Masslow püramiid Herzbergi teooria Familism Harlow eksperiment Soma kuubikute juhtum Piitsa ja präänikuga ei motiveeri 18poole, ,,lolli õpilase" fenomen Emotsionaalsed-ratsionaalsed Dünaamiline-stabiilne Rollid-ametid Liimete vajaduste rahuldamine- kauslikkus v ühiskonnale vajalikud teenused Personaalsus-positsioon Autoritaarne-formaased õigused Suund alt üles-ülalt alla Sotsiaalsed normid- ametlikud sanktsioonid Sotsiogramm-organisatsiooni struktuur Suhted tekivad spontaalselt- ettekirjutatud tööjuhendiga Vastastikune tõmme-lojaalsus Sõltuvalt erinevatest isikuomadustest on erinev ka rolli täitmine ja mõistmine Rolliootus-isiksus(rollsita rusaamine+rolli vastuvõtmine ja loodumine:temperament, intellekt, motiivid, hoiakud, kogemused)-rolli täimine Rolli täitmiseks kasutatakse latentset teadmist, mis avaldub oludetõttu, mitteisiksuse omadustest tulenevalt. Põhirollide omandmaine lapsepõlves- sullivan Staatus kui prestiiz-suhteline hierar...
arvukus ja lähedus. Uuringud on näidanud, et inimesed eelistavad kohalduda enamusega, isegi kui enamusel ei ole õigus. On uuringuid, mis näitavad, et kooskõlaliselt esinev vähemus võib enamusele suurt mõju avaldada. Kuulekuse uurimused näitavad, et inimesed kuuletuvad võimuesindajaile isegi siis, kui teiste elud ohtu seab. Mässu uurimused on näidanud, et võimule astutakse vastu, kui saadakse aru, et inimestega manipuleeritakse, et midagi ebamoraalset korda saata. Grupiprotsesside uurimused hõlmavad uuringuid grupi polariseerumisest ja grupimõtlemisest. Liidriksoleku uuringud on leidnud, et grupid valivad liidreid ülesandest lähtuvalt. 4. Inimeste tajumine, veetlus ja inimsuhted Teiste tajumine on protsess, mida mõjutavad isiksuse tavateooriad ja stereotüübid, isiklikud konstruktsioonid, esmamõjud ja mälestused teistest. Enesetaju teooria väidab, et ennast õpime tundma end ise kõrvalt jälgides.
Uurimustes domineeris sünteesiprintsiip analüüsiprintsiibi üle. Selle suuna puuduseks oli geneetilise lähenemise eiramine, mistõttu "valmistajude" tekke- ja kujunemisprotsess ja selle olemus jäid üldiselt tabamatuks (erandiks Leipzigi suund ehk Heinz Werner`i aktuaalgeneetiline teooria ). Gestaltpsühholoogia teeneks oli panus taju loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse. Formuleeriti rida seadusi, mille järgi taju organistasioon püüdleb tasakaalu ja stabiilsuse poole kõige lihtsamal või harjumuspärasel viisil. · Psühhoanalüüs ja freudism- irratsionaalset elukäsitlust süvendav ja tarbijavalikule või hedonistlikule mentaliteedile kaasaaitav ning ääretult spekulatiivne teooria, mis siiski on avaldanud tugevat mõju kogu psühholoogiale ja ka muudele
antakse, soov mitte tülli minna (arsti-õe katse). Kuulekuse ohtlikkus katseisikud võivad saada psüühiliselt kannatada teadasaamisest, et on olnud võimelised teistele kahju tekitama. Milgrami eksperiment: http://www.youtube.com/watch?v=y6GxIuljT3w http://www.youtube.com/watch?v=BcvSNg0HZwk&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=IzTuz0mNlwU&NR=1 http://www.youtube.com/watch?v=CmFCoo-cU3Y&feature=related 26) Grupiprotsesside tundmise tähtsus õpetaja/ sotsiaalpedagoogi/ lasteaiaõpetaja töös. Grupiprotsesside tundmise tähtsus õpetaja/lasteaiakasvataja töös on vajalik, kuna siis näeb kasvataja/õpetaja millistes rollides on erinevad lapsed. Õpetaja peaks erinevaid rolle teadma ning märkama ja nendega tekkivaid konflikte lahendama. 27) Grupi määratlus, grupi tunnused. Grupi määratlus: Grupp on hulk inimesi, kellel on hulk grupi määratlemise kriteeriume
3. teooriate praktikasse rakendamine; Ettevõtlusalane kompetentsus: 1. orienteerumine kasulikkuses; 2. initsiatiiv; Sotsiaalne- emotsionaalne kompetentsus: 1. enesekontroll; 2. spontaansus; 3. õiglus, objektiivsus; 4. õige enesehindamine; 5. järjekindlus ja kohanemisvõime; Kompetentsus inimsuhetes: 1. enesekindlus; 2. mõjukus; 3. valmidus võimu rakendamiseks; 4. eneseväljendamisoskus; 5. positiivne orienteeritus; 6. kaastöötajate arendamine; 7. grupiprotsesside juhtimine. Juhtimisel peab juht lähtuma järgmistes põhimõtetest: * juhtimiskorraldus peab vabastama juhid rutiinsest tööst; * juhtimiskorraldus peab andma töötajatele maksimaalse iseseisvuse ja loovuse; * juhtimiskorraldus peab suurendama ettevõtlikkust ja kohanemisvõimet. Erinevates ettevõtetes kasutavad juhid väga erinevaid juhtimismudeleid. Alljärgnevalt on esitatud mõningad neist.
