta? *Kas rääkija esitab antud materjali kohta kogu talle teadaoleva informatsiooni või püüab midagi olulist varjata?
Sellega saab võimalikuks teadlik hüpoteeside kontrollimine, hüpoteetiline ja tulevikust mõtlemine. Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Võgotski-(1896-1934) on uurinud kultuurpsühholoogiat, inimeste vahelist kommunikatsiooni ning inimese kõrgemaid vaimseid funktsioone sh. mõtte ja kõne omavahelistest seostest. Võgotski kriisiteooria etapid: 0-2 kuud - Sünnikriis 2 kuud- 1 aasta - Stabiliseerumine 1. eluaasta - Kriis seoses käima hakkamisega 1-3 Varajane lapsepõlv. Stabiilne 3. eluaasta - Eneseteadvuse (mina) läbimurre 3-6 (7) - Stabiliseerumine 6 (7). aasta - Kooliea alguse kriis 7-12 - Noorem kooliiga. Stabiilne 9-13 - Murdeea kriis 13-17 - Stabiliseerumine 17. eluaasta - Noorukiea kriis
Õigeusu Kiriku Ametlik Kodulehekülg ) Pärast Vene impeeriumi lagunemist kuulutas Eesti Apostlik Õigeusukirik ennast 1923. aastal iseseisvaks ja läks Moskva patriarhaadi alluvusest Konstantinoopoli alluvusse. Eesti okupeerimise järel Nõukogude Liidu poolt aastal 1940 viidi siinne õigeusukirik taas Moskva patriarhaadi alluvusse. ( Kirik & Teoloogia ) Suurem protsent õigeusklikest on vene rahvusest inimesed, kes kuuluvad Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikusse. Õigeusklikuks hakkamisega on just need inimesed tagasi pöördunud religiooni juurde, mille kommunism neilt ära oli võtnud ja asendanud riigivõimuga. ( Kirik & Teoloogia ) Alates 2000. aastatest on ka populaarsust kogunud paikkondlike kultuurieripärade otsingud. Näiteks on noorema põlvkonna hulgas taas poolehoidu leidnud traditsiooniliselt õigeusklik Setu kultuur. Rahvarõivaid igapäevases elus kandvad ja sellega Eesti ehedat kultuuri edasi viivad Kihnu naisedki on samuti õigeusklikud. ( Kirik & Teoloogia )
peetakse selle lõpuks põlluharimise ja karjakasvatamisega tegelemisega hakkamist - u 8000 eKr, mõnel pool ka keraamika kasutuselevõttu. Eesti aladele jõudsid savinõud u 4000 eKr, põlluharimine võeti kasutusele u 2000 eKr. Mesoliitikumis ja Neoliitikumis võib täheldada maalikunsti allakäiku - koopamaalinguid enam ei tehtud, kuna koopaid ei tarvitatud enam elupaigana. Seoses paikseks hakkamisega areneb arhitektuur. Suuri kivist linnu on leitud neoliitkikumi algusest. Vanim selline linn oli Jeeriko/Jericho, tänapäeva Iisraeli aladelt, pärineb u 8000 eKr. Jeerikos elas paar tuhat elanikku, linn oli kindlustatud kaitsemüüri ja -tornidega ning vallikraaviga. Teine suurem asula on tänapäeva Türgi aladelt leitud Catal Hüyuk. Rajatud u 7000 eKr, suuruselt oli see ilmselt suurem kui Jeeriko, linn oli samuti kindlustatud
Teises vesi. Kui läheb võluvedelikuga pudel katki on õnnetum, kui siis kui läheb pudel katki. Aga kui ei tea mis on kummaski pudelis, siis ei ole kahju, kui miski katki läheb. Ise anname asjadele tähendusi Inimese elus on kogu aeg kriisid, mida ta peab ületama ja stabiliseeruma Kriisietapid inimese arengus- sünd kuni teine elukuu- sünni kriis. Teine elukuu kuni esimene aasta- stabiliseerumine. Esimene eluaasta kriis seoses käima hakkamisega. Esimene kuni kolmas eluaasta stabiliseerumine. Kolmas eluaasta- eneseteadvuse ,,mina" läbimurre. Kolm kuni kuus stabiliseerumine. Kuues eluaasta kriis seoses kooli astumisega. Seitse kuni 12- stabiilne. 9 kuni 13 on murdeea kriis. 13 kuni 17 eluaastat- stabiliseerumine. 17 eluaastat- noorukiea kriis. Teooria MIINUSED Lähima arengu tsoon on ähmane, liigavähe seletatakse lapse edasiarenemist(peaks täpsemalt seletama). Kultuurilise tausta uuring on keeruline. Teooria TUGEVUSED
See oli ka usalduse aluseks. Tööpäevad olid pikad: kojuminek oli tavaliselt õhtul kuskil kaheksa ja üheksa vahepeal, töötati ka nädalavahetustel. Selline tõsiselt pikalt töötamine kestis pea esimesed viis aastat. 26 Koju minnes aga töö ei lõppenud, ikka mõtles ta töö peale kodus edasi. Perekond on kanna- tanud seoses ettevõtjaks hakkamisega. Päris aga ei saa öelda, et vaba aega üldse ei olnud: oma aja peremehena, on võimalik enda aega sättida nii, et kui vaja võid tööd teha mitte reedel vaid pühapäeval. Aga isegi kui tööd reedel ei tee, käib mõte sellegipoolest kogu aeg kaasas. Tammelehe arvates esimesed viis aastat peab ütlemine, et ettevõtja ollakse viis esimest aastat 24/7, paika. Oma töö juures meeldis Tammelehele kõige rohkem see, et sai inimestega suhelda, mitte ei pidanud omaette nokitsema
Valitsuse määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär. Korraldus on ühekordse iseloomuga. Käskkirjadel on mittenormatiivne iseloom. Normatiivaktide kehtivus. Iga normatiivakt omab õiguslikku ehk juriidilist jõudu teatava aja jooksul teataval territooriumil ja teatava isikute ringi suhtes. Normatiivakti kehtivuse kolm aspekti: 1. Ajaline – kehtivuse piirid on määratletud akti enese kehtima hakkamisega ja kehtivuse lõppemisega. Üldprintsiibina pole jõustunud normatiivaktil tagasiulatuvat jõudu. Selles reeglis on kaks erandit: a. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. b. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust.
