Bioloogilised relvad · Massihävitusrelv, mille kahjustav toime rajaneb haigusttekitavate bioloogiliste ründevahendite kasutamisel · Bioloogilise relvana võidakse kasutada ka näiteks viirusi · Bioloogiline relv on inimestele tuntud juba Egiptusest ja Vana-Kreekast. Juba siis pandi tähele, et on haigusi, mis võivad kanduda ühelt inimeselt teisele Biloogilise relvana kasutatavad: · Viirused: · Bakterid: · rõugete tekitaja · brutselloosi tekitaja · entsefaliidi tekitaja anthraxi tekitaja
lõhnaga, kibeda maitsega · Mesilased korjavad puude ning põõsaste lehtedest, pungadest, võrsetest ja koorest väljavoolavat vaigulist eritist, lisavad hulka vaha ja muid aineid, nii saadaksegi taruvaik Taruvaigu koostisosad · Vaigu palsami segu 55% · Vaha 30% · Eeterlik õli 10% · Õietolm 5% · A-, B- ja C-grupi vitamiinid · Alumiinium, vanaadium, raud, kaltsium, mangaan, räni, strontsium Taruvaigu kasulikkus · Takistab mitmete haigusttekitavate pisikute arenemist · Parandab haavu ja paiseid · Leevendab valu · Allergia- ja põletikuvastase toimega Kasutus · Kasutatakse piirituslahusena, salvidena või puhtal kujul · Lakkide valmistamisel · Toidu säilitamine Õietolm · Nimetatakse ka suiraks · Kogutakse tavaliselt kevadel õitsevatelt meetaimedelt · Peamised õietolmuandjad on paju, võilill, paiseleht, suur läätspuu · Õietolmu kasutavad mesilased haudme
aktiivsed heade (kasulike) või kahjutute bakterite vastu, kui laia toimespektriga antibiootikumid. Grampositiivsete korral: · Penitsiliinid · Likomütsiinid · Klindamütsiin · Vankomütsiin · Füsidiin · Gramnegatiivsete korral: · Polümüksiid · Kinoloonide I põlvkond Miks on antibiootikum-resistentsus inimesele ohtlik? Viimase aastakümne jooksul on üha suurenenud nende erinevat liiki haigusttekitavate hooldekodus kui ka perekonnas haigega kokkupuutuvatele teistele haigetele, hoolealustele,pereliikmetele, külastajatele bakterite arv,mille tundlikkus antibiootikumide suhtes on vähenenud või kadunud. Kujutage ette mingit bakteriaalset nakkushaigust põdevat inimest, kelle organismis haigustekitav bakter jätab oma piiramatuks osutunud hävitustööd seetõttu, et ta on omandanud ravimiseks kasutatud
TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 021PK PROBIOOTILISED PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Eha Martma Tallinn 2011 Mis on probiootikumid ja nende kasulikkus inimorganismile ? Inimese organism on koduks suurele hulgale mikroorganismidele ehk mikroobid. Enamik nendest kuulub nn normaalse mikrofloora hulka, osa on aga patogeensete või potentsiaalselt patogeensete (haigusttekitavate) omadustega. Soolestiku ja kogu keha tervishoius on väga oluline tasakaal. Kergemini läheb korrast ära piimhappebakterite tasakaal. Samas on seda tasakaalu lihtsam hoida ja taastada. Probiootikumideks nimetatakse bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme (peamiselt laktobatsille ja bifidobaktereid) sisaldavad preparaate. Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mis küllaldasel hulgal koos baastoitumisega avaldavad tervist parandavat toimet
17. Mis on bakterite tähtsus looduses? Nad lagundavad surnud organisme ja elutegevuse jääke. 18. Mis ülesanne on liblikõieliste juurtel elavatel mügarbakteritel? Nad seovad õhulämmastiku ja muudavad selle taimedele kättesaadavateks õhulämmastiku ühenditeks. 19. Millist kasu toovad bakterid inimesele? Inimestele on kasulikud seedekulga bakterid, kes sünteesivad osasid vitamiine ja aitavad lõhustada toitaineid. 20. Kuidas saab inimene ennast haigusttekitavate bakterite eest kaitsta? Bakterhaiguste vältimiseks kasutatakse vaktsiine. 21. Mis on antibiootikum? Antibiootikumid on ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid. 22. Kes on algloomad? Algloomad on ainuraksed rakutuumaga organismid. 23. Mille poolest erinevad algloomad bakteritest? Algloomad on päristuumsed, kuid bakterid on eeltuumsed. 24. Mille poolest sarnanevad algloomad loomadega? Nad toituvad keskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest nagu loomad
