või hooldajad. Laps sõltub hooldustöö ümbrusest ja sellest, kuidas hooldustöötajad märkavad tema individuaalseid vajadusi. Hea hooldustöö aluseks on lapse kasvu ning arengu tundmine ja toetamine. Kui laps on haige, siis on tähtsamateks printsiipideks individuaalsuse, turvalisuse, järjepidevuse, perekeskesuse ja omaalgatuslikkuse printsiip. Lastel sagedamini esinevad terviseprobleemid olenevalt vanusest Lapseeale on iseloomulik haigusprotsessi generaliseerumine ning mitmete elundite kaasahaaramine. Seetõttu on haigustel palju ühiseid sümptomeid. Mida noorem on laps, seda kergemini ta haigestub ja haiguse kulg on raskem. 85 Lastehaigused ning hooldus Haigestumisel võib esimesena märgata muutust lapse käitumises. Ta võib olla muu - tunud närviliseks või loiuks. Tihti täheldatakse, et laps on kaotanud isu. Lapseea iseärasuseks on organismi varude kiire ärakasutamine, mistõttu tuleb haiguse ajal eriti
DID seismisega, näiteks kontoritöötajad, ESINEVAD: autojuhid, juuksurid, õmblejad jne SUNDASENDID Lihastel ei ole võimalust lõtvuda = väsimus, ülepinge = lihaste SUNDASEN ülepingeseisund süveneb = hilisemad DITE TEKE kutsehaigused 1. Ebamugavustunne ülekoormatud jäsemetes 2. Töövõime väheneb = kaebused valu kohta SUNDASEN 3. Võivad kujuneda kindla DITE ETAPID haigusprotsessi tunnused 4. Kroonilise haiguse tunnused 5. Invaliidistumine Sama tüüpi liigutuste kordamist ühetaolises asendis ligikaudu 45 SUNDLIIGU minuti vältel TUSED Ka ebamugavatest tööasenditest või töövahenditest tingitud lisaliigutused SUNDLIIGUTUSED Töökoht ja töövahendid peavad vastama töötaja kasvule ja kehamõõtmetele
· keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüütides (mean cellular hemoglobin, MCH). MCH = Hgb/Er. · erütrotsüüdi keskmine hemoglobiini kontsentratsioon (mean cellular hemoglobin concentration, MCHC). MCHC = Hbg/Hkt. · erütrotsüütide suurusjaotuvus (red cell distrbution width, RDW). Erütrotsüütide settekiirus SR (erythrocyte sedimentation rate, ESR) on sagedamini kasutatav mittespetsiifiline analüüs, mida kasutatakse aktiivse haigusprotsessi indikaatorina. Trombotsüüdid Trombotsüütide loendamine on problemaatiline, kuna nad aktiveeruvad kergesti ning võivad kokkukleepuda nii omavahel kui ka leukotsüütide pinnale. Kõik analüsaatorid väljastavad järgmisi parameetreid: · trombotsüütide keskmine maht ( mean platelet volume, MPV) · trombotsüütide suurusjaotuvus ( platelet distribution width, PDW) · trombokrit ( paletelet.ctit, PCT ) Proovimaterjal ja proovi säilitamine
· Ravi: kortikoidhormoonid, kirurgiline eemaldamine. RETSIDIVEERUMINE I · Kasvaja taasteke endisel kohal pärast ravi. · Taastekke põhjustab kasvajarakkude säilimine algkoldes. · Pahaloomulised kasvajad retsidiveeruvad sagedamini kui healoomulised. · Retsidiiv on tavaliselt kliiniliselt pahaloomulisem kui esialgne kasvaja. RETSIDIVEERUMINE II · Mida varem kasvaja retsidiiv avastatakse, seda suuremad on haigusprotsessi peatamise võimalused. · Vajalik on patsiendi pikaajaline ja regulaarne järelkontroll. · Retsidiivid võivad tekkida juba mõne nädala möödudes või alles aastate pärast. · Retsidiivide alusel hinnatakse kasvaja ravi tulemusi (nt 5a haigusevaba elulemus). KASUTATUD KIRJANDUS · Padrik, P., Everaus, H. (2013). Onkoloogia õpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Parm, Ü. (2003). Lühiülevaade üldpatoloogilistest protsessidest. Tartu:
