tähelegi, see võib märkamatuks jääda ka kaaslastele (eriti lapseeas). Epilepsia vormid ja nende edasikandumise risk • Sümptomaatilise epilepsia puhul on tegemist epileptiliste hoogudega, mis on tekitatud ajukoores oleva püsiva kahjustuskolde poolt. Kolle ise on ajutrauma või muu peaajukahjustuse tagajärg. • Arusaadavalt on selles grupis pärilikkuse osa kõige väiksem, aga siiski pisut suurem kui keskmiselt elanikkonnas. Kui ühel vanemal on epilepsia, siis lapse haigestumisrisk on 1–2% • Teadmata põhjusega epilepsia. Kõige sagedamini (umbes 60% juhtudest) esineb olukordi, kus arstid ei suuda selgitada selget epilepsia tekkepõhjust, patsiendil pole kunagi olnud tugevat peaajutraumat ega ka tõsist peaajuhaigust. • Kuigi selles grupis on epilepsia tekkemehhanismis tegu eelkõige madalama krambilävega ja taoline haigusvorm omab eelmisega võrreldes suuremat edasikandumise ohtu, jääb lapsele edasikandumise risk vaid 2–4% piiridesse.
Edasi räägime paari sõnaga epilepsiavormidest. I) Sümptomaatilised epilepsiad .Need on epileptilised hood, mis on ajukoores oleva püsiva kahjustuskolde poolt tekitatud; kolle ise on juba möödunud ajutrauma või muu peaajukahjustuse tagajärg. Epilepsiatest on need umbes 35% juhtudest. Arusaadavalt on selles grupis pärilikkuse osa kõige väiksem, aga siiski pisut suurem kui keskmiselt elanikkonnas. Kui ühel vanemal on epilepsia, siis lapse haigestumisrisk on 12%. Lisaks jälgitakse haigestumisriski haige õdede vendade seas. Selle haigusvormi korral on nende haigestumisrisk umbes 4%. II )Selge põhjuseta näideteks krüptogeensed epilepsiad Epilepsiatest kõige sagedamini (umbes 60% epilepsiajuhtudest) esineb olukordi, kui arstid ei oska välja tuua selget epilepsia tekkepõhjust. Sellistel juhtudel pole patsiendil kunagi olnud tugevat peaajutraumat ega ka tõsist peaaju haigust;
Miks ka mitte? Kuigi suitsetamisest loobumine ei ole lihtne, on tulemus pingutust väärt. Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist. Suitsetamine on kahekordselt kallis: pakk sigarette päevas aasta jooksul maksab(36540)14600 krooni, suitsetamisest põhjustatud krooniliste haiguste ravi mitu korda rohkem. Enne 35. eluaastat tubakast loobujatel väheneb haigestumisrisk suitsetamisest tingitud haigustesse 90%. Ühesõnaga: Ära suitseta !
eluiga Raili Tiits 6 Miks loobuda? 1. Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist 2. Enne 50. eluaastat tubakast loobujate ellujäämise tõenäosus järgmise 15 aasta jooksul on 2 korda suurem võrreldes nendega, kes jätkavad suitsetamist. 3. Enne 35. eluaastat tubakast loobujatel väheneb haigestumisrisk suitsetamisest tingitud haigustesse 90% 4. Suitsetamine on kahekordselt kallis: pakk sigarette päevas aasta jooksul maksab ligi 7000 krooni, suitsetamisest põhjustatud krooniliste haiguste ravi mitukümmend korda rohkem. 5. Vanemate suitsetamisest loobumise eeskuju vähendab laste tubaka tarbimise motivatsiooni ja kaitseb lapsi passiivse suitsetamise võimlike ohtude eest. Raili Tiits 7
Mida raskem on haiguse kulg, seda suurem on risk, et tekivad ravimite kõrvalmõjud, mis omakorda vahendab organismi vastupanuvõimet. Enamikel juhtudel on SLE kulg krooniline, mis hõlmab enda alla ka pikki perioode, kus haigus on "rahuolekus" ehk remissioonis. Kui haiguse äge faas on kontrolli all ja patsient saab adekvaatset ravi, on prognoos hea. Esineb ka üliägedaid vorme, mille puhul on prognoos ülimalt halb (võib tekkida näiteks insult). Risk: 90% SLE juhtudest esineb naistel, haigestumisrisk on suurem, kui haigust on eelnevalt suguvõsas esinenud. Ennetamine Luupust ei ole võimalik ennetada. http://static.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=424
minutimaht säilib) mitu tundi peale ärkamist ja ei maga piisavalt end välja. 4 Miks suureneb treeniva sportlase hinamisteede (kui võtta arvesse vererõhu tõusu vt eespool, siis haigestumisrisk? raskendatud on ka südame kontraktiilne funktsioon Kui treenida ühes ja samas keskkonnas ning siis minna vastupanu on suurem). võistlustele teise keskkonda, pole keha selle teise Füüsilise koormuse korral on vee kaotus tingitud eeskätt higistamisest, millega kaotatkse ka elektrolüüte.
