Selle tõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus. Lained purustavad ja kannavad ära setteid. Kujunevad rannaastangud ja suure kaldega nurgad. Kui järsak tekib monoliidsesse aluspinna kivimisse, siis nim. seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks. Kulutusrannikutel on iseloomulik ranniku sirgemaks muutumine, kuna poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem. 2) Laugrannikud seal on ülekaalus lainete kuhjav tegevus, kuna lained kaotavad juba rannajoonest eemal oma energiat. Rannale jõudes on laine ainult setteid liigutav jõud. Ainult tormi lainetus suudab kaasa haarata jämedamaid osakesi ning paisata neid rannanõlvale, rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid. Lainetusest kaldale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat
Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60100 meetrit täidetud riimveega, 3 mille soolsus on 1015 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 68 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. Eesti rannikumeri Põhja-Eesti rannikud on järskrannikud ja Lääne-Eesti rannikud on laugrannikud. Põhja-Eesti rannikud on järskrannikud ja Lääne-Eesti rannikud on laugrannikud. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahnusi. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 5060 m. Maksimumi saavutab veetemperatuur juulis-augustis, mil see on saartest läänes ja Soome lahe suus 1617 °C, sügavast
Hüdrosfäär. Hüdrosfäär- maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Väike veeringe- suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe- moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Vee jaotumine maakeral- 97% veest on maailmameri, 2.8% siseveed, põhjavesi 0.05%, atmosfääri vesi 0,001%. Mageda vee puudus, kui globaalprobleem- saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla 5 aastaste laste kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte. Araali mere probleem- kalade suremine, haritava maa pindala vähenemine, kliima muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi niisutama ümberkaudseid põlde. Sisevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas vähenema. Veekasutus maailmas, Eestis- kasutatakse tööstuses, põllumaj...
PANKRANNIK BALTI KLINT ON KAKS HARU: 1)ÖLAND - PÕHJA-EESTI – LAADOGA JÄRV. ROOTSIS MADALAM, EESTIS KÕRGEM (ONTIKAL 56 M) 2) GOTLAND – SAAREMAA – MUHU – LÕUNA-LÄÄNEMAA. ROOTSIS KÕRGEM, EESTIS MADALAM MURRUTUSLAVA KULBAS LAINETUS UURISTAB JA KULUTAB RANNAASTANGU ALUMIST OSA, TEKIVAD KOOPAD E. KULBASED. ASTANGU ÜLEMINE OSA KAOTAB TOETUSPINNA JA VARISEB. TEKIB MURRUTUSLAVA. LAUGRANNIKUD LAIDRANNIK VÄIKESED MOREENKATTEGA SAARED, MIS TEKKINUD SEOSES MAAKOORE AEGLASE TÕUSULIIKUMISEGA PEALE JÄÄ-AJA LÕPPU. ERITI PALJU EESTI LÄÄNERANNIKUL VÄINAMERES MAASÄÄRTEGA LUITERANNIK LUIDE LAGUUN MAASÄÄR PIKILAINETUS JA RANNIKUL LIIKUV HOOVUS KANNAVAD PUDEDAID JÕGEDE POOLT TOODUD VÕI POOLSAARTE TIPPUDEST ÄRAKANTUD SETTEID EDASI, KUJUNDADES PIKAD KITSAD POOLSAARED. LEEDUS,
9) Rannajoon - maismaa ja vee piirjoon, mis muudab oma asetust. 10) Rand - ala, kus rannajoon oma asendit muudab. 11) Ajuvesi - suurvesi. 12) Paguvesi - madalvesi. 13) Järsakrannikud - veekogu süveneb, ülekaalus kulutav tegevus, tekivad rannajärskud. Kui selline järsak on tekkinud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. 14) Kulutusrannad - on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e. õgvenemine. 15) Laugrannikud - Ülekaalus on lainete kuhjav tegevus, tekivad kuhjerannad koos kuhjemoodustistega. 16) Rannavallid - paralleelselt rannajoonega lainete poolt klibust, kruusast ja liivast kuhjatud settevallid. 17) Rannabarrid - lainete poolt tagasiviidud peenemast materjalist veealused vallid. 18) Maasääred - setete pikirände tulemusena kuhjunud vallid kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda. Setted kaitsevad kõige paremini randa. Jõgede toitumine ja veereziim
HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine maal ● Vee umbkaudne maht Maal on 1 338 000 000 km 3. ● 71% Maast on kaetud veega. ● Vee jaotumist saab jagada kaheks: magedad veed ja soolased veed. Veeringed ● Veeringe kirjeldab vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal. ● Maakeral on vesi alati liikvel ning oma olekut muutmas - vedelast auruks ja jääks ning uuesti vedelaks. ● Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. ● Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. ● Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Veeringed ● Veeringe käivitajaks on Päike. ● Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, mille tagajärjel tekivad pilved. ● Pilvede küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. ● Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää. ● Enamik sademei...
