On tuntud tõsiasi, et tekkinud nõgudesse seavad end peatselt sisse samblikud, neile järgnevad samblad ja rohttaimed, lõpuks isegi väiksemad põõsad ja puudki. Kui paljandite jalamit jõgi või järv ei puhasta ning värskeid varinguid ei toimu, siis moodustub vana sammaldunud sein, mis on kaotanud väärtuse geoloogia seisukohalt ning võibolla pakub mõningat huvi vaid teistele loodusteadlastele. Praktiliselt soodustab iga sissekraabitud nimi paljandite aeglast hävingut (Eesti Geoloogiakeskus). Kaitse-eesmärgi saavutamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi: kaitseala külastusinfrastruktuuri väljaarendamine ja korrashoiu tagamine, kaitseala järelevalve tõhustamine, paljandi ümbruse korrastustööd ja ohtlike puude likvideerimine, paljandi piirkonna regulaarne hooldamine ja koristamine, paljandi looduskaitsetähise uuendamine ja infostendi paigaldamine (Viljandi Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava 2011-2020).
SA ERAMETSAKESKUS 3 HÜDROLOOGIA INSTITUUT KATASTRIBÜROOD OÜ EESTI KESKKONNA- 10 13 UURINGUTE KESKUS 4 LOODUSMUUSEUM KESKKONNAINSPEKTSIOON PÕLULA 11 OÜ GEOLOOGIAKESKUS 5 KALAKASVATUSKESKUS 4 REGIOONI AS EESTI KAARDIKESKUS KESKKONNAAMET 6 14 AS ÖKOSIL 6 REGIOONI 7 KESKKONNAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA STRUKTUUR
Nafta- ja gaasitootmine toimub Põhjameres, Norra meres ja Barentsi meres. Norra tehnoloogia on kogunud rahvusvahelist kuulsust Norra veealuse tehnoloogia tarnijad on maailmaturul juhtivatel positsioonidel. 2007. aastal ulatus Norra tarnijate käive 195 miljardi Norra kroonini, millest pool tuli rahvusvahelistelt turgudelt. Arktika maavarad Arktikas paiknevate maavarade vastu muutus huvi suureks 2008. aastal, kui USA Geoloogiakeskus (USGS) avaldas uuringu, milles väidetakse, et „ulatuslik Arktika mandrilava võib moodustada geograafiliselt suurima seni avastamata nafta ala kogu maailmas”. USGS andmetel võib Arktikas leiduda 90 miljardit barrelit naftat, umbes 1700 triljonit kuupjalga maagaasi ja 44 miljardit barrelit vedelal kujul maagaasi. See tähendab, et Arktikas on rohkem gaasi ja naftat avastamata kui avastatud. see moodustaks peaaegu 10% kogu maailmas avastamata
kontsentratsiooni. Klorofüll α kaudu saab aga hinnata primaarproduktsiooni ning andmete aegridade kaudu ka eutrofeerumise trende. Kaugseire oleks praktiliselt ka ainsaks võimaluseks jälgida eutrofeerumise trende ajas üksikute merelahtede kaupa või kogu Läänemere ulatuses. (Peterson, U. et al. 2008) Rannikumere eutrofeerumise seiret, põhjaelustiku seiret, ohtlike ainete seiret ja rannikumere kaugseiret viib läbi TÜ Eesti Mereinstituut, mererannikute seiret viib läbi Eesti Geoloogiakeskus. Oluliseks osaks kaugseire töös on välja töötada Läänemere jaoks sobilikud algoritmid, mis annaksid võimaluse hinnata klorofüll α ja fütoplanktoni kontsentratsiooni ja levikut Läänemeres. (Keskkonnateabe Keskus) Ranniku ja sisevete seisundi seire osas peaks arvestama sellega, et mujal väljatöötatud kaugseire algoritmid ei sobi suure tõenäosusega Eesti rannikuvetes kasutamiseks. See tähendab, et kohalikud teenused tuleb suures osas ka siin välja töötada
