võib: mõista-mõista, mis mul rusikas on" (lk6) Stanislaus Katczinsky ,,meie salga peamees, visa, kaval, velbas, nelikümmend aastat vana, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega ähvardavast hädaohust, hüvast söögist ja mõnusatest viilimisotsadest" (lk6-7) Josef Behm * kõhkles, ei tahtnud sõtta minna, kuid laskis siis endale ikkagi augu pähe rääkida, sest sellal pidasid isegi kodused seda, kes sõtta ei
lõbumajade tüdrukute vastu Kõik neli poissi on üheksateistkümneaastased ja on ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden- kõhn lukksepp, samavanune kui poisid, suurim söödik Haie Westhus- vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam Datering- talupoeg, kes üksnes majapidamisest ja naisest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, 40- aastane, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega Kemmerich- ta näeb juba välja nõrk ja kahvatu Heinrich- kokk Himmelstof- allohvitser, keda peeti kasarmus kõige tigedamaks nahanülgijaks. Ta oli väike ja 10.a kroonut teeninud mees rebasekarva punaste ülespoole krutitud vurruotstega, eraelus kirjakandja. 6. ,,Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab kui sa hakkad selle üle järele mõtlema." ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme
tüdrukute vastu Kõik neli poissi on üheksateistkümneaastasedja on ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden- kõhn lukksepp, samavanune kui poisid, suurim söödik Haie Westhus- vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam Detering- talupoeg, kes üksnes oma majapidamisets ja naistest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, 40-aastane, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega Kemmerich - ta näeb juba välja nõrk ja kahvatu Heinrich-kokk Himmelstof- allohvitser, keda peeti kasarmus kõige tigedamaks nahanülgijaks. Ta oli väike, masajas ja 10 . a kroonut teeninud mees rebasekarva punaste ülespoole krutitud vurruotstega, eraelus kirjakandja. 6. ,,Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab kui sa hakkad selle üle järele mõtlema." ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja
suurim söödik; Haie Westhus turbalõikaja, neist kõigist kõige suurem ja tugevam; Franz Kemmerich ning peategelane Paul Bäumer on kõik 19-aastased ja kõik on ühest ja samast klassist sõtta läinud. Nende sõbrad samast jaost Detering talupoeg, kes üksnes oma naisest ja majapidamisest mõtteid mõlgutab ning Stanislaus Katczinsky (Kat) - selle salga 40-aastane peamees, visa, kaval, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega ähvardavast hädaohust, heast söögist ja mõnusatest viilimisotsadest. Koos nende 9-ga oli eesliinile saadetud 150 meest, kuid juba pärast esimest kokkupõrget vaenlasega olid nad kandnud suuri kaotusi, sest tagasi tuli neist vaid 80(esimene, kes neist 9 sõbrast rindel saadud vigastustesse suri, oli Kemmerich. Kuna nemad Pauliga olid koos üles kasvanud ja Franzu ema oli palunud just temal oma pojal silm peal hoida, siis pidi Paul ka Kemmerichi surmast teatama). Seega
kvalitatsiivselt või kvantitatiivselt ühte või mitut ärritajat meeleelundite abil. Hapu- on haistmis või maitsmisaistingu kogum, mis on tingitud tavaliselt orgaaniliste hapete olemasolust. Magus- põhimaitse, mille annavad mitmesuguste ainete sh. suhkrute vesilahused. Mõru ehk kibe- põhimaitse, mille annavad mitmesuguste ainete nagu hinini ja kofeiini Soolane- põhimaitse, mille annavad mitmesuguste ainete nagu keedusoola vesilahused Lõhn- teatud lenduvate ainete nuusutamisel haistmismeelega tajutav organoleptiline omadus. Kõrvallõhn- tootele mite omane või moondunud lõhn Põhimaitse- Iga üksik eristatav maitse Mälumine- on suus keele , hammste ja igemetega tajutava puuteaistingud. Aroom- meeldiv lõhn Värv- erinevate lainepikkustega valguskiirtega ärritamisel esilekutsutud aistingud. Katsumine- mehaaniliste ja puuteretseptroite ärritamisel valdavalt suus esilekutsutud aistingud , mis varieeruvad olenevalt toote struktuurist. Toote organoleptilisd omadused
Tänapäeval on Saksa lambakoer enimlevinud teenistuskoer maailmas. Teda kasutatakse valve-, saate-, jälitus-, narko-, pääste- ja juhtkoerana. Saksa lambakoer on äärmiselt intelligentne, õpihimuline ja kuulekas. Ta on hästi õpetatav ning aktiivne koer. Saksa lambakoer ei ole diivanikoer ja seetõttu ei sobi ta igale inimese. Kirjeldus Saksa lambakoer on jõuline, tugevate lihastega, tiheda karvkattega ning ülihea haistmismeelega koer. Tema loomus on tasakaalukas, rahulik, inim(lapse)sõbralik, seltsiv, kuid samas valvas ning vajadusel ka ründav ja ennastohverdav kaitsmaks oma peremeest (karja). Saksa lambakoeral on tugev karjainstinkt. Ta ei tee vahet, kas tema karja kuuluvad teised koerad, inimesed või muud olevused. Kui tema on selle karja omaks võtnud ja selles karjas positsiooni kätte võitnud, siis on see tema kari ja ta kaitseb seda karja kasvõi oma elu hinnaga. Samas allub ta jäägitult karjajuhile.