Teada on ka see, et kõhunäärme kahjustuse protsess võib olla selleks momendiks kestnud juba aastaid. Immuunsussüsteemi ülesandeks terves organismis on kaitse kahjulike välisfaktorite (nt. bakterid, viirused, mürgid) ja ohtlike organismisiseste muutuste eest. Insuliidi korral on aga tegemist immuunsussüsteemi rünnakuga omaenda tervete kudede vastu. Mis põhjusel immuunsussüsteem ß- rakke ründab, pole täpselt teada, kuid on leitud, et haigusprotsessi tekkes mängivad rolli nii geneetilised kui ka keskkonnafaktorid. Nagu juba mainitud, on insuliit väga valikulise iseloomuga: insuliini tootvad ß-rakud hävivad, kuid vahetus läheduses paiknevad glükagooni tootvad a-rakud jäävad puutumata. Kirjeldatud tekkemehhanismi arvestades peetakse I tüüpi diabeeti autoimmuunseks haiguseks. Insuliinravi alustamisel allesjäänud ß-rakkude funktsioon sageli paraneb ja tekib nn. "mesinädalate
Selliselt on võimalik vähendada riski, et inimene nakatuks marutõppe, kuid ainult koduloomade, peamiselt koerte ja kasside, vaktsineerimine ei anna aga soovitud tulemust saada Eesti marutaudivabaks. Marutaudi likvideerimiseks hakati alates 2006.ndast aastast kogu Eesti pinnal suukaudselt vaktsineerima punarebaseid ja kährikkoeri, kes on selle haiguse looduslikud kandjad ning kelle populatsioonis marutaud levib püsivalt põhjustades haigusprotsessi katkematuse. Kuidas toimub rebaste ja kährikute suukaudne vaktsineerimine? Rebaste ja kährikkoerte suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mis koosnevad kalajahul baseeruvast peibutusosast ja selle sisse peidetud kapseldatud marutaudi elusvaktsiinist. Selliseid vaktsiinipalasid külvatakse õhust lennukite abil sagedusega 20 sööta /km ² kohta. Külvamist ei teostata linnade, asulate j.t. tihedalt inimeste poolt
Ravimata podagra kahjustab ka neerusid. Kindlasti on vaja kindlaks määrata haigushoo põhjus, antud juhul, et on tegemist kusihappe ainevahetuse häirest tingitud podagraga. See aitab määrata edasist ravi ja vältida edaspidi uute haigushoogude teket ning liigeste kahjustumist. Kui põhjust ei selgitata, võivad podagrahood korduda ja sageneda. Alguses tekib uus hoog mõne aasta järel, siis juba 2 3 korda aastas. Iga uus haigushoog on pikem ja haaratakse haigusprotsessi uusi liigeseid. Nii võivad haigestuda jalapöid, hüppeliigesed ja põlved, mõnikord, eriti naistel, ka sõrme liigesed. Kui podagrahood sagenevad , muutub haigus krooniliseks ja kusihappesoolad kogunevad kudedesse. Tekivad podagrasõlmed kõrvalestade sisepinnale, küünarliigeste, hüppeliigeste ja labakäte piirkonda. Võib esineda neerukivitõbi. Ravimine Podagravalusid leevendatakse puhkuse, jääkoti ja põletikuvastaste ravimitega. Aspiriin
● uinutid (barbituraadid; bensodiasepiinid, muud) /võõrutus/ja anksiolüütikumid /võõrutus/ ● psühhofarmakonid: ● antidepressandid; ● neuroleptikumid; ● psühhootilised häired /skisofreenia/ 9 ● mania ● depressioon ● ärevushäired 2.1.9 Kehalised haigused: ● ebameeldivad aistingud: valu, õhupuudus ● haigusprotsessi mõju / nt unisus infektsioonide korral on seotud tsütokiniinidega. Need on ained, mida produtseerib immuunsüsteem ● und mõjutavad ravimid /nt antihistamiinsed 10 Kokkuvõte Unenäod on kujutluste ilmumine magava inimese teadvusesse ja need põhinevad iga inimese enda elul. Inimesel ei ole võimalik näha unes midagi, mille olemasolust tal aimu ei ole või kohata unenäos täiesti võõrast nägu. Unenägude nägemist on