Peale väljamist maapinnale tuleb teha arvestatavaid kulutusi toorme rikastamiseks ja rajada fosforiidi keemilise töötlemise keerukas kompleks, mis nõuab suuri investeeringuid. Lahendada on tarvis ka mitmeid keskkonnakaitselisi probleeme. (www.ut.ee) KASUTATUD KIRJANDUS Lauringson, V., A. Reier. 1981. Eesti NSV maapõuevarad ja nende kaevandamine. Tallinn, Perioodika. Raudsep, R., Räägel, V., Savitskaja, L., Orru, M., Kattai, V. 1993. Eesti maapõue rikkusi. Tallinn, RE Eesti geoloogiakeskus. Viiding, H. 1984. Eesti mineraalid ja kivimid. Tallinn, Valgus Isakar, M. Fosforiit. [WWW] http://www.ut.ee/BGGM/maavara/fosforiit.html (23.03.2008)
puhta keskkonna ja loodusvarade säästva kasutamise. Keskkonnaministeerium on olemas igas Eestimaa paigas. Kui pealinnas asub ministeeriumi keskus, siis 15 maakonnas oleme esindatud keskkonnateenistuste näol. Ministeeriumi valitsusalasse kuuluvad Maa-amet, Keskkonnainspektsioon, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, Info- ja Tehnokeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Kaardikeskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tartu Keskkonnauuringud, Tartu Puukool, Põlula kalakasvatus, Loodusmuuseum, rahvuspargid ning loodus- ja maastikukaitsealad. Üheks oluliseks keskkonnapoliitika ülesandeks on ka inimestele keskkonnaprobleemide teadvustamine, mis aitaks kõige paremini pidurdada elukeskkonna halvenemist ja tagaks meile ning tulevastele põlvedele võimalikult head elutingimused.
· keskkonnaregistri ja maakatastri pidamine, · keskkonnakaitse välisvahendite kasutamise korraldamine ning asjaomaste strateegiliste dokumentide ja õigusaktide eelnõude koostamine. 25)Nimeta Keskkonnaministeeriumi valitsusalasse kuuluvaid insitutsioone. Keskkonnaamet, Maa-amet, Keskkonnainspektsioon, Info- ja Tehnokeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Kaardikeskus, 26)Mis asutusest ja miks sai alguse Eesti Keskkonnaministeerium? Asutusena on Keskkonnaministeerium suhteliselt noor, moodustatud 21. detsembril 1989. aastal. See-eest ulatuvad ministeeriumi juured 1935. aastasse, toonasesse Eesti Vabariiki, mil asutati Riigiparkide Valitsus. Selle asutuse esmane ülesanne oli hallata kolme parki: Kadrioru parki, kus oli presidendi alaline resident; Oru parki, kus oli presidendi suve residents ja Keila-
ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine, osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses. KKM-i alla kuuluvad asutused - EV Riiklik Maa-amet, Eesti Metskorralduskeskus, Keskkonnakaitse Inspektsioon, KKM Info- ja Tehnokeskus, Eesti Kaardikeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Maakondade keskkonnateenistused, Kaitsealade administratsioon. KKM-i välised organisatsioonid - Eestimaa Looduse Fond, Eesti Looduskaitse Selts, Loodusuurijate Selts, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Roheline liikumine, Säästva Eesti Instituut, Balti Keskkonnafoorum, Kaitsealade Liit, Eesti Ornitoloogiaühing. PLANEERIMISSEADUS Planeerimise põhimõtted planeeringute koostamine on avalik. Nii tagatakse huvitatud
monitooringut. See näitab, et põhjavesi on tähtis ning selle kaitse hädavajalik. 14 Kasutatud kirjandus 1. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Põhjavesi 2. Keskkonnaministeerium http://www.envir.ee/1141 http://www.envir.ee/372301 3. Keskkonnainfo http://www.keskkonnainfo.ee/failid/yld/Pohjavee%20seire.pdf 4. OÜ Eesti Geoloogiakeskus http://www.egk.ee/vanaveeb/seired.html 5. Riiklik Keskkonnaseire programm http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php? id=13&act=selected_program&subact=EESM&prog_id=2094234113 15