ja äärmuslikele temperatuuridele.) Haistmine (Haistmisepiteel paikneb ninaõõne ülaosas) Mõlemas ninasõõrmes asuv epiteel sisaldab umbes 10 miljonit lõhnatundlikku retseptorrakku. Haistmine on kõige vähem uuritud. Ei ole teada kuidas inimene eristab nii palju lõhnu. Maitsemeel (Maitsenäsad – keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad endas maitsepungaid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid) Maitsemeel on sanane haistmismeelega. 5 põhimaitset: soolane, hapu, mõru, magus, umami. Kõik retseptorid reageerivad maitsetele, aga erineval määral. Kuulmine (Heliretseptorid kõrvas) Helilained sisenevad väliskõrva kaudu ja stimleerivad kuulmekilet, mis paneb keskkõrvas asuvad luukesed liikuma. Need edastavad oma võnkumised ovaalakna membraanile, mis põhjustab tigu (sisekõrvas) täitva vedeliku liikumist. Teos toimuv vedeliku liikumine deformeerib basilaarmembraani a stimuleerib karvarakke, mis
Tjaden - kõhn lukksepp , samavanune kui poisid, kompanii suurim söödik, saledana istub ta sööma ja tõuseb jälle üles - paks nagu tiine lutikas. Haie Westhus - vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam Detering - talupoeg , kes üksnes oma majapidamisets ja naistest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, velbas, nelikümmend aastat vana, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega ähvardavast hädaohust, hüvast söögist ja mõnusatest viilimisotsadest. Sõtta läinud poiste sõbrad ning nad on kõik ühes jaos. Kemmerich - ta näeb juba välja, kollane ja kahkjas Heinrich - kokkHimmelstof - allohvitser, keda peeti kasarmus kõige tigedamaks nahanülgijaks. Ta oli väike, masajas ja 10 . a kroonut teeninud mehike rebasekarva punaste ülespoole krutitud vurruotstega, eraelus kirjakandja
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane - keeld, elu tuli; roheline - lubav; valge - alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. • Motiveeritus - ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). • Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu - tree - arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid:
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane keeld, elu tuli; roheline lubav; valge alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. · Motiveeritus ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). · Motiveerimatus mitteüksühesus erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu tree arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid:
Kujutab endast suurt hulka hajutuatud närvirakke, mis on ühendatud nii omavahel kui ka teiste närvisüsteemi osadega Annab ärritavaid impulsse ajukoorde, hoiab teda aktiivses seisundis, mõjutab ärkvelolekut Ülitugeva ärrituse korral võimendab inimese võimeid Limbiline süsteem Seotud emotsionaalse motivatsiooniga ja tugevate emotsioonidega, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid Reguleerib instinktiivset käitumist, on seotud haistmismeelega Kontrollib emotsionaalset käitumist ja juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega Otsaju/suuraju Koosneb kahest ajupoolkerast ehk hemisfäärist ja neid ühendavates kommissuuridest Ajukoor cortex cerebri Kõrgeim Nsi osa, millega on seotud teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine, sihipärane tegevus. Koosnev hallollusest. Paksus 2-5 mm. Sisaldab 10-14 miljonit neuronit
klassist sõtta läinud. Tjaden- kõhn lukksepp, samavanune kui poisid, kompanii suurim söödik, saledana istub ta sööma ja tõuseb jälle üles- paks nagu tiine lutikas. Haie Westhus- vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam Detering- talupoeg, kes üksnes oma majapidamisets ja naistest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, velbas, nelikümmend aastat vana, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega ähvardavast hädaohust, hüvast söögist ja mõnusatest viilimisotsadest. Sõtta läinud poiste sõbrad ning nad on kõik ühes jaos. Kemmerich- ta näeb juba välja, kollane ja kahkjas Heinrich-kokk Himmelstof- allohvitser, keda peeti kasarmus kõige tigedamaks nahanülgijaks. Ta oli väike, masajas ja 10 . a kroonut teeninud mehike rebasekarva punaste ülespoole krutitud vurruotstega, eraelus kirjakandja. Suhete kujunemine:
