Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "GPS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vastuvõtja, global, positioning, taavi, maanus, juhendaja, pohla, seadmed, määramiseks, satelliidid, orbiitidel, olemasolul, roverRAKVERE AMETIKOOL Autotehniku eriala REFERAAT Mugavus- ja ohutuselektroonika süsteemid Rakvere 2010 GPS (pikemalt NAVSTAR GPS on akronüüm sõnadest NAVigation System with Time And Ranging Global Positioning System) on ülemaailmne asukohamääramise süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliitide omavaheline asend on arvestatud nii, et igal ajahetkel peaaegu igas maakera punktis oleks rohkem kui 15° kõrgusel horisondist nähtaval vähemalt 4 satelliiti, mis on piisav täpseks mõõtmiseks. Asukoha määramise täpsus on mõni meeter. Lihtsustatud tööpõhimõte GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust
GPS ja GIS. GPS: GPS (pikemalt NAVSTAR GPS on akronüüm sõnadest NAVigation System with Time And Ranging Global Positioning System) on ülemaailmne asukohamääramise süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliitide omavaheline asend on arvestatud nii, et igal ajahetkel peaaegu igas maakera punktis oleks rohkem kui 15° kõrgusel horisondist nähtaval vähemalt 4 satelliiti, mis on piisav täpseks mõõtmiseks. Asukoha määramise täpsus on mõni meeter. Tööpõhimõte: GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust.
GNSS kordamisküsimused 1. Kirjeldage lühidalt GPS-satelliitide orbiite ja seda, millisel kujul orbiidi andmeid esitatakse. · GPS satelliidid tiirlevad keskmisel Maa orbiidil (MEO) 20200 km kõrgusel maapinnast tiirlemisperioodiga ligikaudu 12 tähetundi (11h 58m), kiirusega ~3,8 km/s. Orbiite on kuus, neli põhisatelliiti igal
................................................ 11 Navigatsioonisüsteemi menuüü.....................................................................................12 Kasutatud materjal.............................................................................................................14 2 Mis on GPS? Globaalne Positsioneerimise Süsteem (Global Positioning System) võimaldab toimetada mingit objekti planeet Maa lähedasse etteantud koordinaatidega mistahes punkti. Juhtiv objekt saab GPS abil katkematult andmeid enda asukoha ning liikumise suuna ja kiiruse kohta. Süsteemi töö põhineb elektromagnetlainete (sagedused 1,2 ja 1,5 GHz) püsiva kiirusega sirgjoonelisel levil lähi-kosmoses tiirlevatelt navigatsioonisatelliitidelt objekti pardal paikneva GPS vastuvõtjana. Süsteem on kasutatav merel, õhus ja maismaal sõltumatult. Alates 2007
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA GPS Referaat Juhendaja: Silver Konksi, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 MIS ON GPS? Lühend GPS tuleneb inglisekeelsest terminist Global Positioning System - Ülemaailmne Asukohamääramise Süsteem, Globaalne Punkti Seire, kohamäärangusüsteem. Globaalne Positsioneerimise Süsteem võimaldab toimetada mingit objekti planeet Maa lähedasse etteantud koordinaatidega mistahes punkti. Juhtiv objekt saab GPS abil katkematult andmeid enda asukoha
Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool GPS Global Positioning System Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2007 Sisukord Sisukord .........................................................................................................................2 Sissejuhatus ...................................................................................................................3
GPS 1) GPS on satelliitnavigatsioon, mille lühend tuleneb inglisekeelsest sõnast, mis tähendab eesti keeles üleilmne asukoha määramise süsteem, mis on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus. Süsteemi peab üleval Ühendriikide valitsus ja on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. GPS loodi ja realiseeriti USA Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses kahekümne nelja satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. Seekujunes välja 1973. aastal. 2) AJALUGU GPS-i välimis sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga, mis arendati välja 1940. aastate alguses. Täpsete nõuete saavutamiseks kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, mis aitab parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS-