Sageli piiravad tootmist mitmed poliitilised, geograafilised ja ka ühiskondlikud põhjused, mistõttu ei ole ratsionaalne naftat reservide ulatuses puurida. (Zucchi 2014) 2.4.3. Toornafta reservid Eestis Ka Eestis on leitud naftat. Osade allikate kohaselt on leitud naftat juba 1905.aastal Hiiumaal Vaemla mõisa lähedal. 20. sajandi alguses jätkati antud piirkonnas naftaotsingutega, ent neid tulemusi pole kirja pandud. (Eesti Geoloogiakeskus 1993) Kirde-Eestis on leitud tahkete bituumenite väikesi läätsi alamkambriumi settekivimites. Ka Lääne-Eestist on leitud bituumenit. Sügavuseks ligikaudu 360 meetrit ning hinnangute kohaselt on tegemist 80% viskosse naftaga, ent harva esineb ka tahket asfalti 15% ja tõrvarikast 13 naftat 5%. Üldiselt aga bituumeni sisaldus kivimis kõrge ei ole. Liikudes lääne suunas, siis ruueneb ka nafta leidmise tõenäosus
Telkida ja lõket saab teha selleks ettenähtud kohtades. Keelatud on korjata ja häirida kaitsealuseid liike. [] Puhatu looduskaitseala eeskirjadega saab tutvuda Elektroonilise Riigi Teataja vahendusel aadressil http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=76894 (Puhatu looduskaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine. Vabariigi Valitsuse 21. Jaanuari 1999.a määrus nr.24) KASUTATUD KIRJANDUS 1. M. Orru ,,Eesti turbasood" Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 1995 (lk. 55-56 ja 57-59) 2. http://www.matkaklubi.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/269 (vaadatud 03.04.08) 3. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel523_516.html (vaadatud 03.04.08) 4. U. Valk ,,Eesti sood" Valgus, Tallinn, 1988 (lk.236-241) 5. http://www.eestigiid.ee/?CatID=91&ItemID=823 (vaadatud 03.04.08) 6. http://www.matkaklubi.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/324 (vaadatud 03.04.08) 7. http://maetagusevv.ee/index.php?
Keskkonnaministeeriumi (KKM) ülesanded: Kkk ja lk korraldus Loodusvarade kasutus Järelvalve Ilmavaatlused Uuringud Eelnõud õigusaktidele Rahvusvaheline kk kaitse Valitsusasutused EV Riiklik Maa-amet (maakondlikud katastrid) Keskkonnaamet Keskkonnakaitse Inspektsioon (maakondlikud osakonnad) Riigiasutused Keskkonnaagentuur (KAUR) Loodusmuuseum Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) Riigi tulundusasutused ja äriühingud OÜ Geoloogiakeskus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) SA Erametsakeskus AS Eesti Kaardikeskus OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Missioon on õiguskuulekuse tagamine, et parandada keskkonnaseisundit
maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused: 1.Valitsusasutused: EV Riiklik Maa-amet, Keskkonnaamet (KKA), Keskkonnainspektsioon 2.Riigiasutused: Keskkonnaagentuur (KAUR), Loodusmuuseum, KKMi infotehnoloogiakeskus (KEMIT) 3.Riigi tulundusasutused ja äriühingud: RMK, SA Erametsakeskus, AS Eesti Kaardikeskus, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, OÜ Geoloogiakeskus, AS Ökosil. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)- loodi 1999, 29% Eestist RMK hallata. Keskkonnainspektsioon- on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Menetleb kkalaseid väärtegusid ning kkkuritegusid. Keskkonnaamet- on valitsusasutus, mis tegutseb KKMi valitsemisalas.
