Jõe osad Lähe Suue Lisajõgi Juga Jõeorg Kärestik Peajõgi Milline on jõe teekond ? Algab kõrgustiku nõlvalt , liustikust kõrgmaestikus , soost või järvest .Teekonnal ühineb temaga mitu lisa jõge ja ajapikku hakkab ta järjest suurenema. Jõe voolu kiirus ja suund sõõltub maapinna languse suurusest ja suunast. Lõpuks jõuab ta mingisse järve , lahte , ookeani jne. Jõgede toitumine Ekvaatori lähedal voolavaid jõgesi tõidab vihmavesi. Seal on sademeid aasta ringselt külluses, siis on ka need jõed vee rohked. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes olevaid jõgesi toidab suurvesi suvisel vihmaperioodil. Troopikavöötmes olevaid jõges toidab vihmavesi , seal sajab aastas vähe ja vihmaperioodi ajal on natukeseks ajaks jõgesi. Lähistroopilise Kliimaga aladel on kõrgvesi jõgedel talvel, mil sajab kõige rohkem vihma. Parasvöötme jõgedel on suurvesi tavaliselt kevadel ja
Hüdroenergia ehk veeenergia. Energia allikas Vesi (vabalt langev). Näiteks: jõed Kasutamine Ehitatakse hüdroelektrijaamad. Toodetakse elektrit. Vajalikud tingimused Palju jõgesi ja need peavd olema hea vooluga Eelised Taastuv ja puhas energialiik. Ei raiska ressursse, jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks. Suhteliselt lihtsad, väga töökindlad ja pika tööeaga. Veeenergia omahind ei allu oluliselt inflatsioonile. Puudused Paisjärvede kasutamisel on ohud, mis on algul vähemärgatavad, kui ajajooksul tekitavad suurt kahju. Eestis ei tasuks see ära, sest pole eriti jõgesi.(jõed kuivaks ära)
Skandinaavias ja Venemaal; • Okasmetsavöönd on suhteliselt noor, tekkinud 10 000 aastat tagasi. KLIIMA • Neli aastaaega • Suvi on jahe ja niiske. • Talv on külm • Sajab mõõdukalt kogu aasta jooksul. • Kõige lumerohkem vöönd. • Lumi katab maad kuni 7 kuud aastas. • Sademeid on aastas 400-1000mm Lumerohke talv. Veestik • Okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. • Siin pildil on Venemaa jõgi Vasjugan. Mullastik • Okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. • Mulla paksus kuni 1m. Taimed Kanarbik. Lehis. Mänd Nulg Mustikas. Erinevaid samblaid.
rohtla-hiir,opossum,kilpkonn 7.inimtegevus, millega tegeldakse,sellest tulenevad keskkonna probleemid. vastus-okasmets-tõõstus(võetakse maha liiga palju puid) lehtmets-põllundus,tõõstus,metsandus,loomakasvandus(happevihm ,liigne puude maha võtmine) rohtla-põllumajandus,looma kasvatus(vee reostumine, liikite kadumine) 8.veestik, iseloomulikud tunnused,kas vetevõrk tihe/hõre , millal jõgedel suurvesi ,miks? vastus-okasmets- palju jõgesi ja järvi,sest auramine on väike,kuna jõed voolavad lõunast-põhja ja pinnamood on üsna tasane on jõgede suudmetes suured üleujutused,kuna auramine on väike on kevadel suurvesi. lehtmets- palju jõgesi ja järvi,nad saavad oma vee vihma veest,jõed on ühendatud kanalitega et vältida üleujutusi. rohtla- vetevõrk on hõre, sademeid on vähe seega üleujutusi pole 9. kaart -mäestikud:karpaadid,apalatsid,uural jõed:mississipi,volga,leena,doonau
KLIIMA • Neli selgelt eristuvat aastaaega. • Suve- ja talvekuude temperatuuride erinevus võib olla väga suur. • Suvi on jahe ja niiske. Talv on külm • Sajab mõõdukalt kogu aasta jooksul. • Kõige lumerohkem vöönd. • Lumi katab maad kuni 7 kuud aastas. • 6 kuud aastat on temperatuud alla 0 kraadi. • Sademeid on aastas 400- 1000mm Lumerohke talv. • Okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. • Üks neist on Vasjugan mis lookleb Lääne-Siberi lauskmaal. • Okasmetsade all Mullastik kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. • Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumusaineid ja toitaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toiteainevaene