organismi sattunud mürgised ained, keskkonnamürgid. Bakterid, viirused, IMMUUNSUS (kui kasutatakse valmis antikehi sisaldavaid mitmesugused parasiidid (täid, lutikad, kirbud, solkmed, laiussid. seerumpreparaate, näiteks siis kui inimene on juba haigestunud ja organismil Esimeseks kaitsebarjääriks organismi kaitseks haigusttekitavate bakterite, ei ole jõudu iseseisvalt antikehade tootmisega hakkama saada) viirustparasiitide eest on NAHK ja LIMASKESTAD, mis ei kaitse mitte ainult mehhaaniliselt, vaid higi-ja rasunäärmete eritised sisaldavad aineid, mis on paljudele mikroobidele hukutavad. Limaskesta eritised (pisarad, sülg, soolhappe jt) on samuti paljudele mikroobidele kahjulikud ja neid hävitavad. Lisaks sellele on elavad nahal ja limaskestadel mikroorganismi, mis
on väikesed ja kerged, lihtsad käsitleda, neil on reguleeritav pöörete arv, on hästi juhitavad ning vähese vibratsiooniga. Peale selle peavad nad võimaldama hügieenilist tööd hea nähtavusega tööpiirkonnas ja seeni sisaldavat freesimistolmu pediküürijast ja kliendist eemale hoidma. Mis eraldab tehnikaid? Tolmu imavate jalahooldusaparaatide juures imatakse sarvkesta tolm kohe otse freesipeasse, nii et pediküürija saab oma tööd teha tolmuvabalt ja ei puutu kokku haigusttekitavate algetega. Selle tehnika suur väärtus saab eriti selgeks, kui paksenenud küüne freesimise ajal lülitatakse tolmuimeja paariks minutuks välja. Juba lühikese aja järel on ümbrus kaetud tolmukihiga - hügieeniliselt talumatu olukord. Isegi kui sarvkesta tolm ei ole nakkav, võib see pikema aja kestvusel olla kahjulik, näiteks viia astmaatiliste kaebusteni ja lõpetada pediküürija töökarjääri. Jalahooldusaparaadid pihustustehnikaga toodavad paralleelselt freesimisega peenikest
-7- Juhul kui võõrvalkudeks on viiruse ümbrise või kapsiidi koosseisu kuuluvad viirusvalgud, siis soodustavad antikehad viirusosakeste lagundamist organismis, vähendades sellega nakkuse levikut. Paljudel juhtudel immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiaks organismi( süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub organismis esile immuunvastuse. Vastsündinud laps saab immuunkaitse emal rinnapiimaga, mis aga sisaldab antikehi. Need hoiavad ära lapse nakatumise terve rea viirustega. -8-
sisaldavad praktiliselt kõik GM- kultuurid ka viiruste geneetilist materjali. Uurimused näitavad, et nende viiruste geenid võivad ühineda haigusttekitavate viiruste geenidega. Uusimad katsed viitavad sellele, et sel teel moodustuvad uued viirused võivad olla ohtlikumad, kui juba tuntud ja kalduvad eirama liikide piire. Bakertitoksiini tootvad taimed on osutunud tapvaks mitmetele süütutele päevaliblika röövikutele. Sellistel kultuuridel toitunud lehetäid aga, keda see toksiin ei
....3,4 Kaitsevahendid.............................................................5,6 Tuumarelv....................................................................7,8 Keemiarelv.................................................................9,10,11 Lisad..............................................................................12,13 3 Bioloogiline relv Tänapäeva mõistes on biorelv massihävitusrelv, mille kahjustav toime põhineb haigusttekitavate bakterite, viiruste või bioloogilist päritolu toksiinide kasutamisel. Tema ülesandeks on suur võime põhjustada inimestele ning loomadele massilist nakkushaigusi, enamik neist sureb. Biorelva on väga lihtne välja töötada võrreldes tuuma või keemiarelvaga, seda võib teha igas biotehnoloogialaboris. Bakterikultuuride kasvatamine on odav ning kiire, seda on kerge varjata farmaatsia või biotehnoloogiatööstuse sildi taha