*teooria tundmine (mõistete ja seoste tundmine); *teooriate diagnostiline kasutamine. B. Ettevõtlusalane kompetentsus: *orienteerumine kasulikkuses; *initsiatiiv. C. Sotsio-emotsionaalne kompetentsus: *enesekontroll; *spontaansus; *õiglus, objektiivsus; *õige enesehindamine, oma võimaluste hindamine; *järjekindlus ja kohanemisvõime. D. Kompetentsus inimsuhetes: *enesekindlus(usk); *kaastöötajate arendamine; *eneseväljendamisoskus (suuline kommunikatsioon); *positiivne orienteeritus; *grupiprotsesside juhtimine. 42) Palgaõiguse kontseptsioonid nõudjaõigus ja tulemusõigus. Nõudjaõigus peab garanteerima, et palga suurus on seotud tööraskusega ja see eeldab töö raskuse hindamist. Tulemusõiguslik palk peab arvesse võtma tegelikke individuaalseid töötulemusi. Lõplik palgakujundus tugineb 57 ettevõrre töötulemustele. Palka mõjutab ka tööturg 43) Palgavormid. Peamised palgavormid on aja-, akord- ja preemiapalk. Ajapalk:
tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Gestaltpsühholoogia esindajad viisid taju uurimiseks läbi hulgaliselt katseid. Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Peamine puudus selle psühholoogia suuna juures on geneetilise lähenemise eiramine. Sellest hoolimata on gestaltpsühholoogide panus taju ja loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse märgatav. Gestaltteooria põhiprintsiibid (grupeerimise seadused) on: lähedus kalduvus grupeerida omavahel lähestikku asetsevaid objekte. sarnasus kalduvus grupeerida omavahel mingi tunnuse (näiteks värv) poolest sarnaseid objekte omavahel suletus objekti osade ühendamine tervikuks, hoolimata sellest, et tegemist ei ole suletud figuuriga. hea jätkuvus kalduvus pidada üheks objektiks sellist objekti, mis järgib teatud
grupi tunnused kujundavad unikaalse koosluse, milles grupi omadused teataval määral erinevalt toimivad. Grupi suurus avaldab mõju sellele, kui palju ideid ja muid ressursse on grupis. Iga liige toob kaasa oma kogemused ja teadmised, mistõttu suurema liikmete arvuga grupis on rohkem potentsiaali ülesannetega toime tulekuks. Grupi liikmeid võib motiveerida suurem grupp intensiivsemalt esinema, sest pealtvaatajate hulk on suurem kui väiksemaarvulises grupis. Grupiprotsesside suunamise seisukohalt on otstarbekas uurida, kuivõrd muutuvad tegevuse aspektid grupiliikmete arvu muutudes. Tabelis 4 välja toodud seaduspärasused näitavad, et grupi suurenedes muutub otsustamine keerukamaks, grupiliikmete erinevused tulevad teravamalt esile ning liidri käitumine omandab suurema tähtsuse. See toimub töögruppides, analoogseid suundumusi täheldatakse ka teraapiagruppides. Suur grupp kaldub tegevusest kõrvale, allub liialt liidri mõjutustele;
Gestaltpsühholoogia esindajad viisid taju uurimiseks läbi hulgaliselt katseid. Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Peamine puudus selle psühholoogia suuna juures on [[geneetika|geneetilise]] lähenemise eiramine. Sellest hoolimata on gestaltpsühholoogide panus taju ja loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse märgatav. ==Gestaltteooria== Gestaltteooria põhiprintsiibid (grupeerimise seadused) on: * lähedus kalduvus gruppeerida omavahel lähestikku asetsevaid objekte. * sarnasus kalduvus grupeerida omavahel mingi tunnuse (näiteks värv) poolest sarnaseid objekte omavahel * suletus objekti osade ühendamine tervikuks, hoolimata sellest, et tegemist ei ole suletud figuuriga.
