Robusta (Coffea Robusta) Libeerika (Coffea Liberica) Mõju tervisele Tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid Tõstab vererõhku Mõjutab hingamist Stimuleerib ainevahetust Suureneb higieritus Tõstab tähelepanu- ja töövõimet Aitab keskenduda ja ületada unisust Soodustab seedimist Tekitab sõltuvust Mao ärritaja Mürgituslaadsed seisundid Maksahaiguse korral, kuhjub organismis Võõrutusnähud- uimasus, peavalu, iiveldus Huvitavat Kohvijoojatel väiksem võimalus haigestuda insuliinsõltumatusse suhkruhaigusesse Parandab mõõdukalt kopsu funktsioone astmahaigetel kuni neli tundi pärast tarbimist Kofeiini toimel viiakse organismist välja kaltsiumi ja teisi mineraalaineid Meditsiinis ravitakse kofeiiniga (kofeiintsitraat) enneaegsetel vastsündinutel hingamispeetust Kohvi valmistamisel lahustub jooki umbes 8590% kohvipurus leiduvast kofeiinist. Toime poolest tarbib naisterahvas palju tugevamat ravimit kui mees.
Liikumisharrastuste roll ühiskonnas Inimese keha on loodud füüsiliseks koormuseks ja liikumiseks ning seetõttu vajame me regulaarset kehalist tegevust, et keha suudaks korralikult töötada ja vähendada haigestumise ohtu. Tõestatud fakt on see, et mida istuvamat eluviisi inimene harrastab seda suurem tõenäosus on tal haigestuda. Läänemaailma peamiseks surma põhjuseks on just südameveresoonkonna haigused, mis on tulevad just sellest, et inimesed liiguvad igapäevases elus liiga vähe. Selleks, et inimesed muutuks liikuvamaks ja füüsiliselt aktiivsemaks on viimastel aastatel tehtud palju projekte ja kampaaniaid, mis kutsuvad inimesi olema igapäevaselt aktiivsemad. Liikumisharrastus üritused on korraldatud nii et pakkuda tegevust kõigile ja oleks rahvale atraktiivsed,
Tallinna Tööstushariduskeskus Füüsilise aktiivsuse tähtsus Merilin Adelbert 201/204RS 2012 Kuidas füüsiline aktiivsus ikkagi tervist parandab? Füüsiliselt mitteaktiivsus tähendab selgelt kõrgemat riski haigestuda erinevatesse haigustesse nagu südamehaigused, diabeet, vähk, kõrgvererõhutõbi, luu- ja liigesehaigused ja depressioon. Tundub, et on tegemist lausa lineaarse efektiga kui sa oled füüsiliselt aktiivsem, on su risk haigestuda kroonilisse haigusesse kohe märkimisväärselt madalam; kui su füüsiline vorm väheneb, risk haigestuda suureneb. Eriti suurt efekti omab treening südamehaiguste ärahoidmisele. Samamoodi aitab füüsiline aktiivsus ära hoida suhkruhaigust ja ka suhkruhaiguse
pärilikkust ning haiguse sagedasemat esinemist naistel. Kõige olulisem haiguse riskifaktor on vanus. Haiguse levimus on üle 65-aastaste seas 6-8 % ja AT moodustab üle poole kõigist dementsussündroomidest. Tervistavat või profülaktilist ravi Alzheimeri tõve vastu pole. Tekkepõhjused ja mehhanismid Kõige olulisem riskifaktor on vanus, kuid üheks olulisemaks riskifaktoriks peetakse ka geneetilisi põhjusi. Esimese astme sugulastel on east sõltuv risk haigestuda Alzheimeri tõppe kuni 38 % ning mõningatel andmetel võib see protsent olla veelgi kõrgem. Vähemolulisteks riskifaktoriteks on naissugu, Downi sündroom ning madal haridustase. Kõigil Downi sündroomiga inimestel, kui nad on elanud üle 35 aasta vanaks, tekivad AT-le iseloomulikud tunnused. Alzheimeri tõve korral esinevad peaajus sellised muutused, millega kaasneb närvisüsteemi taandarengu kiirenemine ja närvirakkude surm, närviülekandeid edastavate kontaktide ja
Diabeet Tänapäeva maailmas on palju haigusi, millest inimesed ei ole teadlikud. Selle olemasolu teadakse, aga mis asi see tegelikult on. Mis asi see diabeet on? Teatakse et see on olemas ja see puudutab insuliini, aga mis see ikkagi on? Kuidas diabeeti haigestuda ja samas kuidas saab seda ravida? Diabeet või siis tuntumalt suhkrutõbi on energiaainevahetushäire, mis tuleneb insuliini tootmise vähesusest või insuliini puudumine kehast või mõlemad. Diabeeti on mitmeid erinevaid ning kõik need on ravitavad alates 1921 esimesest aastast kui insuliin saadavale tuli. Suhkrutõvel on kaks põhi tüüpi- esimene ja teine aste. Esimese astme diabeeti põetakse tavaliselt varajase täiskasvanu iga või noorusajal ja algselt
peale lähedale asetades ja saame öelda, et muutused on olemas. Soomes on kontrollitud valkude reageerimist elektromagnetlainetele. Neistki testidest on selgunud, et kiirgus mõjutab stressivalke. Samas ei saa ju öelda, et seesugune mõju oleks igal juhul halb.» Stockholmi Karolinska meditsiiniinstituudi professorid Maria Feychting ja Anders Ahlbom väidavad, et vähemalt kümne aasta jooksul mobiiltelefoniga rääkinud inimesel on kaks korda suurem risk healoomulisse kõrvakasvajasse haigestuda. Tõenäosus vähki haigestuda on seotud ainult selle poolega, kus telefoni tavaliselt hoitakse. Alla kümne aasta mobiiltelefoniga rääkinud inimeste seas riskifaktori tõusu ei avastatud. Uuringus osales 150 healoomulise kuulmisnärvikasvajaga inimest ja 600 inimest, kellel seda pole. Uuring näitas, et kasvaja oht kasvas ligi kaks korda, kui patsient alustas mobiiltelefoni kasutamist vähemalt kümme aastat enne kasvaja diagnoosimist.