läinud. Tjaden- kõhn lukksepp, samavanune kui poisid, kompanii suurim söödik, istub saledana laua äärde ja tõuseb jälle üles- paks nagu tiine lutikas. Haie Westhus- vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam meestest Detering- talupoeg, kes põhiliselt oma majapidamisets ja naistest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, tark, nelikümmend aastat vana, siniste silmade, längus õlgade ja tugeva haistmismeelega ähvardavast hädaohust ning päevade toidumenüüdest Sõtta läinud poiste sõbrad ning nad on kõik ühes jaos. Kemmerich- poiss, kes suri juba alguses Heinrich-kokk Himmelstof- allohvitser, keda peeti kasarmus kõige tigedamaks tervest sõjasalgast. Ta oli väike, tegi valjut häält ja 10 aastat kroonut teeninud mehike rebasekarva punaste ülespoole krutitud vurruotstega, eraelus kirjakandja. Kokkuvõte Klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, koos Pauliga
Kolm poolringkanalit ülemine, tagumine,külgmine-on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. Poolringkanaleid täidab endolümf.Kuna kanalid on kolmes tasandis,tekib nendes eri suunades toimuval pöördliikumisel erineva tugevusega endolümfi liikumine,millele reageerivad sensorrakud. Sensoriraku peal on karvakesed,selle pärast nimetatakse neid karvarakkudeks. Karvakestes eristatakse stereotsiile (igal retseptorrrakul 60-80) ja kinotsiile (igal retseptorrakul üksainus). 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Inimesel on kokku ~107 haistmisrakku · Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. Haistmismeele sensorid-haistimisrakud-paiknevad ninaõõnes haistimisregioonis,ninaõõnes,ülemise ninakabriku servas.. Haistimsrakud on primaarsed biopolaarsed meelerakud,mille tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkuks-see põimud teiste samalaadsetega 15-20 haistmisnärviks. 26
Kolm poolringkanalit ülemine, tagumine,külgmine-on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. Poolringkanaleid täidab endolümf.Kuna kanalid on kolmes tasandis,tekib nendes eri suunades toimuval pöördliikumisel erineva tugevusega endolümfi liikumine,millele reageerivad sensorrakud. Sensoriraku peal on karvakesed,selle pärast nimetatakse neid karvarakkudeks. Karvakestes eristatakse stereotsiile (igal retseptorrrakul 60-80) ja kinotsiile (igal retseptorrakul üksainus). 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Inimesel on kokku ~107 haistmisrakku · Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. Haistmismeele sensorid-haistimisrakud-paiknevad ninaõõnes haistimisregioonis,ninaõõnes,ülemise ninakabriku servas.. Haistimsrakud on primaarsed biopolaarsed meelerakud,mille tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkuks-see põimud teiste samalaadsetega 15-20 haistmisnärviks. 26
retikulaarformatsiooni-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglionist, osa tuleb sinna ka esikunärvi mediaalsest ja alumisest tuumast. Need lõpevad väikeaju tuumades, mida nimetatakse sõlmekeseks ja tätrakeseks. Üks osa ühendusteid läbib talamuse ja jõuab ajukoorde. Nüstagmil(pea, silmade nõksuvad liigutused pöörgliikumisel) eristatakse vestibulaarset ja optokineetilist komponenti. 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Haistmine põhinevad spetsialiseeritud meelerakkude valikulisel ja ülitundlikul reageerimisel teatavate keemiliste ühendite molekulide juuresolekule. Haistmisretseptorid tegutsevad eksteroretseptoritena, mille reageeringud molekulidele annavad tähtsat, nende meelte juurde kuuluvates spetsiifilistes ajuareaalides töödeldavat informatsiooni välisärritite kohta ja vallandavad aistinguid.
mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine, õpitu unustamine, mälu ning sihipärase tegutsemise kavandamine. Naha puute ja temp.tundlikkus lokaliseerub kiirusagara postsentraalkäärus Nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao, lugemiskeskus nurkkääru piirkonnas. Kuulmiskorteks asub oimusagara ülemises oimukäärus. Maitsmismeele esindus paikneb suurajukoore kiirusagara posttsentraalkääru alumises osas ja haistmismeelega seotud ala suurajukoore orbitofrontaalses piirkonnas. Motoorsed projektsiooniväljad on koondunud otsmikusagara pretsentralkääru piirkonda. Assotatsiooniväljad saavad infot projektsiooniväljadelt või otse talamustelt. 11
väsinud, pruunikas üldkoloriit, millest kerkib esile sini- valge- punane rahvuslipp ja Vabaduse peale langev valgusvihk, mis muudab tema kleidi tooni kollasemaks, päikselisemaks just kui oleks ta lootuskiir, samuti langeb valgust ka esipinnal olevale surnukehale, nagu lahkuks tol hetkel sellest kehast hing. Pildi taustast lausa pahvatab maalilisust, ekspressiivsust, mässu, võitluse tahet, püssirohu hõngu, mida väga hea haistmismeelega ja keskendumus võimega vaataja võib isegi pildi ees seistes haista. Kunstniku pintslikiri on hoogne, jõuline, kohati 12 lohakas, mis toob pilti sisse elamuslikkust. Figuurid on loomulikes liikuvates poosides, surnud on surnud, elavad on elavad. Elavad lahvatavad kirest võidelda. Kunstnik on muutnud reaalse ja sümboolse ühtseks kunstiliseks tervikuks. Pildi keskel oleva Vabaduse teeb veel
sinna esikunärvi mediaalsest ja lumisest tuumast. Need lõpevad väikeaju tuumades, mida nim sõlmekesteks ja tätrakeseks. Üks osa ühendusteid läbib talamuse ja jõuab ajukoorde. Ülalnimetatud teede ning esikunärvituumade ja silmalihaseid innerveerivate närvituumade vaheliste ühenduste kaudu kulgevaid vestibulaarrefleksid silmamuna välislihastele. Pöördliikumisel tekivad pea ja silmade nõksutavad liigutused- nüstagm-, millega tagatakse nägemisorientatsioon ruumis. 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Sensorid: paiknevad ülemistes ninakarbikutes regio olfactorias. Haistmisrakud on biopolaarsed närvirakud: dendriitidel on retseptorid lõhnaainetele, aksonid suunduvad kimpudena bulbus olfactoriusesse. Inimesel on kokku ~107 haistmisrakku. Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. Sensorite neurokeemia: lõhnade eristamise aluseks on nende poolt põhjustatud erinevad sensorrakkude
Peaajukoores on inimene projitseeritud ,,tagurpidi", jalad üles- ja pea allapoole, kusjuures mõlemad poolkerad saavad impulsse peamiselt keha vastaspoole sensoritelt, kuis osaliselt ka samalt kehapoolelt. Nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvoo, lugemiskeskus nurkkääru piirkonnas. Kuulmiskorteks asub oimusagara ülemises oimukäärus, sellest tagapool asub akustiline kõnekeskus. Maitsmismeele esindus paikneb suurajukoore kiirusagara posttsentraalkääru alumises osas ja haistmismeelega seotud ala suurajukoore orbitofrontaalses piirkonnas. 21. Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsitseptiivne süsteem. Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine. - Valu määratlus: Valu on ebameeldiv meele- ja tundeelamus, mis on seotud kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustusega või kirjeldatav sellise kahjustuse mõistetega. Sügelust peetakse seonduvaks
Ninaõõne haistmisregioon, mis paikneb ninaõõne ülaosas - ülemise ninakarbiku serval. Haistmisepiteel - ninaõõne tipus asuv limaskest; sisaldab lõhnatundlikke retseptorrakke, mis reageerivad õhus olevate molekulidega, mida nimetatakse lõhnaaineks. Haistepäsmakesed - kohad aju haistesibulas, kus lõhnatundlike retseptorite signaalid korduvad. Maitsemeel- Suus keelel, suulaes ja kõris paiknevad maitsenäsad. Nagu haistmismeelega, on maitsmismeele proksimaalseteks stiimuliteks kindla ehitusega molekulid, mis reageerivad retseptorrakkudega ning see toimub läbi keelmilise reaktsiooni ( niiskus). Maitseretseptorid asuvad eelkõige keelel, aga ka suulael ning kõri ülaosas. Maitsenäsade pinnal asuvad avad, mille kaudu pääsevad sisse lahustunud aineosakesed. Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad närviimpulsid, mis kanduvad mööda maitsmisnärve ajukoore vastavasse piirkonda.