parameetrit, mille järgi hinnata, et milline jõud vastaval kontaktil meile on (prioriteet, sagedus, kestvus, intensiivsus). Prioriteet varasemad kontaktid on tugevama toimega kui hilisemad kontaktid, toetub paljudele lapsepsühholoogia uuringutele. Lapsena ei ole meil väljakujunenud normisüsteemi ees ning seetõttu on varaseml kontaktil normisüsteemi kujunemisele suurem mõju. Täiskasvanud inimeste puhul näeme, et vahel normisüsteem päris kardinaalselt muutub, on süvausklikuks hakkamisega. Täiskasvanu puhul on kõige raskem muuta baasilisi norme. Sagedus kui tihti, seda tugevam mõju. Kestvus mida pikemate kontaktidega tegemist on, seda tugevam seos on. Intensiivsus mitte kõigil samasugustel kontaktidel ei ole sama tugev mõju, sõltub sellest, et milline suhe on meil kontakti partneriga. Näiteks osade seoste puhul on see hästi tugev (kontakti partneril on suur soov kuuluda inimrühma, kuhu teine partner kuulub). Intensiivsuse kohta ei ole häid parameetreid
tekkis huvi pungi vastu, kui ta 1970. aastate lõpus Tallinna Raekoja platsil juhtus nägema kahte punkarit, kelle välimus ning olemus olid tema jaoks nõnda köitvad, et tollane kohtumine mõjus talle lausa šokeerivalt9. Enamasti tekitas mässumeelsust (nii eelneva ajalookirjutuse kui läbiviidud intervjuude põhjal) ühiskonnas valitsev stagnatsioon, üheülbalisus, hirm erinemise ees ning mõttedogmad. Näiteks mainivad nii Freddy Grenzmann10 kui Allan Vainola11, et punkariks hakkamisega sooviti vastanduda ühiskonnas üldlevinud lollusele ja juhmusele. Omakeskis arutati, mis ajab ühiskonnas kõige enam vihale, kuidas halli massi šokeerida ning 5 Trubetsky 2009, lk 11. 6 Rooste, Jürgen. 2012. Leonhard Lapin: Parem olla kunstnik kui ärimees. Maaleht, 4. mai: http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/leonhard-lapin-parem-olla-kunstnik-kui-arimees.d?id=64338903 (17.06.2013). 7 Valdmann, Hanno. 2009. Priidu Beier: olen teinud elus ränki vigu. Lõunaleht, 7. juuli:
purustab selle. Seejärel süttib kapsli kamisega rauaõõnes. Kuul hakkab süütesegu ning läbi kahe ava padruni- liikuma, kui püssirohugaaside rõhk kesta põhjas süttib paiskelaeng. on saavutanud nn forsseerimisrõhu taseme. Paiskelaeng on püssirohulaeng, mille- ga kuul (suurtükimürsk, miinipilduja- 2. Esimene ehk põhiperiood algab miin) paisatakse ettenähtud algkiiru- kuuli liikuma hakkamisega ja lõpeb sega rauaõõnest välja. püssirohu täieliku põlemisega. Selle perioodi kestel saavutab rõhk mak- Püssirohi põleb alguses muutumatus simumi. Kuuli liikumiskiirus kasvab ruumis, tekib kõrge rõhk ja tempe- pidevalt. ratuur. Kuul hakkab liikuma mööda 3. Teine periood kestab püssirohu rauda. Pärast kuuli rauast väljumist
E. coli ekponentsiaalse kasvu korral on AEC 0,9. Kui söötmes energiallikas hakkab ammenduma, siis langeb ka AEC väärtus ning rakud ei kasva enam nii kiiresti. Bakteri kasvu uuriti minimaalsöötmes, milles glükoos oli ainukeseks energia- ja C-allikaks. Glükoosi ammendumisel langes AEC väärtus 0,6 ja 0,7 vahele ning rakkude kasv peatus. Kui sellisele söötmele lisati täiendavalt glükoosi, siis 45 minuti järel AEC väärtus tõusis paralleelselt rakkude kasvama hakkamisega. Arvati, et lühiajaline AEC ja adenosiinide kontsentratsiooni langus, mis järgnes glükoosi ammendumisele ja kasvu peatumisele, võib tuleneda jätkuvast RNA sünteesist, mis jätkas ATP tarbimist. E. coli on võimeline kasvama üsna pikka aega minimaalsöötmel energiaallika (glükoosi) ammendumise järel. Sügavas statsionaarses kasvufaasis rakud hakkavad keskkonda eritama adenosiine, seda peamiselt AMP kujul ning rakusisene adenosiinide üldkontsentratsioon langeb
annaabi.ee 