Millised on tagajärjed? Väheneb liikumisvõimalus ja tasakaalutunne Väheneb stressitaluvus Muututakse teiste haiguste suhtes vastuvõtlikumaks Luumass väheneb Ainevahetus aeglustub Häireid immuunsussüsteemi normaalses funtsioneerimises Kõrgenenud insuliinitase Maksimaalse aeroobse läve langemine Mida toob endaga kaasa luumassi vähenemine? Võib põhjustada glükoosiainevahetuse nõrgenemist Suureneb risk haigestuda teist tüüpi diabeeti Oht haigestuda veresoonkonnahaigusesse Võib jääda dementseks Millised lihaskiud kannatavad selle haiguse all enim? Vanus ja inaktiivsus põhjustavad just kiirete lihaskiudude atroofiat Kiired lihaskiud on töös kõrgintensiivsete anaeroobsete liigutustegevuste korral Sarkopeeniasse haigestunute arv suureneb Elanikkond vananeb Lihaskaduvus on 2040%l neil, kes on 80 aastased ja vanemad
Vesipiibu suits sisaldab... Vingugaasi Tõrva Nikotiini Raskemetalle Mitmesuguseid vähki tekitavaid aineid Miks vesipiipu suitsetatakse? Gruppi kuulumise tunne Populaarsusejanu Teiste eeskuju Arvamine, et see pole tervisele kahjulik See on uus ja näiliselt huvitav Vesipiibu ohtlikkus Vesipiibus kasutatakse tubakat, milles sisalduv nikotiin tekitab kergesti sõltuvust. Vesipiibu jagamine mitme suitsetaja vahel sisaldab riski haigestuda mõnda raskesse nakkushaigusesse, nagu näiteks C-hepatiit, herpes (ohatis), hingamisteede viirused, tuberkuloos, maksapõletik. Vesipiibu suitsetamine suurendab igemehaiguste ja hammaste lagunemise riski. Vesipiibu suitsetamine tõstab riski haigestuda rasketesse haigustesse, nagu näiteks vähkkasvajad, kroonilised kopsuhaigused ning südame-veresoonkonna haigused. Fakte vesipiibust
....................................................4 Ravi ja haigusest hoidumine............................5 Puukentsefaliit Eestis...................................6 Kasutatud allikad........................................7 Sissejuhatus Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus. See on kesknärvisüsteemi haigus, ajupõletik. Seda tekitab viirus, mis levib puugihammustuse vahendusel. Inimene on viiruse leviku ahelas juhuslik vaheperemees, kuid võib haigestuda eluohtlikult. Eestis levitavad entsefaliiti võsapuuk ja laanepuuk. Peitseperiood on puukentsefaliidil tavaliselt 7 kuni 14 päeva. Esimesed haigusnähud, mis sarnanevad gripile mööduvad tavaliselt mõne päeva või nädalaga. Puukentsefaliidi nakatunud ei ole teistele nakkusohtlikud. Eriravi haiguse ravimiseks puudub, ennast saab kaitsta viiruse eest vaktsineerides. Puukentsefaliidi läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse ning enam viirusesse ei nakatuta. Nakatumine
Üks neist on seotud kolesteroolitasemega veres. Enamikul indiviididel tõuseb üldkolesterooli tase veres vanuse kasvades. Meestel lakkab üldkolesterooli taseme kasv veres umbes 45.50. eluaasta vahel, kuid naistel kasvab järsult kuni 60.65. eluaastani. Vananemine on seotud ka muutustega veresoonte seina mehaanilistes ja struktuursetes omadustes, mis viivad arteriaalse elastsuse vähenemisele, mille tagajärjel võib välja kujuneda südame koronaartõbi. Sugu Meestel on suurem risk haigestuda südame- ja veresoonkonnhaigustesse kui menopausi eelses perioodis olevatel naistel. Väidetakse, et pärast menopausi on naiste risk haigestuda kardiovaskulaarhaigustesse sarnane meeste riskiga, kuid uuemad andmed Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uuringutest vaidlustavad selle. Keskealiste inimeste hulgas esineb südame koronaartõbi meestel kaks kuni viis korda sagedamini kui naistel. Soolised erinevused kardiovaskulaarhaiguste
Ennekõike tuleks meeles pidada, et tubakas sisalduv nikotiin tekitab ülimalt kergesti sõltuvust – füüsilist ja vaimset –, millest on pärast väga raske vabaneda. . Suitsetamine suurendab surmaohtu meestel keskmiselt 1,7 korda ja naistel 1,3 – 1,5 korda. Riski suurenemine on võrdeline suitsetavate sigarettide arvu ja suitsetamise kestvusega. Suureneb oluliselt oht haigestuda kopsuvähki, suuvähki, kõrivähki, söögitoruvähki, neeruvähki, põievähki jne. Mida rohkem sigarette päevas tarbitakse, seda suurem on risk. Suitsetamine põhjustab hingamisteede kroonilisi ärritusnähte, suureneb insuldioht. Risk haigestuda südameinfarkti ja ajuvereringehäiretesse kasvab. Suitsetamise tagajärjel tõuseb vererõhk. Põhjustab igemetehaigusi, hammaste lagunemist. Tulemuseks võib olla ka hammaste välja langemine. Suureneb risk haigestumiseks
● moslemitele on see osa traditsioonist, kultuurist ja elulaadist. ● vesipiibu tubakat maitsestatakse erinevate ainetega, et tubaka kibedat maitset pehmendada. ● petlik arvamus, et vesi filtreerib kõik mürgid välja. Miks vesipiipu suitsetatakse? ● teiste eeskuju ● gruppi kuulumise tunne ● populaarsusejanu Vesipiibu kahjulikkus ● tubakas sisalduv nikotiin tekitab kergesti sõltuvust. ● tõuseb risk haigestuda vähkkasvajatesse, kroonilistesse kopsu- haigustesse ning südameveresoonkonna haigustesse. ● suureneb igemehaiguste ja hammaste lagunemise risk. Vesipiibu kahjulikkus ● risk haigestuda C- hepatiiti, herpesesse, hingamisteede viirustesse ja tuberkuloosi. ● kiirendab naha vananemist. Leviku takistamine ● uue tubakaseadusega on alaealisel keelatud omada ja tarbida tubakatoodet. ●