kasutamise üle. Ilmavaatlused. Geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine. Maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevas ametiasutused: EV Riiklik Maa-amet ,Eesti Metskorralduskeskus, Keskkonnakaitse Inspektsioon, KKM Info- ja Tehnokeskus, Eesti Kaardikeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Maakondade keskkonnateenistused, Kaitsealade administratsioon. Valitsusvälised organisatsioonid (VLO): Eestimaa Looduse Fond, Eesti Looduskaitse Selts, TA Looduskaitse komisjon, Loodusuurijate Selts (LUS), Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR), Roheline liikumine, Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn), Balti Keskkonnafoorum, SA REC Estonia, Kaitsealade Liit, Eesti Ornitoloogiaühing. PLANEERIMISSEADUS
EV Riiklik Maa-amet Keskkonnateabekeskus (KTK) (maakondlikud katastrid) Loodusmuuseum Keskkonnaamet Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Keskkonnakaitse Inspektsioon Instituut (maakondlikud osakonnad) Põlula Kalakasvatus Riigi tulundusasutused ja äriühingud: OÜ Geoloogiakeskus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) SA Erametsakeskus AS Eesti Kaardikeskus OÜ Tartu Keskkonnauuringud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus AS Ökosil Keskkonnainspektsioon- Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on
EV Riiklik Maa-amet Keskkonnateabekeskus (KTK) (maakondlikud katastrid) Loodusmuuseum Keskkonnaamet Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Keskkonnakaitse Inspektsioon Instituut (maakondlikud osakonnad) Põlula Kalakasvatus Riigi tulundusasutused ja äriühingud: OÜ Geoloogiakeskus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) SA Erametsakeskus AS Eesti Kaardikeskus OÜ Tartu Keskkonnauuringud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus AS Ökosil Keskkonnainspektsioon- Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on
·osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused: Valitsusasutused · EV Riiklik Maa-amet · Keskkonnakaitse Inspektsioon · Metsakaitse ja metsauuenduskeskus Riigiasutused · Info- ja Tehnokeskus · Riiklik Looduskaitse Keskus · Loodusmuuseum · Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut · Kiirguskeskus · Põlula Kalakasvatus · Keskkonnaministeeriumi haldusalastruktuur Riigi tulundusasutused ja äriühingud · OÜ Geoloogiakeskus · Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) · AS Eesti Kaardikeskus · OÜ Tartu Keskkonnauuringud · AS Tartu Puukool · OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus · AS Eesti Metsataim Keskkonnainspektsioon. Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid
o valitsusasutused: Eesti Vabariigi Riiklik Maa-Amet (maakondlikud katastrid), Keskkonnaamet, Keskkonnakaitse Inspektsioon (maakondlikud osakonnad) o riigiasutused: Keskkonnaagentuur (KAUR), Loodusmuuseum, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT), Põlula Kalakasvatus o riigi tulundusasutused ja äriühingud: OÜ Geoloogiakeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), SA Erametsakeskus, AS Eesti Kaardikeskus, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus Keskkonnainspektsioon: o Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja –varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid
Seoses jäätumisega on Eesti ala täidetud jääaegsete jõgede voolusängidega, milles on fluvioglatsiaalsed setted. Nende jõesängide kohal ongi pinnakate kõige paksem. Need on lüikunud aluspõhja kivimitesse. Fluvioglatsiaalseteks seteteks on põhiliselt kruus ja liiv. Maavarad: kruus, liiv, savi, turvas (eristatakse põletus ja väetisturvas), sapropeel (järvede setted või ravimuda, eristatakse eraldi järve ja mere mudad). Geoloogilist kaardistamist viib läbi Geoloogiakeskus, mis asub Tallinnas. Eesti hüdrogeoloogia Aluskorra geoloogilist kirjeldust tehakse alati vanematest kihtidest nooremate suunas. Hüdrogeoloogilist kirjeldust tehakse ülevalt allapoole. Kirjeldustes peaks piirduma kvaternaari kihi ja ülemise survelise põhjaveekihiga, sest mida allapole, seda suurem on viga. Kihtide hierarhia hüdrogeoloogias: põhjavee kompleks koosneb põhjavee horisontidest. Põhjavee kiht=põhjavee horisont.