1. Motivatsioon 2. Inspiratsioon 3. Toetus 4. Plaan Lisaks sellele on väike täpsustus iga vajaliku kohta. Miks loobuda? Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist Enne 50. eluaastat tubakast loobujate ellujäämise tõenäosus järgmise 15 aasta jooksul on 2 korda suurem võrreldes nendega, kes jätkavad suitsetamist. Enne 35. eluaastat tubakast loobujatel väheneb haigestumisrisk suitsetamisest tingitud haigustesse 90% Suitsetamine on kahekordselt kallis: pakk sigarette päevas aasta jooksul maksab ligi 450 eurot, suitsetamisest põhjustatud krooniliste haiguste ravi mitukümmend korda rohkem. Vanemate suitsetamisest loobumise eeskuju vähendab laste tubaka tarbimise motivatsiooni ja kaitseb lapsi passiivse suitsetamise võimlike ohtude eest. Uued terviseohu hoiatused Suitsetamine võib tappa
raskendatud, halveneb keha varustamine hapniku ja toitainetega ning ainevahetuse jääkainete eemaldamine kehast. 5 fakti suitsetajast 1. Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist 2. Enne 50. eluaastat tubakast loobujate ellujäämise tõenäosus järgmise 15 aasta jooksul on 2 korda suurem võrreldes nendega, kes jätkavad suitsetamist. 3. Enne 35. eluaastat tubakast loobujatel väheneb haigestumisrisk suitsetamisest tingitud haigustesse 90% 4. Suitsetamine on kahekordselt kallis: pakk sigarette päevas aasta jooksul maksab ligi 7000 krooni, suitsetamisest põhjustatud krooniliste haiguste ravi mitukümmend korda rohkem. 5. Vanemate suitsetamisest loobumise eeskuju vähendab laste tubaka tarbimise motivatsiooni ja kaitseb lapsi passiivse suitsetamise võimlike ohtude eest. Vingugaas: -4-
inimestel ja normaalse vananemise korral, seega peetakse neid muutusi mittespetsiifilisteks ehk paljudele haigustele iseloomulikeks. Lisaks toodab aju haigel ülemäära palju dopamiini - keemiline ühend, mis vastutab närviülekannete eest ajus. Skisofreenia võib olla ka pärilik haigus, sest umbes 10 % haiguse all kannatajatel on vähemalt üks vanem skisofreenik. Kui keskmine risk skisofreeniasse haigestuda on ligikaudu üks protsent, siis skisofreeniahaigete lähisugulastel on haigestumisrisk tunduvalt suurem (viis kuni kümme protsenti) ja neil, kelle lähisugulastel haigust ei esine, kindlalt väiksem kui üks protsent. Päriliku skisofreenia uurimine on äga keeruline ja aeganõudev, sest haigusega kaasnev muutus ei avaldu ainult ühes geenis. Haiguse avaldumine eeldab muutusi paljudes geenides. Lisaks pärilikele faktoritele on tõendeid, et skisofreenia tekkepõhjuseks on ka stress. Üldiselt
Siinkohal ei tahaks jätta muljet, et tööstuslik siider on paha...ei, see on lihtsalt kvaliteetne, odav massiprodukt, mis meenutab ehedat siidrit. [1] 1.4. Janukustutaja ja maksevahend Ajalooliselt on siidril olnud märksa rohkem kasutusalasid kui pelgalt janu kustutada. Ta on olnud koguni maksevahend. Juba Vana-Rooma leegionäridele maksti osa palka siidris. See oli igati kasulik, sest suvalise vee joomisega kaasnes ammustel aegadel sageli haigestumisrisk. Siidris leiduvad happed ja alkohol takistasid aga tõvestavate mikroobide arengut. Inglismaal oli veel paar sajandit tagasi kombeks maksta talusulastele osa palka siidris, kusjuures kuumal suveajal ja pühade puhul kahekordistati eraldatava märjukese kogust. Tavaline kogus oli ligikaudu poolteist liitrit päevas, pühade puhul võis usin sulane arvestada aga isegi kolme liitriga. [2] 4 1.5