mõõdetavat käitumist. Teadvus on "must kast". Juhiti tähelepanu keskkonna rollile inimese käitumise juhtimisel. Miinuseks peetakse psüühilise faktori kõrvale jätmist. Getaltpsühholoogia. Mõned võtmefiguurid suuna algusaastatel: Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler. Lähtuti ideest, et psüühilisele nähtusele on omane strutureeritus ja terviklikkus. Tervik on primaarne ning domineerib osade üle; tervik on enam kui osade summa. Panus taju, õppimise, mõtlemise ja grupiprotsesside uurimisse. Humanistlik psühholoogia. Carl Rogers, Abraham Maslow jt. Roll ennekõike teraapiate ja nõustamise ideede kujunemisel. Rõhk inimese abistamisel. Inimese põhimotivatsiooni allikaks on tendents ennast aktualiseerida, Näiteid käitumise selgitamisest erinevate perspektiivide valguses: Psühhodünaamiline perspektiiv käitumine on mõjutataud teadvusest välja surutud teadmise ja impulsside poolt Biheivioristlik lähenemine käitumist vormib ja kontrollib keskkond
Staatus grupis. Liikmed Ülesandele orienteeritud grupi liikmeid võib jagada algatajateks ja kaasaminejateks. Algatajad algatavad vestluse, edastades endale teadaolevaid fakte, jagades asjakohast informatsiooni või kogemusi ning avaldades oma arvamust. Kaasaminejad kuulavad ja reageerivad, tehes kuuldust kokkuvõtte ning arendades teemat edasi. Nad annavad informatsioonile hinnangu, vaevad ettepanekuid ja esitavad küsimusi Grupiprotsesside edenedes on liikmed kord algatajad , kord kaasaminejad. Kumbki roll pole teisest tähtsam ning mõlemad on vajalikud, et grupp areneks. Grupiliikmete rollid võivad tasakaalust väljuda. ENESEHINNAG Inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole. Enesehinnang on teatud tundevarjundiga enesekohane hoiak, mis on omane igale inimesele. Enesehinnang, nii nagu seda sõna
tippjuhtkonda. Siia kuulub tööohutus, töösuhted, võrdsete võimaluste tagamine töö saamiseks ja kompenseerimine. Personalijuhile esitatavad nõuded: Ärialased kompetentsid : tegevusharu tundmine, konkurentsi ja konkurentide mõistmine, strateegiline visioon, majanduslik mõtlemine, orientatsioon partnerlusele, globaalne mõtlemine ja sellealased teadmised, teiste osapoolte huvidega arvestamine. Muudatuste juhtimise ja teadmusjuhtimise alased kompetentsid : konsulteermine ja suhtlemine, grupiprotsesside suunamine, paindlike struktuuride loomine ja nendes töötamine, suhte võrgustike loomine, läbirääkimiste pidamine, inimressursside mobiliseerimine, teadmiste edasikandumine organisatsioonid Eestvedamise alased kompetentsid : strateegiline analüüs, kultuurilise mitmekesisusega toimetulik, õppimist soodustava kultuuri loomine, oskuste planeerimine, kohanemisvõime, väärtuste kujundaja, õppimisprotsesside suunaja. 8. Personalitöö seosed firma elutsükliga
ja ennast selle liikmena; grupil on omad normid, rollid ja ootused selle kohta, kuidas selle liikmed peaksid käituma ning sanktsioonide nende jaoks, kes normidega ei kohandu; grupil on ühine eesmärk või tunnetatud põhjus; grupi liikmete vahel on kujunenud üht või teist liiki suhted (http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/2280/kaidi_kiis- sotsiaalpsuhholoogia.zip/grupiprotsessid.html) Grupiprotsesside puhul on täheldatud järgmisi reeglipärasusi: Üksikisikud kaotavad mõningal määral oma individuaalsust kuuludes gruppi ning võivad osutuda kergemini mõjustatavateks; organiseeritud gruppide käitumine on erinev mitte-organiseeritud gruppidega võrreldes; töötajad on rohkem motiveeritud ootuspäraselt tegutsema, kui neid on eelnevalt kaasatud probleemile lahenduste otsimisse; grupi omadused võivad erineda selle liikmete poolt moodustatud alagruppide omadustest.