Sissejuhatus Globaalne asukoha määramise süsteem (GPS) on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem. See võimaldab asukoha ja aja info kättesaadavuse ka halva ilmaga, igal ajal ja igal pool üle Maa (või selle lähedal), kui on nähtavuses vähemalt neli satelliiti (orbiidil liigub korraga vähemalt neli või rohkem GPS satelliiti). See süsteem on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. GPS loodi ja realiseeriti Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses 24 satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. See kujunes välja 1973. aastal, et üle saada eelmiste navigatsioonisüsteemide piirangutest. Ajalugu GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid, kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, et parandada satelliitide
Tartu 2014 1 SISUKORD MIS ON GPS?..................................................................................................................................3 SÜSTEEMI ARENG.......................................................................................................................3 MIS ON GPS? 2 Lühend GPS tuleneb inglisekeelsest terminist Global Positioning System - Ülemaailmne Asukohamääramise Süsteem, Globaalne Punkti Seire, kohamäärangusüsteem. Globaalne Positsioneerimise Süsteem võimaldab toimetada mingit objekti planeet Maa lähedasse etteantud koordinaatidega mistahes punkti. Juhtiv objekt saab GPS abil katkematult andmeid enda asukoha ning liikumise suuna ja kiiruse kohta. Süsteemi töö põhineb elektromagnetlainete (sagedused 1,2 ja 1,5 GHz) püsiva kiirusega sirgjoonelisel levil lähi-
Süsteemi töö põhineb elektromagnetlainete sirgjoonelisel levimisel navigatsioonisatelliitidelt GPS-vastuvõtjani. Elektromagnetlained võnguvad sagedusel 1,2 ja 1,5 GHz. Satelliitide tööd jälgivad maa peal asuvad tugijaamad. Iga satelliit saadab navigatsioonisõnumeid 50 bitti sekundis. Iga sõnum koosneb 30-sekundilisest kaadrist. Iga kaader jagatakse omakorda alakaadriteks. GPS-vastuvõtja registreerib mitmelt erinevalt satelliidilt üheaegselt signaale. Kõik satelliidid saadavad informatsiooni edasi samal sagedusel. Vastuvõtjad võib jagada kaheks: ühe- ja kahesageduslikud vastuvõtjad. Vastuvõtjaid on suuremaid ja väiksemaid. Lennukites ja laevades paiknevad vastuvõtjad on suuremad. Kaasaskantav vastuvõtja võib olla tikutopsi suurune. Signaale saadetakse vähemalt kahel sagedusel, et arvutada viivitusaeg igal sagedusel. Signaalid kodeeritakse, et vältida kõrvaliste isikute ligipääsu. Inimene saab ligi ainult selle asja asukohale, mille kohta ta on
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool Signe Luha GPS-TEHNOLOOGIA LOGISTIKAS Juhendaja: Tarvo Niine Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Elame teatavasti infoajastul. Kõigi sooviks näib olevat saada kiiremini kaugemale kõrgemale vähima vaeva ja antud majanduslikus olukorras ka säästlikult. Säärased soovid on mõistagi ka logistikas. Logistika on selline valdkond, mis tegeleb igapäevaselt asjade ühest punktist teise toimetamisega ning selle planeerimisega. Seda kõike võimalikult kiirelt ja ökonoomselt. Vahendeid on mitmeid
põhjasuuna ja laeva pikitasandi vööripoolse suuna vahel. Magnetpeilinguks nimetatakse nurka magnetmeridiaani ja vaatleja silma ning mingit objekti läbiva püsttasandi vahel. Kui mingisugune suund merel on määratud magnetmeridiaani suhtes, on kerge leida ka tõeline suund järgmiste valemite abil: TK = MK + d TP = MP + d Magnetkompass Magnetkompassi kasutatakse merel laevadel kursinäitajatena ja laeva asukoha määramiseks. Magnetkompassi tööpõhimõte seisneb vabalt pöörleval magnetnaelal mis toetub vertikaalselt asetsevale teljele. Magnetkompassid võib jagada: 1. laeva-, 2. kaatri-, 3. paadikompassideks. Magnetkompassi põhiosad on: · magnetkompassikatel koos kompassikodarikuga (see on tundlik element kompassis); · kompassijalg koos deviatsiooni kompenseerimisseadmega (neutraliseerimaks laeva enda metallist tulenevat magnetismi, on jala sisse asetatud 2 gruppi magneteid.