reisijate kättesaamiseks. Peruu maavärina ohvrite arv tõusis üle 500 16.08.2007 03:02 Täna öösel Peruu ranniku lähedal toimunud 8-magnituudise maavärina tagajärjel hukkus vähemalt 500 ja sai vigastada enam kui 1600 inimest, teatas kohaliku päästeameti juht Roberto Ocno. Maavärina epitsenter asus USA Geoloogiakeskuse andmetel 45 kilomeetri kaugusel Chincha Alta linnast, vahendas CNN. USA Geoloogiakeskus on mitu korda selle maavärina tugevust täpsustanud. Viimastel andmetel mõõdeti maavärina tugevuseks 8 magnituudi. Kohaliku telejaama Canal N andmetel varises Peruu pealinnast Limast lõunas asuvas Ica linnas kokku kirik, tappes vähemalt 17 ja vigastades 70 inimest. Pealtnägijate sõnul varisesid ka Limas kokku mõned hooned, Peruu lõunarannikul paiknevad Pisco ja Chinch Alta linnad on varemetes. Tõukeid oli tunda ka naaberriigis Ecuadoris. Kohaliku aja järgi eile õhtul kell 18
ha. Jääkväljade pindala pole täpselt teada, kuid see võib olla umbes 15 000 ha. Järelikult on otseselt turba kaevandamisega hävitatud enam-vähem 30 000 ha rabasid. Niisama palju on kahjustatud kaudselt, kaevandamisega kaasnenud kuivendamise tagajärjel. Seega võib tööstuslikel eesmärkidel kuivendatud rabade pindala ulatuda Eestis 60 000 ha-ni (Eesti märgalade..., 1999). Keskkonnaministeeriumi algatusel alustas Eesti Geoloogiakeskus mahajäetud turbakarjääride revisjoni 2005.a. Eespooltoodud andmetele hinnangut andes võib tõdeda, et võrreldes turbavaru koguhulgaga on Eestis turvast kaevandatud suhteliselt vähe. Turba aktiivset tarbevaru (varu, mida võib kohe kaevandama hakata) jagub meil praeguse kaevandamismahu juures umbes 300 aastaks, reservis on (vajab uurimist enne kaevandamist) varu veel 700 aastaks. Kaitsealuste territooriumide all on veel umbes 500 aasta varu
62 29. Rauk, J., Ots, K., Tuulemets, L. (1998). Okaspuude juurdekasvu sõltuvus kasvukeskkonna parameetritest Kunda tsemenditehase mõjupiirkonnas. – Metsanduslikud uurimused XXIX. Nr 29, lk 71-72. 30. Saarman. E, Veibri. U. (2006). Puiduteadus. Tartu: Vali Press OÜ, lk 560. 31. Suuroja, K., Mardim, T., Ploom, K., All, T., Otsmaa, M., Kõiv, M. (2009). Eesti geoloogiline baaskaart. (Seletuskiri). Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. 32. Stravinskiene, V., Erlickyte-Marčiukaitiene, R. (2009). Scots pine (Pinus sylvestris L.) radial growth Dynamics in Florest stants in the vicinity of „Akmenes cementas“ plant. – Journal of Environmental Engineering and Landscape Management. Nr. 17, lk 140-147. 33. Taimre, H. (1989). Metsamajanduse alused. Tallinn: Valgus. 355 lk. 34. Valk, U. (2005). Eesti rabad: Ökoloogilis-metsanduslik uurimus. Tartu: OÜ Haldo Kirjastus. 314 lk.
Valitsusasutused EV Riiklik Maa-amet (maakondlikud katastrid) Keskkonnaamet (KeA) Keskkonnainspektsioon (maakondlikud osakonnad) ́ , ühendatakse KeA alates 01.01.19 Riigiasutused Keskkonnaagentuur (KAUR) Loodusmuuseum Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) Riigi tulundusasutused ja äriühingud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) SA Erametsakeskus AS Eesti Kaardikeskus OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Geoloogiakeskus (alates 01.01.2018 MKM haldusalas, Eesti Geoloogiateenistus AS Ökosil Keskkonnaministeerium valitsemisala • riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine • loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine • järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle • ilmavaatlused • geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine • maakatastri pidamine ning vastavate
ellu viiv kõrgeim täitevorgan, mis ühtlasi suhtleb teiste riikide ja rahvusvaheliste keskkonnaorganisatsioonidega. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas: EV valitsusasutused: Maa-amet, Keskkonnainspektsioon, Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus Riigiasutused: Info- ja Tehnokeskus, Riiklik Looduskaitse Keskus, Loodusmuuseum, Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Kiirguskeskus jne Riigi tulundusasutused ja äriühingud: OÜ Geoloogiakeskus, RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus), OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus jne 24. Mõiste: keskkonnakaitse institutsioon Keskkonnakaitse institutsioon on keskkonna-korraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid 25. Euroopa Liidu Parlament, Nõukogu ja Komisjonid EL Parlament: Euroopa Parlamendil on kolm põhilist ülesannet: arutada ja võtta koos nõukoguga vastu ELi õigusakte;
annaabi.ee 