iseloomustatakse töötingimusi, mõõdetakse kemikaali sisaldus õhus, võrreldakse neid piirnormidega. Asbest Arvatakse, et maailmas on üks olulisemaid kutsekasvajate tekitajaid asbest. Asbesti ohtlikkus seisneb: -peenikesed nähtamatud erikujulised kiud; -stabiilne keskkonnas ei aurustu, ega lahustu, on vastupidav keemilisele töötlusele ja kuumusele. Asbestiga kokkupuutuvail inimestel kahjustuvad eelkõige kopsud. Haigusprotsessi, kus asbesti tagajärjel kannatavad kopsuallveoolid, kutsutakse asbestoosiks. Kopsukoest ei ole võimalik enam eemaldada asbestikiude. Bioloogilised ohutegurid Bioloogiliste ohutegurite hulka loetakse: - mikroorganismid, viirused, seened, rakukultuurid, endoparasiidid Jaotus 4 ohuklassi I ohuklass - väheohtlik ei põhjusta nakkushaigusi. Võivad põhjustada allergiat. II ohuklass - vähe ohtlik, risk on väike, võivad põhjustada haigestumist. Kuuluvad
Mg2+ – kõhulahtisus 16. Selgita patsiendile, miks naatriumvesinikkarbonaadi kasutamine antatsiidina on ohtlik? NaHCO3 koormab organismi Na+ ioonidega ja on lühitoimeline. CO2 soodustab maohappe eritumist ning lisaks surub gaasidest tingitud maovenitus maohaavandid laiali - tekib verejooks. 17. Millistest teguritest võib olla põhjustatud iiveldus ja oksendamine? - Psühhogeenne oksendamine. - Sisekõrva ärritus liikumisest (merehaigus, õhuhaigus). - Haigusprotsessi sümptoom – ureemia, vähk, bakterite toksiinid. - Ravimite kõrvaltoime – digitaalis, östrogeenid, raua preparaadid, tsütostaatikumid. - Radiatsioon -Rasedus 18. Millistele allpool toodud ravimitele on iseloomulik oksendamisvastane toime? a) apomorfiin b) metoklopramiid c) skopolamiin d) ondansetroon e) difenhüdramiin h) kõigile nimetatud ainetele 19. Metoklopramiid ... a) blokeerib dopaminoretseptoreid KNS-s ja kõrvaldab okserefleksi
Kõige sagedamini kahjustub esimesena suure varba põhiliiges, sageduselt järgmised on jalapöid, kand, hüppeliiges ja põlv. Üldiselt on haaratud rohkem alajäsemed. (Reumatoloogia, 2000) Podagra ägeda hoo ajal esineb mõõdukas leukotsütoos, kiireneb SR. (Reumatoloogia, 2000) Intermiteeruv podagra. Haigushood korduvad ja sagenevad, alguses mõne aasta järel, siis 2-3 korda aastas. Haigushoo kestus on pikem ja iga uue hoo ajal haaratakse haigusprotsessi uusi liigeseid. Hoogude vaheajal taastub liigeste funktsioon täielikult. (Reumatoloogia, 2000) Kroonilist podagrat iseloomustab kroonilise deformeeriva liigesepõletiku arenemine ja uraatide kogunemine kudedesse podagrasõlmede ehk toofuste teke. Toofused ilmuvad tavaliselt 5-10 aastat pärast haigestumist kõrvalestade sisepinnale, küünarliigeste, hüppeliigeste ja labakäte piirkonda, harvem põlveliigeste ja Achilleuse kanna piirkonda. (Reumatoloogia, 2000)