Suitsetaja vabandab suitsetamisega välja oma saamatuse ja nõrkused. Motiivid loobumiseks 5 peamist põhjust tubakast loobumiseks: ·Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist ·Enne 50. eluaastat tubakast loobujate ellujäämise tõenäosus järgmise 15 aasta jooksul on 2 korda suurem võrreldes nendega, kes jätkavad suitsetamist. ·Enne 35. eluaastat tubakast loobujatel väheneb haigestumisrisk suitsetamisest tingitud haigustesse 90% ·Suitsetamine on kahekordselt kallis: pakk sigarette päevas aasta jooksul maksab ligi 7000 krooni, suitsetamisest põhjustatud krooniliste haiguste ravi mitukümmend korda rohkem. · Vanemate suitsetamisest loobumise eeskuju vähendab laste tubaka tarbimise motivatsiooni ja kaitseb lapsi passiivse suitsetamise võimlike ohtude eest. Kasutatud kirjandus ·www.Google.com ·www.tubakavaba.ee ·www.kopsuliit.ee ·www.hot.ee/suitsetamine/ ·http://paber
*Pedofiilia *Gerontofiilia *Intsest, verepilastus *zoofiilia SKISOFREENIA JA MUUD PSÜHHOOTILISED HÄIRED SKISOFREENIA Kõige sagedasem psühhootiline häire ca 1% ; raske ajuhaigus, enamasti krooniline kulg ; oluline psüühiliste funktsioonide kahjustus ; toimetulekuprobleemid ; suured tervishoiu- ja sotsiaalkulud ; Haiguse algus enamasti hilisest puberteedist 20ndate eluaastate keskpaigani harveminie algab haigus varasemas või hilisemas elueas. Epidemioloogia : *haigestumisrisk eluajal ca 1% *levimus 0,5-1,5% *lähisugulaste haigestumisrisk 5-10x *ei ole erinevusi vanemate sotsiaalses positsioonis *patsientide sotsiaalne positsiin, õppimis- ja töövõime halvenevad pärast haigestumist. *Eestis haigestub psühhootilistesse häiretesse igal aastal umbes 400-450 inimest *Skisofreeniahaigete eeldatav arv Eestis ca 20 000 Pärilikkus 83% *Haigestumise risk: - populatsioonis 0,8-1% - õed-vennad 9% - lapsed 13% - kaugemad sugulased 2-3% *Haiguse samaaegne esinemine
Nakatumisvõimalused: Aerogeenne tee ehk levik õhu kaudu : Piisknakkus Tolmnakkus – röga satub põrandale, kus ta kuivab ja muutub tolmuks. Selline peen tolm püsib nakkusohtlikuna mitu päeva. Nakatumine seedetrakti kaudu (saastatud toit, piim) Platsenta kaudu emalt lapsele. Haigestumine sõltub: Immuunsüsteemi seisundist Sotsiaalsetest tingimustest Infektsiooni massiivsusest Kõrgenenud haigestumisrisk: Vaegtoitumus, stress, kõrge iga Pikaajaline ravi kortikosteroidide ja immuunosupressantidega Suhkrutõbi Alkoholism, narkomaania HIV-infektsioon, AIDS Silikoos (kaevuritel) Massiivne nakkus ja bakterite suur virulentsus (bakterid tugevate haigust tekitavate olemustega) Asotsiaalid, vangid, kodutud Haiglatöötajad Tuberkuloosihaige perekonnaliikmed
seeninfektsioone. UVA kiired vähendavad UVB positiivset toimet. · UVB NEGATIIVSED MÕJUD Rootsis korraldatud vaatluse tulemusel saadi kinnitust, et 20 aasta jooksul UVB valgusravi saanud patsientidel ei täheldatud naha kortsumist või melanoomi haigestumise riski enamal määral kui võrreldaval grupil, kes UVB valgusravi kunagi ei olnud saanud. Kõiki negatiivseid kõrvalmõjusid (naha kuivamine, põletus, kortsumine, melanoomi haigestumisrisk, allergia) on võimalik vältida järgides järgmiseid juhiseid: * Naha kuivamise vältimiseks on soovitav kasutada niisutavaid kreeme. * Allergiliste löövete vältimiseks on soovitav teha valgusravi puhtale nahale. * Melanoomi haigestumise riski suurendamiseks on soovitav ravidoosidega mitte iialdada * Silma hallkae vältimiseks kasutage uv-kaitseprille.