(keskmiselt 37 40%) kui pidevtoimelistes masinates (enamasti 42 45%). Viimastes toimub protsess väga kiiresti võitera moodustub umbes ühe minuti jooksul. Seetõttu on parem kasutada kõrgema rasvasusega koort. 15. Missugune ebasoovitav keemiline protsess ohustab sooja toorkoort? Jahutada kiirelt pärast sep., et ei toimuks lipaaside mõjul lipolüüsi 16. Missugused on võivalmistamiseks kasutatava koore pastöriseerimise kolm põhieesmärki? · Haigusttekitavate mikroobide hävitamine · Lipolüütiliste ja proteolüütiliste ensüümide täielik hävitamine · Mikroobide sisalduse viimine miinimumini, et kindlustada või hea säilumine ja luua hapukoorevõi tootmisel soodsad tingimused juuretise arenguks. 17. Milline on tavaliselt või kokkulöömiseks kasutatava koore pastöriseerimisreziim (temperatuur ja hoideaeg)? 90 110 oC aeg 10 30 sek. Vajalikud kõrged temperatuurid on tingitud rasva halvast soojusjuhtivusest
14 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................ ............15 Sissejuhatus Toiduainetööstuse eemärgiks ja ülesandeks on rahuldada tarbijate vajadusi. Toiduaine ostmisel eeldab tarbija, et saab täisväärtusliku, võltsimata ja ohutu toote. Seepärast ei tohi ükski toiduaine põhjustada sööja haigestumist ega vigastusi. Riknenud toote võib tarbija maitsmis- ja haistmismeele abil kindlaks teha, kuid haigusttekitavate mikroorganismidega saastunud toiduainet on võimatu teistest eristada. Vaatamata tarbijate ja toidukäitlejate teadlikkuse tõusule ning toiduainete tehnoloogiate kaasajastamisele ja täiustamisele ei ole toidust tingitud haigestumiste esinemissagedus siiski vähenenud. Toidust tingitud haigestumised tekivad patogeenseid mikroorganisme ja inimorganismile ohtlikke aineid sisaldavate toiduainete tarvitamisel. Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama
arv, on hästi juhitavad ning vähese vibratsiooniga. Peale selle peavad nad võimaldama hügieenilist tööd hea nähtavusega tööpiirkonnas ja seeni sisaldavat freesimistolmu pediküürijast ja kliendist eemale hoidma. 2 1.1.Mis eraldab tehnikaid? Tolmu imavate jalahooldusaparaatide juures imatakse sarvkesta tolm kohe otse freesipeasse, nii et pediküürija saab oma tööd teha tolmuvabalt ja ei puutu kokku haigusttekitavate algetega. Selle tehnika suur väärtus saab eriti selgeks, kui paksenenud küüne freesimise ajal lülitatakse tolmuimeja paariks minutuks välja. Juba lühikese aja järel on ümbrus kaetud tolmukihiga - hügieeniliselt talumatu olukord. Isegi kui sarvkesta tolm ei ole nakkav, võib see pikema aja kestvusel olla kahjulik, näiteks viia astmaatiliste kaebusteni ja lõpetada pediküürija töökarjääri. Jalahooldusaparaadid pihustustehnikaga toodavad paralleelselt freesimisega peenikest
kiiremini, kui organism suudab nakkusest jagu saada. 2. Kuidas kontrollib loomade ja inimese immuunsüsteem viiruse paljunemist organismis? Immuunsüsteem toodab antikehi, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele. Tütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. 3. Milles seisneb vaktsineerimine? Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub organismis esile immuunvatuse. 4. Milliseid haigusi tekitavad herpesviirused? Tuulerõugeid, Epstein-Barri virus võib põhjustada nõrga immuunsüsteemiga inimestel kasvajaid. 5. Millised haigusi tekitavad pappilloomviirused? Pappilloomviiruste onkovalgud kutsuvad esile reeglina lokaalse healoomulise kasvaja tekke, mida tuntakse papilloomide või rahvakeeles soolatüügaste ja konnasilmade all. 6. Milliseid hagusi põhjustavad HIV 1 ja HTLV-I?