tea ette, kas satub tugevasse sõltuvusse või kuulub ta sellesse vähemusse, kes pääseb vähe kergemini. Sõltuvusse kuulub tolerantne kasv: tarvitaja vajab üha suuremaid annuseid. (Altosaar, T. (2004). Närimistubakas. Hammas, 3 2004, 23, 24). Närimistubakas sisalduv nikotiin põhjustab igemetes vereringe häirumise, mille tagajärjeks on igemepõletik.(Tervise Arengu Instituut. (2010). Suitsuvabad tubakatooted. [Brosüür]. Närimistubaka kasutamisega kaasneb risk haigestuda vähki, nimelt on tõestatud närimistubaka neelu-, kurgu-, söögitoru-, eesnäärme- ja kuseteede vähi riski tõstev toime. Paljude kliiniliste uuringute käigus on näidatud suulimaskesta vähieelsete seisundite seost närimistubaka kasutamisega. Inimese narkootilist sõltuvust iseloomustab püüe kasutada-tarbida sõltuvust põhjustanud ainet, selle toime tõttu kesknärvisüsteemile. Nikotiin koormab südant, soodustab veresoonte lupjumist, mis omakodra põhjustab südame-
Kombineeritud rasestumisvastased tabletid ehk pillid Retsepti saab pere või naistearstilt + Õige kasutamise korral tagavad rasestumisvastase kaitse 99% Menstruatsioonid on regulaarsed Väheneb oht haigestuda emaka- ja munasarjavähki Terved mittesuitsetavad naised saavad kasutada menopausini Viljakus taastud kohe, kui pillide võtmise lõpetad Enamik pille mõjuvad hästi probleemsele näonahale Ei sega seksuaalvahekorda - Peab kasutama iga päev Esimestel kasutuskuudel võivad esineda kõrvalnähud Teatud tingimustel ebasobiv Ei saa kasutada rinnaga toitmise ajal Ei kaitse STLH-de eest Naiste kondoom Apteegis käsimüügis +
Kopsuvähi peamine tekkepõhjus on suitsetamine - 9 juhul 10 on tekkepõhjuseks olnud suitsetamine. Kopsuvähki haigestumise riski tõstab ka nn. passiivne suitsetaminee. suitsetajaga ühes ruumis viibimine. On leitud et sigarettide suitsetamise ja vähi tekke vahel on küllaltki tugev doosist sõluv suhe, st. mida rohkem suitsetada, seda tõenäolisemalt tekib vähk. Neil, kes näiteks suitsetavad 1 paki sigarette päevas on võrreldes mittesuitsetajatega 20 kordne risk haigestuda kopsuvähki. Endise suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki hakkab langema alles 5 aastat peale suitsetamisest loobumist. Teisteks riskifaktoriteks on tööstuses esinevad kantserogeenid ehk vähiteket soodustavad ained: asbest, radoon, arseeni-, kroomi-, nikliühendid. Suitsetamine koos nende teguritega tõstab haigestumisriski veelgi. Uuringutes on näidatud ka geneetiliste tegurite rolli vähi tekkes koos kantserogeensete ainetega.
(bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos, kopsupõletik). Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad Vähki tekitavad ained Vähki tekitavaid aineid on tubakasuitsus küllaltki palju. Nende hulgas on mitmed lämmastikuühendid, metallid (nikkel, kaadmium), poolmetall arseen, radioaktiivsed ühendid (poloonium), benseen jt. Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis tõuseb eriti palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti tõuseb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku. Radioaktiivsed ained Radioaktiivsed ained tubakasuitsus võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende toimel võivad tekkida vähkkasvajaid, valgeveresus, geneetilised muutused ning loote arenguhäireid. Radioaktiivsetest ainetest kõige sagedamini võib tubakasuitsust leida polooniumi. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE
Depressioon Depressioon on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri funktsioonihäirest. Olulised häire tekkes on ka psühholoogilised tegurid. Tänapäeval on depressioon üks sagedasemaid tervisehäirete põhjuseid. Depressiooni põevad umbes 11% inimkonnast sh naistest ligikaudu 15%, meestest 7%. Depressiooni võib haigestuda suvalises eas, siiski on Eestis enam ohustatud isikud vanuses üle 65. aasta. Keskmine vanus haigestumisel on kahekümnendate eluaastate lõpp, siiski depressioon võib alata suvalises eas. Tüüpiliselt depressiooni sümptomid arenevad päevade või nädalate vältel. Depressiooni eelses perioodis võivad esineda sümptomid nagu üldistunud ärevus, paanikahood, foobiad, alalävised depressiooni sümptomid võivad eelneda depressioonile mitme kuu vältel
Essee Mina ja tervis Merilin Jürine Tallinna Teeninduskool 011K 2011 Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisnud, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine. Iga inimene soovib endale head tervist, et mitte haigestuda. On ka inimesi, kellel on halb tervis, nad jäävad kergelt haigeks ja immuunsüsteem on nõrk, seega tõmbab kergelt endale külge igasuguseid haigusi. Iga inimene peab hoidma oma tervist, et mitte haigestuda. Inimese tervis sõltub näiteks inimese eluviisist. Kuigi inimene ei saa ise oma elu valida, saab ta seda muuta paremaks. Näiteks toitudes tervislikult, teha aktiivselt sporti ja liikuda, tarbida vähem või siis üldse mitte alkoholi ja tubakatooteid. Liikuma peab palju