põhjasuuna ja laeva pikitasandi vööripoolse suuna vahel. Magnetpeilinguks nimetatakse nurka magnetmeridiaani ja vaatleja silma ning mingit objekti läbiva püsttasandi vahel. Kui mingisugune suund merel on määratud magnetmeridiaani suhtes, on kerge leida ka tõeline suund järgmiste valemite abil: TK = MK + d TP = MP + d Magnetkompass Magnetkompassi kasutatakse merel laevadel kursinäitajatena ja laeva asukoha määramiseks. Magnetkompassi tööpõhimõte seisneb vabalt pöörleval magnetnaelal mis toetub vertikaalselt asetsevale teljele. Magnetkompassid võib jagada: 1. laeva-, 2. kaatri-, 3. paadikompassideks. Magnetkompassi põhiosad on: · magnetkompassikatel koos kompassikodarikuga (see on tundlik element kompassis); · kompassijalg koos deviatsiooni kompenseerimisseadmega (neutraliseerimaks laeva enda metallist tulenevat magnetismi, on jala sisse asetatud 2 gruppi magneteid.
peenliigituskruvi. 6. Elektrontahhümeeter Kaasaaegne elektrontahhümeeter koosneb elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist, arvutist ja salvestist. Veel kuuluvad mõõdistamiskomplekti prisma koos prisma sauaga, statiiv, treeger (koos adapteriga), aku, termomeeter, baromeeter jm. Elektrontahhümeeteriga saab mõõta prismaga ühenduse korral kauguse, fikseerida elektroonilise horisontaal- ja vertikaalringilugemid. 7. GPS, Glonass, Galileo GPS - Kolme sateliidi olemasolul arvutab vastuvõtja oma asukoha. Nelja satelliidi olemasolul ja sobival paiknemisel saab määrata ka kõrguse merepinnast. Geodeesias kasutatakse mõõtmisel kahte vastuvõtjat (referentsjaam ja rover). Üle 30 km kaugusel asuvas baasjaamast pole võimalik mõõdistamisi sooritada. Glonass - Töötati välja NSV Liidus. Alternatiiviks ja täienduseks USA GPS ning planeeritavale Galileole. Sateliitide ülessaatmist alustati 1982. aastal. 2009. aasta lõpuks oli töökorras 23 sateliiti.
raadiolainete (elektromagnetlainete) abil sagedusalas mõnest kilohertsis kuni 3 THz. Rahvapäraselt nimetatakse raadioks kas ringhäälingut või raadiovastuvõtjat. GPS GPS (pikemalt NAVSTAR GPS on akronüüm sõnadest NAVigation System with Time And Ranging Global Positioning System) on ülemaailmne asukohamääramise süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliitide omavaheline asend on arvestatud nii, et igal ajahetkel peaaegu igas
loeng GPS/GNSS-süsteem Venemaal-GLONASS EUROOPAL-ENSS(European navigation system, tuntud kui Galileo) Hiinal kompass Üldnimetus: GNSS(GLOBAL NAVIGATSION SATELLITE SYSTEM) -Satelliidid, seirejaamad ja kasutajad 31 satelliiti, 6-l orbiidil Igal ajal nähtav vähemalt 4 satelliiti Tugev signaal L1 Nõrk singaal L2(palju täpsem) Vastuvõtjad on ühe -ja kahesageduslikud L1(tavatelefon, matkaseaded jne) GPS mõõtmismeetod 1) Vastuvõtjate arvu järgi -absoluutne asukohamääramine- üks vastuvõtja diferentsiaalne asukohamääramine- kaks või enam vastuvõtjat Seade arvutab aega, kaua signaal liigub satelliidini ja seadmesse tagasi, selle aja põhjal arvutab kauguse 2) Vastuvõtja asukoha järgi Vastuvõtjad on paiksed-staatiline meetod Vastuvõtjad liiguvad- kinemaatiline meetod 3) Mõõdetav suurus Koodi levikukiirus- koodkohamäärang Põhilainepikkuste vahe-interferomeetriline mõõtmine Praktiliselt võime täpseks mõõtmiseks kasutada:
Tänapäeva tehnoloogiad: 1. CRT 2. LCD 3. DLP 4. LCoS 5. LED Pilt LCD Videoprojektor Vanad tehnoloogiad : 1. Eidophor 2. LIA 3. Schmidt 4. Talaria Pilt Talaria Videoprojektor GPS Üleilmne asukoha määramise süsteem (lühend GPS ingliskeelsest väljendist global positioning system) on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus. See võimaldab asukoha ja aja info kättesaadavuse ka halva ilmaga, igal ajal ja igal pool üle Maa (või selle lähedal), kui on nähtavuses vähemalt neli satelliiti (orbiidil liigub korraga vähemalt neli või rohkem GPS satelliiti) ja asukoha arvutamiseks kasutatakse GPS-meetodit. Seda süsteemi peab üleval Ühendriikide valitsus ja
Astronoom.laius on nurk φ ja antud punkti labiva keskanomaalia, w0 – perigee argument, i- loodjoone ja ekvaatoritasandi vahel, inklinatsioon. astronoom.pikkus λ aga kahetahuline nurk 38. Kui vastuvõtja on satelliidi algmeridiaanitasandi ja astronoom.meridiaani tasandi navigatsioonisõnumi identifitseerinud, siis vahel.Astronoom.asimuudiks nim.nurka alfa antud loetatakse satelliit lukustatuks kuni punkti astronoom.meridiaani tasandi ja suurringjoont ühenduse katkemiseni. labiva vertikaaltasandi vahel
......................................10 7. Teadussatelliidid.............................................................................................................................11 8. Luuresatelliidid...............................................................................................................................12 9. Satelliitpolitsei................................................................................................................................13 10. Euroopa satelliidid aitavad ennustada ilma ja kliimamuutusi......................................................14 10.1. Visad ja täpsed seirajad.........................................................................................................14 10.2. Täiustuvad satelliidid ...........................................................................................................15 Kokkuvõte...........................................................................................................