Vietnam Üldandmed Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn: Hanoi Riigikeel: vietnami keel Rahvaarv: 84,2 miljonit Rahaühik: dong Iseseisvus: 2september 1945 Geograafia Rohkem kui poole riigi territooriumist moodustuvad mäed ja kiltmaad Pikk merepiir ja palju jõgesi. Troopiline kliima Loodus Vietnami loodus on tõeliselt vaheldusrikas Troopiline niiske kliima annab taimedele ohtralt lopsakust Mekongi jõgi on aga kohalik elu allikas, tema veed jagavad elu tuhandetele riisipõldudele Loodus Ajalugu 939 saavutas Vietnam eraldi riigi staatuse 19.saj vallutasdi Lõuna-Vietnami prantslased 2.september 1945 kuulutasid Vietnmi kommunistid välja isesesivuse 1945-75 Vietnami sõda
Pikkus: 83 km 100 km Pindala: 1380 ruutkilomeetrit 9740 ruutkilomeetrit. Jõe langus: Langeb 115 meetrilt ü.m.p. 34 Jõe langus on 3.6 m, jõe lang meetrini ü.m.p. ehk 81 meetrit 0.03m/km. ehk 0,98 meetrit kilomeetri kohta. Suurus: Lõuna Eesti suurimaid jõgesi. Üks Eesti suuremaid. Veetase: Suhteliselt madal. Võimalik 2-4 meetrit, kohati 10m. kohati sõita väiksemate Ainus täies ulatuses veesõidukitega. laevatatav jõgi Eestis. Asukoht: Eesti vabariik, Valga Eesti vabariik, Tartu maakond. maakond. Pilt:
Sveits Koostaja: Maarja Maanso Juhendaja: Saue Gümnaasium 2009 Üldiselt: · Sveits on väike merepiirita riik Kesk- Euroopas. · Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Svetsis asub paljude rahvusvahliste organisatsioonide peakorter. · Sveitsis on väga palju järvi, jõgesi ja mägesi. Tähtsat Sveitsi kohta: · Riigikord: konföderatsioon · Pealinn: Bern · Rahvaarv: 7 739 100 (2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Pindala: 41 285 km2 · Riigi keeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romansi (retromaania keel) · Rahaühik: Sveitsi frank · Linnaelanikke: 60,8% · Keskmine eluiga: 78 aastat · Imikute suremus: 5% · Kirjaoskamatus: 1% · Tööpuudus: 3,6% · Rahvastiku kogutoodang: 39 980 $ elaniku kohta
Positiivne on kas see , et meil on arenenud naaber riigid. Kuid kõige positiivsega kaasneb ka negatiivsus. Negatiivksesk võib piada nii mõningaid asju. Näiteks : Positiivne on , et meil leidub põlevkivi, kuid seda võib pidada ka negatiivseks , sest põlevkivi ei jätku meil igaveseks , selle kaevandamine on kallis ja kaevandamine rikub loodust. Halb on ka see , et me ei leidu väärtuslikumaid kütuseid ( nafta , diisel ). Negatiivne on ka see , et Eestis pole väga energiarikkaid jõgesi millest saaks elektrit toota. Miinus võib olla ka see, et asetseme Euroopa Liitu idapiiril ning meie ida naabriks on ebastabiilne Venemaa. ( on oht olemas, et ta võib meid rünnata .) Meie üheks negatiivsuskes võib olla ka see , et meil on 4 erinevat aasta aega ja seega ei saa me aasta läbi tegleda põllunutsega ega kasvatada kõiki tooraineid. Kokku võteks tahaks õelda, et Eesti on oma geograafiliseasendiga hästi hakkama saanud. Me kuulume Euroopa Liitu ja NATO-sse. Me suudame
Selge veelised, veevahetus on väike. · Rohketoitelised: palju vett tuleb jõgedeest ja need toovad kaasa palju toitaineid. Veevahetus on kiire, loomastik ja taimestik on tihe. · Huumusetoitelised : vesi on pruun ja happeline, puhas. Taimestik ja elustik on hõre. Järvede veevahetus · Umbjärv jõgesid ei tule sisse ega välja. Sageli soolajärved · Lähtejärv järvest voolavad jõed välja · Läbivoolujärv jõgesi voolab sisse ja ka välja Soid on kolme liiki madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo e. Raba Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Madalsoo pind on ümbruskonnast madalam. Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam- vähem samal tasapinnal. Kõrgsoo ehk raba on sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale,