See koormab aga liigselt südant · veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustust. Näiteks sõrmeotste temperatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra, aga võib ka langeda isegi 27 kraadini. Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu · nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites (veresoonte lubjastumist, mis põhjustab vereringehäireid) Siit selgub, miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame-ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. Vingugaas Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel
keskkonnamõjurite ja võib-olla ka viiruste toimel autoimmuunreaktsioon, mis põhjustab insuliini tootmise häirumise. Seetõttu on 1. tüüpi diabeeti haigestumise tõenäosuses teatud pärilikkusemoment. Kui teil ei ole 1. tüüpi diabeediga sugulasi, on haigestumise risk ligikaudu 0,3%...0,4%. Kui ühel teie vanematest on 1. tüüpi diabeet, suureneb risk ligikaudu 5%-ni. Kui haigust põeb teie kaksikõde või vend, siis on teie risk haigestuda 30%...50%. Esmased sümptomid Kui insuliini on organismis vähe, jääb verre liiga palju suhkrut. Liigne suhkur eritub neerude kaudu uriiniga, viies kaasa vedelikku. Selle tagajärjel uriinikogused suurenevad, tekib pidev janutunne ning kaalulangus Ravi Kuna suhkruhaige organismis insuliini ei toodeta, on vajalik eluaegne asendusravi iga päev insuliini süstides. Insuliiniasendusravi püüab jäljendada normaalset insuliinieritust. Diabeetik vajab
omal soovil kuni 12. Täisrasedusnädalani ning meditsiinilistel näidustustel kuni 21. Täiseasedusnädala lõpuni. 5. Milliseid rasestumisvastaseid vahendeid on olemas. Nende plussid ja miinused. Sinu arvamus ja suhtumine kaitsevahenditesse. - On olemas väga erinevaid rasestumisvastaseid vahendeid näiteks: 1) rasestumisvastased tabletid ehk pilld Plussid · kui kasutada õieti, siis on kaitsevad 99% · menstruatsioonid on regulaarsed, vaevused ja vereeritus vähenevad · väiksem oht haigestuda emaka- ja munasarjavähki · naised, kes ei suitseta ja on terved võivad kasutada menopausini · viljakus taastub kohe, kui pillide kasutamine on lõpetatud · enamus pillidest mõjuvad hästi näonahale · ei sega seksuaalvahekorda Miinused · peab kasutama iga päev · võivad esineda kürvalnähud, kuid seda ainult esimestel kasutuskuudel · teatud tingimustel ebasobivad · ei saa kasutada rinnaga toitmise ajal, kuna östrogeen võib kasutada imikut
Neid leidub rohkesti kuni 3000 meetri kõrgusel õhus. Nad võivad asustada ruumi väljaspool Maad ja teda ümbritsevat atmosfääri. Bakterid, seened (hallitusseente eosed), vetikad, algloomad ja viirused liiguvad õhuvoolude abil. Õhus võib olla mikroobe 10-10000 m 3 kohta. Ookeanide kohal on mikroobe vähem kui maismaa kohal, sest ookeanide kohal ei ole mikroobidel süüa. Samuti on mägede kohal ja polaaraladel mikroobe õhus vähem. Nendes piirkondades on ka väiksem võimalus haigestuda nakkushaigustesse. Haigustekitavaid mikroobe välisõhus eriti palju ei esine, kahjulikud mikroobid esinevad seal, kus on palju inimesi, näiteks teatrid, koolid, ühistransport jne. Nakkushaigused, mis levivad õhu kaudu on näiteks tuulerõuged, tuberkuloos, külmetushaigused, nohu, gripp, leetrid. Seetõttu tuleb siseruume kindlasti õhutada, et õhk oleks puhas ja võimalikult väike võimalus haigestuda. Mikroobid satuvad
Narkootikumide mõju endokriinnäärmetele Endokriinnäärmed · Ajuripats · Käbikeha · Kilpnääre · Kõrvalkilpnääre · Harknääre · Pankreas · Neerumanused · Suguelundid Narkootikumide tarvitamine: Mõjutab hüpofüüsi soodustab viljatust Mõjub insuliini vastandtoimena, olles diabeedi korral ketoatsidoosi potensiaalne tekitaja. Stimuleerib hormooni ACTH eritumist hüpofüüsi eessagaras. Tõstab riski haigestuda eesnäärme vähki Häirib munaraku küpsemist Põhjustab eesnäärme põletikku Neerupealised toodavad rohkem adrenaliini Pärsib käbikehas melatoniini toomist unehäired Põhjustab pankreatiiti, mille tagajärjel kõhunäärme kude hävib Tänan tähelepanu eest!
nii mittespetsiifilist tupe hapupiimatoduline põletikku - bakteriaalset dieet(jogurt, keefir jm.) BV vaginoosi. Kuna korral on suurenenud risk bakteriaalne vaginoos võib haigestuda väikse vaagna põhjustada raseduse organite põletikesse. katkemist ja enneaegset sünnitust, siis on oluline juba raseduse alguses emakakaela- ja tupeproovide analüüs
Huuletubakas - mis see on? Niisutatud, auruga töödeldud ja eelnevalt kääritatud pulbertubakas; suitsuvaba tubakatoode; sisaldab nikotiini, u 2000 keemilist ühendit ja üle 20 vähki tekitava aine. Mõjud tervisele Suuõõne kahjustused - igemehaigused, põletikud, hammaste lagunemine; kahjustab kesknärvisüsteemi - ärevushäired, tähelepanu- ja keskendumisraskused; südameataki ja insuldi risk; Mõjud tervisele tõstab 2. tüüpi diebeedi riski; vähkkasvajad; risk haigestuda nakkushaigustesse - nt. ohatis; raseduseaegne tarvitamine tõstab tüsistuste ja enneaegse sünnituse riski. Levinumad müüdid Huuletubakas on ohutum kui sigaretid. Huuletubakas aitab suitsetamisest loobuda. Aitäh kuulamast!