Suitsetamisest loobumisega võidad mitmeid hüvesid, mis aitavad sul suitsuvaba elu täiega nautida. 5 peamist põhjust tubakast loobumiseks: 1. Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist 2. Enne 50. eluaastat tubakast loobujate ellujäämise tõenäosus järgmise 15 aasta jooksul on 2 korda suurem võrreldes nendega, kes jätkavad suitsetamist. 3. Enne 35. eluaastat tubakast loobujatel väheneb haigestumisrisk suitsetamisest tingitud haigustesse 90% 4. Suitsetamine on kahekordselt kallis: pakk sigarette päevas aasta jooksul maksab ligi 7000 krooni, suitsetamisest põhjustatud krooniliste haiguste ravi mitukümmend korda rohkem. 5. Vanemate suitsetamisest loobumise eeskuju vähendab laste tubaka tarbimise motivatsiooni ja kaitseb lapsi passiivse suitsetamise võimlike ohtude eest. Muidugi, esimesed nädalad pärast loobumist võivad olla rasked: võib olla tunned talumatut
(abieluprobleemid, tööprobleemid, õpiraskused). Traumeerivate elusündmuste ja haiguste seose uurimine on selgitanud, et mõnda niisugust sündmust kogenud inimestel haigestumise risk suureneb. Kuid peale nende raskete juhtumite tuleb elus ette ka palju muud negatiivset stressi põhjustavaid olukordi. Seepärast on teadlased koostanud elumuutuste skaala, mille alusel saab öelda, kui suur on ühe või teise muutuse korral inimese haigestumisrisk.(1) Tööstressi põhilisi stressitegureid võib jaotada 4 rühma. · Ülesannetega seotud stressorid tulenevad sellest konkreetsest tööst, mida inimene teeb. Mõni töö tekitab juba oma loomu poolest rohkem stressi kui teised, see võib olla tingitud ka töö ohtlikkusest (nt politseinikuamet). Stressi põhjustab ka see, kui inimene peab muretsema oma töökohapärast. Negatiivne stress tugevneb eriti siis,
salakaval kõrvaltoime — väheneb maksa kui vähkitekitavate ainete vastu võitleja kaitseroll. Lisaks sellele, et alkohol soodustab maksavähi arengut, suureneb ka tugevalt oht haigestuda suuõõne-, neelu-, kõri- ja söögitoruvähki. Lisaks läbivad tubakas sisalduvad vähkitekitavad ained alkoholi toimel hõlpsamini suu limaskesta, suurendades suitsetajate haigestumisriski veelgi. Iga päev napsitavatel naistel suureneb rinnavähi oht. Uuring näitab, et nende haigestumisrisk, kes tarvitasid kolm või enam napsu päevas, oli 69 protsenti suurem kui neil, kes alkoholi ei tarvitanud. 2.2.2.Magu Põhjustab maokatarri, kõhunäärmepõletikku, mille tagajärjeks on seedehäired ja suhkruhaigus. Risk haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on tavalisest suurem.Alkohol ärritab magu. Ka väikene kogus võib tekitada iiveldust. Suur kogus võib ajada Sind oksele.Pidev alkoholi tarbimine võib tekitada verejooksu maos. 2.2.3.Kõhunääre