Jälgiti mõõdetavat käitumist. Teadvus on "must kast". Juhiti tähelepanu keskkonna rollile inimese käitumise juhtimisel. Miinuseks peetakse psüühilise faktori kõrvale jätmist. Getaltpsühholoogia. Võtmefiguure suuna algusaastatel: Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler. Lähtuti ideest, et psüühilisele nähtusele on omane strutureeritus ja terviklikkus. Tervik on primaarne ning domineerib osade üle; tervik on enam kui osade summa. Panus taju, õppimise, mõtlemise ja grupiprotsesside uurimisse. Humanistlik psühholoogia. Carl Rogers, Abraham Maslow jt. Roll ennekõike teraapiate ja nõustamise ideede kujunemisel. Rõhk inimese abistamisel. Inimese põhimotivatsiooni allikaks on tendents ennast aktualiseerida. (vt lisaks pdf Ramul 1937) Näiteid käitumise selgitamisest erinevate perspektiivide valguses: Psühhodünaamiline perspektiiv käitumine on mõjutatud teadvusest välja surutud teadmise ja impulsside poolt
Grupi suurus mõjutab liikmete rahulolu, suhtlemist ja iga liikme osalust tulemuse saavutamises. Gruppi valik toimub läbi eelintervjuu ja selle järgi otsustatakse, kas inimene sobib gruppi või ei sobi. Sageli juhendavad gruppe kaks inimest. Kahekesi sab rohkem informatsiooni grupi kohta kokku, nt näeb kuidas keegi reageeris jne. Grupiseanss kestab tavaliselt 2-3 tundi, pikem seanss toob kaasa tähelepanu hajumise. Grupiprotsessid. Grupiprotsesside seisukohalt on olulised grupi koostegevuse mudelid, grupi arengu astmed, teabe levik grupis ja otsustamine grupis. Grupijuhtimine (seisneb) on suuresti grupi iseregulatsiooniprotsesside tunnetamine ja suunamine. Võimeline kohanduma selle elusorganismiga, märkama suhteid, emotsioone, mis seal toimub. Grupi areng I Algusfaas grupp on suhteliselt hästi juhitav, kuid tema produktiivsus on madal tänu sellele, et grupi
sajandi alguses. Geštaltkoolkond lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Psüühikanähtuste elemendid on määratud tervikuga – terviks on esmane ja selle osad sekundaarsed. Puudeks selle suuna juures oli geneetilise lähenemise eiramine, mistõttu tajude tekkeprotsess ja nende olemus, jäi tabamatuks. Geštaltpsühholoogid andsid märgatava panuse loomingulise mõtlemise ja sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse. Kognitiivne psühholoogia (nt. H. Simon, A. Newell; J. Bruner) – tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine. Maailma kohta teadmiste saamine, talletamine ja kasutamine eeldab meelte vahendatud andmete ja varasema kogemuse koosmõju. Kognitiivpsühholoogia saavutusi rakendatakse tehnopsühholoogias, informaatikas, haridusalal, meditsiinis, majanduses, poliitikas jne. Humanistlik psühholoogia (nt. C
Geštaltpsühholoogia esindajad viisid taju uurimiseks läbi hulgaliselt katseid. Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Peamine puudus selle psühholoogia suuna juures on geneetilise lähenemise eiramine. Sellest hoolimata on geštaltpsühholoogide panus taju ja loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse märgatav. (Wikipedia) 1920-40ndad Saksamaal Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler (kolm gestaaltpsühholoogia asustajat) Korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides. Geštaltteooria põhiprintsiibid (grupeerimise seadused) on: lähedus – kalduvus grupeerida omavahel lähestikku asetsevaid objekte.