ette nähtud ninna tõmbamiseks. Nuusktubaks on mittesuitsetav tubakatoode Nuusktubakas sisalduv nikotiin on mürgine ja sõltuvust tekitav Nuusktubakaga on oht, et sinna on segatud ostja teadmata muid kahjulikke aineid On kindlaks tehtud, et nuusktubakas sisaldab 28 vähkitekitavat ainet Nuusktubakas on keelatud kõigis Euroopa Liidu riikides, välja arvatud Rootsis Suur annus võib tekitada hingamiskrampe ja halvatust Risk haigestuda südame-ja veresoonkonnahaigustesse Tagajärjeks võivad olla infarkt ja insult
kehvemasse meeleolusse. Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Ka jäsemete gangreeni üheks tekkepõhjuseks on sageli veresoonte ahenemine. Nikotiinist 15...20 % imendub suus ja 80...85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk. Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: · tõuseb südame löögisagedus · tekib tubakasõltuvus
on olemas kõik vajalikud ained, ka vesi - rinnapiim koosneb valdavalt (87%) veest. Janu tekkides soovib laps rinnale saada, palava ilmaga tihedamini kui muidu. Lisavee andmine võib aga mõjuda halvasti imetamisele – laps ei taha nii tihti rinda, sest magu on täidetud veega. Sellest tingituna piima tootmine võib väheneda. 2. müüt: Kui imetav ema jäi haigeks, siis tuleb imetamine lõpetada, sest muidu võib haigestuda ka imik. Haigused ei levi rinnapiima kaudu. Imetamisega tuleb kindlasti jätkata, sest rinnapiimas leiduvad bioaktiivsed ained, mis tugevdavad imiku immuunsust ning ta on haigusete suhtes vastupidavam. Väga väheste tervislike seisundite puhul tuleb imetamine lõpetada (nt HIV, vähk).
inimese jõudlust (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse ligi kohvitassitäis pigi. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid. Tõrv mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele. Selle tulemusena langeb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis tõuseb eriti palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti tõuseb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku. Radioaktiivsed ained tubakasuitsus võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende toimel võivad tekkida vähkkasvajaid, valgeveresus, geneetilised muutused ning loote arenguhäireid rasedal (3). Suitsetajatel esineb tavalisest rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi ja
Haruldaseks tüsistuseks on operatsiooniaegsed naaberorganite vigastused, näiteks kusepõie või soolte vigastus. Lastel, kes sünnivad keisrilõike abil, on suurem tõenäosus edaspidises elus puutuda kokku astmaga kui neil, kes sünnivad tavapärasel viisil. Heinanohu või allergilise astma seost sünnituse kulgemisega uuris Kopenhaageni Statens Serum Institut. Keisrilõikega sündinud lastel ei esinenud hiljem heinanohu rohkem kui teistel. Ent neil ilmnes 33 protsenti suurem tõenäosus haigestuda astmasse või haigestuda varem kui teised. Muud võrreldud parameetrid ei sisaldanud seoseid astmariski suurenemisega. Lisad: 2 Kasutatud kirjandus: · ENE lk.448 · Charles Cox ja Kate Grady ,,Vältimatu sünnitusabi" · Ivo Saarma ,,Pereks kasvamine" · http://www.fertilitas.ee/docs/keisriloige.PDF
Nt: inimsoolestiku mikrofloora. Liikidevaheline konkurent. Sama või eriliiki organismide vastastikukkust piirav kooselu. Nt hundikarja hundid ja rändrott ja kodurott. 6. osoonikihi ül on kaitsta maad ülemäärase kiirguse eest, mis mõjub kõikidele liikidele kahjulikult. Osooni lõhkuvateks aineteks on freoonid , mida kasutatakse külmutus seadmetes ja aerosoolides. Nende ainete mõjul võivad tekkida ulatuslikud osooniaugud ning inimestel suureneb sellega seoses oht haigestuda vähki. Hukutavalt mõjub osoonikihi hävimine ka merede pinnakihis elavatele planktonitele ning vähendab seega oluliselt vee ökosüsteemi bioproduktsiooni. A I 1)põder-mänd H 2)lehetäi-kask P 3)mutt-vihmauss K 4)vetikad ja seened samblikus S 5)sinitihane-rasvatihane KO 6)Hamster-kurk H II 7)happevihmade tekkes on oluline osa atmosfääri sattunud co2 8)ökoliigilisekstasakaaluks nim populatsiooni arvukuse stabiilsust pikema aja jooksul 9)Õ 10)erosiooni põhjustavaks teguriks on nt
see kõige efektiivsem. Suremus on 12%, mistõttu raviskeemi tuleb järgida hoolikalt. Mõnikord haigestuvad väikelapsed läkaköha tüsistusena keskkõrvapõletikku või kopsupõletikku. Haigus kestab kokku 68 nädalat. Köha võib püsida veel mitu kuud. Haiguse läbipõdemise järgselt saab inimene eluaegse immuunsuse. Vaktsineerimise plussid Vaktsineeritud lastel väheneb haigestumus läkaköhasse 8090%. Haigestuda võivad siiski ka vaktsineeritud isikud, kuid neil kulgeb haigus kergemini ja ei ole eluohtlik.
