„Loomade farm" George Orwell lugemiskontroll/analüüs (0)

LUGEMISKONTROLL ORWELL „Loomade farm“ 1. Miks võib teost “Loomade farm” pidada satiiriliseks? Tooge satiiri kohta näiteid. Teost võib pidada satiiriliseks, sest see pilkab totalitaarset valitsemist ja toob välja selle  puudusi. Situatsioonid tunduvad nii naeruväärsed ja ülepaisutatud, kuigi päriselus võib ka  tegelikult sarnaseid asju juhtuda. Satiir ilmneb tuntud poliitikategelaste kujutamises  taluloomadena. Autor kasutab poliitikute jaoks enamasti negatiivseid esindajaid ja  naeruvääristab neid. Näiteks kujutas Orwell Stalinit seana ja teda pimesi järgivat rahvamassi  lammastena, keda tihti peetakse rumalateks loomadeks. Teoses esinev allegooria on lugejale  suhteliselt ilmne. Autor kasutab tihti ka irooniat. Näiteks tooksin raamatu lõpus toimuva  sündmuse, kus sigade eristamine inimestest muutub võimatuks. Sead on loo edenedes  muutunud üha inimlikumaks, hoolimata nende näilisest pühendumusest animalismi  põhimõtetele. Kõik, millest loomad üritasid algselt lahti saada, tuli sigade näol tagasi. Näiteks  saab tuua ka Kiunatsi naeruväärsed sõnavõtud, mille absurdsusest saab lugeja aru, aga loomad lähevad nendega ülilihtsasti kaasa ning jäävad neid uskuma. Kiunatsi ennekuulmatute  tõemoonutuste üle saab ainult naerda, samal ajal peab aga tunnnistama ohtu, mida nad teistele loomade kujutavad. Kiunats selgitas näiteks loomadele, et sead peavad justkui ülejäänud  farmielanike heaolu nimel saama paremaid toite ja asju kui teised. Ta jättis mulje nagu sead  muidu selliseid privileege ei tahakski, aga neil on neid vaja ainult teiste loomade tõttu.  Kiunats rõhutas kogu aeg, et ega farmielanikud ei taha ju, et Jones tagasi tuleks. Raamatu  lõpu poole toimus aga juba täielik ajupesu, kui manipuleeriti loomade mälestustega, jättes  neile mulje, et Lumepall oli reetur. 2. Kui mõtlete inimühiskonnale, siis keda sümboliseerivad Lumepall, Napoleon, Jones,  Benjamin, Mollie, koerad, lambad, sead? Minu arvates sümboliseerivad tegelased erinevaid Vene keiserliku ja nõukogude ühiskonna  aegseid isikuid. Napoleon sümboliseerib Stalinit, sest ta oli diktaatorlik juht, kes juhtis  terroriga, tappis neid, kes temaga ei nõustunud. Lumepall kujutab Leon Trotskyt, sest nagu  Trotsky oli Stalini pikaajaline rivaal/vaenlane, siis oli ka Lumepall Napoleoni oma. Jones  kehastab tsaar Nikolai II-st, ta oli ebapädev juht, kes kukutati võimult. Mollie kujutab  aristokraate, kes Stalini korra eest põgenesid. Benjamin sümboliseerib minu arvates  Nõukogude Liidu vanemat elanikkonda või lihtsalt kõrvalvaatajaid, kes ignoreerisid poliitikas


toimuvat või ei näinud mõtet sellest osa võtta. Koerad esindavad Stalini salapolitseid NKVD/ KGB ja lambad inimesi, kes olid propagandast mõjutatud, järgisid valitsust pimesi. Sead  kujutavad bolševikuid ehk enamlasi ja poliitikuid, kes valitsesid Stalini kõrval. 3. Milliseid ühiskondi sümboliseerivad Rebasemets ja Loomade farm? Rebasemets sümboliseerib lääneriikide demokraatliku, täpsemalt äkki Suurbritannia  kapitalistlikku ühiskonda ja Loomade farm kujutab kommunistlikku ja totalitaarset  Nõukogude Liidu ühiskonda. 4. Leidke teosest näiteid kahe vastandliku ühiskonna iseloomustamiseks. (3 näidet) 1. „Üks neid farme, mida nimetati Rebasemetsaks, oli suur, hooletusse jäetud ja vanamoodne, enamalt jaolt metsa kasvanud, kõik selle karjamaad olid välja kurnatud ja hekid viletsas  seisukorras. Farmiomanik Pilkington oli muretu härrasmehest farmer, kes suurema osa  ajast kulutas kalapüügi või küttimise peale, nii kuidas aastaaeg seda lubas.“ Põhiliselt viitab Rebasemets vanamoodsele ühiskonnale, mida juhivad halvasti  omakasupüüdlikud aristokraadid, kes on aga leebemad kui teiste režiimide juhid. 2. Teoses on Loomade farmi puhul näha, kuidas võim on koondunud põhiliselt ühe tegelase  (Napoleoni)  kätte, kes valitseb terroriga, nii on ka totalitaarse, kommunistliku  valitsemisviisi puhul. 3. Teose sündmustel on päris palju sarnasusi totalitaarse/kommunistliku ühiskonnaga-  Kiunats mõjutas oma kõnedega farmielanike arvamusi sigadele sobivas suunas, koerad  surusid vastuolijad maha (koerad urisesid kõigi peale, kes tundusid vähegi Napoleoniga  vastumeelel olevat), reeglid/põhimõtted tehti ümber vastavalt sigade soovidele (kui sead  otsustasid voodites magada, siis muudeti reegel selliseks, et ei tohi magada linadega  voodis, mida sead otseselt ei teinud), loomad pidid oma sõnu jälgima, sest kardeti sigadele  vahele jääda, Napoleoni ülistatati, keelati ära laul „Inglismaa loomad“, sead otsustasid, kui  palju toitu kõik saavad. Need vastavad totalitaarse ja kommunistliku ühiskonna iseloomustavatele tunnustele-  esineb propagandat, tegutsevad repressiivorganid (nt: salapolitsei), meedia on riigi 


kontrolli all, puudub sõnavabadus, esineb juhikultust, on kehtestatud tsensuur, riigil on  suur kontroll majanduse üle. 5. Hinnang teosele Teos meeldis mulle, sest seal toimus palju sündmusi ja suur osa nendest olid etteaimamatud.  Raamat muutus minu jaoks veel huvitavamaks peale seda, kui ma uurisin kõiki seoseid  ajalooliste sündmuste ja isikute ning teose vahel. Seosed andsid teosele veel uue tähenduse.  Algul arvasin, et see räägib lihtsalt diktaatorlikust valitsemisest ja inimeste ahnusest võimu  järele. Ma arvasin ka, et Lumepall tuleb tagasi ja kukutab Napoleoni võimult, kuid Napoleoni  jõu suurenedes sain aru, et nii see ei ole. Teos lõppes seega teisiti, kui ma algselt ootasin.  Lisaks meeldis mulle veel, et raamat oli lühike ja omapärane.