Insuliidi näol on tegemist immuunsüsteemi rünnakuga omaenda tervete kudede vastu. Selles osalevad mitmesugused immuunsüsteemi rakud, eelkõige lümfotsüüdid. Haigusnähtude avaldumisel on 80-90 % ß-rakke juba hävinud ja asendunud sidekoega. Teada on ka see, et kõhunäärme kahjustuse protsess võib olla selleks momendiks kestnud juba aastaid. Mis põhjusel immuunsüsteem ß-rakke ründab, pole täpselt teada, kuid on leitud, et haigusprotsessi tekkes mängivad rolli nii geneetilised, kui ka keskkonnafaktorid. I tüüpi suhkurtõbe soodustavaid faktoreid leidub nii pärilikes-, kui ka keskkonnategurites. Pärilike faktorite tähtsust näitab haigestumise sagenemine perekonniti. Isa haiguse korral on lapse risk 5 %, ema haiguse puhul 2,5 %, I tüüpi diabeet mõlemal vanemal tõstab riski 20 %-ni. Välis- ehk keskonnafaktorite rolli ilmestab kõige paremini fakt, et ühemunakaksikutel
Meetodite valik kitsam. Õigeima-sobilikuma aja valimine. Rahuoleku tagamine. Tähelepanu kõrvalejuhtimine. Korduv lugemine-protseduuri kordamine, tõeste tulemuste saamiseks. Hingamissageduse mõõtise lõpetamise järgselt vajadusel korrasta patsient ja rahusta. Informeeri ja dokumenteeri tulemus ning protseduuri teostamise tingimused (andmed, mis võisid mõjutada tulemust). Hinda tulemust ealiste normväärtustega ja dünaamikat (eelmised tulemused, haigusprotsessi kulg) ning analüüsi. 10 5.3. Küsimused 1. Milliste väliste tunnuste järgi saab vaatlusel hinnata hingamise normi ja patoloogia üle? 2. Kui suur on vastsündinu hingamissagedus kordades ühe minuti jooksul? 3. Kui kiiresti hingab 5 aastane laps? 4. Millises vanuses võrdsustub lapse ja täiskasvanu hingamissagedus? 5. Millised on hingamissageduse mõõtmise meetodid? 6
Haigus organismis toimuv patoloogilione protsess, mis on tekkinud erakordsetest välis- või sisekeskkonna teguritest ja mille puhul on häirunud organismi normaalne elutegevus. Haiguse etioloogia haigusepõhjuseõpetus, mis uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustevaid tegureid. Patogenees haiguse teke ja arenemine: see on haiguse põhjusi ja kulgu käsitlev õpetus. Uurib, kuidas haigus tekib, kulgeb ja areneb. Sümptom haigusprotsessi tunnus. o Üldsümptomid - mitmete haiguste korral, nt. palavik, pea valu, nõrkus jne. o Spetsiifilised - kindlalte haiguste puhul. Nt köha hingamisteede haiguste puhul o Subjektiivsed sümptomid on need, mida patsient ise tunneb ja kirjeldab o Objektiivsed sümptomid on need, mida tuvastatakse uuringutega o Soodsad, halvad, ähvardavad sümptomid annavad märku sellest, kas haigus kas paraneb või ägeneb.
Viimane on glükolipiidide ja peptidoglükolipiidide ühend. · Rakuseina välispinnale jäävad ka antigeensete omadustega polüpeptiidimolekulid. 4. Mükobakterite olulisemad reservuaarid · Inimene · Loomad 5. Mükobakterite epidemioloogia · Tuberkuloos levib peamiselt õhu kaudu, harvem otsese kontakti teel · Tuberkuloosi haigestumine on eriti kõrge arengumaades. 6. Olulisemad mükobakteritel esinevad virulentsusfaktorid · Tuberkuloosile on iseloomulikud haigusprotsessi haaratud kudede destruktsioon ja fibroos, mis on põhjustatud eeskätt organismi immuunvastusest M. tuberculosis'ele kui fakultatiivselt intratsellulaarsele patogeenile. · Osa tuberkuloositekitajaid hukkub fagolüsosoomis, teine osa aga jääb ellu ning paljuneb edasi makrofaagi tsütoplasmas. · Kopsudest levivad tuberkuloositekitajad makrofaagidega lümfo- või hematogeensel teel. 7. Tuberkuloosi patogenees · Nakatumine toimub enamasti piisknakkusena.