Liigitus : Lahja majonees , Väga lahja majonees , Munata majoneesiasendaja , Chantilly´ majonees , Roheline kaste , küüslaugumajonees , Sidrunimajonees , Ürdimajonees , Kapparimajonees , Kressimajonees , Köögikombainis valmistatud majonees , Tatar-kaste , Rohelise Jumalanna kaste 3. Ketsupi valmistamine 4. Lükopeen ja selle kasulikkus · Lükopeen aitab ära hoida LDL tekke (nn ,,halb kolesterool") · ennetab vähki haigestumist · Vähendab haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse · Organismis salvestatakse maksa ja teise elunditesse · Tomati kuumtöötlemine suurendab lükopeeni bioaktiivsust. · Lükopeeni omastamiseks vajatakse rasva · Annab tomatitele iseloomuliku punase värvuse
Immuunsus on organsimi vastupanuvõime. Kaasasündinud immuunsus on organismi enese vastupanuvõime. Omandatud immuunsus on immuunsus, mis tekib peale teatud haiguse läbipõdemist või vaktsineerimist. Aktiivne immuunsus tekib kui organism on haiguse kergelt läbi põdenud. Passiivne immuunsus tekib kui organismi viiakse haiguse vastaseid antikehi. Peale vaktsineerimist on organism haiguse vastu immuunne. Oled vaktsineeritud b-hepatiidi vastu. Puuduliku immuunsüsteemiga inimene ei tohi haigestuda, sest isegi lihtlabane nohu võib talle surmavalt mõjuda. Inimene peab ennast hoidma ja teatud ravimeid võtma. Lümfiringe: Lümfisooni esneb kaelal, kaenlaalustes, kõhuõõne keskosas ning kubemepiirkonnas. Nad on veresoontest eraldi. Lümf on lümfisoontes olev vedelik. tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümfi koostises on lümfotsüüdid, koevedellikku ja rasva. Põrn asub keha vasakpoolses osas ja kuulub lümfisüsteemi. Phastab organismi, lagundab kasutuks
Lambakasvatus põhineb liha- või villalammaste kasvatamisel. Samuti kasvatatakse lambaid piima saamiseks või teistele talunikele müümiseks. Loomade pidamine Varjupaik ja keskkond Lambaid peetakse karjadena koplites või laudas. Külmades tingimustes võivad lambad vajada varjupaika, kui nad on värskelt pügatud või poeginud. Eelkõige värskelt pügatud lambatalled võivad olla väga vastuvõtlikud märjale ja tuulisele ilmale ja võivad kergesti haigestuda. Tervishoid Lambad, eelkõige kinnise pidamise puhul, vaktsineeritakse siis, kui nad on vastsündinud talled. Talled saavad oma esimesed antikehad ematernespiima kaudu elu esimestel tundidel ja siis lisavaktsiini kaudu iga kuue nädala järel kolme kuu jooksul ja seejärel lisaannus iga kuue kuu tagant. Vesi, toit ja õhk Lambad vajavad puhast vett joogikünast või tiigist. Pärast ute piimast võõrutamist söövad nad heina, teravilja ja rohtu Karjakasvatuse eesmärgid
1940.50. aastatel võeti kasutusele elupäästvad antibiootikumid, mis hävitavad streptokokke. Peagi selgus, et reumahaigetel tuleb kroonilist kurgumandlipõletikku ravida kirurginoaga, sest muidu ei saa kõikidest mandlitesse peitunud pisikutest jagu. Juba 40 aastat on võimalik asendada kahjustatud südameklapp proteesiga. Kuidas südamereumat ära hoida Inimestel, kes on eluaeg regulaarselt sporti teinud, on palju väiksem võimalus haigestuda südamereumasse. Aitaks ka tervislikult toitumine.
kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks naha ja juuste tervise tagamiseks limaskestade kaitseks infektsioonide eest kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul luudele ja hammastele vereloomele suguorganite arenguks kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks sest ß-karoteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ß- karoteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki Liigtarvitus Toiduga ei ole võimalik saada toksilises koguses A-vitamiini. A-vitamiin muutub aga toksiliseks toidulisandite ületarbimisel. maksakahjustused kuiv nahk juuste väljalangemine loote kahjustused pikaajalise üledoosi korral osteoporoos Alatarvitus kanapimedus kahvatu ja kuiv nahk Soovitatav päevakogus täiskasvanule- 0,9 g (mehele), 0,7 g (naisele) Maksimaalne päevakogus täiskasvanule- 3 g
suitsetamine. Tubakasuitsus on tuhandeid kemikaale, on leitud üle 200 otsese või kaudse toimega kantserogeense ehk vähki tekitava aine. Tuntuimad tubakas leiduvad kahjulikud ained on tõrv, ving ja sõltuvust tekitav nikotiin. Tubakasuitsus leiduv tõrv hävitab tasapisi kopsu seintel olevad karvakesed, virvekarvad, mis kaitsevad kopse tolmu ja muu sellise eest. Karvakeste hävinedes jõuab tõrv kopsupinnale ning soodustab kasvajarakkude teket. Suitsetajate risk kopsuvähki haigestuda on 10-50 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Veel üks tegur on passiivne suitsetamine, see tähendab viibimist suitsuses ruumis. Passiivsete suitsetajate võimalused haigestuda kopsuvähki on siiski väiksemad kui suitsetajatel. Risikifaktoriks võib ka osutuda keskkonnategurid. Töö- ja elukeskkonnas võib leida sellised aineid nagu arseen, radoon, asbest ning nikli ja kroomi ühendid ja ka saastatud õhk. Areng Inimese organism koosneb kudedest ja koed omakorda rakkudest