Raudteede kogupikkus on 24,179 km. Areng on olnud suur, sest areng hakkas juba 19.Sajandist. Siseveetransport Jõetranspordi tähtsus on suur, sest itaalias on palju suuri jõgesi. Kui ühendada kõik jõed omavahel siis saaks paremini piki vahemaid sõita ja inimestel oleks mugavam. Meretransport Riigisiseveos on see tähtis, sest Itaalial on väga pikk ranna joon ning mööda seda on
loodusele kui rahakotile. Kui meil on vaja midagi pesta siis võtame kasutusel kange pesuavahendi, et mustus või plekk ikka maha tuleks. See pole aga eriti hea tegu, sest pesuvahendid sisaldavad palju erinevaid keemilisi ühendeid, mis ei lagune keskonnas ja mõjutavad looduslikku tasakaalu. Paljud pesupulbrid sisaldavad fosfaate, mis aitavad küll pesu paremini puhtaks saada, kuid sattudes heitvetega loodusesse, koormavad need jõgesi, järvi ja Läänemerd üleliigse fosforiga, põhjustades eutrofeerumise nime all tuntud keskonnaprobleemi. Mille tulemusena hakkavad veekoguse vohama sinivetikad, mis põhjustavad kalade massihuku ja suplejatel nahakahjustusi. Et vältida sedalaadi keskonnaprobleemi tuleks, kasutada fosfaadi vabu pesuvahendeid, milleks on näiteks Eestis toodetud Mayeri. Mõned riigid nagu Norra, Sveits, Austria, Rootsi, Jaapan ning osad
Leitakse, et see on suhteliselt väike kõrb, mis ulatub vaid 1500 ruutkilomeetrini, kuid see sisaldab palju põnevaid looduskaitsealad, ajaloolisi paiku, kloostreid ja ürgseid panoraame, et teha see põnevaks ja ainulaadseks kohaks mida külastada. Judean kõrb on täis hingematvad vaated, mis on muutuvad pidevalt. Mäed, kaljud ja kriitmäed seisavad platoo kõrval, jõesängid ja sügavas kanjonis. Kõrbe Laius ja laius on ületanud mitmed jõgesi, mis on loodud kanjonid kuni 500 meetrit sügavused. Mõned nendes jõgedes on vesi aastaringselt, ning on loonud oases nagu Nahal Arugot, Nahal Prat ja Nahal David. Vana kaljudega Ida-serva kõrbes torni kõrgus on 300 meetrit kõrgemal kui surnumere kaldal ja looduskaitsealasid näiteks Ein Gedi ja Einot Tzukim valeta oma jalgu. Abu Ehmad, Araabia põllumajandustootja, adrad oma põldude Juudamaal, 1913. Juuda on mägine ja kuiv piirkond, millest suur osa on kõrb
Seda hinnatakse maailma suurimaks. Päeval on suvel kui ka talvel üsna soe, talvel on päeval palav kuid öösel võib temperatuur langeda kuni 0 kraadini ( Helmandi provints) Veestik Jõed Afganistani jõed saavad toitu lumesulamisveest ning liustikest-enamik toitub mäestikes alguse saavatest ojadest. Põuaperioodil muutub enamik jõgesid väikesteks jõekesteks. Kevadisel lumesulamisajal aga on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on suurvesi. Enamik jõgesi lõpeb soolasoodes, vähesed suubuvad järvedesse Veestik Seal on palju vadisi - kohati ulatub nende laius isegi sadadesse meetritesse Riigi tähtsamad jõed on Amudarja, Kabuli jõgi, Helmandi jõgi, Morghb ja Har Rd. Helmandi jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks. Kabuli jõgi on aastaringi veerohke - suubub indusesse. Laevatatav on Afganistani jõgedest ainult Amudarja, ehkki väiksemad laevad ja praamid suudavad sõita ka teiste jõgede osades, kus sügavus on piisav.