rakumembraanist. Lüütiline viirusnakkus viirus, mille paljunemisega rakkudes kaasneb peremeesrakkude surm. Lüsogeenne viirusnakkus viirus, mis võib lülitada oma genoomi raku kromosoomi ja säilida seal peidetud kujul pikka aega. Krooniline viirusnakkus nakkus, mis kahjustab rakke vähe, see võimaldab viiruse ja rakukooseksisteerimise. Immuunvastus kaitse võõrorganismide valkude vastu, peatab viiruse paljunemise. Vaktsiinid organismi viiakse nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub esile organismis immuunvastuse. Äge viirusnakkus organismis toimub viiruse kiire paljunemine, nakatunud rakud surevad. Peidetud viirusnakkus pärast kiiret paljunemist on viirus võimeline sisenema organismis teatud rakkudesse ja säilima neis pikka aega. Viirusvektor viirustel põhinev ülekandesüsteem.
Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. Viirusnakkuse puhul hävitavad T-lümfotsüüdid nakatunud rakke ning sellega peatatakse organismi immuunsüsteemi poolt viiruse paljunemine. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiakse organismi (süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub esile immunvastuse. Vastsündinud laps saab immuunkaitse emalt rinnapiimaga, mis sisaldab antikehi. Need hoiavad ära lapse nakatumise terve rea viirustega. Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane
Põhjavee pumpamise tagajärjel alaneb veetase ning vett, mida kasutada, on veelgi vähem. Põhjavesi, mida pumpatakse, on kallis, ja enamasti läheb see suurtele tarbijatele, mis jätab kohalikud tühjade pihkudega. Kõigele lisaks hävivad reostuse tagajärjel erinevad jões elavad liigid, mis esiteks jätab kohalikud söögita ning teiseks lööb tasakaalust välja kohaliku ökosüsteemi. Gangese jões on reostuse tagajärjel tõusnud seal leiduvate haigusttekitavate bakterite tase. Teaduslikel andmetel moodustuvad jõevees juba iseenesest uued patogeenid. Gangese reostunud jõevesi on üks suurimaid haiguste põhjustajaid Indias. Reostust on üritatud aastaid leevendada, aga puuduliku teavitustööta pole sellest suurt kasu. Siiski on astutud olulise samme. Käivitatud on programm, mille raames rajatakse jõe kaldale veepuhastusjaamu ning kontrollitakse roiskvee otsest laskmist jõevette. Võetud on vastu
toimuda toitumine, organismiomaste ainete biosüntees, kehaline töö jm. eluprotsessid, sest ensüümid algatavad ja hoiavad käigus mis tahes ainevahetusprotsesse. Bioregulatoorne - Selle all peetakse silmas ainevahetuse ja metabolismi reguleerimist valguliste hormoonide poolt, nt insuliin ja glükagoeen, mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust. Transpordifunktsioon - valkudega seostunud ainete transport biovedelikes. Kaitsefunktsioon - a) aktiivne kaitse haigusttekitavate mikroobide vastu, b) passiivne kaitse samastub struktuurse funktsiooniga (naha, juuste, küünte valgud jt) Kontraktsioonifunktsioon - See tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. Retseptoorne - Retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel Varufunktsioon - Valkude kui varuainete kasutamine arenevate rakkude toiduks.