Tervisliku toitumise põhimõtted töötati välja juba 20. sajandi 20ndatel ja need pole siiani oluliselt muutunud. Tervislik on kaloritevaene mitmekesine toit piiratud rasvade ja süsivesikute hulgaga. Kindlasti peaks jälgima annustatava soola kogust. Sool sisaldab naatriumi ning tõstab vererõhku, südameinfarkti ohtu, põhjustab liigse vedeliku kogunemist organismi ja tursete teket. Ka loomsete rasvade liig pole organismile hea. Viimaste rohke tarbimine suurendab riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse, teatud vähivormidesse ja suhkruhaigusesse. Aedvilja tarbimine vähendab aga krooniliste haiguste riski 1/5 võrra. Puu-, köögiviljad ja marjad vähendavad riski haigestuda südamehaigustesse, lisaks mõjuvad hästi luude, hammaste, igemete, naha, silmade tervisele, soodustavad seedimist ning aitavad ka mälu toonuses hoida. Et olla terve, selleks tuleb päris palju teha: toituda tervislikult, liikuda aktiivselt, hoiduda
Lisaks sellele muutub emakakaelas olev limakork tihedamaks (spermatosoididele raskemini läbitavaks), emaka limaskest õheneb ja muutub selliseks, et viljastatud munarakk ei saa sinna pesastuda. Plaaster Kõrvalmõjud Rindade hellus Iiveldus Peavalu Võivad esineda vaheveritsused Plussid Toimeaine vabaneb ühtlasemalt kui pillidel. Need sobivad enamikule naistest ja nad kuuluvad väga usaldusväärsete rasestumisvastaste meetodite hulka. Need meetodid vähendavad riski haigestuda healoomulistesse rinna- ja munasarjakasvajatesse ning emaka- ja munasarjavähki Miinused Plaastrid ei kaitse suguhaiguste eest. Tuleb asetada iga nädal erinevasse kohta, et kaitsta nahka võimaliku ärrituse eest. Kipuvad lahti tulema. Kallimad kui pillid. Plaaster pole läbipaistev. Plaaster Kuhu plaaster asetada? Alakõhule Tuharale Selja ülaosale Õlavarre välisküljele Ära kasuta rasestumisvastast plaastrit järgmistel juhtudel: Rasedus või selle kahtlus Rinnaga toitmine
Mitmekesise toitumise põhitõed Triinu Tellis Keskmise inimese kohta Tervise seisukohalt ohtlikud äärmused on ülekaal ning alakaal KMI on suurus, mis näitab kaalu ja pikkuse suhet toidulisandid ning kiirdieedid ei ole lahendusvalgud 10-15% rasvad 25-30% süsivesikud 55-60% Lihtsad põhitõed Söö selleks, et elada, mitte vastupidi! ❏ Energia ja toitained on vajalikud igapäevasteks tegevusteks ja organismi normaalseks toimimiseks ❏ Inimeste energiavajadused on erinevad ❏ Süües rohkem, kui tarbitakse, siis kehakaal tõuseb ❏ ka ebastabiilse rutiiniga süües tõuseb kehakaal Toit olgu mitmekesine! ❏ Ouline on ka see, millistest toiduainetes saadav energiahulk saadakse ❏ Ühekülgse toitumise korral võib organism paljudest ainetest puudust tunda, nind võivad tekkida erinevaid tervisehäireid ❏ Ka loomne toit on inimese organismile vajalik, sest on valke/aminohappeid, mida taim...
kui tagatis väärilisele matusele" hakati lapsi võtma kui emotsionaalse väärtusega inimolendeid. 2) Millistele laste elukindlustusega seotud probleemidele teksti autor tähelepanu juhib? Millistele ühiskonnas levinud normidele, arusaamadele need viitavad? Ühiskond oli arvamusel, et laste elukindlustust teevad vanemad vaid sellepärast, et teenida nende pealt raha lapsi meelega haigestuda lastes ning isegi neid mõrvates. Samas leiti ka, et laste kindlustamine vaesemates peredes on vajalik, et lapse surma puhul talle väärikas matus korraldada. Hiljem aga leidsid inimesed, et laste kindlustamine on tagatiseks vanematele õpingute, haiglaravi jms kulutuste katmise eest. 3) Millised võiksid olla ühiskonnas moraalselt aktsepteeritavad põhjused laste elukindlustuseks tänapäeval? Näiteks ravikulude tasumiseks, sest see on väga kallis. Lisaks ka tagatiseks
2) Tekitab kortse ja enneaegset vananemist(lõhub elastiini ja kollageenikiude · UVB-kiired 1) Tekitavad uut pigmenti 2) Punetus 3) Aeglane ja püsiv päevitus Päevitamise ja UV-kiirguse plussid · D-vitamiin · Paraneb ainevahetus · Paraneb vereringe · Paranevad teatud nahahaigused · Psoriaas, akne · Päevitamise ja UV-kiirguse miinused · Naha enneaegne vananemine · UV-kiirguse toimel tekivad vabad radikaalid, rakutuuma DNA kahjustumine ning seetõttu suureneb oht haigestuda nahavähki · Tervislikult päevitamine · Vähe aega korraga · Vältida keskpäevast päikest(kõige aktiivsem UVA- kiigusega aeg) · Jalutamine lamamise asemel · Päikesekreem · Hea nipp: Vaadata end või lasta oma kaaslasel vaadata läbi päikeseprillide siis on nahal kohe nähtavad kohad, mis on muutunud roosakaks ning siis on aeg varju minna!" · Melanoom · Melanoom on pahaloomuline nahakasvaja, mis tekib pigmenti tootvatest rakkudest ehk melanotsüütidest.