seeninfektsioone. UVA kiired vähendavad UVB positiivset toimet. · UVB NEGATIIVSED MÕJUD Rootsis korraldatud vaatluse tulemusel saadi kinnitust, et 20 aasta jooksul UVB valgusravi saanud patsientidel ei täheldatud naha kortsumist või melanoomi haigestumise riski enamal määral kui võrreldaval grupil, kes UVB valgusravi kunagi ei olnud saanud. Kõiki negatiivseid kõrvalmõjusid (naha kuivamine, põletus, kortsumine, melanoomi haigestumisrisk, allergia) on võimalik vältida järgides järgmiseid juhiseid: * Naha kuivamise vältimiseks on soovitav kasutada niisutavaid kreeme. * Allergiliste löövete vältimiseks on soovitav teha valgusravi puhtale nahale. * Melanoomi haigestumise riski suurendamiseks on soovitav ravidoosidega mitte iialdada * Silma hallkae vältimiseks kasutage uv-kaitseprille. * Põletuste vältimiseks kasutage protseduuri tehes samu riideid, et ei tekiks
D3 vitamiin on vajalik inimese luustiku normaalseks arenguks ja osteoporoosi progressi aeglustamiseks. UVB valgus on steriliseeriva toimega, mis tapab naha pinnalt nahaparasiite ja seeninfektsioone. UVA kiired vähendavad UVB positiivset toimet. UVB on päevitamise kohalt väga efektiivne ning päevitamisel on võimalik doose täpselt kontrollida. (UVB mõju inimesele) Teraapial esineb ka negatiivseid mõjusid: naha kuivamine, põletus, kortsumine, melanoomi haigestumisrisk, allergia. (UVB negatiivsed mõjud). 13 1.7 Aroomi- ja muusikateraapia 1.7.1 Aroomiteraapia Aroomiteraapia on kunst, esteetiline ravikunst, mis kasutab aromaatsete taimede ja puude erinevatest osadest ekstraheeritud lenduvaid eeterlike õlisid keha tervise ja vaimu selguse eest hoolitsemisel. Aroomiteraapiat võib kunsti mõttes kirjeldada kui loovat. Seda sellepärast, et
lihased lähevad pingesse ning inimene hakkab ennast kühmu tõmbama. Selline asend tuleneb loomsest ellujäämisinstinktist või lihtsalt hirmust. Ebaloomuliku rühiga kohanemine toob kaasa pöördumatuid muutusi luudes ja kudedes, areneb välja radikuliidivalusid tekitav osteokondroos, mille levinumaks vormiks on selgroo lülidevaheliste ketaste väljasopistused ja purunemised. Dr. Thomas Hanna on veendunud, et vähese armastuse all kannatavatel lastel on haigestumisrisk märksa suurem kui armastatud lastel.5 Edaspidi satub inimene otsekui nõiaringi: kui tema rüht on muutnud stabiilselt halvaks, on tal raske vabaneda negatiivsest eneseprogrammeeringust ja ainult ime võib selle ringi murda. Thomas Hanna on välja töötanud terve rea harjutusi, kus töö õlavöötmega aitab vältida haigusi, suurendab enesekindlust ja puhastab reflektoorse mälu kunagistest solvumistest.