Geograafia ülevaade Jaapanist: Import ja eksport Jaapani pinnas on suuresti paksu metsa all ning seal on palju jõgesi ning ka sõltuvalt alast ja aastaajast võib sadada rohket vihma, tehes maa üsnagi niiskeks. Sellistes tingimustes on hea kasvatada riisi, mis kasvab rohke vee all, seal vahel saab ka kala kasvatada. Sammuti kasvatakse seal ka kartuleid, suhkrupeete, soja ubasid, mandariine, kapsast, nisu, otra, tubakat ja teed, jm. siiski peab ka neid tooteid suures osas importima. Pinnamood ei soodusta põllumajandust, kuna metsade mahavõtt ja põllumaaks ümber
Pärsias tegeleti vähe põllumajanduse, käsitöö ja kaubandusega. Foiniikialased elasid Vahemere ja Araabia poolsaare kõrbete vahel, mis oli vanal ajal tuntud Kaanani nime all. Foiniiklased olid suured meresõitjad, neid soosis selleks Põhja-Foinikases asuvad seedripuud, millest tehti laudu ehituseks. Juudid, kes olid vanasti heebrialased, elasid Palestiinas, Kaanonimaa Lõunaosas. Juuda riigi maastik oli väga vahelduv st. palju mägesi, kiltmaasid, orge, jõgesi ja järvi. Viljakam maa oli järvede, jõgede läheduses, kus tegeleti põllumajandusega, karjakasvatusega aga tegeleti kiltmaade läheduses. Kõigides riikides valitses kuningas, kuigi võim oli igas riigis erinev. Impeeriumid olid kõikides riikides suured ja kindlasti ei puudunud riikides orjanduslik-ja klassiühiskond. Hetiidide pealinnaks oli Hattusa, kus valitses kuningas, kes korraldas riigiasju ja juhtis sõjaväge ning pidas ka nõu tähtsamates
jõgedele 3. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu ja tekitavad veetagavara, tammid häirivad kalade liikumist, tammi ehitamine üldjuhul kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgedee veerežiimis 4. Kolem kuru hüdroelektrijaam tasub end ära kuna pärast tammi valmimist on vee-energia odav ja keskkonnasõbralik 5. Lõuna- Ammeerika riikide vee-energia tarbimine on suur kuna seal on piisa seal on piisavalt selliseid jõgesi kuhu hüdroelektrijaamu rajada ja riik on piisavalt rikas et seda teha 6. Kui odavat veeenergiat on palju saab niimodi seda kasutada energiamahukate toodete valmistamiseks nt. Alumiinium, mõned rauasulamid, ja kemikaalid seetõttu on elektri eksportijatena kaudselt tulnud ka mõned arengumaad 7. Aafrikas vähe ehitatud kuna see on kallisning nende majandusolukord on kehv ja looduslikud tingimused sellised ja nad ei vaja sellisel kogusel
(b) Raudteetransport Raudteetransport on kõige kasutatavam pikamaa transpordiliik Hiinas. Sellega veetakse 24% kogu maailma raudteetranspordi kogustest. Hiinal on maailmas teine pikim raudteede võrk, mille kogupikkus on 91 000 km ja millest 40% töötab elektriga. Kiirraudteid on hiinas 7000 km, mis lubavad rongidel sõita üle 250 km/h. Raudteeühendus on Hiinal Venemaaga, Kasahstaniga, Mongooliaga ja Põhja- Koreaga. (c) Siseveetransport Hiinal on 110 000 km laevatavaid jõgesi, mis on maailma pikim. 2003. aastal veeti siseveetranspordi kaudu 1.6 triljonit tonni kaupa. Grand Canal on maailma pikim kanal, olles 1794 km pikk ja ühendades 5 jõge: Haihe, Huaihe,Huanghe, Qiantang ja Yangtze. Laevatavad jõed Hiinas on Heilong Jiang, Yangtze, Xiang, Pearl, Huangpu, Lijiang ja Xi Jiang. 9 (d) Meretransport Hiinast on pärit 35% maailma meretranspordivedudest. Aastane meretranspordiga
kreekakatoliku ehk ortodoksi. Konstantinoopoli õppeasutuses õpetati antiikeeskujude järgi grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat. Linnades levis ka kirjaoskus alamkihtides. Õppetekstid peamiselt antiikautoritelt. 10. Ülevaade Vana-Vene riigi ajaloost ja ristiusu vastuvõtmisest. Asulad rajati kahe suure jõe äärde. Idaslaavlased liikusid üha enam põhjapoole soomeugrilaste aladele. Tee varjaagide juurest kreeklasteni läks mööda suuri jõgesi, eriti kasutasid seda viikingid. Varjaagide pealik Rjurik asus valitsema vene riiki nende endi soovil, Oleg pani aluse Vana-Vene riigile vallutades Kiievi. Jagoslav Targa ajal oli hiilgeaeg. Valdused Mustast merest Läänemereni. Lasi koostada Vene õiguse. Vürstid jagasid poegade vahel valdused, mis tingis tihedad kodusõjad. Soodustas ka Ülikkonna tõus ja soovimatus mitte alluda Kiievi vürstile. Tegelik võim kuulus nn osastisvürstile