ja sotsiaalökoloogia vahelisi. Metoodika Deduktsioon teed järeldusi, et see, mis kehtib hulga inimeste puhul (mingi teooria) kehtib igaûhe puhul; oma teooria testimine, üldiselt ühele Induktsioon teed ühe inimese näitel liigselt üldiseid järeldusi, generalisatsioon; ühelt üldisele Empiirilise uurimuse etapid: observation induction - deduction -testing evaluation Arengupsühh uurimismeetodid: Vaatlus (observational study) eelisteks grupiprotsesside vaatlemine, lindistamine, filmimine, hiljem taasvaadeldav: 1. Introspektsioon, sisevaatlus Mis sa arvad? Kuidas seda kirjeldad? jne. Eeldab verbaalset suhtlust, arutelu 2. Välisvaatlus: a) Sekkumine b) Mittesekkumine kitsaskoht: tuleb juurde vaadeldavate reaktiivsus Läbilõike-/ristlõikeuuring (cross-sectional study) võetakse mingi
oluliste seaduspärasuste avastamine. Gestaltpsühholoogia tekkis saksmaal 20 saj alguses. Lähtutakse ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktureeritus. Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksik omaduse tunnetamisest. Oluliseks puuduseks selle suuna juures oli geneetilise lähenemise eiramine. Kuid g.psühholoogia on andnud märgatava panuse taju ja loomingulise mõtlemise ning sotisaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisele. Psühhoanalüüs kuulub mõnede spetsialistide arvates teadusliku psühholoogia hulka. Algul oli esmalt meditsiiniline õpetus, mille peamiseks ülesandeks oli neurooside, hüsteeriliste häirete ravimine. Freudi järgi on inimest ajendavaks jõuks tungid. Määravaks on neist 2 peamist: 1) eluinstinkt, mis samastub põhimõtteliselt suguinstinktiga; 2) surmainstinkt e hävitamise instinkt. Elu oleks justkui võitlus, et jõuda kindlale eesmärgile surma
*initsiatiiv. C. Sotsio-emotsionaalne kompetentsus. 55 *enesekontroll; *spontaansus; *õiglus, objektiivsus; *õige enesehindamine, oma võimaluste hindamine; *järjekindlus ja kohanemisvõime. D. Kompetentsus inimsuhetes. *enesekindlus(usk); *kaastöötajate arendamine; *mõjukus, *valmidus võimu rakendamiseks (kasutamiseks); *eneseväljendamisoskus (suuline kommunikatsioon); *positiivne orienteeritus; *grupiprotsesside juhtimine. 7.Organisatsiooni mõiste Ettevõte peab funktsioneerima teatud kindlas korras. Kaetud peavad olema kõik tegevused: tootmine, turustamine, põhifondide majandamine, finantseerimine, teaduslikud uuringud, tehniline kontroll, materjalimajandus, planeerimine, arvestus, sisekontroll, transport, personalimajandus jne. 8.Juhtimissüsteemid Juhtimisstruktuur peab tagama järgmiste juhtimissüsteemide normaalse töö: aktiivse
asjaosalised tajuvad ise konkreetset inimeste kogumit grupina ja ennast selle liikmena; grupil on omad normid, rollid ja ootused selle kohta, kuidas selle liikmed peaksid käituma ning sanktsioonide nende jaoks, kes normidega ei kohandu; grupil on ühine eesmärk või tunnetatud põhjus; grupi liikmete vahel on kujunenud üht või teist liiki suhted (http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/2280/kaidi_kiis- sotsiaalpsuhholoogia.zip/grupiprotsessid.html) Grupiprotsesside puhul on täheldatud järgmisi reeglipärasusi: Üksikisikud kaotavad mõningal määral oma individuaalsust kuuludes gruppi ning võivad osutuda kergemini mõjustatavateks; organiseeritud gruppide käitumine on erinev mitte-organiseeritud gruppidega võrreldes; töötajad on rohkem motiveeritud ootuspäraselt tegutsema, kui neid on eelnevalt kaasatud probleemile lahenduste otsimisse; grupi omadused võivad erineda selle liikmete poolt moodustatud alagruppide omadustest
vii neid ellu, Lõpuelviija koos hindajatega või täideviijatega aeglased tegevused ja areng ning keskendumine liigselt detailidele. Oluline on leida meeskonda juurde lisaliikmeid ja teadmisi mida sela veel pole. Primaarne pole mitte isiku teadmiste taskaalustatus vaid see, et taskaal valitseks grupina üksteise nõrkade kohtade katmine nii, et kokku moodustub tasakaalustatud tervik. Kõik meeskonnad alluvad grupiprotsesside mudeli kohasele arengule. Enne kui meeskond saavutab tõgusa koostöö faasi tuleb sellel läbida erinevad kasvufaasid. Tuckman ja Jensen (1977) tõid nende faasidena välja: formeerumine, tormamine, normaliseerumine, toimine, edasi liikumine. Joonis B peegeldab mõtete, et iga grupp ei pruugigi kujuneda edukaks ega areneda meeskonnaks, sest laguneb mõnes eelenavs arengufaasis. Joonis B. Grupi arenguastmed.
annaabi.ee 