Meetod sobib enamikule naistest. Ei ole seotud vahekorraga, st neid ei pea tarvitama vahetult enne või peale vahekorda, kasutamine ei sõltu vahekordade arvust ja sagedusest. Igakuine veritsus muutub regulaarsemaks (tsükkel muutub 28- päevaseks), lühemaks ja erituva vere hulk väheneb. Samuti vähenevad menstruatsioonitsükliga seotud vaevused ja valud menstruatsiooni ajal. Pikaajalisel kasutamisel väheneb risk haigestuda healoomulistesse rinna- ja munasarjakasvajatesse ning emaka- ja munasarjavähki. Väheneb põletike levimise võimalus seesmistesse suguteedesse ning igakuisest verekaotusest tingitud aneemiaoht. Mõju edasisele viljakusele: on pöörduv meetod, viljastumisvõime taastub kiiresti. 5 Plaaster Kasutamine Plaaster kleebitakse nahale ühele neljast kehapiirkonnast: õlavarre
see endaga kaasa negatiivseid tulemusi. Pestitsiidid võivad imenduda taime kõikidesse organitesse.uuringud on näidanud, et mitmedki pestitsiidid võivad toidulauale sattudes inimese tervist kahjustada: tekitada muu hulgas närvi- ja immuunsüsteemi haigusi, väärarenguid või vähki. Paljud probleemid võivad avalduda alles mitmete aastate pärast. Pestitsiide kasutatavatel talunikel arvatakse olevat ka suurem võimalus haigestuda ajuvähki. Pestitsiidid ei ole kahjulikud ainult inimesele. Kui põllumehed ei pea pestitsiidide kasutamise põhimõttetest ja piirangutest kinni, ning näiteks kui pritsitakse täisõites taimedega põlde putukate intensiivse lendluse ajal põhjustab see putukatele ja mesilastele väga suurt kahju, mille koguulatust ja kahju on väga raske kindlaks määrata. Need mürkained võivad tuultest kantuna atmosfääri sattuda, ning seejärel aja jooksul
Difteeriaesineb tavaliselt kurgumandlite, neelu, kõri ja hingetoru piirkonnas. Lümfisõlmed kaelal on turses ja valulikud. Esineb kurguvalu ja hääl võib muutuda kähedaks. Ravivõimalused Haigus on tavaliselt nii raske, et ravi toimub intensiivravi osakonnas. Ravi aluseks on antitoksiin, millega muudetakse kahjutuks veres olev difteeriatoksiin. Ravitakse antibiootikumidega. Ennetamine Difteeria ennetamiseks on kasutusel vaktsiin. Vahel võib aga haigestuda ka vaktsineeritud inimene, kuid sel juhul on tema haiguse kulg kerge. Eestis vaktsineeritakse difteeria vastu kõiki lapsi. Pildid Teetanus Clostridium tetani Teetanus ehk kangestuskramptõbi on väga raske kuluga ja sageli surmaga lõppev haigus. Sattunud inimese organismi, hakkab bakter tootma mürkainet ehk toksiini. Toksiin kahjustab aga närvisüsteemi, levides piki närve või vere vahendusel. Sümptomid ehk avaldumine Sümptomid tekivad tavaliselt 3-14
(2008) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ic.html 8.Haigused ja arstiabi a) Mitu % rahvastikust on HIV/AIDS-i haiged? Islandi rahavastikust on vähem, kui 100 inimest AIDSihaiged, seega ca 0,3%. (2009) b) Kui palju inimesi sureb igal aastal AIDS-i? Igal aastal sureb AIDSi alla saja inimese. c) Mitu % alla 5 aastastest lastest kannatab alatoitumuse all? Alatoitumise all kannatab alla ühe protsendi alla viieaastastest lastest. d) Milline on risk haigestuda nakkushaigustesse? Millised on levinuimad nakkushaigused? Risk haigestuda nakkushaigustesse on väga väike, sest narkootikume ning alkoholi tarbitakse riigis vähe, asustus on hõre, arste on 1000 elaniku kohta neli, mis on ebatavaliselt kõrge näitaja. Leivnuimad nakkushaigused on talvisel ajal gripiviirused, muude haiguste näitajad liiga madalad, et neid levinuks pidada. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ic.html
enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Nikotiinist 15...20 % imendub suus ja 80...85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku. Naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad. Lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam
silmaterad kas laienevad või ahenevad 3.laps laenab raha, müüb asju 4.tekivad uued sõbrad, vanad põlatakse 5.ei tunne huvi hobide vastu 6.tahab palju magusat ja tihti juua 7.teeb koolist poppi Uimastikahjustused: · Uimastite mõjul sagenevad liiklus- ja tööõnnetused ning suureneb olmetraumade arv. · Uimastisõltlane on ohtlik ka järeljoobes, sest ta tunneb end või ta näib kainena. · Uimastisüstijaid varitseb pidev infektsioonioht. Süstija võib haigestuda kollatõppe (B hepatiit), nakatuda HIviirusega ja saada AIDSi, ta võib nakatuda stafülokokkidega ja paljude muude haigustekitajatega. · Ka lisaainetega ebapuhtad uimastisegud võivad esile kutsuda eluohtlikke allergilisi reaktsioone. Mürgitused ja infektsioonid kahjustavad siseorganeid, eelkõige maksa, neerusid, südant ja kopse. · Halveneb hammaste ja igemete seisund - tekib kaaries ning hambad lagunevad ja murduvad.
Naistest 99% Meestest 99% b) Kui kaua käiakse keskmiselt kooli. Kui kaua käivad koolis poisid ja tüdrukud? Keskmiselt- 16 aastat Poisid- 16 aastat Tüdrukud 16 aastat 8.Haigused ja arstiabi a) Mitu % rahvastikust on HIV/AIDS-i haiged?-150 000 inimest ehk 0,23 % b) Kui palju inimesi sureb igal aastal AIDS-i?-1700 inimest (2009 aasta seisuga) c) Mitu % alla 5 aastastest lastest kannatab alatoitumuse all?- 0,00% http://www.globalhealthfacts.org/data/topic/map.aspx? ind=48 d) Milline on risk haigestuda nakkushaigustesse? Millised on levinuimad nakkushaigused?- risk haigestuda tõsistematesse nakkushaigustesse on üsna väike, sest neid põdevaid inimesi on vähe. Kuid kergemad nakkushaigused nagu gripp on kerged tulema, sest inimesi on palju. Kõige levinumad nakkushaigused on gripp, HIV, AIDS. Lingid info leidmiseks: https://www.cia.gov www.census.org http://www.prb.org/ www.citypopulation.de/cities.html www.geography.about.com http://show.mappingworlds.com/world/ http://migrationsmap
annaabi.ee 