(lk6) Stanislaus Katczinsky „meie salga peamees, visa, kaval, velbas, nelikümmend aastat vana, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega ähvardavast hädaohust, hüvast söögist ja mõnusatest viilimisotsadest“ (lk6-7) Josef Behm * kõhkles, ei tahtnud sõtta minna, kuid laskis siis endale ikkagi augu pähe rääkida, sest sellal pidasid isegi kodused seda, kes sõtta ei
- ohtlikus situatsiooonis annab see meile võimaluse “pääseda” - elu mõjutavad olukorrad võivad esile kutsuda võrkmoodustise tegevuse ● võrkmoodustise enda aktiivsust reguleeritakse teiste NS-i osade poolt - ka hormoonide poolt Limbiline süsteem ● fülogeneetiliselt vanem ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa + koorealused tuumad ● SEOTUD EMOTSIONAALSE MOTIVATSIOONIGA! ● reguleerib instinktiivset käitumist - on seotud haistmismeelega ● kontrollib emotsionaalset käitumist ● juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega ● Limbilisse süsteemi kuuluvate struktuuride: VÖÖTMEKÄÄR, MANDELKEHA, PARAHIPOKAMPAALKÄÄR, HÜPOTAALAMUSE TUUMAD ärritamine, kahjustus, purustamine -> tugevad emotsioonid! - neid saadavad vegetatiivsed reaktsioonid. - rõõm, mure, lõbu, norutamine, viha, hirm/ liigutav film, hea lõhn toob kaasa meenutuse jne
Nüstagmil eristatakse vestibulaarset ja optokineetilist komponenti. Vestibulaarne komponent on seotud refleksidega, mis vallanduvad tasakaalumeele sensorite ärritamisel ning optokineetiline komponent tekib nägemismeelelt saadud informatsiooni alusel. Esikunärvi külgmisest tuumast lähtuv alanev esiku-seljaajukulgla jõuab seljaaju vaheneuroniteni ning aktiveerib alfa ja gamma motoneuroneid. Selle tee kaudu kontrollitakse vestibulaarreflekse kaelalihastele, kehale ja jäsemetele. 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Haistmismeele sensorid – haistmisrakud – paiknevad ninaõõnes ülemises ninakarbiku serval asuvas haistmisregioonis. See piirkond, mida katab 4-5 cm(2) suurune haistmisepiteel, on peamistest hingamisteedest kõrval. Õhk satub sinna difusiooni teel või kiirel ja sagedasel hingamisel. Inimesel on erinevatel andmetel 40- 100 miljonit haistmisrakke, raku pinnal paikneb 6-12 aktiivselt liikuvat karvakest ehk tsiili
Unistamise ning igavuse aeg on sisendamiseks viljakad perioodid ja ka need, kui aega on üleliia. Kui su needuse sihiks on naine, ära unusta menstruaaltsükli tähtust. Kui mees poleks oma mahasuruvas evolutsioonis niivõrd nüristunud, teaks ta nagu kõik neljajalgsed, millal on naine kõige seksuaalsem. Odavate opiaatide poolt saastatud mehe koon pole tavaliselt võimeline selliste erootiliste lõhnade välja nuuskimiseks. Isegi, kui ta oleks õnnistatud piisavalt tugeva haistmismeelega, eemaldaks naine endalt lõhna suure hulga parfüümidega, et katta ja summutada ,,patust" aroomi või kõrvaldada avastus täielikult tugevate deodorantide summutava toime läbi tegevuse. Kõigist neist heidutavatest asjaoludest hoolimata on mees ikkagi huvitatud ihaldatuks või tõrjutuks saamisest olenevalt sellest, milliseks parasjagu kujuneb naise kehas toimuvates keemilistest muutustest tingitud alateadlik mõjutus, mis kujutab enesest tundlikke haistmisorganeid mõjutavaid signaali.
annaabi.ee 