kõikumine. Päikese loojudes langeb õhutemperatuus järsult ja võib öösel olla alla 0 kraadi. Ka talve ja suve õhutemperatuuri vahe on suur, Samuti võiad kõrbetele iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled kasvada üle kõrbetormideks, mida Saharas tuntakse samuumide nime all. Veestik Põhjavesi asub kõrbetes sügaval. Allikate ja kaevude juures paiknevad vähese taimkattega rohelisemad alad, mida nimetatakse oaasideks. Jõgesi leidub kõrbes ainult läbi voolamas, ühtki jõge sealt alguse ei saa. Näiteks Niilus, mis on maailma pikim jõgi, voolab 2700 km ulatuses läbi Sahara kõrbe ilma ühegi lisajõeta. Kõrbes moodustab Niiluse org maailma suurima, kuni 20 km laiuse oaasi. Niger on teine alalise vooluga jõgi kogu Sahara kõrbe kohta. Kesk-Aasia suuremad jõed on Amudarja ja Sõrdarja, Ees-Aasias jääb kõrbevööndisse Eufrati ja Tigrise alamjooks. Kõrbes olevad vadid, mis on vaid ajutised jõed,
Autoteede kogupikkuseks on 426,906 km.7 · Raudteede kasutus ongi põhiliselt pühendunud kaubaveole. Inimestetranspordiks on loodud vaid suuremate linnade vahel maa-alused metrood. Riigil on raudtee ühendus Bulgaaria, Kreeka, Iraani, Iraagi ja Süüriaga. Raudtee kogupikkuseks on 10,984 km.8 · Jõetranspordi tähtus on suhteliselt väike,sest Türgi riigis asuvad jõed ainult idapiirkonnas ja seal asuvad jõed on kärestikulised ja raskesti läbitavad. Eeldused puuduvad. Jõgesi pole kanalitega ühendatud. · Riigisisestes vedudes on meretransport suhteliselt vähe kasutatav variant, rahvusvahelistes vedudes oluline, kuna kaubaveod naaberriikidega toimuvad just mereteede kaudu. · Õhutransport on turismipoolest rahvusvaheliselt väga vajalik, kuna Türgi on tuntud turismimaa. Ka rahvusvaheliste vedude tegemiseks on ta tähtis. Siseriiklikult on ta vedude poolest kasutatav, kuna vahemaad on riigis pikad ja kaubavedu on nii kiire.
liikumist (a) kõrgustikesse tekivad pilved b) orgudesesse ja nõgudesse tungiv külm ja raske õhk jääb sinna pikaks ajaks, orgudes on talviti ja öösiti külmem, kui mujal tasasel maal. 8)Miks on läänemere arengus vaheldunud järve ja mere staadiumid? Sest ta pole olnud koguaeg ühenduses Atlandi ookeani või Põhjamerega. 9)Millistel Eesti jõgedel esineb kevaditi suuri üleujutusi ja mis on selle põhjuseks? Kevadine suurvesi mõjutab kõiki Eesti jõgesi. Suurimaid üleujutusi põhjustavad Lääne-Eesti jõed (Pärnu jõgi, Kasari jõgi). Selle põhjuseks on lume- ja jääsulamisvesi ning kevadised vihmad. 9)Kirjelda allika teket. Sademed langevad maapinnale ning imbuvad maasisse. Sademevesi liigub maapinna sees kivimikihtide vahel ning lõpuks avaneb maapinnal või veekogude põhjas. 9)Kuidas määratakse ristkoordinaate? Tasapinnalised koordinaadid määratakse x (otse kaugus m Ekvaatorist (N või S suunas)) ja y (otse kaugus meetrites
kohta ja toeta seaduste vastuvõtmist, mis aitaksid vete seisundit kontrollida. Surnud jõed Siin on kambja järve Click to edit Master text styles kaldaäärsed surnud kalad ses Second level Third level surid hapniku puudusesse ja Fourth level Fifth level paksu jääkihi tõttu. Jõgesi reostavad ja ohustavad paljud tegevused nagu reoveed, põllumajandus ja kalakasvandus. Neil kõigil on suur kahju jõgedele, mille tõttu surevad veeloomastikud, vetikad vohavad ja kulutavad ära hapniku. Jõgede kontrolli tuleks hakata RANGELT kontrollima. Turba kaevandamine Eesti üheks tähtsaimaks maavaraks peetakse turvast, mille varu ulatub 1,64 miljardi tonnini, aktiivne varu moodustab 1,12 miljardit tonni. Ohtu raba turbatootmisala
häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Suktessioon ehk koosluste vahetus ökosüsteemide muutmine sadada kuni tuhandete aaastate jooksul, on seotud koosluse struktuuri ja kooseisu pöördumatu Kliimakskooslus Kuidas hundid muutsid jõgesid? Nad andsid paljudele loomadele elu. Nad tapsid põtru. Need kohad kus hundid elasid, hakkasid elama, tuli palju erinevadi loomi. Jäneste ja tuhkrute arv kasvas ja see tõi juurde kotkaid, Hundid muutsid jõgesi vähem erosioone, stabiliseerisisd. 70 aastat ei olnud hunte, selle ajaga jõudis hirvede populatsiooni arvukus kasvada. Kuna ei olnud tippkiskjat, ei jäänud populatsioon pidama, vaid kasvas edasi ja tagajärjeks oli et kõik hein söödi ära e tugev ülekarjatamine. Kannatajateks olid kõik kes sõid taimi. Hundid hakkasid hirvede populatsiooni vähendama. Hirved hakkasid vältima teatuid kohti parkide. Kui ülekarjatamine lõppes, hakkas kooslus taastuma. Lindudega tulid ka putukad
7 Raudteede kasutus ongi põhiliselt pühendunud kaubaveole. Inimestetranspordiks on loodud vaid suuremate linnade vahel maa-alused metrood. Riigil on raudtee ühendus Bulgaaria, Kreeka, Iraani, Iraagi ja Süüriaga. Raudtee kogupikkuseks on 10,984 km.8 Jõetranspordi tähtus on suhteliselt väike,sest Türgi riigis asuvad jõed ainult idapiirkonnas ja seal asuvad jõed on kärestikulised ja raskesti läbitavad. Eeldused puuduvad. Jõgesi pole kanalitega ühendatud. Riigisisestes vedudes on meretransport suhteliselt vähe kasutatav variant, rahvusvahelistes vedudes oluline, kuna kaubaveod naaberriikidega toimuvad just mereteede kaudu. Õhutransport on turismipoolest rahvusvaheliselt väga vajalik, kuna Türgi on tuntud turismimaa. Ka rahvusvaheliste vedude tegemiseks on ta tähtis. Siseriiklikult on ta vedude
8-5.0. .(Ratcliffe, 2006) Külmematel aldel, Sandinaavia mäe tippudes, Lääne-Lapimaa saarestikus ja Põhja-Lapimaa arktilises vöötmes on tundra ja metsatundra gleistunud turvastunud kamarmullad. (Suur Maailma Atlas) 5. VEESTIK 5.1. Jõed Mäestike on kiirevoolulisemad ja nende sängid on graniitsete seintega (kulutatud liustikujää poolt) ja järsu languga, tihti kärestikulised. Tasandiku jõegede sängid on looklevamad ja madalamate kallastega. Jõgesi kasutatakse transpordiks, kalapüügiks, turisminduseks (kanuu ja kajaki matkad). Norras asub Lapimaa lõherikkaim jõgi Tana jõgi (vt lisad Joonis ). See saab alguse Norramäetikust ja kulgeb piki umbes 256 km Norra-Soome piiri pidi ning suubub Põhja- Norras Tana fjordi, mis avaneb Barentsi merre. Norras läbib jõgi Karasjok ja Tana piirkondi ning Soomes Utjoki piirkonda. Tegu on Põhja-Lapimaa suurima jõega, mille pikkuseks on 348km
Neid õnnestus ka fotografeerida. Taimestikule viitasid planeedi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. aastal alanud uus etapp lükkas need seni nii kindlalt püsinud väited ümber. (Eero Noorkõiv) Tähtsaim vastuargument elu olemasolule planeedil osutus rõhu, temperatuuri ja atmosfääri koostise määrangud, mis näitasid elusorganismide eksisteerimise võimatust Marsil. "Mariner 9" tehtud fotod kujutasid Marsi pinnal iidseid jõgesi, milles voolas kunagi vesi. Tekkis lootus, et seal võis olla kunagi elu ja võib-olla on ka praegu. Kõige tõenäolisemalt oleksid need mikroorganismid. Nende avastamiseks ehitati kahele automaatjaamale bioloogialaboratooriumid, mis maandusid 1974. aasta suvel. Pinnaseproovidega viidi läbi kolm erinevat katset, mille käigus ei leitud orgaanilisi aineid. See oli ootamatu, kuna Marsi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