maismaal ja madalaveelises osas. RANNAVALLID- on rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. FJORDRANNIK-on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega- pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. SKÄÄRRANNIKUD- on madalad laugrannikud, kus esineb palju tard- või moondekivimitest saari või saarestikke. JÄRSKRANNIK- on järsult sügavneva merepõhjaga rannik ja mille randa jõudvad lained on suure energiaga. LAUGRANNIK- on lauge reljeefiga rannik, millel on ülekaalus lainete kuhjav toime. MAASÄÄR- on ühe otsaga maa külge kinnistunud ning teise otsaga merre ulatuv kitsas ning madal liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. TÕUS JA MÕÕN ehk LOODED- on maa, kuu ja päikese gravitatsioonijõu mõjul
gGeograafia II kursus 1.MAA KUI SÜSTEEM Süsteem – omavahel seotud objektide terviklik kogum. Avatud süsteem – aine ja energiavahetus toimub. Suletud süsteem – aine ja energiavahetus keskkonnaga puudub. Geokronoloogiline skaala – näitab Maa geoloogilist arengut ning kihtide vanuselist järjestust. Nimi Iseloomustus Avatud/suletud Seosed Staatiline/dünaami.. Litosfäär Kivimiline kest, mis koosneb Räägitakse kui *Litosfääri pinnal kujuneb taimestik ja muld maakoorest ja astenosfäärist. suletud ja staatililine (biosfäär). Koosneb tahketest ainetest süsteem, kuna *Litosfäärist jõuavad mulda (pedosfäär) ja vette (SiO2). 40-200 km paks, kõige ...
KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Tead vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed, oskad iseloomustada suur ja väikest veeringet. Maailmameri: mered, ookeanid Siseveed: jõed, järved, põhjavesi. Väike veeringe toimub ainult hüdrosfääri ja atmosfääri vahel. Suur toimub atmo-(veeaur), lito-(põhjavesi), hüdro-, pedo-(mullavesi), ja biosfääride(organismide koostises olev vesi) vahel. 2. Millised Maa piirkonnad saavad kõige rohkem sademeid ja millised kõige vähem, mis põhjustab selle? Kõige rohkem saavad madalrõhualad, eriti ekvaator, ning seda veel mõjutavad mussoontuuled ja mägised alad (need tegurid suurendavad sademete hulka.) Vähe sademeid: pöörijoontel, sest seal on laskuvad õhuvoolud ja kõrgrõhuala; mandri sisealadel, sest seal on aurumine väike ja mere/ookeani aur(vesi) ei jõua nende aladeni; polaaraladel, sest seal on kõrgrõhkkond ja aurab...
ISLAND Saare iseloomustus Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahelisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared, mis on üldiselt asustamata. Norra rannikuni on sealt 1472 km, Gröönimaa rannikuni 702 km ja Sotimaani on 1233 km. Islandist läänes paikneva Põhja-Ameerikas asuva Kanada asustatud alad jäävad saareriigist 4491 km kaugusele. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel, mis kuulub aastast 2008 Unesco Maailmapärandi nimistusse. Islandi pindala on 103 000 km². Kogu maa-alast moodustavad ülesharitud põllumaad 1%, karjamaad 20%, laavaga on kaetud 11% maast ja jääliustikega 12%, järved moodustavad 3% ning ülejäänud osal laiub tühermaa. Suurim ulatus läänest itt...
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad ...
avamere suunas süveneb, kas valdab setete ärakanne või kuhjumine, milline on kivimite murenemine ja kas maapind on viimaste aastatuhandete jooksul tõusnud või vajunud. Ranniku reljeefist sõltub, kas tegu on järsk- või laugrannikuga, kas rannik on sirge või ilmestavad seda arvukad lahesopid jne. Rannikuid mõjutavad ka rannaalade pikaajaline kerkimine või vajumine, lainetuse iseloom, tõusude ja mõõnade toime, hoovused, merejää jne. Läänemerele on väga iseloomulikud laugrannikud. Rannad on enamasti liivased, kivised või kõrkjaisse kasvanud. Pärnu lahe ümbruses võib näiteks näha laialdasi liivarandu, Lääne-Eestile on aga omased roostikega kaetud mudased kaldapiirkonnad. Põhja- ja Lääne-Eestis on levinud kivised moreenrannad koos juhuslike rändrahnudega. Sageli näeme randades, näiteks Kassaris ka rannavalle. Need on lainete ja tormituultega rannale kuhjatud kaarekujulised liiva-, kruusa- või klibuvallid. Nende rannapoolne nõlv on laugem,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