kahjutegur kutsehaigus tolm pneumokonioos krooniline tolmbronhiit bronhiaalastma keemilised ained mürgistused allergilised nahahaigused müra nürikuulmus vibratsioon vibratsioontõbi Kutsehaigus võib olla äge või krooniline. Ägedaid esineb harva. Kutsehaigustele on iseloomulik aeglane, järkjärguline areng. Seega peaks olema võimalik haigusprotsessi õigeaegselt avastada. Negatiivne on aga see, et haiguse hiiliva iseloomu tõttu ei pööra inimene pisimuutustele tähelepanu. Üheks abinõuks kutsehaiguste õigeaegseks avastamiseks on tervistkahjustavates tingimustes töötajate meditsiinilised läbivaatused. 8. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste registreerimine ja uurimine 9. Mis on töökeskkond, töökoht, töövahend TÖÖKESKKOND Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. TÖÖKOHT
infektsioone langenud kaitsevõimega isikutel. S. saprophyticus on sage uroinfektsiooni põhjustaja noortel tervetel naistel, mujalt isoleeritakse teda väga harva. Enamus KONS’i poolt põhjustatud nakkusi on seotud veresoonesiseste kanüülidega, südame klapiproteesidega, šuntidega – “kateeter-sepsis”. Nad võivad põhjustada liigesproteeside infektsioone, endokardiite, haavainfektsioone, kui haava jääb võõrkeha jne. Uuritav materjal Sõltub haigusprotsessi lokalisatsioonist: • mädapõletike korral on uuritavaks materjaliks mäda (võetakse tampooniga või punktsioonil) • kopsupõletik – röga • artriit – liigeseõõne punktaat • meningiit – ajuvedelik • tsüstiit ja püelonefriit – uriin • sepsis ja toksilise šoki sündroom – veri • toidutoksikoinfektsioonid – roe ja oksemassid, jne. • sanitaarse näidustuse korral uuritakse kaabet kätelt ja ninalima stafülokokkide kandluse suhtes.
kontseptsioon, mis võimaldab mõõta tervisega seotud elukvaliteeti. • Hea tervis- piirangute puudumine igapäevategevuste • Haiguskoormuse e tervisekaotuse tõttu (Disability Adjusted Life Years - DALY) kaotatud eluaastad = YLL (enneaegne surm) + YLD (haiguskaotus) Haiguste ennetamise efektiivsus, seos heaoluga. Haiguste ennetamine: 1) primaarset preventsiooni – haiguse ärahoidmine (nt immuniseerimine) 2) sekundaarset preventsiooni – juba tekkinud haigusprotsessi peatamine või pidurdamine selle varajase avastamise (nt skriining) ja sobiva raviga, 3) tertsiaarset preventsiooni – väljakujunenud haiguse ägenemise või krooniliste seisundite väljakujunemise ärahoidmine efektiivse taastusravi abil. Ennetustegevus võimaldaks ära hoida 70% haigustest: Kroonilised haigused põhjustavad 86% surmadest ja 77% haigustest; nende hulk kasvab Euroopas pidevalt, kuid EL riigid kulutavadpreventsioonile vaid 2-3% oma eelarvest.
ainevahetusprodukte kui keskkonnast pärit toksilisi aineid, kuid mingi kindla faktori otsest seost haiguse tekkega ei ole tõestatud ja on jäädud hüpoteesi juurde, et Parkinsoni tõbi on põhjustatud mitmete tegurite koosmõjust. 17. Düsproteineemia- peamiselt proteineemia kvalitatiivsed muutused 1. Äge põletikuline düsproteineemia - Põhjustavad mitmesuguse tekkega kudede kahjustused - Nihked on kvantitatiivselt seotud haigusprotsessi aktiivsusega ja väljendumisega - Plasmaproteiini kontsentratsioon muutub koos sünteesi kiirusega, kusjuures kontsentratsiooni suurenemine ja vähenemine on tasakaalus. Proteineemia püsib füsioloogilistes piirides kuni haiguse kulg ei vii albumiinide ja vee täiendavale kaole (eksudaat, transudat, oksendamine, diarröa) 2. Krooniline põletikuline düsproteineemia - Põletike lõppjärgus, pahaloomuliste kasvajate ja maksahaiguste korral
30-70% loomadest tekib persisteeriv lümfotsütoos, umbes 10% arenevad kasvajad. B-lümfotsüütide arvu suurenemine veres põhjustab eukotsütoosi, leukogrammis kuni 80%-ni. Kliiniliselt tervetel, leukotsütoosita, nakatunud veistel on B- lümfotsüütide arv leukogrammis suurenenud (40-50%). Pärast nakatumist tungib viirus B- lümfotsüütidesse ja kandub vireemiaga kogu organismi laiali. Haiguse inkubatsiooniperioodi jooksul tekivad organismis antikehad. Selles haigusprotsessi arengustaadiumis on loom juba nakkusallikas ja veri viirusesiirutaja. Viirus mõjutab hemopoeesi: Intensiivistub lümfoidrakkude proliferatsioon, Pidurdub lümfoidrakkude diferentseerumine, Tekib hulgaliselt rakkude blastvorme → kanduvad organismi laiali → kontrollimatu paljunemine → kasvajad. Lümfoleukoosi korral kahjustub B-lümfotsüütide süsteem, mis põhjustab immuundefitsiiti. Viirus võib proviirusena raku genoomis püsida pikka aega, ilma et leukomogeneesi käivituks.