kõrguskasve. Elektrontahhümeetris on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvutiosa standardprogrammidega ning andmete salvesti Teodoliit on nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad). Lindid maamõõtmisel kasutatavad lindid on valdavalt 20,30,50 meetri pikkused. Eklimeeter on instrument vertikaalnurga mõõtmiseks. Planimeeter on instrument pindalade mehaaniliseks määramiseks kaartidel ja plaanidel. Ekker on täisnurga väljamärkimiseks. Laserskanner - erinevate objektide (hooned, rajatised ka maapind) mõõdistamiseks. GPS -vastuvõtja 4. Mis on geoid ning kuidas seda määratakse ja milleks geoidi kasutatakse? 1 Geoidiks nimetatakse maailma ookeanide ja merede rahulikus seisus olevat veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa alla
püstitanud. Spetsiaalsed GIS GPS-seadmeid eristab käsi-GPS-seadmetest tõsiasi, et nad on võimelised vastu võtma koodiparandusi reaalajas GSM- või raadioside vahendusel ja salvestama ka staatilisi mõõtmisandmeid järeltöötluseks. Osaliselt siit tulebki hinnavahe käsi- GPS-seadmetega. Kuna nende seadmete antennid ei ole nii kvaliteetsed kui RTK-seadmetel, antakse tootja poolt täpsuseks koodiparanduse kasutamise korral reaalajas tavaliselt pool meetrit. Need seadmed võimaldavad kasutada järeltöötluse korral ka L1 signaali faaside vahe andmeid, aga see seab kohe kauguse piirangud (alla 10 km) tugijaamast. Seetõttu leiab nimetatud omadus vähe kasutust. Seega on kõige otstarbekam ja mugavam kasutada GIS- mõõtmiseks spetsiaalset GIS GPS-seadet koos koodiparandustega reaalajas otse kodumaisest maapealsest tugijaamast. Kas parandite sidekandja on raadiosignaal, GSM datakõne, WiFi- või GSM-põhine GPRSühendus, ei oma tähtsust (Jürgenson 2006).
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnainstituut GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad Refertaat õppeaines: Geoinformaatika Koostaja: Juhendaja: Anne Kull Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Mis on GPS......................................................................................................4-5 Gis-mõõtmine......................................................................................................5 ArcGIS........................................................................