Vajalik energia saadakse prootonite väljutamisel rakust. Vesinikioonid tekivad raku ainevahetuses metaboliitide oksüdatsioonil, kus osalevad NADH või ATP. Transport toimub via symport, mis nõuab suhkru ja H2 molekulide kompleksi teket. See esineb eelkõige aeroobsetel bakteritel. Metalliioonide transport. Nende transport kujutab kombinatsiooni ülaltoodud mehhanismidest. Nii on raud, aga ka teised metallid väga tähtsad mikroorganismide kasvuks, eriti mikroobide haigusttekitavate omaduste avaldumiseks. Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus Keskkonnast rakku transporditud ja mikroobide enda ainevahetuses tekkivad produktid lõhustatakse nii, et tekivad mitmesugused tsentraalsed prekursorid ning vabaneb energia, mida mikroob saab kasutada tööks, s.o. anaboolsetes protsessides raku komponentide ehitamiseks. Energiat mõõdetakse kalorites
Kalmistud kipuvad asuma tihti tiheasustusalade sees või vahetus läheduses. Inimasulate laienedes on kalmistu asulaga sageli kokku kasvanud (nt Türi linna kaks kalmistut). Kalmistute negatiivne mõju tervisele ja keskkonnale võib tuleneda maetud jäänuste kõdunemisel pinnasesse ja põhjavette leostuvatest bakteritest, viirustest, orgaanilistest ja anorgaanilistest laguainetest, kuid ka kalmistuprahi matmisest või põletamisest tekkivast õhu-, pinnase- ja veesaastest. Erinevate haigusttekitavate bakterite ja viiruste sattumine põhjavette võib saada ohtlikuks kohtades, kus põhjavee horisont on madal ja pinnase moodustavad poorsed materjalid, nagu kruus, liiv, must muld (R. Kalle, ... 2005). Teine oluline tegur mida tuleks käsitleda on vee kaevu kaugus haudadest. Kuigi kalmistul olevaid veekaevusid nimetatakse kastmiskaevudeks ei vähenda see ohtu, et keegi sealt ka oma tarbeks vett võib tarbida. See ei ole välistatud arvestades tänase
globuliinid transpordivad: • kudede vaheline lipiidide transport lipoproteiinide abil; • rakkude varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi eemaldamine hemoglobiini abil; • müoglobiin transpordib hapnikku lihastes; • transkortiin transpordib kortikosteroide; • transferriin transpordib raudioone jne. VALKUDE BIOFUNKTSIOONID (S.T. ROLL ORGANISMIS) 10. kaitse funktsioon. aktiivne kaitse • haigusttekitavate mikroobide vastu produtseerib organism antikehi, mis pidurdavad mikroobide tegevust. Antikehade aluseks on valgud. • valgud osalevad vere pH ja osmootse rõhu regulatsioonis; • vere hüübimine on kaitsereaktsioon; ja paljud hüübimisfaktorid on valgud. passiivne kaitse • samastub struktuurse funktsiooniga (naha, juuste, küünte valgud jt) 11. geeniregulatoorne funktsioon. (Valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni
o. nn. Na-pump. 4. Struktuurne funktsioon Valgud on rakkude põhilisteks struktuurseteks (ehituslikeks) komponentideks; biomembraanide (tubuliin), tsütoskeleti, kõõluste, veresoonte seinte (elastiin), küünte, karvade, juuste, sulgede (keratiinid) jne ehituskomponendid on valgud. Kõige rohkem on ehituslikest valkudest organismis kollageeni ja elastiini. Viiruste struktuurikomponent on valguline kate (kapsiid) 5. Kaitsefunktsioon a) aktiivne kaitse · haigusttekitavate mikroobide vastu produtseerib organism antikehi, mis pidurdavad mikroobide tegevust; antikehade aluseks on valgud; · vere pH ja osmootse rõhu regulatsioonis osalevad valgud; · ka vere hüübimine on kaitsereaktsioon; paljud hüübimisfaktorid on valgud. b) passiivne kaitse samastub struktuurse funktsiooniga (naha, juuste, küünte valgud jt) 6. Kontraktsioonifunktsioon - keemilise energia (põhiliselt ATP) kasutamine valkude
Sellised mikroorganismid on organismile vajalikud ega põhjusta haiguseid. Nad moodustavad inimesele vajaliku normaalse mikrofloora. Kui magu ja ülemine peensool on peaaegu steriilsed, siis seedesüsteemi lõpu suunas bakterite hulk suureneb. Eriti palju on neid jämesooles. 40-50% söödud kiudainetest lõhustatakse inimesel bakteriaalselt. Paljud bakterid tõstavad organismi vastupanuvõimet haigustele, konkureerides elupaikade pärast haigusttekitavate bakteritega (patogeenidega). Juhul kui sooleseina tekib vigastus ja bakterid pääsevad kõhuõõnde, võib tekkida raskekujuline infektsioon. Seetõttu on soolestikku lõhkuvad vigastused väga ohtlikud. Pärast suu kaudu võetavat antibiootikumikuuri on seedimine mõneks ajaks häiritud. Soolte normaalne mikrofloora vajab taastumiseks aega – tarbi hapendatud piimatooteid, mis sisaldavad rohkelt piimhappebaktereid e laktobatsille. 6
Avastas, et tubaka mosaiikhaiguse puhul on tegu "elava organismiga" ( viirus ). Aleksander Fleming ( 1881-1955 ) avastas lüsosüümi, valguline element, mida leidub inimese pisaras, süljes. Avastas penitsiliini ( antibiootikumi) Montagniari ja Gallo identifitseerisid inimesel immuunpuudulikkuse põhjustava viiruse ( HIV ). Mikrobioloogia areng Eestis Sai alguse Tartu Veterinaaria Instituudis ja Tartu Ülikoolis, kus siis kujunes välja haigusttekitavate ehk patogeensete bakteritega tegelev haru. 19. sajandil levisid väga paljud mikroobilise päritoluga haigused. Siberikatku suri igal aastal mitmeid tuhandeid loomi ja umbes 15000 inimest. Koolera, epideemia. Esimese silmapaistva avastuse tegi Friedrich Branell avastas siberikatku tekitaja ja selle vahelise seose. Robert Koch avastas samuti siberikatku tekitaja. 19. sajandil Bravel süstis surnud loomade verd elusatele loomadele ja kõik need loomad surid
Avastas, et tubaka mosaiikhaiguse puhul on tegu "elava organismiga" ( viirus ). Aleksander Fleming ( 1881-1955 ) avastas lüsosüümi, valguline element, mida leidub inimese pisaras, süljes. Avastas penitsiliini ( antibiootikumi) Montagniari ja Gallo identifitseerisid inimesel immuunpuudulikkuse põhjustava viiruse ( HIV ). Mikrobioloogia areng Eestis Sai alguse Tartu Veterinaaria Instituudis ja Tartu Ülikoolis, kus siis kujunes välja haigusttekitavate ehk patogeensete bakteritega tegelev haru. 19. sajandil levisid väga paljud mikroobilise päritoluga haigused. Siberikatku suri igal aastal mitmeid tuhandeid loomi ja umbes 15000 inimest. Koolera, epideemia. Esimese silmapaistva avastuse tegi Friedrich Branell avastas siberikatku tekitaja ja selle vahelise seose. Robert Koch avastas samuti siberikatku tekitaja. 19. sajandil Bravel süstis surnud loomade verd elusatele loomadele ja kõik need loomad surid