Streptococcus salivarius domineerib, moodustab hammaste ilmumiseni (6.-9. kuul) 98% suu floorast. § Hammaste ilmumisel koloniseerivad Streptococcus mutans ja S. sanguis. Vajavad kude, mis ei deskvameeru. Teised streptokokkide liigid adhereeruvad limaskestadele. § Igemete teke võimaldab anaeroobidega koloniseerumist, mida vanemaks, seda rikkalikum, puberteedieas Porphyromonas, Prevotella, spiroheedid . Hambakatt (dental plaque) § Seotud hambakaariese ja periodondi haigustega. Haigusprotsessi käivitab organismi mikroobid. § Hambakatt - bakterirakkudest (60-70 vol%), sülje polümeeridest, bakteriaalsed ekstratsellulaarsed produktid - loomulik biofilm. Tulemuseks on rikkalik bakteriaalsete metaboliitide kontsentratsioon hamba pinnal. § Domineerivad Streptococcus sanguis ja S. mutans. § Katu teke algab streptokokkide kleepumisega sülje glükoproteiinidele. Järgneb tugevam kleepumine rakuvälistele polümeeridele (dekstraan + levaan = glükaanid), mida toodavad bakterid
Asbest Arvatakse, et maailmas on üks olulisemaid kutsekasvajate tekitajaid asbest. Asbesti ohtlikkus seisneb: -peenikesed nähtamatud erikujulised kiud; -stabiilne keskkonnas ei aurustu, ega lahustu, on vastupidav keemilisele töötlusele ja kuumusele. September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus Asbestiga kokkupuutuvail inimestel kahjustuvad eelkõige kopsud. Haigusprotsessi, kus asbesti tagajärjel kannatavad kopsuallveoolid, kutsutakse asbestoosiks. Kopsukoest ei ole võimalik enam eemaldada asbestikiude. Bioloogilised ohutegurid Bioloogiliste ohutegurite hulka loetakse: - mikroorganismid, viirused, seened, rakukultuurid, endoparasiidid Jaotus 4 ohuklassi I ohuklass - väheohtlik ei põhjusta nakkushaigusi. Võivad põhjustada allergiat. II ohuklass - vähe ohtlik, risk on väike, võivad põhjustada haigestumist. Kuuluvad sellised
süstiti baktereid), on tulemuseks nekroos (Schwartzmani reaktsioon). 57. Viirusinfektsioonide korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustus. Viirusinfektsioonid jäävad tihti asümptomaatiliseks, mis aga ei tähenda, et ei tekiks immuunsust. Viiruste puhul on kaitses suurem osa interferoonil (mittespetsiifilised mehhanismid). Kuid kuna viirusinfektsiooni korral on tegemist intratsellulaarselt asetseva haigustekitajaga, on 99 haigusprotsessi generaliseerumise vältimisel ja likvideerimisel põhiosa rakulisel immuunsusel. Immuunreaktsioonid saab jaotada mittespetsiifilisteks ja spetsiifilisteks. Mittespetsiifilised reaktsioonid – interferooni tekkevõime on viirustega infitseeritud rakkudel. Infitseeritud rakust vabanev INF toimib tema naabruses asuvatele rakkudele (piisab üliväikesest kogusest). INF on suuteline mõjutama erinevaid viiruste elutsükli etappe, nagu nt viiruste adhesiooni
annaabi.ee 