Referaat Õppeaine: Üldine okeanograafia ja limnoloogia Õppejõud: Prof. Urmas Lips Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................2 1. Kaugseire mõiste............................................................................................................2 1.1. Passiivsed seadmed............................................................................................3 1.2. Aktiivsed seadmed...............................................................................................3 1.3 Kaugseire andmeid mõjutavad tegurid.................................................................4 2. Uurimisobjektid...............................................................................................................4 2.1
koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguskasve. Elektrontahhümeeter – selles on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvuti standardprogrammidega ning andmete salvesti. Lindid – maamõõtmisel kasutatavad lindid on 20,30 ja 50 meetri pikkused. Eklimeeter – instrument vertikaalnurga mõõtmiseks. Planimeeter – instrument pindalade mehaaniliseks määramiseks kaartidel. Ekker –kasutatakse täisnurga väljamääramiseks. Laserskanner – erinevate objektide mõõdistamiseks. GPS-vastuvõtja – sellega saab märkida maha ülitäpselt koordinaate. 5) Nivelleerimiseks nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Punktide kõrgused määratakse absoluutkõrgusarvudes, s.o
koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguskasve. Elektrontahhümeeter – selles on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvuti standardprogrammidega ning andmete salvesti. Lindid – maamõõtmisel kasutatavad lindid on 20,30 ja 50 meetri pikkused. Eklimeeter – instrument vertikaalnurga mõõtmiseks. Planimeeter – instrument pindalade mehaaniliseks määramiseks kaartidel. Ekker –kasutatakse täisnurga väljamääramiseks. Laserskanner – erinevate objektide mõõdistamiseks. GPS-vastuvõtja – sellega saab märkida maha ülitäpselt koordinaate. 5) Nivelleerimiseks nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Punktide kõrgused määratakse absoluutkõrgusarvudes, s.o
Side- ehk kommunikatsiooniteenused Keila Kool 2012 Juhendaja: Eve Torv Autor: Alesja Zuk Sisukord. · Side e kommu- · Satelliitside vajadus nikatsiooni teenus · Satelliitside: GPS · Side · GPS kasutusalad · Sidevahendite · GPS kasutusalad tehnoloogilised · Satelliit, GPS uuendused. ·
Mõisted Geodeesia teadus maa kui terviku ja selle osade kuju ja suuruse määramisest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna mõõtkavalisest kujutamisest tasapinnal. Topograafia maapinna kirjeldamine. Maapinna füüsilisi omadusi peegeldava tasapinnalise kujutise tegemiseks vajalike tööde kogum geodeetiliste võrkude rajamine, mõõdistamine, desifreerimine, joonise koostamine. Kartograafia õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kaart vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (see tähendab, et arvestab maakera kumerus) ja mis on leppemärkidega seletatud. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart o
Vajalikud instrumendid: mõõdulint, rulett, vardad, 2-3 tähist, ekker. Situatsiooni mõõdistamise aluseks on teodoliitkäigu küljed ja punktis. Vajaduse korral rajatakse mõõdistamise tarbeks diagonaalkäik. Hoonestatud või osaliselt hoonestatud maatüki mõõdistamisel on sobivaim ekkermõõdistamine. Ekker peab olema hoolikalt justeeritud. 41. Trigonomeetriline nivelleerimine. Trigonomeetrilist ehk kaldkiirtega nivelleerimist kasutatakse kõrguskasvude määramiseks mägisel maastikul, kui maapinna kalded on suured, ligipääsmatute punktide kõrguste määramisel, kõrguskasvude määramiseks suurte vahemaade puhul. Selle täpsus on mitu korda väiksem geomeetrilise nivelleerimise täpsusest. Suuremate kauguste puhul on tarvis arvesse võtta Maa kumeruse ja refraktsiooni mõju. Kõrguskasvude määramisel trigonomeetrilise nivelleerimisega kasutatakse põhiliselt kolme viisi:
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1. Geodeesia harud Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetilise uuringu eesmärgiks on saada vajalikke lähteandmeid maa-alade planeerimiseks või ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Topo-geodeetiliste välitööde tulemusena koostatakse aruanne mille koosseisu kuulub geodeetiline alusplaan ehk geoalus. 3. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, ref
(KOOLI NIMI) (ERIALA NIMI) (Eesnimi) (Perekonnanimi) TEHNOLOOGIAD TÄNAPÄEVAL JA TULEVIKUS Referaat Juhendaja: (Eesnimi) (Perekonnanimi) (Tegemise koht ja aeg) Sissejuhatus See uurimustöö toob välja mõningate liideste, GPS süsteemide, printerite, audioseadmete ja mp3 mängijate olemuse ning ka arutleb selle üle, mis võiks saada neist tulevikus. Kas neil on veel võimalik muutuda paremaks ja areneda täiuslikemaks? Või kas hoopis miski võiks neid tulevikus asendama hakata? Neile küsimustele annab vastused järgnev uurimustöö.
Geodeesia eksam Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi. Milleks neid kasutatakse? Geoid -keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: Geoid on igal pool kumer; Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis
I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhiv
1. Maa kuju ja suurus. Maad loetakse üldiselt kerakujuliseks (R~640km, Re~6387,5km) Kõige täpsemini vastab maa tegelikule kujule geoid (kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit pöördellipsoidi · a=6378,137 km pikem pooltelg · b=6356,7573141 km lühem pooltelg · f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõ
annaabi.ee 