14 2. TOIDUHÜGIEENI PÕHITÕED 2.1. SISSEJUHATUS Toiduainetööstuste eesmärgiks ja ülesandeks on rahuldada tarbijate vajadusi. Toiduainete ostmisel eeldab tarbija, et saab täisväärtusliku, võltsimata ja ohutu toote. Seepärast ei tohi ükski toiduaine põhjustada sööja haigestumist ega vigastusi. Riknenud toote võib tarbija maitsmis- ja haistmismeele abil kindlaks teha, kuid haigusttekitavate mikroorganismidega saastunud toiduainet on võimatu teistest eristada. Nii võib saada maitsvast juustutükist hoopis listerioosi tekitaja. Vaatamata tarbijate ja toidukäitlejate teadlikkuse tõusule ning toiduainete tehnoloogiate kaasajastamisele ja täiustamisele ei ole toidust tingitud haigestumiste esinemis- sagedus siiski vähenenud. Igal aastal kannatavad inimesed toidust põhjustatud hai- guste all, mis tavaliselt esinevad tõsise kõhulahtisuse, oksendamise või kõhukram-
toimuks: 1) mitmekesine ja tasakaalus kooslus 2) reoainete juurdevool ei tohi letada kossteemi taluvust Veekogude peamiseks saasteainete allikaks on olmeheitveed. Juhul, kui olmeheitveed ei sisalda veeorganismidele toksilisi hendeid, toimub isepuhastumine kiiremini. Lisaks Leptomitus lacteus; algloomad, vetikad). Heitvee koostis ja puhastamise eesmrk Heitvee puhastamise eesmrgiks on 1) heitvee orgaanilise aine sisalduse vhendamine 2) fosfori ja lmmastiku koguse vhendamine heitvees 3) haigusttekitavate mikroobide hvitamine vi inaktivatsioon Puhastamist vajav heitvesi vib olla prit tstusest vi majapidamisest, sellest tulenevalt on erinev heitvee koostis. Mrgiseid hendeid ei sisalda toiduainete tstuse ja olmeheitveed. Mrgised hendeid sisaldavat heitvett toodavad se-(fenoolid, tsaniid, ammoonium), naftakeemia, farmaatsia ja galvaanikatstus. Olmeheitvesi koosneb inimeste ja loomade ekskreetidest ning hallist heitveest (pesuvesi). Iga inimese kohta tuleb pevas 15-20 g BHT5.
Uuringute tulemused näitavad ka, et kõrge sünnieelne ekspositsioon PAH-idele põhjustab arenguhäireid kolmeaastastel ning käitumisraskusi kuue- ja kaheksaaastastel. 163. Heitvete puhastamine, tähtsamad puhastamismeetodid: heitvete mehaaniline, füsiko- keemiline ja keemiline puhastamine, biopuhastus Heitvee puhastamise eesmärgiks on 1) heitvee orgaanilise aine sisalduse vähendamine 2) fosfori ja lämmastiku koguse vähendamine heitvees 3) haigusttekitavate mikroobide hävitamine või inaktivatsioon Puhastamist vajav heitvesi võib olla pärit tööstusest või majapidamisest, sellest tulenevalt on erinev heitvee koostis. Mürgiseid ühendeid ei sisalda toiduainete tööstuse ja olmeheitveed. Mürgised ühendeid sisaldavat heitvett toodavad söe- (fenoolid, tsüaniid, ammoonium), naftakeemia, farmaatsia ja galvaanikatööstus. Olmeheitvesi koosneb inimeste ja loomade ekskreetidest ning hallist heitveest (pesuvesi)
annaabi.ee 