ward Laane ja Ain Kaare poolt ning kinnitati Eesti Hematoloogide Seltsi koosolekul 12.11.2010. 3. Sissejuhatus Müeloomtõbi on B-rakuline lümfoproliferatiivne haigus, mis tekib plasmarakkude klonaalse paljunemise tagajärjel. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2000. aastal Eestis 45 MM esmasjuhtu. Stan- darditud haigestumuskordaja 100 000 inimese kohta meestel oli 2,7 ja naistel 3,8. Seisuga 31.12.2000 oli Eestis arvel 128 MM diagnoosiga isikut, 55 meest ja 73 naist. Müeloomi haigestumisrisk suureneb vanusega. Keskmine vanus diagnoosimisel on 65-70 aastat. Paljudes riikides on müeloomtõve esinemissagedus suurenemistendent- siga. Kui varasematel aastatel oli müeloomtõvega patsientide keskmine elulemus 30- 36 kuud, siis autoloogse vereloome tüvirakkude siirdamise ning viimasel dekaadil kasutuselevõetud uute ravimitega (talidomiid, bortesomiib, lenalidomiid) on patsien- tide elulemus oluliselt paranenud. Müeloomihaigete keskmine elulemus on praegu 5
19 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Apenditsiit ehk ussripiku põletik on sagedaseim erakorraline kõhukoopa kirurgiline patoloogia. Esineb kõige sagedamini 10-30 eluaastate vahel, kuid võib esineda igas vanuses. Kõrgeim perforatsioonirisk on alla 8- ja üle 45-aastastel. Haigestumisrisk elu jooksul 5-10% inimestest. Meeste ja naiste suhe apenditsiidi haigestumusele = 2:1. 90% inimestest on ussripik intraperitoneaalse asetsusega, 10% juhtudest ekstraperitoneaalne ja retrotsökaalne. Klassifikatsioon haiguse raskuse alusel: Aste 1: põletikuline apendiks (62,4%) Aste 2: gangrenoosne (13%) Aste 3: perforatiivne vaba vedelikuga (18,7%) Aste 4: perforatiivne, abstsedeerunud (4,4%) Aste 5: perforatiivne, diffuusne peritoniit (1,5%) Tekkepõhjused:
kontrollida. 12 UVB NEGATIIVSED MÕJUD Rootsis korraldatud vaatluse tulemusel saadi kinnitust, et 20 aasta jooksul UVB valgusravi saanud patsientidel ei täheldatud naha kortsumist või melanoomi haigestumise riski enamal määral kui võrreldaval grupil, kes UVB valgusravi kunagi ei olnud saanud. Kõiki negatiivseid kõrvalmõjusid (naha kuivamine, põletus, kortsumine, melanoomi haigestumisrisk, allergia) on võimalik vältida järgides järgmiseid juhiseid: · Naha kuivamise vältimiseks on soovitav kasutada niisutavaid kreeme. · Allergiliste löövete vältimiseks on soovitav teha valgusravi puhtale nahale. · Melanoomi haigestumise riski suurendamiseks on soovitav ravidoosidega mitte iialdada · Silma hallkae vältimiseks kasutage uv-kaitseprille. · Põletuste vältimiseks kasutage protseduuri tehes samu riideid, et ei tekiks põletust
Iga protsess, mis kahandab randmekanali mõõtmeid või millega kaasneb randmekanalit läbivate struktuuride mõõtmete suurenemine võib põhjustada survet n. medianusele. Üldised mediaalnärvi pitsumise põhjused: randmeliigese luksatsioonid, randmeluude murrud, randme painutajalihaste tendiniit, reumatoidartriit, ülekoormussündroom Esinemissagedus esineb sagedamini vanusevahemikus 30-60a , naiste-meeste suhe 3:1, haigestumus 125/100000 elaniku kohta, haigestumisrisk suurem inimestel, kes töötavad kätega (nt. tööstustöö, töö arvutiga, muusikainstrumentide mängimine). 38 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Etioloogia
degeneratiivsetest haigustest. Nende haiguste puhul on ühiseks tunnuseks ainevahetushäire, mis tihti välistab normaalse arengu ja elukvaliteedi. Üksikute haiguste korral on intensiivset ravi rakendades võimalik haige täiskasvanuikka jõudmine. Autosoom-dominantselt päritavad haigused Dominantselt päritavat haigust kandev geen domineerib oma terve paarilise üle ning haigus ilmneb järglasel siis, kui kasvõi üks geenidest on haiguse kandja. Kui üks vanemaist on haige, on lapse haigestumisrisk 50%. Dominantselt päritavad haigused on reeglina kergema kuluga kui retsessiivselt edasikanduvad. Dominantselt päritav haigused on näiteks: kokkukasvanud varbad, lisavarbad, akondroplaasia (kääbuskasv eelkõige lühikeste toruluude arvelt), neurofibroom ning osa nahahaigusi, näiteks kongenitaalne ihtüoos e. kaasasündinud kalasoomustõbi. Sugu- ehk X-liitelised haigused Kui haigust kandev geen asub X-kromosoomis, tähendab see, et haigus ei avaldu
annaabi.ee 
